Puu ja põõsad (0)

Sisu

HARILIK PÕÕSASMARAN 3
HARILIK ASTELPAJU 4
MUST AROONIA 5
HARILIK KIKKAPUU 6
SIBERI KONTPUU 7
KARVANE VIIRPUU 8
Prk. PÕISENELAS 9
JAAPANI EBAKÜDOONIA 10
HARILIK HOBUKASTAN 11
HARILIK LUMIMARI 12
ÄÄDIKAPUU 13
SUUR LÄÄTSPUU 14
JAAPANI ENELAS   15
LÄIKIV TUHKPUU 16
AEDHORTENSIA 17
PUISHORTENSIA 18
HARILIK KUKERPUU 19
THUNBERGIA KUKERPUU 21
HALL LEPP ehk VALGE LEPP 22
SANGLEPP ehk MUST LEPP 23
HARILIK LODJAPUU 24
VILLANE LODJAPUU 25
HARILIK TÜRNPUU 26
HARILIK PAAKSPUU 27
HARILIK VAARIKAS    28
LÕHNAV VAARIKAS   29
PUNANE SÕSTAR   30
MUST SÕSTAR   31
MAGESÕSTAR 32
KULDSÕSTAR 33
PIHLENELAS   34
PUNANE LEEDER 35
HARILIK SIREL 36
HARILIK PIRNIPUU   37
HAPU- ehk HARILIK KIRSIPUU 38
AEDÕUNAPUU 39
AEDPLOOMIPUU 40

HARILIK PÕÕSASMARAN

Päritolu
Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika
Kõrgus
0,5-1,5 m
Kasvukuju
püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas
Võrsed
siidkarvased punakaspruunid , väga peened
Pungad
külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased
Lehed
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed . Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad
Õied
õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
Viljad
Õitsemisaeg
õitseb juunist augusti lõpuni
Kasvukoht:
valgus
valgusenõudlik
niiskus
kuivem
muld
viljakas
Kasutamine
ilupõõsana, väga levinud haljastuses
Sordid
´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´
Märkused
looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte

HARILIK ASTELPAJU

Päritolu
Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike- Aasia , Lääne-Siberi lõunaosa
Kõrgus
5-10 m
Kasvukuju
rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu
Võrsed
kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad
Pungad
peaaegu ümmargused, keskmiselt 0,3 cm pikad, läikivad, roostepruun-pronksjad
Lehed
vahelduvad lihtlehed , lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste soomuskarvadega
Õied
õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas
Viljad
vili on lihakas , luuvilja taoline, munajas või kerajas , kuni 0,8 cm läbimõõdus, valminult kollane või punane, vilju tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis
Õitsemisaeg
mai
Kasvukoht:
valgus
väga valgusnõudlik
niiskus
talub põuda
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel
Kasutamine
Haljstuses, marjapõõsana
Sordid
emassort ´ Julia ´, isassort ´Romeo´
Märkused
väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel

MUST AROONIA

Päritolu
Põhja-Ameerika idaosa
Kõrgus
1,5-3 m
Kasvukuju
kõrge püstine põõsas
Võrsed
noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad
Pungad
Lehed
vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad , pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad. Sügisel lehed punased
Õied
õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes
Viljad
vili on õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõduga, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris
Õitsemisaeg
mai lõpp - juuni
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
haljastuses üksikpõõsana, rühmiti, ka kärpimata ja kärbitud hekina, kasvatatakse viljade pärast
Sordid
´Hugin´, ´ Viking ´
Märkused
Marjades rohkesti P-vitamiini

HARILIK KIKKAPUU

Päritolu
Euroopa, Väike-Aasia
Kõrgus
kuni 7 m
Kasvukuju
püstine põõsas või madal puu
Võrsed
võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid
Pungad
lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad
Lehed
vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4-10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk
Õied
õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates
Viljad
viljaks on kupar , valminult punane, avaneb septembri lõpul
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
põuakindel
muld
eelistab värsket lubjarikast mulda
Kasutamine
haljasaladele üksikpõõsana või krupiti, võib kasvatada ka hekina
Sordid
´ Albus ´-valged viljad, ´Atropurpureus´- lehed punased ja kitsamad
Märkused
paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses

SIBERI KONTPUU

Päritolu
Euroopa kirdeosa, Siber , Kaug-Ida, Mongoolia
Kõrgus
2-3 m
Kasvukuju
peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas
Võrsed
vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega
Pungad
külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased
Lehed
vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased
Õied
õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse
Viljad
vili on lihakas luuvili , piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris
Õitsemisaeg
mais, sageli sügisel teistkordselt
Kasvukoht:
valgus
varjutaluv
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
Üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina
Sordid
´Argenteo-marginata´-lehed kreemikasvalge servaga, ´ Sibirica ´- võrsed ere-korallpunased, ´Spaethii´- leheserv kollane
Märkused
väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku

KARVANE VIIRPUU

Päritolu
Põhja–Ameerika kirdeosa
Kõrgus
5-8 m
Kasvukuju
tihe, munajas
Võrsed
võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad
Pungad
pungad punased, ümarad
Lehed
vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad , mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased
Õied
õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja õieraod karvased.
Viljad
vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranžpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune , kollaka viljalihaga, 3-5 luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule
Õitsemisaeg
õitseb mai lõpus- juunis
Kasvukoht:
valgus
Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes
niiskus
muld
eelistab viljakamaid savikaid muldi
Kasutamine
üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks
Sordid
Märkused
talub hästi kärpimist ja sügisel püsivad lehed suhteliselt kaua puul

Prk. PÕISENELAS

Päritolu
Ida-Aasia, Põhja-Ameerika
Kõrgus
2-3m
Kasvukuju
Võrsed
silinderjad või nõrgalt kandilised, rõmelised, paljad, nõrgalt läikivad, hallikaspruunid, kestendavad
Pungad
lamedalt piklikmunajad, 0,4-0,6 cm pikad
Lehed
3-5hõlmalised lihtlehed, hõlmad täkilise, saagja kuni kahesaagja servaga.
Õied
kahesugulised, valged, viietised, võrsete tipus kännasjates õisikutes
Viljad
kukkurviljad , kujult munajas, 0,5-1 cm pikk, lõpeb lühikese terava tipuga
Õitsemisaeg
mai-juuni
Kasvukoht:
valgus
niiskus
ei talu seisvat niiskust
muld
vähenõudlik
Kasutamine
üksikpõõsastena, rühmiti, hekkide rajamiseks
Sordid
Physocarpus opolifolius ´Luteus´,
Märkused
taluvad hästi kärpimist, paljundatakse pistokstest ja põõsaste jagamise teel

JAAPANI EBAKÜDOONIA

Päritolu
Jaapan
Kõrgus
0,6-1 m
Kasvukuju
laiuvate okstega madal põõsas
Võrsed
võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad
Pungad
Lehed
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni
Õied
õied oranžpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes
Viljad
vili (küdoonia) on õunvili, ümmargune või piklik, 3-4 cm läbimõõdus, roheline või kollane, valmib septembris
Õitsemisaeg
õitseb mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
muld
viljakas
Kasutamine
Mahla, keedise, želee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda
Sordid
Märkused

HARILIK HOBUKASTAN

Päritolu
Balkani poolsaar
Kõrgus
25-30 m
Kasvukuju
kerajas või laimunajas
Võrsed
tugevad, pruunid , punakaspruunid, rohkete lõvedega
Pungad
ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised
Lehed
vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel  pruunikad karvad .  Keskmised lehekesed äärmistest suuremad.  Leheroots  15-20 cm pikkune, karvane
Õied
õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased
Viljad
vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun
Õitsemisaeg
Mai lõpp - juuni algus
Kasvukoht:
valgus
poolvarjutaluv
niiskus
muld
eelistab liivsavimulda
Kasutamine
puiesteepuuna, pargipuuna
Sordid
´Baumannii´ - valgete täidisõitega, vilju ei moodusta
Märkused
juurestik hästi arenenud, sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat

HARILIK LUMIMARI

Päritolu
Põhja-Ameerika idaosa
Kõrgus
1-2 m
Kasvukuju
tihe püstine põõsas
Võrsed
helepruunid, seest õõnsad, ilma säsita
Pungad
pungad võrsest eemalehoiduvad, helepruunid, ripsmelised
Lehed
vastakud lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased
Õied
õied kellukjad, roosakad, 1-5 kaupa võrsete tippudes lehtede kaenlas
Viljad
viljad on kaheseemnelised marjataolised luuviljad, kerajad, valged, umbes 1 cm läbimõõdus. Valmivad oktoobris-novembris, püsivad põõsal poole talveni
Õitsemisaeg
juunist septembrini
Kasvukoht:
valgus
varjutaluv
niiskus
vähenõudlik
muld
vähenõudlik
Kasutamine
Üksikpõõsana, rühmiti, hekina
Sordid
´Arvid´
Märkused
dekoratiivsed sügistalvel ilusate valgete marjade tõttu

ÄÄDIKAPUU

Päritolu
Põhja-Ameerika idaosa
Kõrgus
10-12 m
Kasvukuju
kõrge põõsas või ümara võraga madal puu
Võrsed
noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega
Pungad
oranžid, soomusteta, kumerad
Lehed
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt karvased, leheroots karvane. Sügisel lehed punased
Õied
õied väikesed, paiknevad tihedates 10-20 cm pikkustes püstistes pööristes
Viljad
vili on hernetera suurune luuvili. Kaetud tihedalt punaste karvadega. Valmib septembris, kuid püsib puul kevadeni värvudes punakaspruuniks
Õitsemisaeg
õitseb juunis, juulis
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
põuakindel
muld
vähenõudlik
Kasutamine
Sordid
Märkused

SUUR LÄÄTSPUU

Päritolu
Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas
Kõrgus
6-8 m
Kasvukuju
püstine põõsas või madal puu
Võrsed
soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised
Pungad
munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad
Lehed
vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua
Õied
õied kollased , kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas
Viljad
vili on kitsas , silinderjas kaun , kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis
Õitsemisaeg
õitseb juunis
Kasvukoht:
valgus
küllaltki varjutaluv
niiskus
põuakindel
muld
vähenõudlik
Kasutamine
hekina
Sordid
´ Pendula ´- leina-läätspuu, ´Lorbergii´
Märkused
puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim .

JAAPANI ENELAS 

Päritolu
Jaapan, Hiina
Kõrgus
0,7-1,5 m
Kasvukuju
püstine, tihe põõsas
Võrsed
punakaspruunid, ebaselgelt pikisoonelised, lühikarvased
Pungad
Lehed
vahelduvad lihtlehed. Piklikmunajad või elliptilised, kiilja alusega, 5-10 cm pikad, kuni 4 cm laiad. Teravnenud tipuga, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel lehed punased
Õied
õied väikesed, roosad, punased või valged, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes
Viljad
viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast
Õitsemisaeg
juuni lõpust kuni augustini
Kasvukoht:
valgus
kasvab ka varjus , kuid täisvalguse käes õitseb rohkem
niiskus
põuakindel
muld
vähenõudlik
Kasutamine
haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina
Sordid
´Anthony Waterer´- tumeroosad õied, ´Froebelii´- sügavroosad õied, ´ Firelight ´- lehed roosteoranzid, hiljem erkkollased
Märkused
talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljas­tuses, aretatud mitmeid vorme

LÄIKIV TUHKPUU

Päritolu
Taga-Baikalimaa ja Kirde-Hiina
Kõrgus
1-5-3 m
Kasvukuju
püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas
Võrsed
noored võrsed algul tihedalt lidus­karva­sed, hiljem punakaspruunid, paljad
Pungad
punga kattesoomused kohevad, eemale­hoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed
Lehed
vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased
Õied
õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes
Viljad
vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajas­ovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris
Õitsemisaeg
õitseb juunis
Kasvukoht:
valgus
poolvarju taluv
niiskus
vähenõudlik
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi
Kasutamine
hekina
Sordid
Märkused
levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpi­mist ja suudab kasvada ka saastunud õhus, üks levinumaid hekitaimi

AEDHORTENSIA

Päritolu
Lõuna- Sahhalin , Jaapan, Hiina
Kõrgus
2 m
Kasvukuju
Võrsed
võrsed hallikas- kuni punakaspruunid, nõrgalt karvased, võrsete tippu jäävad talveks sageli õitepöörised
Pungad
0,1-0,2 cm pikad, ümarad, võrsetega risti või tugevasti eemalehoiduvad
Lehed
lehed mõlemalt poolt karvased, alt sageli karedalt, elliptilised või munajad, 5-12 cm pikad, teritunud tipuga, ümardunud või laikiilja alusega ja saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad
Õied
õied 15-25 cm pikkustes pööristes, algul rohekasvalged, hiljem roosakad
Viljad
Õitsemisaeg
juulist septembrini (külmadeni)
Kasvukoht:
valgus
niiskus
niiskemapoolsem
muld
viljakas
Kasutamine
aedades , parkides, eesaedades
Sordid
´Grandiflora´
Märkused
koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete valmistamiseks, tähtis ravimtaimena

PUISHORTENSIA

Päritolu
Põhja- Ameerik idaosa
Kõrgus
1,5-3 m
Kasvukuju
Võrsed
võrsed silinderjad, tugevad, hele-või kollakaspruunid
Pungad
Pungad koonilised, ­pruunid, eemalehoiduvad, asuvad jämeda rootsu otsas 2 kaupa võrse­sõlmes
Lehed
vastakud lihtlehed, 6-20 cm pikad, lühidalt teravnenud tipuga, ümardunud või südaja alusega, saagja servaga, ümarmunajad või elliptilised. Pealt rohelised, alt veidi sinakad, nõrgalt karvased. Leheroots kuni 8 cm pikk
Õied
õied koondunud suurtesse kuni 15 cm läbimõõduga kumeratesse sarikpööristesse, vähe lõhnavad,  rohekasvalged kuni 2 cm läbimõõduga
Viljad
väikeste seemnetega kupar, mis avaneb tipust
Õitsemisaeg
juuni lõpust kuni augusti lõpuni
Kasvukoht:
valgus
niiskus
niiskem muld
muld
viljakas, ei talu lubjarikast pinda
Kasutamine
kasutatakse palju haljastuses
Sordid
Märkused

HARILIK KUKERPUU

Päritolu
Kesk- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika
Kõrgus
2-3 m
Kasvukuju
Võrsed
noored võrsed kollakad kuni pruunikad,
veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad
Pungad
0,3-0,7 cm pikad, tömpmunajad, võrsest eemale hoiduvad ja asuvad astla hõlmas
Lehed
pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev . Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad.
Õied
Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates koba­rates
Viljad
Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris
Õitsemisaeg
õitseb mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
Valgusenõudlik
niiskus
niiskuse suhtes vähenõudlik
muld
mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid alasid
Kasutamine
kasutatakse vabakujuliste ja pügatud hekkidena, põõsagruppidena ja üksikpõõsastena
Sordid
´ Alba ´, ´Asperma´, ´Dulcis´, ´Lutea´, ´Marginata´, ´Variegata´
Märkused
Viljad söödavad, sisaldavad õunhapet ja C-vitamiini, viljadest valmistatakse marmelaade, puuviljaveine jne. Kasvatati mõisaaedades heki - ja viljapõõsana, mille marjadest keedeti keedist ja mahla, noortest hapudest lehtedest valmistati suppe ja salateid , põõsa võrsete koorest (väga mürgine) valmistati kollast värvi.

THUNBERGIA KUKERPUU

Päritolu
Jaapan ja Hiina
Kõrgus
kuni 1 m
Kasvukuju
Võrsed
vanemad oksad hallikaspruunid või hallid, noored võrsed kollakas - või purpurpunased, hiljem pruunid, rõmelised.
Pungad
0,15-0,4 cm pikad, munajad, tömbi tipuga ja asuvad ühearulise astla hõlmas
Lehed
pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed, 0,5-1,5cm pikad. Lehed on lihtlehed, talbjad või äraspidimunajad, terveservalised, 1-3 cm pikad, lehe alus pikalt ahenev, ümardunud tipuga. Lehed pealt kollakasrohelised, alt sinakad, sügisel lehed tulipunased, varisevad hilja .
Õied
Õied seest kollased, väljast punased, üksikult või 2-5 kaupa
Viljad
Vili kuni 1 cm pikkune korallpunane ümarovaalne mari 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris
Õitsemisaeg
õitseb mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
Valgusenõudlik
niiskus
talub kuiva kasvukohta
muld
mulla suhtes vähenõudlik
Kasutamine
kasutatakse madalate vabakujuliste ning pügatavate hekkidena ning üksikpõõsaste või gruppidena
Sordid
´Atropurpurea´, ´Atropurpurea Nana´, ´ Aurea ´, ´Bagatelle´, ´Electra´, ´Golden Ring´ jne
Märkused
Talub kärpimist, linnatingimusi, kehva pinnast. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim.

HALL LEPP ehk VALGE LEPP

Päritolu
Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika
Kõrgus
15-25 m
Kasvukuju
Võrsed
võrsed punakaspruunid, karvased
Pungad
pungad rootsulised, lillakad, karvased
Lehed
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane
Õied
Isas - ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid
Viljad
Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun , laia tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad kohe
Õitsemisaeg
märtsi lõpul - aprillis
Kasvukoht:
valgus
poolvarju taluv
niiskus
talub suhteliselt kuiva mulda, eelistab niisket
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi
Kasutamine
puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses.
Sordid
´Angermannica´, ´Angustissima´, ´Aurea´, ´Dalecarlica´, ´Laciniata´, ´Lobata´, ´Pinnatipartita´
Märkused
Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab rikkalikult juurevõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat.

SANGLEPP ehk MUST LEPP

Päritolu
Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika
Kõrgus
30-35 m
Kasvukuju
Võrsed
võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega
Pungad
pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid
Lehed
vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügal­du­nud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad
Õied
Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid
Viljad
vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel
Õitsemisaeg
õitseb märtsi lõpul - aprillis
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
niiske
muld
viljakas
Kasutamine
puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses
Sordid
´Angustiloba´, ´Aurea´, ´Imperialis´, ´Laciniata´, ´Lobulata´, ´Minutifolia´, ´Quercifolia´
Märkused
juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat

HARILIK LODJAPUU

Päritolu
peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia
Kõrgus
2-4 m
Kasvukuju
rohkesti hargnev põõsas
Võrsed
vanemad oksad hallid, pikirõmelised. Noored võrsed kandilised, roostevärvi lõvedega, hallikasvalkjad
Pungad
ladvapung esineb ainult mitteõitsevatel võrsetel, õitsevad võrsed lõpevad kahe külgpungaga. Pungad pruunid
Lehed
vastakud sõrmroodsed lihtlehed, laiümmargused või munajad, 3või 5 hõlmaga, 5-10 cm pikad, alt enamasti karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, suurte näärmetega, sügisel muutuvad punaseks
Õied
õied valged, koondunud umbes 15 cm laiustesse kännastesse. Äärmised õied õisikus suured, steriilsed ; keskmised väikesed, kahesugulised
Viljad
vili on marjataoline lihakas luuvili, ühe lapiku luuseemnega, valminult punane. Valmib septembris
Õitsemisaeg
mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
varjutaluv
niiskus
niiske
muld
viljakas
Kasutamine
väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses
Sordid
´Roseum´ ( lumepall ), ´ Aureum ´,

VILLANE LODJAPUU

Päritolu
Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika
Kõrgus
2-4 m
Kasvukuju
rohkesti hargnev tihe laiuv põõsas
Võrsed
noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega
Pungad
pungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, tähtkarvased, õiepung suur, ümar, külgpungad lantsetjad, võrsetega paralleelselt või pisut eemale hoiduvad, 0,6-1,5 cm pikad, hallikas-viltjaskarvased.
Lehed
vastakud saagja servaga lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, 6‑12 cm pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, tihedalt karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, tihedalt karvane
Õied
õied väikesed, kollakasvalged, paiknevad võrsete tipul kuni 10 cm läbimõõduga kumerates sarikpööristes
Viljad
vili on marjataoline luuvili ühe lapiku seemnega, algul punane, valminult must, valmib septembris
Õitsemisaeg
mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
küllaltki varjutaluv
niiskus
põuakindel
muld
eelistab viljakat lubjarikast mulda
Kasutamine
väga levinud haljastuses ilupõõsana
Sordid
´Aureum´, ´Variegatum´
Märkused
küllaltki kiirekasvuline. Annab hästi kännu- ja juurevõsu, dekoratiivne kevadel rikkaliku õitsemise, suvel ilusa ümara, väga tiheda võra ja sügisel väga dekoratiivsete viljade tõttu

HARILIK TÜRNPUU

Päritolu
Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia
Kõrgus
8-10 m
Kasvukuju
Võrsed
peaaegu must, kestendav, noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga
Pungad
pungad põikvastakud, koonusjad, terava tipuga, hallikas- või punakaspruunid, sageli kirjud
Lehed
vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ovaalsed, teritunud tipuga, 3-6 cm pikad, saagja servaga, külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas
Õied
õied väikesed, kollakasrohelised, kimpudena lehtede kaenlas
Viljad
vili on lihakas marjataoline luuvili, valminult must, valmib augustis-septembris
Õitsemisaeg
õitseb mais, juunis
Kasvukoht:
valgus
varjutaluv
niiskus
põuakindel
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
Sordid
Märkused
Annab hästi kännu- ja juurevõsu. Puit on kõva, kollane, kasutatakse nikerdamiseks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis. MÜRGINE!

HARILIK PAAKSPUU

Päritolu
Euroopa, Siber, Kesk-Aasia, Väike-Aasia
Kõrgus
7-8 m
Kasvukuju
Võrsed
noored võrsed hallikaspruunid, heledate lõvedega
Pungad
pungad pruunid, kaetud siidkarvadega, pungasoomused puuduvad
Lehed
vahelduvad lihtlehed. Äraspidimunajad või elliptilised, terveservalised, 3-8 cm pikad, pealt läikivad, tumerohelised, alt kollakasrohelised. Külgrood pöör­duvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Leheroots kuni 1,5 cm pikk.
Õied
õied väikesed, valkjad, 3-6 kaupa lehtede kaenlas
Viljad
vili on marjataoline luuvili, algul rohekas , valminult must, lihakas, kahe luuseemnega
Õitsemisaeg
mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
varjutaluv
niiskus
niiskem muld
muld
mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi
Kasutamine
Sordid
Märkused
paljuneb hästi vegetatiivselt, puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, samuti nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. MÜRGINE!

HARILIK VAARIKAS  

Päritolu
Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa, Lääne- ja Ida-Siber, Kesk-Aasia
Kõrgus
1,5-2 m
Kasvukuju
püstine või kaarduvate okstega
Võrsed
esimesel aastal võrsed rohekad, kaetud väikeste püstiste harjastega , teisel aastal hallikaspruunid, vahel kestendavad
Pungad
munajaskoonilised, umbes 0,5 cm pikad
Lehed
vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega, 12-20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate karvadega
Õied
õied valged, väheõielistes õisikutes
Viljad
viljad valminult punased, valmivad augustis
Õitsemisaeg
juuni
Kasvukoht:
valgus
poolvarjutaluv
niiskus
muld
eelistab viljakamaid huumusrikkaid muldi
Kasutamine
levinud alusmetsaliik. Kasvatatakse viljade saamiseks, aretatud väga palju kultuursorte
Sordid
Märkused
paljuneb väga hästi vegetatiivselt

LÕHNAV VAARIKAS  

Päritolu
Põhja-Ameerika idaosa
Kõrgus
1-2 m
Kasvukuju
laiuv hõre põõsas
Võrsed
võrsed tavaliselt kaheaastased, kestendava koorega , esimesel aastal kaetud näärmekate hatuseliste karvadega
Pungad
Lehed
vahelduvad 3-5 hõlmalised lihtlehed. Kuni 30 cm läbimõõdus, südaja alusega, hõlmad kolmnurksed, terava tipuga, kahelisaagja servaga. Lehe mõlemal küljel näärmelised karvad. Leheroots karvane, kuni 8 cm pikk
Õied
Õied suured, kuni 5 cm läbimõõdus, roosad või punased. Õied paiknevad üksikult või väheõielistes pööristes. Õisikuraod ja tupplehed kaetud tihedalt punakate kleepuvate näärmekarvadega
Viljad
viljaks on koguvili, punane lääge maitsega, viljad valmivad juulist septembrini
Õitsemisaeg
juunist septembrini
Kasvukoht:
valgus
talub poolvarju
muld
eelistab viljakamaid muldi
Kasutamine
kasvatakse viljade saamiseks. Küllaltki levinud ka haljastuses, kasvatakse parkides ja aedades

PUNANE SÕSTAR  

Päritolu
Lääne-Euroopas jõgede kallastel ja mäeorgudes
Kõrgus
1-1,5 m
Kasvukuju
püstine põõsas
Võrsed
noored võrsed karvased, vanemad harud kestendavad
Pungad
munajaskoonilised, 0,4-0,7 cm pikad, punga kattesoomusedhallikarvased
Lehed
sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, peaaegu ümmargused, umbes 7 cm läbimõõdus, hõlmad teravatipulised, leht nõrgalt südaja alusega. Leheroots peaaegu lehelaba pikkune
Õied
õied väikesed, kahvaturohelised, paiknevad hõredates, kuni 8 cm pikkustes rippuvates kobarates
Viljad
viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis, läbimõõt kuni 0,7 cm, hapud
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
poolvarju taluv
niiskus
parasniiske
muld
viljakas
Kasutamine
kasvatatakse marjade saamiseks
Sordid
Märkused
paljuneb hästi vegetatiivselt

MUST SÕSTAR  

Päritolu
Euroopa põhja- ja keskosa, Kaukaasia, Lääne- ja Kesk-Siber, Kesk-Aasia, Mongoolia
Kõrgus
1-1,5 m
Kasvukuju
püstine või laiuv põõsas
Võrsed
vanad oksad pruunid, noored võrsed valkjasrohelised, karvased
Pungad
munajad, tömbi tipuga, 0,4-0,9 cm pikad, rohekas- kuni punakaspruunid, punga kattesoomused helekollaste näärmetäppidega, ripsmelised
Lehed
sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed.  3-5  teravatipulise hõlmaga,  kuni  8 cm pikad ja 10 cm laiad, südaja alusega, alt roodude kohalt karvased ja kollaste lõhnavate näärmetäppidega, mis on nähtavad vaid värskel lehel. Leheroots peaaegu lehelaba pikkune, karvane, näärmetäppidega
Õied
õied väikesed, lillakaspunased, paiknevad hõredates, kuni 8 cm pikkustes rippuvates kobarates
Viljad
viljaks on lihakas paljuseemneline kerajas vili, valminult must, valmib juulis, läbimõõt kuni 1 cm
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
poolvarju taluv
niiskus
parasniiske
muld
viljakas
Kasutamine
kasvatatakse marjade saamiseks
Sordid
Märkused
paljuneb hästi vegetatiivselt

MAGESÕSTAR

Päritolu
peaaegu kogu Euroopa välja arvatud lääneosa
Kõrgus
1,5-2,5 m
Kasvukuju
Võrsed
vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid
Pungad
pungad värtnakujulised, 0,5-0,8 cm pikad, paljad, valkjad, helepruunid
Lehed
sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega
Õied
õied väikesed, rohekad, koondunud väikes­tesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult
Viljad
punased marjad , läbimõõt 0,7-0,9 cm, lääged, söödavad, kuid mitte maitsvad
Õitsemisaeg
mais
Kasvukoht:
valgus
küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
kuna talub hästi kärpimist, kasutatakse ka haljastuses
Sordid
Märkused
levinud alusmetsas ja ilupõõsana

KULDSÕSTAR

Päritolu
Põhja-Ameerika lääneosas Vaikse ookeani rannikul
Kõrgus
2-3 m
Kasvukuju
püstine või laiuv, vahel kaarduvate okstega põõsas
Võrsed
noored oksad peened, pruunikad, lühikarvased
Pungad
munajad, karvased või ripsmelised
Lehed
sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 tömpja hõlmaga, kuni 5 cm pikad, sirge või nõrgalt kiilja alusega, helerohelised, ripsmelise jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots kuni 4 cm pikk.
Õied
õied kollased või oranžid, paiknevad 5-15 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates. Õitseb väga rikkalikult, õied meeldivalt lõhnavad
Viljad
viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult must või punakas­pruun, valmib augustis
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik, kuid talub ka poolvarju
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
kasvatatakse marjade saamiseks, kuid küllaltki palju kasutatakse ka haljastuses
Sordid
Märkused
paljuneb väga hästi vegetatiivselt, levinud ilupõõsas

PIHLENELAS 

Päritolu
Siber, Kaug-Ida, Mongoolia põhjaosa, Kirde-Hiina, Korea, Jaapan
Kõrgus
1,5-2 m
Kasvukuju
tugevate võrsetega rohkesti hargnev põõsas
Võrsed
võrsed valkjashallid, sageli nõr­galt kandilised
Pungad
ladvapung puudub, külgpungad sageli 2 kuni 3-kaupa koos, piklikmunajad, tömbi tipuga
Lehed
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, püsivate abilehtedega. Lehed 20-30 cm pikad, 6-9 paari lehekestega. Lehekesed piklikmunajad või süstjad, peenelt kahelisaagja servaga, pikalt terava tipuga, hele-kollakasrohelised, 3-10 cm pikad, kuni 3 cm laiad
Õied
õied väikesed, valkjaskollased, 15-30 cm pikkus­tes püramiidjates pööristes
Viljad
vili on kukkurvili, valmib septembris
Õitsemisaeg
Juuni, juuli
Kasvukoht:
valgus
Talub ka varju, kuid siis õitseb vähem
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik
Kasutamine
haljastuses ja nõlvade kinnistamiseks
Sordid
Märkused
väga palju Eestis metsistunud, paljuneb hästi vegetatiivselt, annab palju juurevõsu

PUNANE LEEDER

Päritoli
Kesk-Euroopa
Kõrgus
4-6 m
Kasvukuju
Võrsed
Pungad
pungad kuni 1 cm pikkused, ümmargused, võrsest eemalehoiduvad, violetsete soomustega
Lehed
vastakud paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 5-7, munajad või elliptilised, pika terava tipu ja teravsaagja servaga, 4-8 cm pikad
Õied
õied väikesed, rohekaskollased, tihedates kerajates pööristes, mille läbimõõt on 3-7 cm
Viljad
vili on 3-5 seemnega luuvili. Viljad oranžpunased, läbimõõt umbes 0,5 cm, valmivad augustis
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
muld
Värske, viljakas
Kasutamine
iluaias
Sordid
Märkused
talub saastunud õhku, seetõttu levinud linnahaljastuses. Vilju kasutatakse vähesel määral toiduainetetööstuses. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka

HARILIK SIREL

Päritolu
Kagu-Euroopa
Kõrgus
5-8 m
Kasvukuju
kõrge püstine põõsas või madal puu
Võrsed
rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga
Pungad
Lehed
vastakud terveservalised lihtlehed,  munajad,  südaja alusega,  teritunud tipuga,  kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena
Õied
õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised
Viljad
vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet . Viljad valmivad augustis-septembris
Õitsemisaeg
õitseb mais-juunis
Kasvukoht:
valgus
kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust
niiskus
muld
mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda
Kasutamine
Ilupõõsana haljastuses
Sordid
Märkused
puit on kõva, raske, violetjaspruun, talub kärpimist, annab juurevõsusid

HARILIK PIRNIPUU  

Päritolu
Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia
Kõrgus
20-30 m
Kasvukuju
laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega
Võrsed
läikivad, kollakaspruunid
Pungad
pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad
Lehed
vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad
Õied
õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus
Viljad
viljad valmivad septembris-oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke
Õitsemisaeg
õitseb mais lehtede puhkemise ajal
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik, kuid talub ka poolvarju
niiskus
niiske
muld
eelistab viljakat mulda
Kasutamine
puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses
Sordid
Märkused
juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv. Eluiga kuni 300 aastat

HAPU- ehk HARILIK KIRSIPUU

Päritolu
Kaukaasia; Väike-Aasia, Balkani poolsaar
Kõrgus
3-10 m
Kasvukuju
kerajas, vahel kasvab põõsana
Võrsed
võrsed rohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud halli kilega
Pungad
munajad, 0,3-0,3 cm pikad, kattesoomused tumepruunid, servast veidi heledamad, paljad
Lehed
vahelduvad lihtlehed, lai-või piklikelliptilised, nahkjad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, 5-8 cm pikad, näärmelise täkilissaagja servaga, sageli lehelaba alusel näärmed. Leheroots 1-3 cm pikk, vahel näärmetega
Õied
õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates
Viljad
vili on kerajas, mahlaka viljalihaga üheseemneline luuvili. Valminult tume-või mustjaspunased, kuni 1,5 cm läbimõõdus
Õitsemisaeg
õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
talub kuiva, on põuakindel
muld
eelistab värskeid liivsavimuldi
Kasutamine
vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Levinud ka haljastuses
Sordid
Märkused
aretatud üle 500 kultuursordi

AEDÕUNAPUU

Päritolu
arvatavasti algne päritolu Kesk-Aasia
Kõrgus
kuni 10 m
Kasvukuju
küllaltki ümara võraga
Võrsed
noored võrsed varjus oliivrohelised, päikese käes kasvades tumepruunid, hiljem hallikaspruunid, karvased
Pungad
pungad hallikaspruunid, tihedalt karvased
Lehed
vahelduvad lihtlehed. Elliptilised, ovaalsed või ümmargused, ümardunud või talbja alusega, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, hallikasrohelised, sageli kortsus, mõlemalt küljelt karvased, kuni 12 cm pikad
Õied
õied valged või roosakad, kuni 4 cm läbimõõduga, 5-6 kaupa sarikõisikutes, lõhnavad, õieraod valgeviltjad
Viljad
viljad väga erineva kuju ja suurusega, valmivad juulist oktoobrini
Õitsemisaeg
õitseb mais
Kasvukoht:
valgus
valgusenõudlik
niiskus
muld
eelistab viljakaid muldi
Kasutamine
peamiselt viljade saamiseks
Sordid
Märkused
aretatud üle 10 000 kultuursordi

AEDPLOOMIPUU

Päritolu
levinud Euraasias , Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas
Kõrgus
4-6 m
Kasvukuju
munaja või pikliku võraga, võib kasvada ka põõsana
Võrsed
noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased
Pungad
pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad
Lehed
vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Elliptilised või äras­pidi­munajad, tömbi või teravneva tipuga, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, 4-8 cm pikad, pealt läiketa tumerohelised, alt pehmekarvased. Leheroots kuni 1-2 cm pikkune, hallikarvane, sageli näärmeline
Õied
õied valged või rohekad, enamasti kahekaupa, umbes 2 cm läbimõõdus
Viljad
vili on lihakas üheseemneline luuvili. Valminult punane, kollane, roheline, violetne, ümmargune või munajasovaalne, kuni 4 cm pikk, seeme viljalihast kergelt eralduv. Viljad valmivad augustist oktoobrini
Õitsemisaeg
mais
Kasvukoht:
valgus
valgusnõudlik
niiskus
muld
viljakas
Kasutamine
vilju kasutatakse toiduainetööstuses, aretatud väga palju kultuursorte, vähesel määral kasutatakse haljastuses
Sordid
Märkused
juurestik maapinnalähedane. Annab rikkalikult juurevõsu.
41