1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica
1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucupari...
hekid väga kõrged ja varjasid täielikult vaate krundile. · Praegusel ajal on piirded enamasti rinnakõrgused (1,2m) või puuduvad · Tänava ääres peaks kasvama lihtne ja korralikult pügatud hekk, mis sobib igasuguse hoone arhitektuuri, materjali ja värviga. · Tänavaäärseks hekiks sobivad: · elupuu · tuhkpuu · viirpuu · põisenelas · sirel · Tänava äärde ei tasu istutada hekitaimi, mis ei talu heitgaase. · Samuti ei sobi tänava äärde rikkalikult õitsevad vabakujulised hekid. Hekid kalmistutel. · Eestis kujundatakse kahte tüüpi kalmistuid · aedkalmistud · metsakalmistud · Suured metsakalmistud asuvad Tallinnas ja Pärnus, mujal on peamiselt aedkalmistud. · Metsakalmistul on esikoht puudel. · Aedkalmistul on põhiliseks haljastusmaterjaliks
...................................................................... 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).............................................................................
Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras. Joonis 75. Suurelehine hortensia (http://www.sweetvalleyfarms.com/nurserystock/macrophylla.htm) Joonis 76. Suurelehine hortensia Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=544&cid=1010&cgid=. 20.09.2013. Hortes. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed/suurelehine-hortensia-1. 20.09.2013. 3.6 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (Physocarpus opulifolius 'Diabolo') (joon. 77, joon.78) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius kuni 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge, laiutav põõsas. Lehed: tumedad, veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed. Õied või õisikud: kreemikasvalged. Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus kaunis lopsakas lehestik, valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel.
põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad ploomipuulised perekond Prunus sageli astlaga. Põõsad kõrgusega 0,2-2,5m; püstiste või Perekond enelas Spiraea kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad, Põisenelas Physocarpus vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor tugevalt ketendav suurte lehtedena. 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus
kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus
Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega, õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on omakorda kaheks harunenud n must leeder g) kimpõisik- õied asuvad kimbuna lehekaenlas n juudapuu h) urb- rippuvale õieteljele kinnituvad raotud õied n kask, sarapuu Avavilja tüübid Kukkurvili- ühepesaline vili, areneb ühest viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n enelas, põisenelas Kaun- ühest või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb mõlemat õmblust mööda n liblikõielised Kupar- kahe või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia, sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök
(kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja
* Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar - lehed hõlmised (tavaliselt 3) - pealt leht tumeroheline, alt valkjas - lehe peal ümarad karvad (liibuvad) - leht suht väike - ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised * Physocarpus opulifolius Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane
allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (leht kolmahõlmaline, punaka varjundiga roheline leht) Spiraea chamaedryfolia taraenelas( leht on piklik munaja kujuga, jämedalt ja ebaühtlaselt saagjate servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv)
näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem kui laius. Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad. Spiraea chamaedryfolia – taraenelas Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. Õied ühesugulised. Isasõied suurtes rippuvates kollakasrohelistes urbades. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule. Õitseb mais. Vili luuvili, mille lihakas kest kuivab ja alles jääb pähkel. Kõva ja hinnaline puit. Liike 15(mandžuuria, hall). Levinud Parasvöötmes ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse toiduainetööstuses, Puitu ehitustööstuses. Levinud haljastuses. 49. Harilik põisenelas ja taraenelas Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, linnastingimuste- ja külmakindel. Lehed 3 hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või hõrekarvased, 5-12cm pikad. Õied roosakasvalged, kobarates, õitseb mai lõpus. Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks.
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
punane. Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim. Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld. Päikseline või poolvarjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=190 http://hansaplant.ee/?op=body&id=544&cid=1010 http://www.calmia.ee/Taimed/Hortensia/hysuurelehine.htm 3.6 Põienelas (Physocarpus) Konkreetne liik: Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 2,5 m Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: olenevalt sordist kas rohelised või siis purpurpunased, ovaalse kujuga. Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga. Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari.
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Laciniatum'; 'Pumilum'; 'Verno-aureum'; 'Weber'; 'Schmidt'. 45. Lodjap põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tunnused: Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5..
Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu
48. Perekond pähklipuu (Juglans) Perekonna liigid on kiirekasvulised, annavad kõva ja hinnalist puitu, mis on ilusa tekstuuri ja värvusega. Perekonda kuulub u. 15 liiki, mis on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja subtroopikas, samuti Brasiilias ja Andides. Haljastuses võrdlemisi levinud ilutaimed. · Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. · Seemned on õlirikkad ja neid kasutatakse toiduainetetööstuses 49. Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia) Physocarpus opulifolius - Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tihti leiab meil teda metsistunult vanadest mõisaparkidest. Kõrgus alla 3 m. · Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
