Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõuna...
a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias: alates Anaximandrosest, Pythagorasest ja Empedoklesesest maailmakord, univer sum. Füüsikas: Päikesesüsteemi füüsika, Tähtede füüsika, Galaktikate füüsika Kosmos, kino Tallinnas Kosmos, Nõukogude Liidu kosmosesatelliitide seeria
Tööleht nr 2 Ürdid ehk rohelised maitsetaimed Täida tabel. Pilt Nimetus ... ehk (teine Kuidas ja kus saab nimetus) kasutada Aedtill Anethum Maitse ja ravimtaim, graveolens ilutaim, aedviljatoidud, keedukartulid, liharoad, kala- ja koorikloomade maitsestamiseks, kastmed, munatoidud, salatid, konserveerimiseks,
Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, mille õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni.
soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali
aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid Kolumbus ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegeliku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos" . Algul arvati tubakat olevat ilutaim tema kaunite õite pärast. Veidike hiljem hakati teda kasutama ravimtaimena, eriti hambavalu, peavalu ja podagra vastu. Eestisse jõudis tubakas XVI-XVII sajandi vahetusel. 4.Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis. Tubakasuits sisaldab sõltuvust tekitavaid aineid, vähki tekitavaid aineid, valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid, pärilikke muutusi põhjustavaid aineid, radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva.
Tulemused Tabel 1) 42 tunni jooksul puhtas vees ja värviga vees hoitud lõikelilledega toimunud muutused värvita anum värviga anum taimeosadeg a toimuvad Märtsikelluk Maikelluk Märtsikelluk Maikelluk aeg muutused e e e e Värv jm Varrel üks Kergelt Vars Levinud omadused kellukas mürgine roheline ilutaim Õis valge, Varrel Värv jm otstes Õis on Õis ~2,5 üks omadused kollakas valge cm kellukas värvunud 19:26, osa pikkus ~42h varres (mm) möödas +/-o,5mm - - 41 mm 16mm Terve taime 19:26, varre pikkus ~42h (mm) +/- 0,5 möödas mm 136mm 104mm 131mm 113mm Joonis 1
dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras.
5 Saialill Saialill on üks enamkasvatatav ja tuntum taim mida on kasvatatud. Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi. Harilik saialill on kõrvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. Saialille õisikud on kollased või oranzid ja paiknevad varrel üksikult. Saialill pole mitte ainult ilutaim vaid ka ravim- ja maitsetaim. Saialill avab oma õied kõikjal, kus paistab päike. Saialill on muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Uurimustulemused näitavad, et saialill sisaldab triterrpeenglüoksiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi ja vitamiinidest karotinoide. Tänu laiale ainete koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Saialille preparaat on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad. Ekstraktid ja
keemiseni ja lastakse tõmbuda 10-15 minutit, seejärel kurnatakse. Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit. Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas. Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Ilutaim Paljud liigid on hinnatud ilutaimed, neist on aretatud suur hulk eri võrakuju ja okkavärvusega sorte. Näiteks on väga dekoratiivne ja kitsavõraline virgiinia kadaka sort Skyrocket. Eestis kasvatatavad kadakad Eestisse toodud 7 võõrliigist kasvatatakse kõige rohkem mürgist sabiina kadakat (Juniperus sabina). Lisaks sissetoodud liikidele kasvatatakse haljasaladel ka hariliku kadaka mitmeid vorme ehk kultivare. Äratundmine
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine
ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib
422.Routine maintenance igapäevane hooldus 423.Runoff- äravool S 424.Sanctuary-pühamu 425.Scale- mõõtkava, suurus, skaala 426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428.Self-contained room- omaette, kinnine ruum 429.Severe storms suured tormid 430.Shrub- põõsas 431.Shrubbery põõsastik 432.Silt - muda 433.Slope- kallak 434.Soil muld 435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond 443.Swampy- soine T 444.Tapestry of colour- värvide lai valik 445.Teahouse teemaja 446.Terrace-terrass, ridamaja 447.Terrain maastik 448.The focal point- keskne punkt, fookus 449.The main entrance- peasissepääs 450.The range of plants- lillede leviala/piirkond/hulk 451
Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED Viljaks on pähklike.
puisniitudel. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Muus osas on liik üsna sarnane punase sõstraga, mis pole meil looduslik liik, kuid võib vahel looduses leiduda metsistununa. Karvase sõstra marjad on sama moodi punased ja hapu maitsega nagu punased sõstrad, kuid põõsa küljes on neid märksa vähem. Mageda sõstra kohta kirjutab Osvald Pogen raamatus ,,Meie marjad" (1977), et see on peamiselt ilutaim. Tema punased kerajad marjad on ebameeldiva lääge maitsega, kuid väga suure karotiinisisaldusega. Toidumarjana leiab vähe kasutamist. Hendrik Relve on oma hinnangus pisut leebem. Ta kirjutab, et mage sõstar on meie looduses leiduvatest liikidest kõige tavalisem. Seda põõsast leidub paljudes metsatüüpides, puisniitudel, rannavallidel ja mujal. Liigi nimi rõhutab, et muidu karvase ja punase sõstraga sarnaste ja punaste marjadega põõsal on marjade maitse hoopis teistsugune
madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav
Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har. Ploompuu ja kreegipuu kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud. Haraline ploompuu e. Alõtsa moositaim. Kirsipuu keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell hapu kirsid. Aroonia loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa. Sõstrad 19. Saj asi. Punane sõstar Ebaküdoonia algselt ilutaim Pampel Kõrge maasikas aedmaasiaka eelkäia Aedmaasikas tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas Pampel aedmurakas,sininiste viljadega vaarikamoodi Toompihlakas-arjataimena 19. Saj lõpus.ameerikaliik kasvatatv, mets täis atm Astelpaju kassid lõhuvad Sidrunväendik hapu nagu astelpaju Aeduba/türgiuba nimi tueb seda, sest nähti türgi sõjas esimestkorda. Tegelt ameerikast. Sibulad keskaeg,enne seda olid laugud. Ehk vikingitega jõudnud.
HARILIK KOLKVITSIA Lühiiseloomustus Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) (Joonis 4) on pärit Lääne-Hiinast. Taim kasvab 5 aastaga umbes 1 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m. Ka Tallinnas on põõsaid, mille kõrgus küündib 2,5 meetrini. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab. (Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Põõsa lehed on suvel tuhmrohelist värvi, kuid sügisel erksate värvitoonidega. Ilutaim eelistab päikselist kuni poolvarjulist ala, samuti parasniisket saviliivast aiamulda. Joonis 4. Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis). (http://seemnemaailm.ee/jpg/Kolkwitzia %20amabilis.jpg) 21 Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) külmakindluse kohta on vastukäivaid andmeid. Calmia Istikuäri aastate kogemus on näidanud, et Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) on väga vastupidav. Isegi potis talvitudes ei ole ta kaotanud talveti ühtegi oksa
kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. Aastal Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest 8
Lehed: lehekesi 4, millised on nii lähestikku nagu kinnituksid sõrmjalt, äraspidimunajad, 1,5.....2,5 cm pikad, tipust lühikese teravikuga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, jääb pikkvõrsetel varisemata ja moodustab koos abilehtedega puitunud astlad. Õied: erekollased, 2....2,5 cm pikad, üksikult kuni 3 kaupa, VI. Viljad: 1....4 seemnelised kuni 4 cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, 1000 seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2....
· Puit on väga kõva, tihe ega jää maha tammepuidust. Maltspuit kitsas, hallikasvalge, selgesti eristuv rohekaskollasest lülipuidust, mis õhu käes pruunistub. Caragana frutex - Lääne-Siberi lõunaosa, Kesk-Aasia, Kirde-Hiina, Kaukaasia, kasvades steppides, mäenõlvadel ja orgudes ning valgusküllaste puistute alusrindes ja metsaservades, moodustades koos teist põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Kõrgus alla 1,5 m. · Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. · Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist · Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 47. Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja mage sõstar (Ribes alpinum)
Lehed: lehekesi 4, millised on nii lähestikku nagu kinnituksid sõrmjalt, äraspidimunajad, 1,5.....2,5 cm pikad, tipust lühikese teravikuga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, jääb pikkvõrsetel varisemata ja moodustab koos abilehtedega puitunud astlad. Õied: erekollased, 2....2,5 cm pikad, üksikult kuni 3 kaupa, VI. Viljad: 1....4 seemnelised kuni 4 cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, 1000 seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar
kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või erepunased marjad, millest leiame 2-6 seemet. Marjad jäävad taimele talveni külge ja kaotavad oma mürgisuse; vilju levitavad linnud. Kasutamine: maikelluke on hinnatud ravim- ja ilutaim. Kõik taimeosad sisaldavad tugevatoimelisi glükosiide, mida kasutatakse südamehaiguste ravimites; iseravimine on ohtlik! Õiges annuses on maikellukese glükosiididel südant tugevdav toime, suurema koguse puhul võib saada raske mürgituse ja südamehäired. Lõhnaaineid kasutatakse parfümeerias. Vanasti lisati ka nuusktubakale, sest kuivatatud ja peenestatud õied kutsuvad nuusutamisel esile ägeda aevastamise. Arvati, et ninalima sisaldab
annaabi.ee 
