Enamlevinud okaspuu Valgusnõudlik Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes leplik Võra hõre, tüvi laasub hästi Okkad kinnituvad kahekaupa Okkad vahetuvad 2-3 aasta järel Juurestik tugev Harilik kuusk Varjutaluv Vajab viljakat pinnast Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga
käbid on rohelised, teisel aasta käbid Third level sinised Fourth level Kahekojaline taim (ühel taimel on ainult Fifth level kas isasõied või emasõied). Jugapuu Click to edit Master text styles Ilupuu Second level Looduskaitse all (külmatundlik) Third level Mürgised marikäbid (seemned) Fourth level Kõige pikema elueaga puu Eestis Fifth level Vaiguta okaspuu Puit on väärtuslik, hästi töödeldav, läikiv, pruunikaspunane. Kontroll- mis taimega on tegu? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Välismaised paljaseemnetaimed Lehis Elupuu Hõlmikpuu Nulg
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esi...
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kog...
edasi kasvavad.Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Külgpungad on äraspidimunajad, tömbi- või ka teravatipulised. Ladvapungade kuju on varieeruv tervamunajatest kuni kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini
JUGAPUU Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, s...
Paranda lause all ! 4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema.
Fourth level Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v Puit - ehitusmaterjal, paberi- tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal v Vaik- keemiatööstuse tooraine, kasutatakse loodusravis v Okkad - okkajahu, -pasta, parfümeeriatööstuse tooraine v Kasvud, pungad - kasutatakse rahvameditsiinis v Kadaka marikäbid - maiseaine jookide, toitude maitsestamiseks v Kasutatakse ilupuudena Paljasseemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil
Samuti kasutati seda kunagi ka koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 6 Harilik jugapuu- Taxus baccata Hariliku jugapuu okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. See on Eestis ainuke ilma vaiguta okaspuu. Talle on iseloomulikud punased marikäbid. Mürgised on veel peale okaste ja seemnete ka võrse ning koor. Nagu ka teistel taimedel on ka jugapuul mitu nimetust. Nende seas juhapuu, jahupuu, taksus ning kodarapuu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Eesti looduses leidub jugapuud harva ning seetõttu on see võetud ka looduskaitse alla. Jugapuud võib veel eelkõige leida Saaremaalt ning Hiiumaalt. Haljasaladel võib ta olla isegi päikese käes, kui elukoht on talle sobilik. Tema levikut piirab talvekülm.
Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid ...
LIIK Harilik jugapuu Jugapuu kasvab 1020, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraani Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmiva septembris-oktoobris Jugapuu viljad marikäbid, on küpsena punased. Jugapuu seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli
Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD
Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik. Seemnesoomuseid, 8-10, tipus sügav sisselõige, lõhenenud kaheks. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) 26) Chamaecyparis pisifera mägiebaküpress *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt heleroheline, allküljel valged õhulõhed. Õhulõhelaigud moodustavad liblika tiibade sarnaseid moodustusi. Võrse tipud on longus. Lehel õlinäärmed. *Käbi hernetera suurune Perekond kadakas (Juniperus) Marikäbid. Nõeljad, soomusjad lehed. Võivad olla üheaegselt okka- ja soomusetaolised lehed. 27) Juniperus sabina sabiinakadakas *Võrset katavad soomuse-või okkataolised lehed. Võrsed hõõrudes tugev lõhn (ebameeldiv). MÜRGINE! *Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. 28) Juniperus communis harlik kadakas *Võrset katavad okkataolised lehed. Võrse 3 tahuline. *Lehed teravatipulised, 3 kaupa männastes, lineaalsüstjad, ilma õlinäärmeteta
erinevate raviomadustega õli. Okstega on tehtud tavalisest vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral. 9 Et vältida haigestumist, soovitatakse iga päev süüa mõni kadakamari. Tegelikult ei ole need tõelised marjad, sest okaspuudel on käbid. Kadakal nimetatakse neid marikäbideks. Viimaseid võib põõsa küljest leida aastaringselt, sest need ei varise valmides kohe maha. Okstel peavad marikäbid püsima seepärast, et linnud saaksid süües kadaka seemneid levitada. Kui ei ole võimalik iga päev metsa "marjule" minna, on õige koguda marikäbisid varuks. See ei ole keeruline, sest need säiluvad kuivatatult päris hästi. Et nende raviomadused oleksid parimad, tuleb jälgida, et korjataks vaid sinakasmusti marikäbisid, sest rohelised on alles toored, ja teiseks, et neid liiga ära ei kuivatataks. Tasub ka meeles pidada, et raviteid tuleks hoida kuivas, jahedas ja pimedas
kadakaoksa enda jaoks avastada. Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Tähelepanuväärseimad isendid Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.
· must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses. Kadaka küpsed annid lõhnavad mõnusalt ja nende maitses saab eristada kahte põhivarjundit: magusa meki annavad marikäbidele suhkrud ning mõrkja maitsevarjundi vaigud. Marikäbi peidab üht kuni kolme kivikõva seemet, millel on rikkalikult vaigunäärmeid. Palju toimeaineid koos. Kuivatatud marikäbid sisaldavad rohkesti glükosiide, suhkruid, mitmesuguseid eeterlikke õlisid, valke, vaikaineid, orgaanilisi happeid (sipelg-, õun- ja äädikhapet), park- ja mõruaineid, kiudaineid, pigmente, vitamiine ja märkimisväärselt mikroelemente (raud, mangaan, vask, tsink). On ilmselge, et selline biokeemiline küllus avaldub eriliste maitse- ja raviomadustena, mida rahvatarkus on ammustest aegadest osanud hinnata nii köögis kui ka tõvevoodis.
Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid süüa. Teadma peab veel seda, et ka puu võrsed, okkad ja koor on väga mürgised, puit vähem.2 2 Jugapuu http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 4 1.2 Näsiniin
Puit on punakasvalge, tihe, kõva, elastne, ühtlase ehitusega, painduv ja vastupidav. Et puit on poleeritult väga kena, toodetakse sellest ka mõnevõrra mööblit, tehakse väikseid iluesemeid ja kaunist materjali nõudvaid viimistlustöid. Jugapuu Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada 4000 aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Harilik jugapuu on levinud Loode- Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk- Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
KeskEuroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu LääneEestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsisaprillis ning viljad valmivad suve lõpus. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju.
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
Eestis kasvab teda looduslikult suhteliselt vähe (Vaher, 2008). 3.1. Üldiseloomustus Harilik jugapuu (taxus baccata) on üks vanemaid nüüdisaja okaspuid. Ta on hästi kohenemisvõimeline ning erakordselt pika eaga. Euroopa vanima jugapuu vanuseks on pakutud kuni 5000 aastat. Eestis võib jugapuu kasvada 10-15 meetri kõrguseks (Vaher, 2008). Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt. Võib esineda mitmeladvalisust (Vaher, 2008). Sügisel tekivad okstele punased marikäbid, mis on mürgised (välja arvatud lihakas seemnerüü) ja võivad põhjustada inimese surma. Mürgised on ka puu võrsed, okkad ja koor, vähemal määral ka puit (Jugapuu, 2011). Jugapuu on kahekojaline taim ning ainuke vaiguta okaspuu meie metsades (Harilik jugapuu, 2011) Harilik jugapuu kuulub Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse ning on kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Biolo...
4. Lehed ja pungad: 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat. 5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka
kadakaoksa enda jaoks avastada. Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb. Kahjureid on sel sitkel puul vähe 84. Kase perekond Be t ul a c e a e ka s e l i s e d Sugukonda kuulub 6 perekonda, rohkem kui 260 liigiga, mis kasvavad peamiseltpõhjapoolkera jaheda ja paraja kliimaga aladel. Kase (Betula) prekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja
pikad, pealt sinakasrohelised, alt hõbedased ja kinnituvad võrseile tihedalt. Kannab ka käbisid, mis on väiksemad kui põhivormil. Seemnest kasvatamisel ei ole järglased sarnased vormiga, vaid tüüpilise mägi- ebaküpressiga. Perekond Juniperus L. KADAKAS Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Lehed on kas okka- või soomusekujulised ning kinnituvad võrsetele kas männaseliselt või vastakuti. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat, sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas. Perekond jagatakse sageli kolmeks alamperekonnaks. alamperekond Caryocedrus. Marikäbid on suured ja seemned luukõva sisemise kattega kokku kasvanud. Lehed okkakujulised (Juniperus drupacea). © Ivar Sibul 2007 2012.
(kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19. Perekond kadakas (Juniperus) ja harilik kadakas (Juniperus communis) Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas nt harilik kadakas (Juniperus communis), sabiina kadakas (Juniperus sabina), hiina kadakas (Juniperus chinensis). Perekond jagatakse sageli kolmeks alamperekonnaks: alamperekond Caryocedrus. Marikäbid on suured ja seemned luukõva sisemise kattega kokku kasvanud. Lehed okkakujulised (Juniperus drupacea). alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J
Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik. 1-3m kõrgune põõsas või 8-10m kõrgune puu
marjataolise käbi (marikäbi). Seemned lennutiivata, valmivad 1. või 2. aastal. Kadakate vilju kasutatakse laialdaselt meditsiinis, alkoholitööstuses, kulinaarias jm. Perekonna 50...60 liigil on majanduslik tähtsus, kuivõrd puit on pehme kuni kõva, mädanemiskindel, aromaatne. Perekond jagatakse tihti kolmeks alamperekonnaks: 1. Subgenus Calyocedrus [Endl.] Gaussen. - Lehed kõik okkakujulised, 3. kaupa männastes, 3...4 mm laiad, teravatipulised, marikäbid kuni 2,5 cm läbimõõdus, seemned marikäbi sisemise kattega kokku kasvanud: (Juniperus drupaceae). 2. Subgenus Oxycedrus [Spach] Gaussen. - Kõik lehed okkakujulised, 1,5...3 mm laiad, 3. kaupa männastes, marikäbid väikesed, seemned pole kattega kokkukasvanud, kahekojalised liigid: (Juniperus communis jt.) 3. Subgenus Sabina [Spach] Gaussen. - Lehed soomusekujulised õli- või vaigunäärmega, esmased lehed 3. kaupa männases okkakujulised, Enamikus ühekojalised või ka
Põhja-Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Võrsed: punakaspruunid, noored võrsed kahvaturohelised, paljad. Pungad: 1...2 mm pikad, munajad, rohekad. Okkad: 3-kaupa männastes, teravatipulised, 1...1,5 cm pikad, 1...2 mm laiad, pealküljel piki okast kõrgem kühm, alakülg hallikasvalge, püsivad 3...4 aastat. Käbid: 0,5...1 cm läbimõõdus, ümarad, 1. aastal rohekad, 2. aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka kasvukoha mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40º C talvi ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
