· seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad · kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja Larix sibirica - Siberi lehis · noored võrsed kahvatukollased · okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus
teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned Enamikul okaspuudel moodustuvad seemned kuivade puitunud soomustega emaskäbide sees. Seemneid kaitsevad käbisoomused ning nad küpsevad kuni kolm aastat. Kui ilm on soe ja kuiv, käbi avaneb ja levitab seemneid. Paljudel okaspuude seemnetel on õhukesed pruunid tiivad, mis aitavad neil vanempuust kaugele kanduda. Levimine kuiva ajal Märja ilmaga jäävad käbid tihedalt suletuks. Sees asuvaid seemneid kaitseb veekindel vahajas vaigukiht. Kuuma kuiva ilmaga päikesepaistes vaik pehmeneb ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks
üksikuid puid rikkaliku saagiga. Seemnete ja viljade kogumine võib olla mõneti ka ohtlik, seega tuleb rangelt jälgida antud tegevusel ohutusnõudeid ning kaaluda suurte töömahtude korral eriväljaõppe saanud ja eritehnikat omava meeskonna palkamist. 2. Metsaseemne töötlemine Metsaseemne toorme töötlemise esimeseks tegevuseks on käbidest-viljadest seemnete eraldamine. Okaspuukäbidest seemnete eraldamist nimetatakse lüdimiseks. Selle käigus kuivatataske käbid, mille tulemusena käbisoomused avanevad ja seeme pääseb nende haardest välja. Sellise tegevuse juures on tähtis jälgida kuivatamistemperatuuri, et see ei tõuseks liiga kõrgeks – männikäbide lüdimisel mitte üle 55C, kuuse-ja lehisekäbidel mitte üle 45C, kuna kõrgem temperatuur kahjustab seemnete idanemisvõimet. Samal põhjusel tuleb tagada kuivatusruumis pidev õhuvahetus, sest kuum ja niiske õhk on seemnetele kahjulik.
valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. 3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Kuivuse all kannatavates kohtades kipub kevadtalvine päike elupuid kahjustama
Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga piirkondades madalamal ja lõunapoolsetel aladel kõrgematel aladel (Guatemala, põhja- aafrika, himaalaja, Taiwan).
Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Noored käbid ilmuvad kuusele tavaliselt juunikuu alguses. Punased või rohelised emaskäbid hoiduvad algul püsti ja on vaid poole pöidla pikkused. Vähem kui aasta pärast on käbid küpsed. Kevadpäikeses käbisoomused avanevad ja nende vahelt pudenevad alla läbipaistva tiivaga seemned. Tiib toimib nagu puri, tuul kannab õhus ja kevadisel kõval lumekoorikul seemet edasi. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse. 3 2.2 Jänesekapsas Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse
Okkad spiraalselt 1-kaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel (mõnedel liikidel ka pealküljel). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 20 Võrsed siledad (v.a. Abies homolepis lühiokkaline nulg ja A. holophylla mandzuuria nulg). Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Seemned piklik-kandilised, vaigused, tiib ümbritseb suurema osa seemnest. Puit on nulgudel nagu kuuskedelgi küpspuiduline (ristlõike siseosa ei erine tervel puidul värvuse poolest välisosast), lülipuiduta, valkjas, väga kerge, tihedus 350...370-st (siberi nulg) kuni 480 kg/m3-ni (kaukaasia nulg). Kuna
Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad koos võrsetega. ÕIED, VILJAD Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. KASVU- Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. TINGIMUSED Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat.
(Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks
Perekond ebaküpress (Chamaecparis Spach) ingl. False-Cypress; White-Cedar; sks. Scheinzypresse; vn. Chamai kreeka k. kääbus ja kuparissos küpressi kreekakeelne nimetus. Ebaküpresside perekonda kuuluvad igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena
Sordid: 'Aurescens'; 'Hillierii'; 'Zebrina'; 15. Perekond ebaküpress ja mägiebaküpress Perekond ebaküpress (Chamaecparis Spach) Chamai kreeka k. kääbus ja kuparissos küpressi kreekakeelne nimetus. Ebaküpresside perekonda kuuluvad igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena. Tüve koor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
