M: on luksuse vastne ning tema arvates luksus laostab riigi; itaallased Bernardo Davanzati & Antonio Serra raamat "Kõnelused rahast" ; venelane Ivan Possoskov raamat "Raamat vaesusest ja rikkusest" 10. Mis kujutas endast füsiokrantism? (seotud isikud) - 18nda sajandi teisel poolel Prantsusmaal esile kerkinud majanduslik õpetus, mis väitis, et vaid põllumajanduses luuakse uut väärtust. Füsiokraatidelt pärineb üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid. Francois Quesnay majandusliku õpetuse looja - töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond (olles ise 60-nendates eluaastates). Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Ühiskond on terve, kui ta on tasakaalus. Tasakaaluseisund on esitatud tema kuulsas teoses "Majandustabel". ; Anne Robert Jacques Turgot arendas ja parandas Quesnay õpetusi; T.seostab palgatöö tekkimise tootmisvahendite võõrandamisega
A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll JACQUES TURGOT (1727-1781) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust (VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist
ühe kauba tõeline väärtus selline teine kaup, mille tootmiseks on niisama palju tööaega kulutatud. Ta on seisukohal, et raha ainult rikub seda tasakaalu. Sellist seisukohta tuleb pidada üheks prantsuse poliitilise ökonoomia iseloomulikuks erinevuseks võrreldes inglise klassikalise poliitilise ökonoomiaga. Põllumajanduse kaitsjana ja merkantilismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäijaks. /1, lk 33/ 5. FÜSIOKRATISM Francois Quesnay töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond. Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Tema loodud majandussüsteemil oli küll suur, kuid lühiajaline tähtsus. Üsna varsti jäi füsiokratism arenevatele kapitalistlikele majandussuhetele piduriks. /1, lk 35/ Quesnay ei teadnud, et uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur
ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine.
• “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee • “Laske minna!” • Majanduses kehtivad kindlad seosed ja ühiskonnast sõltuvad seosed, milledesse riik mitte mingil juhul sekkuda ei tohi. • Tähtsaim on põllumajandus, mis toob puhastulu, teised vaid töötlevad seda. Francois Quesnay Võrdlus Kameralistid Füsiokraadid Absolutism, kus valitseja Absolutism, kus ja teda nõustav filosoof piiramatu võimuga toovad unistuste riigi. valitseja viib korda majanduslikud muutused Valitsejal on täielikult Valitseja viib korda vabad käed senikaua, füsiokraatide ideed. Riigi kuni ta täidab rahva majanduses ei tohiks tahet. Ühiskonda peaks kindlasti seadusi olla. reglementeerima
tagada alamate üldine heaolu. Christian Wolff (1679-1754) Füsiokraadid Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Kõige tuntuim ja mõjukaim prantsuse füsiokraat oli Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Quesnay järgi kehtis majanduses püsivate ja muutumatute seadust kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna.
Sealt edasi minnes püstitas saksa filosoof Christian Wolff (1679-1754) filosoofi-valitseja ideaali. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed ühiskonnale vajalikeks valgustuslikeks ümberkorraldusteks, toetasid kameralistid absolutistlikku valitsemisviisi, teisalt aga sidusid valitsejale antud õigused kohustusega tagada alamate üldine heaolu ja õnn. Füsiokraadid: Füsiokraatidest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay (1694-1774). Quesnay järgi kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumina majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab tervet majandust. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu
Käsitöö samuti prioriteediks. Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks
2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma.
tihedust.Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius.Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust.Füsiokraadid olid esimeste seas, kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline. Tähtsaim neist oli François Quesnay./1/ 2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja 2.1 ,,Rahvaste rikkus" Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Mehhanitsistlikust maailmavaatest lähtudes püüdis ta leida vastuse küsimusele, mis hoiab koos ühiskonda, milles iga inimene ajab taga isiklikku kasu. Seejuures süveneb ühiskondlik
Kameralistid lähtusid arusaamast , et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele ,pidasid kameralistid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Füsiokraadid Saksa kameralistidest erineval arvamusel olid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis. 13
mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon. Piirati kuninga võimu.
nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria. Põhilist probleemi- kuidas rahvas võiks rikkaks saada- üritas lahendada ka majandusteadlane ja filosoof Adam Smith. Smith väitis, et rikkus saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Ta
Peamine tähelepanu pöörati rahvusvahelisele kaubandusele. Nende eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud, seepärast nähti rahvusvahelist kaubandust nullsummalise mänguna, mille kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama impordi ja kasu kaubandusest laekus riiki kuld- ja hõberahana, kuid sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsuse sekkumist turule, kehtestades piirangud impordile ja soodustades eksporti. /1, lk323/ Francois Quesnay oli füsiokraatide koolkonna liider. Nemad väitsid, et rikkust loob vaheldus. Leiti, et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsuse sekkumist majandusse. Arvati, et põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Füsiokraadid panustasid majandusteaduse arengusse majandusliku ringkäigu mudeli arendamisega. Nad teadvustasid, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud.
majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad
seadused ja regulatsioonid mõtetuks. Füsiokraatliku majandusmõtte tekkimine oli vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ja feodaalsele korrale Prantsusmaal. Eeldasid, et kogu majandusliku tegevuse aluseks on nn loomulik kord, mis on seotud Jumalaga inimeste õnneks ning et sellisele loomulikule korrale tuleks alluda. Füsikraadid lähtusid oma käsitlustes loodusõigusliku koolkonna paljudest põhimõtetest. Majandusküsimustega hakkas François Quesnay (1694-1774) tegelema 1753-1756. aasta vahel, so peaaegu 60-aastaselt, millal avaldas oma esimese(d) majandusalase(d) artikli(d) Tema käsitluste alusteks olid: • Looduslik seaduspära; • Lassez-faire, lassez-passer; • Rõhk põllumajanduslikul tootmisel; • Maaomanike maksustamine; • Majanduslikud seosed Tableau Economique. Vaid maa abil saab toota lisandväärtust, tööstus ja kaubandus on steriilsed (viljatud), seepärast ei pea nad makse maksma.
majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Laisser faire, laisser passer- Andke minna! Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti. Franqois Quesnay hüüdlause.
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda
VI 2. Füsiokraatia (valgustusajal) – lk. 181 Merkantilistlik majanduspoliitika pööras eriti vähe tähelepanu põllumajandusele. Esiteks oli seda raskem planeerida ja juhtida kui kaubandust ja tööstust, põhjuseks oli ka põllumajandusest saadavad väike kasum. Põllumajanduse kõrvaletõrjumine andis aga tõuke uue majandusõpetuse, füsiokratismi sünnile 18.sajandi lõpul. Selle rajaja oli Louis XV ihuarst F. Quesnay ja peatähelepanu pöörasid nad tootmisega seotud probleemidele. Füsiokraadid leidsid, et kaubanduses ja tööstuses ei teki uut rikkust, vaid toimub ainult olemaoleva ümbertöötlemine. Ainus uusi rikkusi loov tegevusala on põllumajandus, ainus tõeline tootja on loodus. Nad vastustasid ka majanduse riiklikku reguleerimist ja ning nende juhtlause “laissez faire, laissez passer” sai hiljem majandusliku liberalismi juhtlauseks. VI 3
võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses. Kuulsamad füsiokraadid tegutsesid 17. sajandi lõpust 18. lõpuni. Kuulsaim Quesnay. Majanduslik liberalism Kapitalistliku ühiskonna arenedes tõusis üha rohkem esile küsimus, kuidas rahvas võiks rikkaks saada. Tekkis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Enim arendas majandusliku liberalismi Adam Smith 18 sajandi lõpus. Väitis, et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Arvas, et riigi ülesanne ei ole majanduse reguleerimine vaid 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil
Põllumajanduse kaitsja ja merkatelismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäija. 1.2.3. Füsiokraadid Pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist vähendamaks nende "ülevalpidamist" põllumajanduse poolt. Töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Esindaja F. Quesnay (1694-1774). Teos "Majandustabel" (1758). Püüdis analüüsida kogu ühiskonna kapitali taastootmist lähtudes põllumajandusest ning abstraheeris väliskaubanduse. Suund majandusvabadusele feodaalse ümbrisega. A.R.J. Turgot (1727-1781). Teos "Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotamisest" (1766). Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi
Du Joint´i b. Du Point´i c. Du Capital´i 21. Kui hinnatakse varade, kulude ja kohustuste suurust prognoositud käibest siis on tegemist a. Omakapitali analüüsiga b. Regressioonianalüüsiga c. Protsendimeetodiga müügitulu suhtes 22. Bilansis kajastatakse kohustused ja omakapital a. Aktiva poolel b. Passiva poolel 23. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud a. William Edwards b. Franēois Quesnay c. Karl Marx 24. Finantsplaneerimisega formuleeritakse finantseesmärkide saavutamise võimalikud a. Arvutused b. Kulud c. Lahendusteed d. Tulud 25. Missugust järgnevatest finantsjuhtimise strateegiatel põhinevate poliitikate alternatiividest ei ole olemas? a. Passiivne poliitika b. Agressiivne poliitika c. Konservatiivne poliitika d. Võrdsustav poliitika 26
koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750- 1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad MAJANDUSTEADUSE ALUSED 6 füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus
Saksa kameralismiga saavutas riiklik reglementeerimine oma haripunkti. Polnud eluvaldkonda, mida poleks kõrgemalt poolt paika pandud seaduste, korralduste või ettekirjutustega. Kameralismi majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemiga. Füsiokraadid Teist teed valgustatud absolutismi põhjendamisel liikusid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst François Quesnay (16941774). Temalt pärineb ka füsiokratismi põhiteos ,,Tableau économique" (1758), mis esitas esimese tervikliku nägemuse rahvamajanduse toimimisest. Ouesnay jagas ühiskonna kolme aktiivsesse klassi: tootjad (classe productive) talupojad, kalurid ja mäetöölised, (maa)omanikud (classe propriétaire) aadel, kirik ja kuningas ning viljatu klass (classe stérile), mille moodustasid kaupmehed, käsitöölised ja pankurid.
prantslased «Inglise aare väliskaubanduses e. väliskaubanduse bilanss». THOMAS MUN (man) inglane, 16 Merkantilistide panus pöörasid erilist tähelepanu ringlussfäärile, välis- 17 saj. kaubandusele ja kaubakäibele kui rikkuse allikale. Rikkust samastasid rahaga. Soovitasid impordi piiramiseks võtta kasutusele tollid 4)Füsiokratism: F. QUESNAY «Majandusliku tabeli» looja, milles analüüsis ühiskondliku kapitali taastootmist. (kene) (1694 1774), Esimene majandusliku ringvoo mudel. Käsitlesid erinevalt merkantilistedest rikkuse allikana tootmissfääri.Pidasid rikkuse aluseks tootmislikku, eeskätt põllumajanduslikku tegevust. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus
Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 7 17501780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust, kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning käsitööliste klass
hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750-1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning käsitööliste klass. Võibki öelda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
