Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka
Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksusi (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad
RIIK Riigikord Rootsi on konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liigee. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad
Fredrik I (1720-1751) Süüdi mõistetakse ja hukatakse kaks väepealikku: Lewenhaupt ja Buddenbrock. 1745. a. Vene-Rootsi kaitsepakt Rootsi on sisuliselt Venemaa vasall. Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega: 1747. a. liit Prantsusmaaga ja Preisimaaga. Venemaa ja Taani kallaletungioht sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks valmistumise tõttu. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) ``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) ADOLF FREDERIK oli valitud troonipärijaks Vene-Rootsi sõja ajal Jelizaveta survel. Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega.
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Karolingide ajastu Karolingide aegses kunstis endise Rooma riigi mõju tugevneb, täheldatakse antiigitraditsioonide elavnemist. Kujutav kunst muutub looduslähedasemaks, loomakujutamine jääb tagaplaanile, enam kujutatakse inimest. Karolingide ajastu http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/karoling/pildileht/pilt8.html Karolingide ajastu
tavaliselt lainja või täkilise servaga, harvem ühtlaselt kaarduva sileda servaga või väikese tömbi tipuga. Seemned on munaja kujuga, teravneva tipuga, 4–5 mm pikad, tumepruunid, peaaegu läiketa, asetsevad paarikaupa kattesoomuste all, varustatud helepruuni, kergesti eralduva, läikiva ja kestast umbes kolm korda pikema ning helepruuni tiivaga. Seemne mass on 3–9 mg Eluiga Foto 4 Dalarna läänist leitud puu Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks[5][3]. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestikuvanuseks Page 7 of 14 Tallinna Ehituskool määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat
jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). 16. aprillil 2010 korjati ja müüdi maha Rootsi esimene maasikasaak. Omamaise maasika kilohinnaks kujunes 884 rootsi krooni ehk meie rahas 1414 krooni.
uude usku muutma hakata. Samas oli Gustavil vaja juurde saada raha, et maksta tagasi Lübecki võlga ja et palgasõdureid palgata ja üleval pidada. Aga tema välja kuulutatud uued maksud ajasid rahvast veel rohkem närvilisemaks ja vihasemaks. Selleks et ära hoida rahvarahutusi saatis Gustav igasse linna kutsed riigikoosolekule, et inimestega kokku leppida uutes muudatustes. Riigikoosolek Alguses taheti koosolek pidada Söderköpingis, Dalarna lähedal, aga kuna Dalarnas olid inimesed väga vihaselt meelestatud ja oli oht ülestõusuks, muudeti riigikoosoleku asukoht ära. Koosolek leidis aset aastal 1527 Västeråsis. Gustav saabus sinna 260 liikmelise ratsaväe ja õllega, et muuta tulemusi endale sobivamateks. Riigikoosolekul võtsid sõna kõikide eluvaldkondade esindajad. Kodanluse nõuded puudutasid põhiliselt seda, et maakohtades oli kauplemine keelatud ja oldi vastu kõikidele lisamaksukoormistele
Rootsi Kuningriik Referaat Koostas: x 9. klass X Põhikool 2010 Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare ...
103-st laskumisrajast on kerge kuni keskmise raskustasemega. Laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelaudadega sõitmiseks suurepäraselt. Åres on neli küla: Åre By (keskus), Åre Björnen, Duved ja Tegefjäll. Kõigist neljast suusakülast leiab ka ohutuid suusaalasid lastele. Åre keskuses olemas korralik After Ski) Faktid: Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal hakkas rajama rahvusparke. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Kõik Rootsi kirjanikud kokku on võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Esimene olümpiamängude dopingukaristus määrati 1968. aastal Mehhikos Rootsi viievõistlejale alkoholi pruukimise eest. Rootsis leiutati külmkapp ja turvavöö Rahvaarv- 9 747 355 (31.12.2014) Riigikord- konstitutsiooniline monarhia Kuningas- Carl XVI Gustaf
· Ölandi paepealne alvar (2000) Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro Östergötland Ajalugu Keskaeg Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14
püsivad võrsetel 67, võra tipuosas kuni 10 aastat.Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule
Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele. 1.1 Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid: Blekinge, Dalarna, Gävleborg, Halland, Jämtland, Jönköping, Kalmar, Kronoberg, Norrbotten, Ojamaa, Skåne, Stockholm, Södermanland, Uppsala, Värmland, Västerbotten, Västernorrland, Västmanland, Västra, Götaland, Örebro, Östergötland. 1.2 Valitsemine
RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Vaatamata sellele, et hiinlased kasutasid paberit juba paarsada aastat enne meie ajaarvamist, jõudis see Skandinaaviamaadesse alles 14.sajandil. Seni lõigati tekste valdavalt puutahvlitesse. Puit ei ole aga vastupidav materjal ja seepärast on ka neid tahvleid väga vähe säilinud. Sel põhjusel ei ole suudetud kindlaks määrata ka ruunikirja tegelikku levikut ja selle algne päritolu on selgeks vaidlemata.
neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga. 5 1.2 Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid: Blekinge, Dalarna, Gävleborg, Halland, Jämtland, Jönköping, Kalmar, Kronoberg, Norrbotten, Ojamaa, Skåne, Stockholm, Södermanland, Uppsala, Värmland, Västerbottenm, Västernorrland, Västmanland, Västra Götaland, Örebro, Östergötland 2.PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane
monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. HALDUSJAOTUS. Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. LÄÄNID. Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland. AJALOOLISED MAAKONNAD. Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad
Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu. Kalmari unioon 1397-1521 Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa. Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast. Ta läheb Dalarna maakonda ja üritab seal asjatult mässu õhutada, sõites edasi Norrasse. Mõne aja pärast sõidavad mässu asjus ümber mõelnud mehed talle suuskadel järele VASALOPPET. Gustav Vasa võimuletulek 1521. a. saab Gustav Vasast Dalarna juht ja ka Rootsi riigi eestseisja. 1523. a. 6. juunil valitakse Gustav Vasa Strängnäsi riigipäeval Rootsi kuningaks Hansa Liidu toel. Rootsi rahvuspüha. Kuningaks krooniti 1528. a. ja ta oli see kuni surmani 1560. a.
blandning av odalbonde och kulturmänniska. Fridolin har också gett namnet till Karlfeldts 6 tredje diktsamling Fridolins lustgård och Dalmålningar på rim men det mest anmärkningsvärda med denna diktfigur är att han förutom ett fåtal dikter inte förekommer i böckerna. Dikterna har en litterär prägel med ett språk inspirerat av Karl XII:s bibel och Bondepraktikan. I sin debutbok hade Karlfeldt förlagt några av dikterna till Dalarna och till Dalarna skulle Karlfeldt återvända i sina dikter. Dalarna hyllas inte bara för sin skönhet, det är också ett ideal, oberört av den moderna tiden, med dalkullor, fäbodar och fria bönder. Dalaromantiken låg i tiden, 1901 hade Selma Lagerlöf publicerat första delen av Jerusalem och målare som Anders Zorn och Carl Larsson hade gjort landskapet känt. För Karlfeldt var Dalarna hans Arkadien och dess herdar är Dalarnas oberoende odalbönder. Gustaf Fröding
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. 1.3 Eluiga Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada. 1.4 Paljunemine ja kasv Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Samas suudab ta ka vegetatiivselt paljuneda alumiste okste juurdumisega. Käbikandvus algab väga
Septembris kapituleerus Stockholm üldine amnestia, vanglast vabanes Trolle. · 4. novembril 1520 toimus Kristian II kroonimine. 7. novembril Rootsi ülemkiht kuningalossi suures saalis loeti ette Trolle kaebus: sisaldas ka nõudmist karistada Sten Sture pooldajaid. Algas vangistamine, kuulati neid üle peapiiskopi poolt ning tapeti see järel Stockholmi veresaun. GUSTAV ESIMENE VASA ROOTSI KUNINGAS · Jaanuaris 1521 algas Dalarna maakonnas uuesti vabadussõda Taani vastu. Rootsi talupoegade pealik Gustav Eriksson Vasa. Vadstenas kokkutulnud Riigipäev valis Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Vajati välisabi (Lübeck) vallutati Kalmar, Stockholm jäi suur võlg Lübeckile. · 6. juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Teda toetas Östergötlandi piiskop kuningas pidi säilitama kiriku privileegid. REFORMATSIOON · Reformatsiooniprobleem 1520. aastatel
Merkantilistlik majanduspoliitika; Rootsi esimesed erakonnad: Mütsidpooldasid Horni passiivset välispoliitikat; KübaradPooldasid agressiivset välipoliitikat, venevastased; 1738 loobus Horn ametist; Kantsleriks sai ,,Kübarate" esindaja Karl Gyllenborg; 17411743 RootsiVene sõda Venemaa vallutas Soome; 1743 Turu rahuRootsi sai Soome tagasi, kuid pidi leppima Venemaa soosikuga Rootsi troonil; Suur Dalarna tants 1743; Viimane suur talurahvaülestõus; Talupojad soovisid kuningaks kroonprintsi; Ülestõusnud aeti Stockholmist välja. Juhid hukati; Adolf Fredrik (17511771) Talle meeldis väga süüa ja suri vastlakukleid süües.(17vastlakuklit); Tema naine Louisa Ulrika ( Friedrich II, Preisi kuninga õde ); Kuningas oli pehmeloomuline. Sobis hästi parlamentaarseks valitsejaks(pronksist tempel kuninga allkirjaga); 1756 1763 seitsmeaastane sõda;
Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid: ° Mütsid Venemaale orienteeritud partei. Väike- ja teenistusaadel (ohvitserid, ametnikud, aadlikest haritlased) ° Kübarad Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased. Suund valgustuslikele reformidele Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest. 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed (riigipöörehirm) Raskes olukorras süvenes rahulolematus aristokraatia valitsemise vastu. Nõuti kodanlikke valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. Kehtestati trükivabadus. Kehtestati Riigipäevale reformiprojekt, mis käsitles julgeoluke ju omandiõiguse kindlustamist. Kelleltki ei võeta elu, au, vabadust, ametit ega teenistust seadusliku kohtu otsuseta. Toatleti
et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati. Gustav I Vasa ja Vasaloppet Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis. Nimi tuleb Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsast suuskadel põgenemisest 1521. Gustav kutsus Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu. Gustavil polnud aadlikest liitlasi, sest need olid hirmunud või tapetud. Talupojad polnud vastuhakust kuigivõrd vaimustatud ning Gustav asus Norra, et pakku minna. Vahepeal muutsid talupojad meelt, sest Christian II alustas kroonimisjärgset ringreisi ning kohtles talupoegi karmilt. Puhkes mäss ning dalarnalased hakata kuninga vastu
territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300- 400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Kõige kaugemal lõunas kõneldakse tänapäeval saami keelt Rootsis Dalarna maakonnas Idres ning Norras Rörosi piirkonnas. Koola poolsaare idarannikul asuv Sosnovka küla on kõige idapoolsem koht, kus elab üksikuid saami keele kõnelejaid. Soomes nimetatakse saami alaks nelja kõige põhjapoolsemat valda, milleks on Sodankylä, Inari, Enontekiö ja Utsjoki vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
