Merkantilism Riikide rikkuse allikaks hakati pidama kaubandust. Seda teooriat nimetati merkandilismiks. Kui riigist veetakse rohkem kaupu välja kui sisse koguneb riiki raha. Positiivsele kaubandusbilansile sai kaasa aidata see, et keelati osa välismaalaste kaupade sissevedu. 18. sajandil hakati merkatilismi kritiseerima. Vabakaubanduse pooldajad väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest. Kaubakompaniid Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis. 17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland. Kaubandust ei organiseerinud riik vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik. Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte
• Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Iseloomusta rokokoo stiili: kergemeelne, lihtne, mänglev • Iseloomusta klassitsistlikku stiili: selge, lihtne ja reeglipäranae • Miks soovisid varauusaegsed valitsejad uusi maid avastada? • Kuna see andis suure tõuke nende majandusele. • Tekkisid kaubakompaniid kes tegelesid riigi kaubandusega kuna neile anti kaubanduse monopol. • Uued maadeavastused mida müüdi teistele riikidele maha. • Mis on merkantilistide arvates riigi jäukuse allikas? Kõige tähtsam oli saavutada positiivne kaubandusbilanss. • Miks tehti musketäridele rividrilli? Et musketerite tulejõudu paremini ära kasutada. • Nimeta uusaegse palgaarmee üks tugevus ja üks nõrkus: • Nad said raha teenida sõdimise eest.
kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine. Itaalia linnriikide tähtsuse langus. Atlandi ookeani sadamate tõus. London, Liverpool, Amsterdam, Lissabon, Sevilla. · Kaubakompaniid. Ida-India kaubakompaniid · Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa), koloniaalmajandus, · Orjakaubandus Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Alistatud rahvaste orjastamine, arengu pidurdamine · Ristiusu/katoliku usu levik Uues Maailmas 18
askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast
Hakkasid tekkima ja edukaks muutuma Manufaktuurid. Nende rajamiseks pidi aga olema ettevõtlik, kokkuhoidlik ja arvestav, vastupidiselt feodaalaristokraatia toretsevale ja pillavale elulaadile. Töölised pidid hakkama tööl käima(enne töötati kodus või meistri juures), mis kiskus teatud määral eemale perekondlikest suhetest ja ka kirikukogudustest. Suurt osa Ingl. majanduslikus arengus ja jõukuse kasvus mängis väliskaubandus. Sellega said tegeleda ainult riigi privileegiga kaubakompaniid. Äri ajamine Euroopast kaugemal asuvate maadega oli üliriskantne. Kalvinismi keskne õpetus predestinatsioon e. ettemääratus iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast. Ette on määratud kogu elu ja ei usklik ise ega kirik saa muuta taeva tahtmist. See vähendas katoliku kiriku mõju, mis väitis, et õndsaks saada võib vaid kiriku abil. Ettemääratuse õpetusest aga võis järeldada, et kõigel välisel puudub mõte; rõhutati sisemist usklikkust
puritaanidele järeleandmisi, kuid siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud p-d pagendati; puritanismi levikut soodustas Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i
ebakindel liivaseljandike ja karide tõttu. Pikemale merereisile asuti kevadel või suve hakul. Sõideti mitu laeva koos, et ühiselt tagasi tõrjuda mereröövlite kallalekippumisi. Juhtus sedagi, et laevu ei rünnatud mitte avamerel, vaid lausa sadamas. Merekaubandus koondus suurte ja jõukate kaubalinnade kätte. Vahemerel kuulus juhtiv koht Veneetsiale ja Genovale, Põhja- ja Läänemerel Hansa Liidu linnadele, kellega hiljem hakkasid võistlema Madalmaade ja Inglismaa kaubakompaniid. Kaupmehi meelitas meritsi kaupu vedama kaugkaubanduses saadav suur kasum. Võõrastele maadele viidi just selliseid kaupu, mis ei võtnud kuigi palju ruumi, maksid aga palju. Keskaja kaupmees Lääne-Euroopa kaupmeeskonna poolt 11.-15.sajandil läbi käidud arengutee peegeldab neid tohutu tähtsusega muudatusi, mis leidsid tol perioodil aset majanduse, ühiskonnakorralduse ja kultuuri vallas. Valdavalt põllumajandusliku ühiskonna küll 5
- Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole (Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid) või
oldud rahul. Vastuollu sattunud puritistid pagendati. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majandus areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks
Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist · Inimestel nõrgenesid sidemed kirikliku kogudusega · Väliskaubandus etendas suurt osa Inglismaa majanduslikus ja jõukuse arengus o Tegelesid vaid teatud kaubakompaniid riik andis väliskauplemise privileegi Ilmaliku kutsumuse õpetus · Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus o Iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast o ühed on mõistetud igavesele õndsusele, teised hukka saamisele o ette on määratud maine elu ja taeva tahtmist muuta ei saa o katoliku kiriku mõju hakkas vähenema · ilmaliku kutsumuse õpetus
See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur. Manufaktuur võis kujuneda mitmel viisil. Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Ilmaliku kutsumuse õpetus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta.
° manufaktuurid loodi kapitaliga, mis oli hangitud väljastpoolt käsitöönduslikku tootmist, olgu siis kaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest. Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris. Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures. Väliskaubandus etendas väga suurt rolli Inglismaa majanduslikus arengus ja jõukuse kasvsus. Sellega said tegeleda ainult teatud kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Viimane väitis, et inimesed võivad õndsaks saada ja maa peal edu saavutada ainult kiriku abil,
sunnismaisus. Kesk-Euroopas valitseb mõõdukas sunnismaisus. Põhjamaades oli talurahvas nii keskajal kui ka uusajal vaba (v.a Taani). Majanduses toimuvad suured muutused, kuigi aegamisi. Muutub majanduslik mõtlemine. Oluliseks muutub kapitali kasvamine ning kasum. Novaatorlikumad piirkonnad keskaja lõpul olid Itaalia (pangandus), Hansa liit. Uusajal investeeritakse raha majandusse saavutamaks suuremat kasumit. Luuakse esimesed aktsiaseltsid (kaubakompaniid). Olulise süsti kaubandusse annavad maadeavastused (uued kaubaartiklid). Esimesed maj võitjad on Hispaania ja Portugal. Hiljem võidavad Holland ja Inglismaa. Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv)
lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis kaupmees kaotada kogu oma vara ja lõpetada täielikus vaesues. Nt. Indias maksis kaneeli nael üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni. Töönduse areng: Püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut.
annaabi.ee 
