1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6. Majanduse korraldamise valdkond a. Inf...
· Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma · Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse)
terrori laiaulatuslikkust ning kasutas ära oma võimu represseerida rahvast kui Keskkomitee seda lubas. Oma viimastel eluaastatel adus Lenin, et Stalin, keda suur hulk vene töölistest pidas poliitiliselt aktiivseks poletaarlaseks ja eeskujulikuks kommunistiks polnud üldse tõsi. Tänase päevani loetakse Võitu Suures Isamaasõjas Stalini triumfiks gruusia ja vene rahvusest kommunistlike kalduvustega inimeste poolt. Konkureerivad küll ka kapitalismi ja kommunismi ristsugutise Uue Majanduspoliitka ( новая экономическая политика – NEP) tühistamine, Leninismi loomine ja Nõukogude Liidu maailmavõimude hulka viimine. Võitu teises maailmasõjas, mida Stalin kutsus Suureks Isamaasõjaks, loetakse aga Pyrrhose võiduks. Kommunistliku režiimi tagajärjel ja Nõukogude liidu eest hukkus erinevatel andmetel 27 miljonit inimest, mis on ligikaudu kaks viiendikku kõikidest teises maailmasõjas hukkunutest
(Tiits, Kattel, Kalvet, Kaarli 2003:23) 5 Tuleb eraldada riigi investeerimispoliitika, regionaaalne ja ettevõtte investeerimispoliitka. Neid on küll seotud, kuid määravaks on riigi investeerimispoliitika, sest ta loob tsiviil " mängu reeglid" investeerlngute sfääris ja kaasab investeerimis tegevuse akriiveerimiseks regionaal ja ettevõtetete tasanditel.( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov...2004:58) 1.2 Riigi roll Riik on üldine majanduspoliitka kujundaja. Riigi läbi viidavast majanduspoliitikast sõltub, kas ettevõtjatel on riigis hea tegutseda, kas riiki voolavad siise välisinvesteeringud, kas inimestel on siin tööd, kas inimeste elatustase kasvab või kaheneb, millise maine on riigi majanduskeskkond omandanud Euroopa Liidus ja maailmas, milline on riigireiting jne. Riigi majanduskeskkond on pikkajaline investeering. Head majanduskeskkonda on raske luua, kuid suhteliselt kerge rikkuda. (Savisaar 2008:156)
· Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega. - Riigil tuleks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid toodangut müüa, palgata uusi töötajaid ja tuua majandus kriisist välja (õ lk 154-155) · Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem
tööstusharude arenguga seoses pidi Suurbritannia hakkama teistest riikidest sisse vedama näiteks värvilisi metalle, naftat, kautsukit ja palju muud. Kolmandaks põhjuseks Suurbritannia majanduse mahajäämises saab lugeda majanduspoliitilist olukorda. Suurbritannia läks juba 19. sajandi keskpaigas üle vabakaubanduse põhimõtetele. USA ja Saksamaa seadsid aga 19. sajandi teisel poolel sisse protektsionistliku majanduspoliitka. See tähendab, et nad kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavale kaubale, ennekõike tõkestamaks Suurbritannia konkurentsi. Seetõttu oli 20. sajandi alguseks Suurbritannia ekspordi kasv võrreldes USA ja Saksamaaga kordades väiksem. Neljandaks põhjuseks, miks Suurbritannia majandus jäi alla USA-le ja Saksamaale, on 19. sajandi lõpul Suurbritanniat tabanud pikaajaline agaraarkriis. Lisaks sellele, et pidavalt suurenes
Peamised energiaallikad: 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas. Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal. Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin. Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendust, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik
kriisi haripunkt 1924. aasta augustis, aga sealt peale hakkas kriis leevenduma ja inflatsioon saadi kontroll alla juba 1925. aasta alguses. Otto Strandman lahkus rahandusminstri kohalt pärast kommunistide riigipöördekatset. Dets 1924-1927 oli Leo Sepp majanduspoliitika juht - väitis, et vabaturumajandus on positiivne, aga täielikku majandusstiihiat ei saa rakendada. Seda ikka nende kaudsete abinõudega - neid tuleb kasutada senisest suuremal ulatuses. Uus majanduspoliitka tõi kaasa geograafilise orientatsiooni muudatuse - Eesti hakkas orienteeruma Lääne-Euroopale. Ümberorienteerumine idast lääne: Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome. Nõukogude Venemaaga oli seotud ainult 2-3% Eesti majandusest. Teiseks põllumajanduse eelistamine tööstusele. See tuli sellest, et Eetsi poliitikas oli tugevalt esindatud agraarerakonnad. Pendli kaldumisega teise äärmusesse
annaabi.ee 
