Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad on liigestatud kerkival laugrannikul madal mererannik on maasäär limaanid - jõe fjordidega pikkade paiknevad skäärid liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik
Teose koloriit on ergas, vormikäsitlus realistlik, teatud kallakuga dekoratiivsesse. Pärast 1910. aasta kunstinäitust on Jansen väga tegev just portretistina. Ta on maalinud teiste seas nii A. Starkopfi kui ka P.Arenit. Kooli lõpetab Jansen oma tuntud diplomitööga ,,Muhu saarel". Kunstide Akadeemia nõukogu otsusega tunnistati Jansen maali ,,Muhu saarel" eest kunstnikuks. Maal ,,Muhu saarel" on eriti suures formaadis ( 1,81 x 3,18 m ) teos. Tema tegevuslava moodustab mererannik. Pildi vasakust alumisest nurgast läheb veepiir pildi sügavusse. Sellel on kive ja võimas rändrahn. Edasi paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas. Mererannik kõrgendab aeglases tõusus maa suunas. Pildi keskel seisab saaretaat, pastlais ja kootud vammuses, ühes käes piip, teine aga tõestetud silmade kohale. Maali koloriit on mõõdukalt hele. Selle määravaks aksendiks on keskel istuvate naiste kirjud rõivad, mille valitsevaks värviks on punane
Muinasaja talivili ja kolmas oli (nisu, kaer, oder, lõpul elas Eestis ca 150 kesaks). Vajalike asju talirukis, 000 inimest. valmistati igas peres herned,oad). Maad Asustamata vaid soisem oma jõududega. arvestati edalaosa, mõned saared Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused. (hobused, lehmad, Tekkisid sumbkülad, Keerulisematel aladel lambad jne.). ridakülad ja omaette meistrid (nt. Väiksemal määral hajakülad. relvasepad, ka küttimine ja Kihelkondande ja ehtemeistrid, hiljem kalastamine
ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs- saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu
oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs-saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu
enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele euroopa liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida- Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Territoorium, mullad ning maavarad Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua-
eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. · Osad seni Põhja- Lätis elanud läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega, vaid liivlased säilitasid oma asu ala Läti lääneosas 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem.
lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. · Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharude-ga. Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmes tekkisid deltad. · Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed. Vooluveetekkelised pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme
Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared
Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared
all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks. Gröönimaa mandriliustikust ja Põhja-Jäämere jääväljadest murduvad hiiglaslikud jääkamakad satuvad merehoovustesse ning hakkavad veteväljal triivima. Suured jäämäed ohustavad laevu. Tuntud on suure reisilaeva Titanicu uppumine pärast kokkupõrget jäämäega 1912. aastal. Kui palju
Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele. Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: PõhjaAmeerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüssaarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas
Ehitati ka linnuseid, kuid neid kasutati perioodiliselt. Keskmisel raua,- ja viikingiajal pandi alus traditsioonilisele külaühiskonnale. Muinasaja lõpul nagu ka igal eelmisel perioodil 1 Inga Konovalova 7.10.2012 tihenes asustus järk-järgult. Oletatakse, et tollel ajal oli inimesi Eesti aladel umbes 150000. Asustamata jäid vaid soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Inimesed elasid suitsutubades, need paiknesid lähestikku ja moodustasid külasid. Oli väljakujunenud 3 küla tüüpi : · Sumbkülad(talud paiknesid keset põldu tihedalt) · Ridakülad(talud paiknesid ridastikku, midagi taolist võis näha juba ka nooremal kiviajal, mil hooned paiknesid veekogude ääres ridastikku) · Hajakülad(talud paiknesid üksteisest kaugemal) Külad moodustasd kihelkondi(tol ajal oli Eesti 45 kihelkonda), mis omakorda
aastal. Hotellis on 47 tuba: millest 20 standard klassi kahekohalist tuba,1 ühekohaline tuba, 20 superior klassi kahekohalist tuba, 4 Juunior sviiti,2 sviit. Laulasmaa SPA&Konverentsihotell Laulasmaa Spa on eriline koht, kus kaunis loodus ning rohkete võimalustega spaa-, hotelli- ja konverentsikeskus pakuvad parimaid lahendusi tervislikuks puhkuseks, romantikaks, perega koosolemiseks kui ka erinevate ürituste korraldamiseks.Kaunis maastik, iidne männimets ja mererannik pakuvad koos hea võimaluse jooksmiseks, jalgrattasõiduks, kepikõnniks ja paljudeks muudeks sporditegevusteks. Laulasmaa Spa asub vaid 35 km ja 30 minuti autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Hoolitsuste hulka kuuluvad tavalised spaa klassikud: soolakamber, erinevad vannid, lõõgastavad massaazid, parafiin-osokeriit kui ka eriline Prantsuse sarja Phytomer nöohoolitsus. Eriline on ka veel unikaalne refleksotermaalne
a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud.
- maksukogujad kihutati minema, Tartu vallutati tagasi ja tungisid Pihkvani, seal toimus suurem lahing - 11.saj 30-60ndad löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, eestlased olid piisavalt organiseeritud ja tugevad, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu 5.Eestlased muinasaja lõpul - II aastatuhande algus tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad, mererannik ja mõned saared) - Mitmed kirjalikud allikad (Läti Henriku kroonika 1184-1227) Elatusalad - Peamiseks tegevusalaks maaharimine arenes kõrgele tasemele - Küünipõllunduse areng rauast teraga ader, mullakihi paksusele vastavad adrad (õhem kiht konksader, paksem kiht harkader) - Varem kasvatati peamiselt otra, al 11.saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa
), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast.
prügilates, kus nad käivad toitu otsimas Kalakajakal on välja kujunenud oma Kalakajakas on halli mantli, valge Elupaigaks on peamiselt suhtluskeel. Selleks on väga palju peaga, tumeda silmaga, kollakas- mererannik ja saared, erinevaid poose ja häälitsusi: roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. kuid samas pesitseb ka ähvardus, hirm, nokkimine, Kalakajaka tiibu iseloomustavad siseveekogude ääres ja näugumine, alistumine, mustad tiivaotsad, milledel on suured rabades. toidumangumine, häiresignaalid ja valged täpid
a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. 5. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud.
kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele, kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad vaid merel ja rannikul.
saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos.
olevat skandinaavia Thori teisend. 13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL. Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne- Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.) 13. sajandi alguseks tõusis rahvaarv 150 000 inimeseni. Austamata olid suuremad sooalad, mererannik ja Peipsi rannaäär. Saartest oli (hõre) asustus ainult Saaremaal ja Muhus. Kõige enam levinud külatüübiks oli tol ajal sumbküla, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis asusid talud ebakorrapäraselt teineteisest eemal.
romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali. Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks)
kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram. 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18
sõjavägede kallaletungi. Maksimaalne reisikiirus maanteedel ulatus varauusaja lõpuks 100150 kilomeetrit päevas. Vaid Inglismaal tõusis see kuni 200 kilomeetrini päevas. Maanteedega konkureerisid edukalt siseveeteed: jõed ja kanalid. Ka Reinil või Doonaul võis allavoolu liikuda 100150 kilomeetrit päevas. Endiselt oluline oli meresõit, seda enam, et Lääne- Euroopas polnud paika, kust mererannik jäänuks kaugemale kui 350 km. Meritsi reisimine oli mõistagi rohkem ilmastikuga seotud kui teekond mööda maismaad. Purjelaev võis soodsa tuulega liikuda kuni 20 km tunnis, võis aga ka nädalaid paigal püsida või halvemal juhul koguni tagasi purjetada. Meresõidu ohtudele vaatamata peeti meritsi reisimist maitsi reisimisest turvalisemaks. Baltikumist Saksamaale sõiduks kasutati nii mere- kui maismaa teed. Laevasõidu korral olid
annaabi.ee 
