Turumajandus ja selle puudused Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise - pakkumise suhte tulemusena. Turumajandusega on tegemist siis, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel. Kõige lihtsama määratlusena on turuga tegemist siis, kui ostja saavutab müüjaga vahetu kokkuleppe. Seejuures ei pea ostja ja müüa alati füüsiliselt kokku saama. Tähtis on, et nende vahel ei ole kolmandat isikut, kes määrab, mida ostja võib osta ja kellele müüja peab müüma ning millise hinnaga peab tehing toimuma. Iga demokraatlik riik loob oma majandussüsteemi nii, et see toimiks, kuid alati võivad tulla ette probleemid - turutõrked, kuid oluliune pole mitte osata neid vältida, vaid tuleb osata neid ületada, sest iga tagasilöök teeb tugevamaks, kui see edukalt ületada. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning oskus neid riigi kasuk...
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on- mittetulundusühiskond (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d), seltsingud.
Sissejuhatus majandusse II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta;...
Millised on erasektori ja riigi suhted? · Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) · Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas) · Sõltuvad üksteisest Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt korteriühistu) · Sihtasutused SA (spetsialiseerunud kindlale valdkonnale) · Seltsingud (mitteregistreeritud, nende hulk pole eestis teada; nt jahimeeste selts) Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? · Sõltuvad üksteisest · Täiendavad üksteist
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist.
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis)
„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel p...
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest avalikust sektorist. Kõigi eraettevõtete tunnusjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus. Ühiskonna sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutistega(maksud, tegevusload, kauplemine). Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisgi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel.
nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ei motiveeri inimesi samuti, sest kogu kasum läheb riigile. Positiivsed küljed: Riik määrab hinna ja kvaliteedi. See on positiivne, sest siis peaks hinnad ju väiksemad olema, kui riik hinna määrab. Keegi ei saa seda muuta. See, et riik hinna määrab on samuti positiivne, sest riik ei müüks ju ebakvaliteetset kaupa, sest inimesed ei ostaks seda. Segamajandus on enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turumajandusest ja parim osa plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda. Riik sekkub turvalisusse politsei, laevad, piirivalve, laevad. Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Positiivsed küljed on see, et nii riik kui ka eraettevõtjad saavad koos riigis majandada. Positiivne on ka see, et riik on võtnud enda kätte need, mida erakätesse kindlasti anda ei saa, näiteks laste haridus (kool), politsei, piirivalve jne
Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda olulisem intensiivistada perepoliitikat, milles praegune valitsus on olnud kiire samme astuma. Samuti on oluline suurendada õppetoetust, seda eriti väikeses riigis, mis ei saa endale lubada
kasutada? Too kolm näidet! Majandusringluse parem mõistmine seoses valitsusega Kirjelda olukorda, kui Eestis ei oleks enam valitsust. Kas Eestis on ettevõtlus seadustega reguleeritud? Kui jah, siis mis seadustikus? (Õpetaja võiks õpilastele näidata www.riigiteataja.ee kodulehekülge) Majandusringluse parem mõistmine seoses turumajandusega Kas Eestis on vaba turumajandus? (Arutelu huvides võib õpetaja õpilastele näidata ETV2-st www.etv2.ee arhiivist saadet “Vita brevis” turumajandusest.) Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks? Milliseid majandussüsteeme veel tunned? Milline võiks olla ideaalne majandussüsteem? Kirjelda! Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. Kas sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul? Kas pärast eurole üleminekut oled teinud rohkem sularaha- või kaardimakseid? Millega võiks sularaha asendada?
Kuid turu mõiste ja nimetuse all puutume kokku ka teiste turu liikidega, milleks on näiteks väärtpaberibörs, tööturg, välisvaluutaturg ja nii edasi. Ehk siis võib kokkuvõtvalt turu definitsiooniks nimetada, et igal kaubal, teenusel, tootmisteguril on olemas oma turg. Kaupade ning teenustega tegeletakse hüviste turul kui samaaegselt tootmisteguritega hoopiski ressursside turul. [1] Siiski majandusteoorias vaadatakse turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Ehk siis turumajandusest rääkides seostame seda eelkõige majanduselu korraldamise viisiga, millest tulenevalt on turul kindlad nii öelda koostisosad kui ka toimimise loogika. Ehk siis saab väita, et turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad, kuna turu keskseks tunnusjooneks on hind. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine ja hind. 2.1. Turu liikide jagunemine: Lähtudes sellest, millega turul kaubeldakse, jagunevad turu liigid järgnevalt: 1
aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega) · 1918 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv · 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu
väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: · Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. · Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. · Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. · Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saadud Saksamaalt reparatsioone kätte. · Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri
toimuv ostjate ning müüjate kokkuviimine või mingis teatud paigas töötav iseseisev kaubandus- või teenindusettevõte, nn institutsionaalne turg. Turg laias, üldises mõistes on aga turg protsessuaalses tähenduses ehk kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused. (vaata ka loengukursuse üldosa käsitlust majandussüsteemidest ja turumajandusest ning segamajandusest). 17. Nõudluse olemus ja mõjurid Nõudlus on Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4) tarbijate arv; 5)tarbijate maitse ja eelistused. 18. Pakkumise olemus ja selle mõjurid
○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti. Seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. ○ Kriisi põhjused: a. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist b. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele c. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. d. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. e. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses: majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik
ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas nepi poliitika lõpetamine, minna mööda kapitalistlikest maadest, ajutiselt maailmarevolutsiooni ideest loobutakse Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: A) Majanduses: 1. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida 2. alustati industrialiseerimist (raskemasinaehituse väljaarendamine) 1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt: põllumajandusest, kergetööstusest 3. kehtestati plaanimajandus: majandust hakati planeerima viisaaastakute kaupa. Plaani
Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna
*Ad Hoc- ideoloogiliselt ebajärjepidavatele erakondadele omane. Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: riigipööre, valimised, revolutsioonid, ühiskondlikud muutused. Valitseva poliitikakursi muutmine, tekkivad uued poliitikad, leitakse uued lahendused- põhjus igapäevane poliitiline konkurents. Avalikkuse nõudmine või uue probleemi tõstatamine- nt piirijuhtum. Ühiskonna muutus- režiimi vahetus, turumajandusest käsumajandusse jne. Ühiskonna tahkude teisenemine! Pikk protsess! Diktatuuris saab muutusi esile kutsuda revolutsiooniga Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus
a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. 1* Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). 2* Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. 3* Kriisi põhjused: 4* Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 5* Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. 6* Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. 7* Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. 8* Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
täieliku kaotuseni Franko vägede käest. 6. Suure majanduskriisi põhjused · Põllumajanduses toodeti rohkem kui müüdi. Hinnad jäid madalateks. · Tavainimestel oli endiselt vähe raha kulutamiseks (madalad palgad, omanikud tahtsid suuremat kasumit) · Väliskaubandus oli piiratud väliskaupade kõrged tollid · Laenude osakaalu suurenemine koduperenaised aktsiaturgudel. · Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist · Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone · Euroopa riikide võlgnevus USAle 7. Suure majanduskriisi olemus ja mõju inimeste igapäevaelule · Inimeste massiline vaesumine · Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvas veelgi enam · Üle 17 miljoni töötu · Sisepoliitilise olukorra teravnemine paljudes riikides (kommunistide ja natside mässukatsed) · 1929. aastast kuni 1932
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. 1.Mida toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid. 1.Tavamajandus Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad...
................................................................................. ................................................................................................................. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned (Vt võrdluseks konspekt "Totalitaarse riigi tunnused"): A) Majanduses: 1) majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida 2) alustati industrialiseerimist (.........................................)1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt................................................ ..................................................................................................................... ................................................
Teiste sõnadega öeldes, tsentraalselt planeeritud majanduses jäetakse tihti tarbijate eelistustega arvestamata. Kapitalismi tingimused. Turumajandus sõltub üksikisikutest, see on kindel. Keegi ei juhi seda ning seda juhivad kõik. Esimesel silmapilgul võib see idee tunduda küllalt segane. Toogem sellesse siis natukene selgust. Turumajandus teisiti öeldes kapitalism toimib tarbijate individuaalsete valikute mõjutusel. Kui me räägime turumajandusest, on tarvis teada järgmisis tingimusi, mis on hädavajalikud, et turumajandus töötaks nagu tarvis. Omakasupüüdlikkus. Kapitalismi liikumapanevaks jõuks on omakasupüüdlikkus. Ühelt poolt tahavad ettevõte omanikud saada võimalikult suurt kasumit. Teiselt poolt tahavad tarbijad maksta võimalikult madalat hinda. Ühesõnaga tahavad nii ostjad kui müüjad turumajandussüsteemis teha seda, mis on neile endile kõige kasulikum. Eraomandus
väärtusi ning tuua välja oluline olemaks meeldejääv ja koheselt äratuntav. Väljakujunenud traditsioonid on olulised toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on mõjutanud kohaliku põllumajanduse ning toidusektori positsiooni, mõju avaldavad ka üldised maailmas levivad trendid, milleks on globaliseerumine, turgude integreerumine ning kaubanduse libareliseerumine. Riiklikke turundusmeetmeid ei ole seni eriti ulatuslikult rakendatud. Üldine turumajandusest arusaamine on sellele vaatamata süvenenud, samuti on mõistetud tarbijale orienteerituse tähtsust. Pärast Eesti taasiseseisuvmist on põllumajandussaaduste toomine langenud . Peamisteks piiravateks faktoriteks on : 1.) piiratud juurdepääs lääne turgudele 2.)liberaalne kaubanduspoliitikast 3.)siseturu madal ostujõud 4
Palju müüjaid tiheda konkurentsi turul. 2. Diferentseeritud toodang- firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla- märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada. Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol
põllumajandustootjatest omavad 90% maast ( vt tabel 1). Tabel 3. Kujutab siis talude ja maalalade koondumine. Sama mustrit on tähendatud ka Slovakkias, Tsehhi Vabariigis ja Ungaris. Sloveenia, Poola, Rumeenia ja Eesti maakoondumise kõverad on normaalsed aga seda vaid tänud teisele valitud põllumajandus strateegiale ja poliitikale. Leedu ja Läti aga on oma suurte põllumajandusettevõtetega killustunud ülejäänud turumajandusest. Kaasaegse KIE maapiirkondades tegutsejad on; 1. Väike väikesed tootjad, kes saavad toetusi, et toime tulla. Moodustavad igal pool suure hulga. 2. Väikesed või keskmise suurusega üksik ettevõtjad/talupidajad. 3. Suured erasektoris olevad põllumajandusettevõtted 4. "Sotsialistliku-tüüpi" talud, mis on ümber tehtud kas "postsotsialistlikes" või arva veel sovhoosid (riigi majandatud talu) Suuremad erasektori taluettevõtted on elujõulised ja potentsiaalsed
potentsiaalset väärtust. Kui firmal puuduvad konkurentidega võrreldes kulude eelised, siis meeltavad seda firmat vähem hinnateadlikud turud, kus on väike hinnaelastsus. Need turud, kus tarbijatel on suur võim, on tavalisel vähem atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.) 3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ? Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et
ettevõtja kui ka tarbija poolt. Tuleb arvestada seejuures, et igas riigis on oma seaduste süsteem, mille järgi turg tegutseb st selleks, et teatud maal kaubelda või osta tuleb tundma õppida selle konkreetse piirkonna tarbijasoove, nende iseärasusi, teada nõudeid. Konkurents Eraomandus, konkurents ja ärisaladus need on turumajandusliku ühiskonna edasiviivad faktorid. Kui üks nendest puudub, siis ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellest tuleneb ka, et need on õiguslikult igati kaitstud. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende ühenduste omavaheline võistlus, mis soodustab tegevus- ja valikuvabadust, kaupade ja teenuste uuendamist nende vastavusse viimist nõudlusega ning turu intensiivistamisega. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsi meetodeid. Need on: 1) õiged tooted ja teenused 2) õige hinna ja kvaliteedi suhe 3) toodete kättesaadavus
3.2. Majanduse areng 1920.aastatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest; sõdade järel kasvas tarbimine ja taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1923-1924 haaras maailma esimene majanduskriis peale sõda. Kriisi põhjustasid: - Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 - Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. - Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone ja Euroopa riikide võlgnevus USA-le.
· Riiklikel tootmisettevõtetel on kohstuslikud plaaniülesanded · Riiklikus sektoris on fikseeritud palgatasemed Reastage riigid: 1. Põhja-Kore 2. Kuuba 3. Hiina 4. Poola 5. Suurbritannia 6. Prantsusmaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Hongkong Turu mudel · Tänapäevane ökonoomika on suurel määral õpetus turumajandusest · Ökonoomika on teadus,mis tegeleb piiratud ressursside jaotamisega alternatiivsete kasutusalade vahel. Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega. Tööjõuturud müüakse ja ostetakse tööjõuteenust. Kapitaliturud kaubeldakse investeerimiskaupadega. Rahaturud kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga. Valitsusel suur osatähtsus on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid
· NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada
1) rahvavõim 2) enamuse otsus 3) riiki valitseb partei või isik, kes on rahva poolt salimiste teel valitud 4) kodanikuvabadused 5) mitmeparteisüsteem Majandus: 1918-1923 oli peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus (Riigid taastasid majandust sõjapurustustest; Oli vaja rohkem toota, kuna peale sõda tarbimine tõuseb; Taastus riikidevaheline kaubavahetus). Kuid sellele tõusule järgnes ka Väike majanduskriis. Kriisi põhjused: Venemaa lahkus turumajandusest Saksamaa ei olnud võimeline tasuma reparatsioone Euroopa riigid võlgnesid Usa-le 1924-1929 majandus hakkas uuesti kasvama. Hakati palju tootma ning tekkisid uued tööstused (autotööstus, keemiatööstus). Ülemaailmne majanduskriis: ehk Suur depression 1929-1933 Sai alguse Usa-s. Kriisi põhjused: Ületootmine põllumajanduses Tehnilised uuendused (traktorid, kombainid jne) vähendasid tööjüu vajadust ja suurendasid töötute hulka.
pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest
d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel) · heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus · polnud tööpuudust, streike d)1960-te lõpul majandusraskused: · energiakriis · konkurents (Jaapan) · tööpuuduse kasv, eriti immigrantide seas (türklased) e) Peale taasühinemist Ida-Saksamaa majanduslik mahajäämus ja sotsiaalprobleemid
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Selles mõttes eristub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole nii palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: legaalsed vabatahtlikud
tegevus, kusjuures tavaliselt eristatakse nelja peamist majandussüsteemi: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus, kus kõigis neis lahendatakse erinevalt ja erinevate vahenditega majanduse põhiküsimused: mida, kuidas ja kellele toota. Alternatiivina turumajandusele on seejuures vastu panna tegelikult vaid kaks kujutletavat võimalust: 1) traditsiooni (tavad, kombed) ja 2) käsu jõud. Kahe äärmusena võime seega rääkida käsumajandusest ning turumajandusest. Tänapäevastest majandustest (majandussüsteemidest) ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nõndanimetatud tavamajanduse jooned. Tavaliselt vaadeldakse majanduse põhiküsimuse lahendamisest arusaamiseks siiski niiöelda puhtaid majandussüsteeme: tavamajandust (traditsioonilist), käsumajandust (e 14
Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGASVILI (19261953) NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi ülekäsumajandusele Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. b. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest c
Ettevõtluskeskkond o Ressursside olemasolu o Laenuressursside kättesaadavus o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased. Me ei saa teha autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab loomulikult potentsiaalsele tootmisemahuni, ei sõltu hinnatasemest. Kogupakkumise (AS) klassikaline käsitlus Pikaajaline tasakaal potentsiaalse täishõive tingimustes Majandus saab ise endaga hakkama, turg annab signaale (tooda seda v toda) Paindlikud hinnad ja palgad Valitsuse piiratud sekkumine majandusprotsessidesse Peamine majanduse reguleerimise vahend on rahapoliitika Pikaajaline kogupakkumise kõver on vertikaalne joon.
: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. 5 2. NÕUDMISE JA PAKKUMISE OLEMUS, HIND 2.1 NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel. (Nõudmine on seos toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta). Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost
Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. KRIISI PÕHJUSED: Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
-63.) K. Adenauer. Tuli ju välja arendada plaan, mis suunas majandus areneb, samas kui see tuli enne ka üles ehitada. See kandis nimetust Sotsiaalne turumajandus. Väljatöötajaks oli L. Erhardt. Eesmärgiks oli heaolu kõigile. Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, vaid määrab reeglid, mida tuleb jälgida. Tunnusteks olid vaba konkurents, anti krediiti ja tehti maksusoodustusi ja tehti ka ekspordipreemiaid. Suurt tähelepanu pöörati ka sotsiaalpoliitikale, eesmärk oli turumajandusest tulenevat ebavõrdsust vähendada. Nende eest hoolitses, kes ise ei saanud, riik. Kuni 1960.aastate keskpaigani sai kasutada nimetust Saksa majandusime. See tähendas: tööpuudust praktiliselt ei olnud; elatustase kasvas; streike ei olnud. Siis majanduse areng aeglustus. Turumajanduse sotsiaalne pool oli toonud palju garantiisid. Hakkas tekkima tööjõu puudus. Sõjast tulnud auk hakkas tunda andma ja inimesed ei olnud nõus enam igat tööd tegema
sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas. Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal. Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin. Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendust, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja
Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
