• Koloniaalvallutused
  
• Reformatsioon
  
• Absolutism
  
• Valgustus
  

• Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale.
  
• Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat.
  

• Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus .
  
• Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
  
• Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.
  

• Hispaania , Prantsusmaa, Inglismaa
  
• Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse.
  
• Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke.
  

• Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda.
  
• Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused .
  

• Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
  
• Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas).
  

• Säilis killustatus.
  
• Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias .
  
• Karl V (1519- 1556 ) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
  

• Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga).
  
• Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
  
• 1492 vallutati Granada ( araablaste võimupärand).
  
• Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas.
  

• 1453 vallutati Konstantinoopol
  
• Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini.
  

• Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast.
  
• Sagedased sõjad Venemaaga.
  

• Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa.
  

• Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja.
  
• Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel.
  

• Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
  
• Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas.
  
• Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritšina – võimuterrori.
  

• Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel.
  
• Edu polnud kummalgi poolel.
  
• Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt).
  

• Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast ).
  
• Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale .
  

Renessanss ja humanism

• Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele.
  
• Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel.
  

• Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
  
• Ka maine elu pidi olema nauditav.
  
• Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
  
• Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele.
  
• Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja kunstnikud .
  

• Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze , kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa.
  
• Huvituti antiikautorite töödest.
  
• Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo).
  
• Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris.
  

• Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli , paradiis).
  
• Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius.
  
• Inimlike tunnete kajastamine.
  

• Sonetid – luuletused armastatud Laurale.
  
• Poeem “ Africa ” muistsetest Puunia sõdadest.
  

• Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest.
  
• Pilgati valevagadust ja askeetlust.
  

• Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite