Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varauusaeg Euroopas (17)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Euroopa varauusaja algul
  • Varauusaeg (16.-18. saj.)
  • Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord.
  • Toimus rida uusajale omaseid muutusi:
  • Euroopa erinev arengutase:
    • Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale.
    • Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat.
  • Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood:
    • Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus .
    • Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
    • Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.

  • Lääne- ja Kesk-Euroopa
  • Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim:
    • Hispaania , Prantsusmaa, Inglismaa
    • Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse.
    • Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke.
  • Inglismaal:
    • Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda.
    • Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused .
  • Prantsusmaal:
    • Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
    • Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas).
  • Saksamaal:
    • Säilis killustatus.
    • Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias .
    • Karl V (1519- 1556 ) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
  • Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik :
    • Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga).
    • Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
    • 1492 vallutati Granada ( araablaste võimupärand).
    • Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas.

  • Ida- ja Põhja-Euroopa
  • Kagu-Euroopa kuulus türgi ( Osmani ) impeeriumi kossseisu:
    • 1453 vallutati Konstantinoopol
    • Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini.
  • Poola:
    • Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast.
    • Sagedased sõjad Venemaaga.
  • Rootsi:
    • Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa.
  • Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel:
    • Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja.
    • Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel.
  • Vene riik:
    • Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
    • Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas.
    • Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritšina – võimuterrori.

  • Itaalia
  • Itaalia sõjad ( 1494 -1559):
    • Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel.
    • Edu polnud kummalgi poolel.
    • Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt).
  • Sõdade tagajärjed:
    • Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast ).
    • Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale .

    Renessanss ja humanism


  • Itaalia renessanss
  • Itaalia linnade jõukus ja kultuursus:
    • Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele.
    • Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel.
  • Humanism – uus ellusuhtumine , mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese:
    • Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
    • Ka maine elu pidi olema nauditav.
    • Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
    • Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele.
    • Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja kunstnikud .
  • Renessanss – antiikkultuuri taasväärtustamine:
    • Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze , kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa.
    • Huvituti antiikautorite töödest.
    • Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo).
    • Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris.

  • Renessansi kirjandus
  • Dante Alighieri “ Jumalik komöödia”:
    • Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli , paradiis).
    • Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius.
    • Inimlike tunnete kajastamine.
  • Francesco Petrarca :
  • Giovanni Boccaccio “ Dekameron ”:
    • Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest.
    • Pilgati valevagadust ja askeetlust.
  • Lorenzo Valla:
    • Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes.
    • Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias.
  • Nicolo Machiavelli – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale.
    • Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid .
    • Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad .
    • Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised).
    • Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika.

  • Trükikunsti algus ( 1440 . aastatel)
  • Saksa trükimeister Johann Gutenberg:
  • Tagajärjed:
    • Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks.
    • Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised.

  • Renessansi ja humanismi levik Euroopas
  • Erinevused Itaaliaga võrreldes:
    • Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
    • Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes.
    • Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit.
  • Erasmus Rotterdamist – “ Narruse kiitus”:
    • Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid.
    • Kriitika kiriku ja paavstide aadressil.
  • Thomas More’i “ Utoopia ”:
    • Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) – kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.
    • Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine.
    • Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks.
  • William Shakespeare ’i näidendite temaatika :

  • Uus maailmapilt
  • Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem.
  • Giordano Bruno :
    • Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest.
    • Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool.
    • Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma.
  • Galileo Galilei:
    • Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased.
    • Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese.
    • Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma , kuulutas Galilei saalist väljudes: “Ta liigub siiski!” (st Maa).

    Suured maadeavastused ja nende
    tagajärjed


  • Põhjused ja eeldused
  • Suurenev vajadus väärismetallide järele ( kuld , hõbe).
    • Tasuda rahas isamaiste vürstide eest.
  • Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse (“ Indiasse ”).
    • Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte.
  • Meresõidu ja kaubanduseareng:
    • Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks.
    • Karavell – väike, kuid merekindel purjelaev .
    • Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult.
  • Pürenee ps. seiklus - ja kasuhimuline ühiskonnakiht.
    • Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust.

  • Portugallaste esmaretked
  • Henrique Meresõitja:
    • Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel.
    • Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone.
    • 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu ( 1471 )
  • Bartolomeu Diaz :
    • Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks.

  • Ameerika avastamine ja nimesaamine
  • Christoph Kolumbus:
    • Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest.
    • Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades.
    • Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492.
    • 12. okt. jõuti San Salvadorile ( Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti .
    • Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile ( Venezuela – “Uus Veneetsia ”).
    • Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses .
  • 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule.
    • Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga , mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks.

  • Meretee avastamine Indiasse ( 1498 )
  • Portugali maadeavastaja Vasco da Gama
    • 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni.
    • Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta).
    • Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa.
  • Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks.

  • I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused
  • Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine
    • 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes.
    • Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu ( Magalhaesi väin),
    • Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
    • Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile.
    • Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega.
  • Uued avastused:
    • 16. saj. II pool portugallased Jaapanis .
    • 17. saj. algul hollandlased Austraalias.
    • 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul.

  • Maadeavastuste tulemused
  • Avastatud maade koloniseerimine :
  • Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile.
    • Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus.
    • Uued sadamalinnad Atlandi ääres – Amsterdam , Antwerpen, London.
  • Uued majandusnähtused:
    • Kauba- ja fondibörs.
    • Hindade revolutsioon – väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks.
  • Mõju Euroopa arengule:
    • Avardus maailmapilt.
    • Uued põllukultuurid – kartul , tubakas , kakao, tee, kohv, tomat, mais.
    • Mitme uue haiguse kaasatoomine.

    Reformatsioon


  • Reformatsioonide olemus ja eeldused
  • Reformatsioon:
    • Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks.
    • Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest.
  • Eeldused:
    • Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt.
    • Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis.
    • Indulgentside müük.
    • Humanismi levik.

  • Martin Luther ja tema õpetus
  • Martin Luther (1483-1546):
    • Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus.
    • Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina.
    • Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega.
  • Lutheri õpetus:
    • Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi.
    • Õndsaks saab vaid usu läbi ( kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline).
    • Usutõe ainsaks allikaks on Piibel .
    • Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde).
    • Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda.
    • Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
    • Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu.
    • Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust.

  • Reformatsiooni võidukäik Saksamaal
  • Lutheri õpetuse levik:
    • Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu.
    • Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla .
    • Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle.
    • Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud.
    • Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes.
    • Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega.
  • Võimude tegevus:
    • Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt.
    • Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks.
    • Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis.
  • Saksa talurahvasõda ( 1524 -1525)
    • Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale.
    • Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist.
    • Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla.
    • 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt.
    • Müntzer vangistati ja hukati.
    • Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”.

  • Augsburgi usurahu 1555
  • Saksamaa lõhestatus usuküsimusest:
    • Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi.
    • Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse.
  • Augsburgi usurahu:
    • Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.
    • Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja.
  • Tagajärjed:
    • Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa.
    • Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik.
    • Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne.

    Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon


  • Kelvinismi kujunemine Šveitsis
  • Šveitsi Liit:
    • Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist.
  • Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis:
    • 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist.
    • Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega.
    • Kirikutest viidi välja pühapildid.
    • Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus.
  • Johann Calvin :
    • Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi.
    • Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”.
    • Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
    • Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik.
    • Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta.
    • Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
    • Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus ).
    • Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit.
    • Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal).

  • Reformatsioon Inglismaal
  • Henry VIII (1509-1547):
    • Ei pooldanud Lutheri õpetust.
    • Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu.
  • Anglikaani kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas:
    • Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast.
    • Kirikupeaks kinnitati kuningas.
    • Suleti kõik kloostrid , maad ja varad konfiskeeriti.
    • Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära.

  • Reformatsiooni levik Põhjamaades
  • Reformatsiooni võit Skandinaavias:
  • Vana-Liivimaal:
    • Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted.
    • Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.

  • Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks.
  • Katoliku kiriku otsene vastu tegevus:
    • Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.
  • Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks:
    • 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile.
    • Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel “Eesmärk pühendab abinõu!” (appi võeti ka pistoda ja mürk).
    • 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi.
    • Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini , korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust.
    • Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.

  • Hispaania kui vastureformatsiooni kants
  • Felipe II võim (1556- 1598 ):
    • Karl V poeg.
    • Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia , Napoli, Milano ja kolooniad.
  • Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone:
    • Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise.
    • Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
  • Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone:
    • 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama.
    • Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal.
    • Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades.

    Ususõjad


  • Madalmaade vabadusvõitlus
  • Madalmaad – praegused Holland , Belgia ja Luksemburg .
    • Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas.
    • 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda .
  • Vabadusvõitluse põhjused:
    • Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust (nt suleti ligipääs Hispaania asumaade toorainetele).
    • Kalvinismi karm mahasurumine inkvisitsiooni poolt.
  • Võitluse käik:
    • Göösid (kerjused) – Madalmaade vabadusvõitlejad.
    • 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste.
    • Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest.
    • Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte.
    • Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid , sundides nad taganema.
    • Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse.
    • 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik).
    • Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla.
  • Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus):
    • Tagati kõrge elatustase ka alamkihile.
    • Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid – merepinnast madalamal asuvaid põlde.
    • Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku.
    • Kõrge kultuuritase, eriti maalikunstRubens Rembrandt .
    • 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.

  • Anglikaani kiriku võit Inglismaal:
  • Katoliikluse taastamise katsed:
    • Mary Tudor (“Verine Mary”) – Henry VIII tütar 1. abielust , oli katoliku kasvatusega.
    • Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati.
  • Elisabeth I (1588- 1603 ):
    • Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku.
    • Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega.
    • Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest šoti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane.
    • Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati.
    • Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake ’i poolt.
    • 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia.

  • Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562- 1592 )
  • Kolme perekonna võimuvõitlus:
    • Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante.
    • Õukonnas mõjukad Guise’d toetasid katoliiklasi.
    • Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel.
  • Kodusõdade algus:
    • Hugenotid – Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa.
    • Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse.
    • Esialgu saavutasid edu hugenotid – neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse.
  • Pärtliöö ( 1572 ) – Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt:
    • Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
  • Bourbonide dünastia võimuletulek:
    • Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon.
    • Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.).
  • Nantes ’i edikt (1598) – kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks:
    • Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus.
    • Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
    • Protestandid said teenida riigiametites.
    • Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide erikorraldus ( omavalitsus , väeosad, kindlused ).

  • Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)
  • Põhjused ja kaks sõjaleeri:
    • Usutülide kulminatsioon Euroopa riikide vahel, kus peamiseks sõjatandriks sai Saksamaa.
    • Võitlus ülemvõimust Euroopas, kus katoliiklik Prantsusmaa sõdis protestantlike riikide leeris.
    • Protestantlik Unioon – Põhja-Saksa riigid, Rootsi, Taani, Prantsusmaa.
    • Habsburgid ja Katoliiklik Kiiga – Lõuna-Saksa riigid, Austria, Hispaania.
  • Sõjakäik:
    • Algul oli edu katoliiklastel – suruti maha böömi (tšehhi) aadlike ülestõus ja sunniti Taani väed Saksamaalt lahkuma.
    • Rootsi kuninga Gustav II Adlofi vägede võidud Saksamaal (1630, 1632).
    • Rootsi liitlase Prantsusmaa sõtta astumine (1635) – Richelieu kogutud suur vägi ründas katoliiklasi mitmel rindel.
  • Vestfaali rahu (1648) ja sõja tagajärjed:
    • Saksamaa kaotas suuri alasid Prantsusmaale ja Rootsile.
    • Saksamaa killustatus süvenes, keisrivõim nõrgenes.
    • Saksamaa usupiirid jäid muutmata.
    • Peaaegu inimtühjad külad ja linnad.

  • Vasakule Paremale
    Varauusaeg Euroopas #1 Varauusaeg Euroopas #2 Varauusaeg Euroopas #3 Varauusaeg Euroopas #4 Varauusaeg Euroopas #5 Varauusaeg Euroopas #6 Varauusaeg Euroopas #7 Varauusaeg Euroopas #8 Varauusaeg Euroopas #9 Varauusaeg Euroopas #10 Varauusaeg Euroopas #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 400 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor
    Euroopa varauusaja algul, Renessanss ja humanism, Suured maadeavastused ja nende tagajärjed, Reformatsioon, Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon, Ususõjad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    27
    ppt

    VARAUUSAEG

    esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    RRENESSANSS

    moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalinormidest mittehooliv poliitika on tntud makjavellismi nime all. 1440 a Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi, millega sai kiiremini ja rohkem korraga trükkida. Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister.

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Reformatsioon

    REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul va

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj)

    Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-158

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Varauusaeg

    Empirism ­ filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus ­ päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal enam võimalusi ja see sundis mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid. 7. Maadeavastusretked Hispaanias-Pärast Portugali keeldumist siirdus Kolumbus Hispaaniasse. Tänu Hispaania kaupmeeste survele , kes olid juba tükk aega murega jälginud portugallaste edusamme, andis kuninglik paar Fernando ja Isabel ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    docx

    VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

    vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti.

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Keskaeg III

    · Talupojad nägid REF. ohtu oma varadele. · 1531. talupoegade ülestõus ehk Kellasõda: kirik pidi kelli loovutama, erakorraline maks, Lübecki võla tasumine­ talupojad võisid säilitada kellad lunamaksu eest. 1533 kuninga karistusretk­ langesid need, kes 1521. aastal olid alustanud vabadusvõitlust ja valinud Vasa oma juhiks. VASTUREFORMATSIOON JA REFORMATSIOONI VÕIT ROOTSIS · 16.saj IIpoolel üritas katoliku kirik oma positsiooni Euroopas parandada. 1569. aastast troonil olev kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga.

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    pptx

    Varauusaja esitlus

    Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. ­ 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16

    Ajalugu




    Kommentaarid (17)

    kerttuu profiilipilt
    kerttuu: tõsiselt hea ja palju vaeva nähtud !
    18:20 15-04-2009
    hiinanina profiilipilt
    hiinanina: meelidv, tõesti vaid meeldiv
    21:22 23-04-2010
    egipus profiilipilt
    egipus: Hea oli abi igal juhul:)
    18:49 16-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun