1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Om...
Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland.
Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Kivisüsi ja veeallikad. 2. inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega. 3. inglismaal oli saanud majandus rahulikult areneda ja toimus pidev majandusareng. 4. inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme polnud nt mägesid 5. inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus 6. mehaanilised saavutused. 7. inglise teadlased 8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine 9. edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Mõiste ,,industrious revolution", selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor,
Hispaania ja Portugali peamisteks rivaalideks kujunesid Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Inglise piraadid röövisid Lõuna-Ameerikast Euroopasse suunduvaid kullalaevu, millele valitsus vaatas läbi sõrmede. Kuulsamaid Inglise mereröövleid Francis Drake tõusis hiljem kuninglikuks admiraliks. Kui Hispaanias ja Portugalis oli kogu koloniaalmajandus riigi monopoliks, siis uued koloniaalvõimud toetasid eraettevõtlust, mis andis neile olulise eelise. Koloniaalkaubandus koondati kaubakompaniide, tänapäevaste aktsiaseltside eelkäijate kätte, kes lisaks kaubandustegevusele võtsid enda kanda ka kolooniate administreerimise. Esimese taolise kompaniina asutati Inglismaal 1600. aastal Ida-India kaubakompanii, kes korraldas kaubandust Aasia suunal. 1602 loodi samalaadne kompanii Hollandis ning 1664 Prantsusmaal. 1621. aastal Hollandis loodud Lääne- India kompanii asus korraldama kaubandust Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga. Hiljem asutati Lääne-
maavarad inglismaal. Kivisüsi ja veeallikad. 2. inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega. 3. inglismaal oli saanud majandus rahulikult areneda ja toimus pidev majandusareng. 4. inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme polnud nt mägesid 5. inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus 6. mehaanilised saavutused. 7. inglise teadlased 8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor). Industrialiseerimine Prantsusmaal algas põhimõtteliselt Jean Baptiste Colbert (1619-1685), kes oli Prantsusmaa rahanduse ja kaubanduse alates 1666 kuni surmani. Ta ümber majanduse põhjalikult ja otsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
