1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4
Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland.
Esimesed väikesed kolmemastilised karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland.
ülesehitamine pidi olema euroopalik (õukonnas keelati Vene riietus ja pikad habemed, naiste kaasamine õukonnaellu, ajaarvamine Kristuse sünnist, kuigi Juliuse kalendri järgi) 4) Miks tahtsid suurriigid laiendada koloniaalvaldusi? Paljudes kolooniates leidus ohtralt toorainet ja väärismetalle; üha süvenev imperialism tekitas suurriikides tahtmist omada koloniaalülemvõimu; koloniaalkaubandus soosis tugevalt riigi majandust. 5) Nimeta mereteed ja riigid, kes kust kaudu proovisid jõuda Indiasse. Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber PõhjaAmeerika ja PõhjaAasia, niisiis üritas
mina". Merkantelistid ei esitanud oma vaateid ühtse tervikuna, aga nende vaated moodustasid ühtse terviku, millest võiks välja tuua järgmised seisukohad: 1. rikkuseks võib olla see, mida on võimalik realiseerida (rahas mõõdetav); 2. tootmine on rikkuse loomise eeldus; 3. otsese rikkuse allikaks on ringlus; 4. ringlus on kasumi allikas; 5. rikkuse allikas on eriti riikidevaheline ringlus (koloniaalkaubandus). Varased merkantilistid -- W. Stafford, J. Hales jt. olid seisukohal, et toimiks positiivne maksebilanss s.t. raha sissevool peab ületama väljavoolu. Hilismerkantelistid Th. Mun (1571-1641), A. Montchretien termini "poliitiline ökonoomia" kasutuselevõtja (1575-1622), A. Serra (1580-teadmata), J. Colbert (1616-1683). Üldiselt oldi seisukohal, et aktiivne kaubabilanss, kõrged sisseveo tollid aitavad
aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid
müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus. • Otseseks rikkuse allikaks on ringlus, sest kasumi aluseks on kauba kallimalt edasimüümine. • Rikkuse allikaks on riikidevaheline kaubandus, väliskaubandust tuleb eelistada sisekaubandusele ning valmiskaupu toorainele. • Koloniseerimine ja kolooniate kaubanduse monopoliseerimine (koloniaalkaubandus). • Tollivaba import toorainele, mida ei leidu kodumaal. • Tollid, maksud ja teised kaupade liikumist piiravad meetmed. • Natsionalism, ainult võimas riik saab eksportida ja rikastuda oma naabrite arvelt. • Suure ja tööka rahvuse tähtsus, rahvastiku tihedus väljendab rahvuslikku jõudu. • Tugev keskvõim, riigi majanduslike eesmärkide saavutamisel etendab olulist osa riigivõimu aktiivne tegevus. Merkantilistide teeneteks on:
Kivisüsi ja veeallikad. 2. inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega. 3. inglismaal oli saanud majandus rahulikult areneda ja toimus pidev majandusareng. 4. inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme polnud nt mägesid 5. inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus 6. mehaanilised saavutused. 7. inglise teadlased 8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine 9. edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Mõiste ,,industrious revolution", selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor,
Hispaania ja Portugali peamisteks rivaalideks kujunesid Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Inglise piraadid röövisid Lõuna-Ameerikast Euroopasse suunduvaid kullalaevu, millele valitsus vaatas läbi sõrmede. Kuulsamaid Inglise mereröövleid Francis Drake tõusis hiljem kuninglikuks admiraliks. Kui Hispaanias ja Portugalis oli kogu koloniaalmajandus riigi monopoliks, siis uued koloniaalvõimud toetasid eraettevõtlust, mis andis neile olulise eelise. Koloniaalkaubandus koondati kaubakompaniide, tänapäevaste aktsiaseltside eelkäijate kätte, kes lisaks kaubandustegevusele võtsid enda kanda ka kolooniate administreerimise. Esimese taolise kompaniina asutati Inglismaal 1600. aastal Ida-India kaubakompanii, kes korraldas kaubandust Aasia suunal. 1602 loodi samalaadne kompanii Hollandis ning 1664 Prantsusmaal. 1621. aastal Hollandis loodud Lääne- India kompanii asus korraldama kaubandust Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga. Hiljem asutati Lääne-
maavarad inglismaal. Kivisüsi ja veeallikad. 2. inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega. 3. inglismaal oli saanud majandus rahulikult areneda ja toimus pidev majandusareng. 4. inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme polnud nt mägesid 5. inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus 6. mehaanilised saavutused. 7. inglise teadlased 8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor). Industrialiseerimine Prantsusmaal algas põhimõtteliselt Jean Baptiste Colbert (1619-1685), kes oli Prantsusmaa rahanduse ja kaubanduse alates 1666 kuni surmani. Ta ümber majanduse põhjalikult ja otsis
annaabi.ee 
