TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT
LAUK Džäss Eestis 1918–1945
DOKTORIVÄITEKIRI
Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00
Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13,
Tallinn, Eesti.
Tallinn 2008
2
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT LAUK
Džäss Eestis 1918–1945
Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti.
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril
2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Juhendajad: Ea Jansen,
PhD
Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi
muusika osakonna dotsent
Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna
professor Ingrid
Rüütel,
PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur
Konsultant: Kalervo Hovi,
PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor
Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008
ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri,
online PDF)
ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri,
online PDF)
ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade,
online PDF)
ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade,
online PDF)
Tallinna Ülikooli kirjastus
3
JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 AbstractThe present study covers an understudied
part in the Estonian
cultural history – how Afro-American jazz music
reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to
other nations
either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep
admiration to total denial and ban.
Thus the aim of this study has been to
find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia,
factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.
Mainly inductive analysis – a versatile and detailed treatment of the subject matter – has been used in processing
the relatively scarce published sources and materials found in
both Estonian and foreign archives as well as in
private collections. Beside
these sources, the author has also made use of interviews (N=47) and questioning
(N=58) as major data collection methods. Due to the author’s decades-long experience as a jazz musician,
several conclusions have been made on the basis of pure intuition. On the one
hand , the material has been
sequenced and structured according to the time line (the
Republic of Estonia, Soviet occupation, German
occupation); on the other hand, a thematic principle has been used as well. As the thesis covers an understudied
field in Estonia, the
first part of the thesis provides an explanatory overview on the historic and theoretical
departure
points of jazz; its relations with and antagonism against serious (or art) music; the relationship
between jazz and popular culture. In order to underline the specific features of the development of jazz in Estonia, some
light is shed also on the spread of this type of music in the northern region of the Baltic Sea. This
makes it
possible, on the one hand, to get an overview of the influence of jazz on local dance music and, on the other
hand, of the possible factors influencing the development of Estonian jazz.
The study has revealed that jazz reached Estonia as dance music in the mid-1920s. Our musicians had no direct
models or teachers when jazz reached Estonia;
even the institution of dance orchestras was missing at that time.
Despite all this, very soon there appeared a number of orchestras playing jazz-like music. This
work describes
the appearance of jazz in Estonia and its development until 1945,
including thus all the information
known and
revealed so far during this study as well as its analysis concerning the bands and orchestras active in Estonia and
defining themselves as jazz players during this period. Main
attention has been focused on the creation and
development of jazz orchestras and jazz bands; first of all, their
members and instruments, their repertoire and
stylistic trends. This study covers also a unique aculturation phenomenon disregarded so far by both folk music
and jazz researchers. It
could be defined as popular or folk music with some jazz-like features. The author of this
work has called this phenomenon “village jazz”.
Special attention has been paid to the development of jazz under the difficult conditions of occupations and wars
in 1940–1945. An analysis is made of the direct and indirect impact of jazz-hating occupation regimes on the
development of jazz music and jazz orchestras.
It appeared that a great number of future art music top musicians had been actively participating in the Estonian
jazz life of that time. A symbolic role for the development of jazz in Estonia was played by sc. academic jazz
concerts, which made the Estonian musicians also internationally well-known. By the end of the period under
study in the present work, Estonian jazz musicians had reached a considerable international level
already . This is
confirmed by the articles published in the
Finnish and Swedish jazz journals in 1943 and 1944. This is also well
proved by the sc. backwash of Estonian jazz musicians, who had left Estonia via
Finland and Sweden. This wave
had a considerable scope and its own valid stars.
The study presents a
conclusion that jazz music and its breakthrough into Estonian cultural space left its
significant imprint on the local cultural pattern (especially on dance music), reaching an internationally
recognized level by the end of the period under study.
The greatest practical benefit of this work could be the vast amount of documental as well as oral historical-
tradition-based material collected, commented and systematized, which so far had been scattered in
different parts of the world. It was absolutely high time to record this material, considering the ripe old age of the
informants. As a
result of this study, one can point out major fields, which would
require further research: the
development of jazz music in central Estonia in 1918–1945; the essence, possible special forms and the scope of
reach of “village jazz” born as a merger of jazz and folk music. An interesting topic could be also the influence
of jazz music on our serious (art) music.
We should also study the fate of all these jazz musicians, who had to leave their homeland because of the war.
Key words: jazz, jazz orchestras, jazz and dance music, jazz and concert music, jazz and popular music culture.
4
DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 ResümeeKäesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie
kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma
ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja
ärakeelamiseni. Mis toimus meil?
Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide
töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud
ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku
läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter-
vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi-
kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse
ühest küljest ajalist (Eesti Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon), teisalt temaatilist
printsiipi. Kuna käesolevas töös käsitletakse meil väheuuritud valdkonda, antakse siin selgitav ülevaade ka
džässi ajaloolistest ja teoreetilistest lähtepunktidest, seostest ja vastuoludest süvamuusikaga, selgitatakse džässi
ja popkultuuri vahekordi. Toomaks selgemalt esile eesti džässi arengule spetsiifilist, vaadeldakse lähemalt
tantsumuusika olukorda ja suundumusi kogu Läänemere põhjapoolses regioonis. Sedakaudu saab ka ülevaate
ühelt poolt džässi mõjust kohalikule tantsumuusikale ja
teiselt poolt eestimaise džässi arengut mõjutada võivatest
teguritest.
Nagu uurimise tulemusena selgus, jõudis džäss Eestimaale 20. sajandi teise kümnendi keskel tantsumuusikana.
Džässi siinmail juurdumisel ei olnud meie muusikutel otseseid eeskujusid ega õpetajaid, puudus ka tantsuorkestri
kui sellise institutsioon. Sellele vaatamata tekkis meil arvukalt džässilikku tantsumuusikat mängivaid
orkestreid .
Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt
teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut-
senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt
kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis,
repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma-
näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida
võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(
likku ) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga
“külajäts”.
Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940–
1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika
ja -
orkestrite arengule.
Tähelepanuväärseks osutus paljude tulevaste süvamuusikatippude aktiivne osalemine eesti tollases džässielus.
Märgilise tähenduse eesti džässi arenguteel omandavad nn akadeemilised džässikontserdid, millega Eesti džäss-
muusikud tõusid džässiarendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis.
Uurimuses vaadeldava perioodi lõpuks jõudsid Eesti džässmuusikud arvestatavale rahvusvahelisele
tasemele ,
mida tõendavad Soome ja Rootsi džässiajakirjades ilmunud kirjutised 1943. ja 1944. aastal. Seda väidet kinnitab
ilmekalt ka Soome ja Rootsi kaudu kodumaalt lahkunud džässmuusikute nn järellainetus, millel oli nii märkimis-
väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud.
Töö lõpptulemina jõutakse järeldusele – džässmuusika ja selle sissemurre Eesti kultuuriruumi mõjutas siinset
kultuuripilti (eriti tantsumuusikat) tähelepanuväärsel määral, jõudes vaadeldava ajajärgu lõpuks rahvusvaheliselt
aktsepteeritavale tasemele.
Töö suurimaks praktiliseks kasuteguriks tuleks pidada kokku kogutud, kommenteeritud ja süstematiseeritud
suurt hulka seni maailma eri nurkades
hajali olnud dokumentaalset, aga ka suulisel ajalootraditsioonil põhinevat
materjali, mille jäädvustamiseks oli, arvestades informantide kõrget
vanust , viimane võimalus. Käesoleva töö
tulemina selgusid ka esmajärjekorras täiendavat süvenemist vajavad olulisemad suunad. Põhjalikumat uurimist
vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus
sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus. Huvitavaks teemaks tõotab kuju-
neda küsimus, kas džässmuusika mõjutusi võib leida meie süvamuusikaloomes. Käsitlemist vääriks ka kõikide
sõja tõttu kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatus.
Märksõnad: džäss, džässorkestrid, džäss ja tantsumuusika, džäss ja kontsertmuusika.
5
DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I.
Tiit Lauk 2008.
Estonian Jazz 1918–1940 and under the Conditions of Soviet Power. “Jazz hinter dem
Eisernen Vorhang”/ “Jazz behind the Iron Curtain”. Intern. jazz conference, Warsaw 26–28.09.2008. Teesid. R.
Ritter (toim.). (Ilmumas sept. 2008).
II.
Tiit Lauk 2008.
Džässmuusika Eestis 1920–1945. “Muusikakasvatus eile, täna,
homme ”. II rahvusvaheline
kraadiõppe üliõpilaste teaduskonverents 24.04.2008, Tallinna Ülikool. Teeside kogumik. Tiina Selke (toim).
Tallinn: TLÜ kirjastus, 23.
III.
Tiit Lauk 2008.
Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis XX sajandi I poolel. Mäetagused, Tartu. (Ilmumas
2008).
IV.
Tiit Lauk 2008.
Tallinna džässorkestrid kahe sõja vahelisel ajal 1918–1940. Aastaraamat “Vana Tallinn”.
(Ilmumas 2008).
V.
Tiit Lauk 2007.
Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen
Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140.
VI.
Tiit Lauk 2006.
Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Kaalu Kirme,
Maris Kirme (
koost .)
. Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151.
ETTEKANDED I.
Tiit Lauk 2008.
Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron
Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008.
II. Tiit Lauk
2008.
Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H.
Tammsaare Memoriaalmuuseumis
17.05.2008.
III.
Tiit Lauk 2007.
Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas-
tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007.
IV.
Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel
Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe
kursusele.
V.
Tiit Lauk 2005.
Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor-
teadlaste pilguga”.
VI.
Tiit Lauk 2005.
Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus-
konverents 16.05.2005.
VII.
Tiit Lauk 2003.
About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag
30.10.–2.11.2003.
KONTSERDIDI.
Tiit Lauk (kava
koostaja , seadete autor,
solist ) 2006.
Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas
15.06.2005.
Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale.
II.
Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi-
kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas
olnud paladest.
6
SISUKORDLÜHENDID...................................................................................................................................................................... 9
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 10
1.1. Historiograafia ja allikad ................................................................................................................................... 12
1.2. Eesmärgid ja ülesanded ...................................................................................................................................... 15
1.3. Metoodika ja ülesehitus ...................................................................................................................................... 15
2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD......................................................................................................................... 18
2.1. Akulturatsioon: kultuurilaenud ja kultuuriliited. Ühinemised............................................................................. 18
2.2. Mis on džäss? Džässi teoreetiline ja ajalooline aspekt........................................................................................ 19
2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon .......................................................................................................... 19
2.2.2. Džässi euroopalik ja aafrikalik alge .......................................................................................................... 22
2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23
2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25
2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28
2.2.6.
Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30
2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32
2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34
2.4.1. Rootsi ........................................................................................................................................................ 35
2.4.2. Läti............................................................................................................................................................ 36
2.4.3. Nõukogude Venemaa................................................................................................................................ 37
2.4.4. Soome ....................................................................................................................................................... 37
3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI ..................................................................... 40
3.1. Olukord meie kultuurimaastikul džässi saabudes ............................................................................................... 40
3.2. Džäss Tallinnas ................................................................................................................................................... 43
3.2.1. Alustajad ................................................................................................................................................... 43
3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44
3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46
3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46
3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53
3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54
3.3.2. Narva......................................................................................................................................................... 54
3.4. Džäss Lõuna-Eestis............................................................................................................................................. 56
3.4.1. Tartu.......................................................................................................................................................... 56
3.4.1.1. Tartu džässilike juhumänguorkestrite analüüs ........................................................................... 58
3.4.2. Lõuna- ja Lääne-Eesti väikelinnade džässilike juhumänguorkestrite analüüs .......................................... 63
3.5. Džässi ja rahva(
liku ) muusika sümbioos. ........................................................................................................... 69
3.5.1. Rahvalike sugemetega džäss ..................................................................................................................... 71
3.5.2. Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika ............................................................................................... 72
3.6. Džäss Eestis II maailmasõja eel ja päevil ........................................................................................................... 76
3.6.1. Džäss Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal............................................................................................... 77
3.6.2. Džäss Eestis Saksa okupatsiooni ajal ........................................................................................................ 79
4. DŽÄSS KONTSERDILAVAL.................................................................................................................................. 82
4.1. Sõjaeelsed džässikontserdid................................................................................................................................ 83
4.1.1. Priit Veebeli esimene kontsert .................................................................................................................. 83
4.1.2. Priit Veebeli teine kontsert........................................................................................................................ 85
4.1.3. Džässikontsert Viljandis ........................................................................................................................... 86
4.1.4. Priit Veebeli kolmas ja neljas Tallinna-kontsert ....................................................................................... 88
4.2. Kontserdid Nõukogude okupatsiooni ajal........................................................................................................... 90
4.2.1. Hans Speek ja Kuldne 7 kontserdilaval..................................................................................................... 91
4.2.2. Leo Tautsi Tartu-kontsert.......................................................................................................................... 92
4.3. Kontserdid Saksa okupatsiooni ajal .................................................................................................................. 93
4.3.1. Hans Speegi Plaza-kontserdid................................................................................................................... 93
4.3.2.
Esimene Pärnu-kontsert ............................................................................................................................ 94
7
5. KES VÕI MIS MÕJUTASID DŽÄSSI ARENGUT EESTIS ................................................................................... 97
5.1. Džässmuusikute haridusest ................................................................................................................................. 98
5.2.
Liidrid ................................................................................................................................................................. 99
Priit
Veebel ....................................................................................................................................................... 100
Henry Ambel .................................................................................................................................................... 101
Hans Speek ....................................................................................................................................................... 103
Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin ................................................................................................... 104
5.3. Ringhääling....................................................................................................................................................... 105
5.4. Kino .................................................................................................................................................................. 107
5.5. Noodid ja heliplaadid........................................................................................................................................ 108
6. DŽÄSSIKRIITIKAST JA ÜHISKONNA HOIAKUTEST ..................................................................................... 111
6.1. Kodumaal.......................................................................................................................................................... 111
6.2. Eesti džässmuusikud välismaiste kriitikute pilgu all......................................................................................... 113
6.2.1. Eesti džässmuusikud Soomes................................................................................................................. 113
6.2.2. Eesti džässmuusikud Rootsis ................................................................................................................. 116
7. EESTIMAISE DŽÄSSI VABA ARENGUPERIOODI JÄRELLAINETUS........................................................... 119
7.1. Järellainetuse tipud ........................................................................................................................................... 119
7.2. Järellainetuse ulatus .......................................................................................................................................... 123
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 125
VIITEALLIKAD ......................................................................................................................................................... 130
LISAD
Lisa 1. Fotod ................................................................................................................................................................ 140
Lisa 2.
The Murphy Band ’i repertuaar ......................................................................................................................... .174
Lisa 3. P. Veebeli 1. džässikontserdi kava .................................................................................................................. .175
Lisa 4. P. Veebeli 3. kontserdi kava ............................................................................................................................. 176
Lisa 5. P. Veebeli 4. kontserdi kava ............................................................................................................................ .177
Lisa 6. Kuldse 7 kontserdi kava.................................................................................................................................... 178
Lisa 7. H. Speegi Plaza-kontsertide kava ..................................................................................................................... 180
Lisa 8. Punaarmee jazz-orkestri kontserdi kava............................................................................................................ 181
Lisa 9. Rahvapeo kava .................................................................................................................................................. 182
Lisa 10. H. Ambeli kiri ................................................................................................................................................ 183
Lisa 11.
YAM’i artiklid ................................................................................................................................................. 186
Lisa 12. Eluloolisi andmeid (K. Strobel, V. Compe, K. Laren) ................................................................................... 190
Lisa 13. E. Raudsepa lindistuste nimekiri .................................................................................................................... 193
Lisa 14. Tallinna džässmuusikute nimekiri .................................................................................................................. 194
Lisa 15. Tartu džässmuusikute nimekiri ....................................................................................................................... 202
ELULOOKIRJELDUS ................................................................................................................................................. 204
CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205
8
LÜHENDIDTöös kasutatud lühendite
loetelu :
EAA – Eesti Ajalooarhiiv
EE – Eesti Entsüklopeedia
EFA – Eesti Filmiarhiiv
EKM – Eesti Kirjandusmuuseum
EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon
ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
ERA – Eesti Riigiarhiiv
IASJ –
International Association of Schools of Jazz
PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja
RR – Rahvusraamatukogu
SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu
TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum
TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum
VM – Viljandi Muuseum
Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides
neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi:
Keelpillid:
v – viiul ,
cel – tšello,
kb – kontrabass,
k – kitarr,
bž – bändžo
Puhkpillid:
fl – flööt,
cl –
klarnet ,
s –
saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist
pilli isik mängis),
ss – sopransaksofon,
as – altsaksofon,
ts – tenorsaksofon,
bs – baritonsaksofon,
tr –
trompet ,
trb – tromboon,
sph – susafon,
tb – tuuba
Löökpillid:
dr – trummid,
vib – vibrafon
Klahvpillid:
kl –
klaver ,
ak – akordion
vok – laul
9
1. SISSEJUHATUSNagu varasematel
aegadel , on Eestimaa ka viimase saja aasta jooksul olnud väga erinevate
kultuuride mõjusfääris: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli meie kultuur tugeva saksa
mõju all, sellele lisandus Vene tsaaririigi venestamisele suunatud
haridus - ja kultuuripoliitika,
mille toimel tugevnesid vene mõjutused, siis paarkümmend aastat afroameerikaliku džässi1
mõjusfääris, peale II
maailmasõda uuesti poole sajandi
pikkune venestamissurve, sajandi
lõpukümnenditel aga ingliskeelse lääne popkultuuri sissemurre. Neid tegureid ei saa küll
vaadelda samal tasandil, sest osa neist (džäss) on toiminud vaba leviku printsiibil, mõjutades
suhteliselt piiratud kontingenti, nagu muusikud ja muusikaga lähemalt seotud inimesed. Venes-
tamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika läbisurumiseks oli kasutusel nii 20. sajandi algus-
kümnenditel kui ENSV ajal küllaltki põhjalik riiklik süsteem, mis soovimatu kõrvalnähuna, nii
ootamatu kui see ka ei tundu, soodustas oluliselt hoopis ingliskeelse popkultuuri levikut, kuna
noorus nägi selles võimalust väljendada oma protesti nõukoguliku kultuuripoliitika vastu.
Käesolevas töös keskendutakse ühele neist mõjufaktoritest – afroameerikaliku päritoluga
džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie
20. sajandi I poole kultuurimaastikul.
Praegu, 21. sajandi hakul, oleme
ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub
iseenesestmõistetava osana džässmuusika. Lähemal vaatlusel aga
selgub , et see lõik meie
kultuurist on uurijate poolt leidnud üksnes väga episoodilist käsitlemist ja suures osas prakti-
liselt läbi uurimata. Siin on muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni II maailma-
sõjani polnudki nagu põhjust sellega tegelda, nähtus ise oli nii uus, kõik oli meeles ja puudus
piisav ajaline
distants objektiivse hinnangu
andmiseks . Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et
suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt
osalema ,
mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa
publiku ,
paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik,
sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud
mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsi-
semat väärtust, isegi tema sünnimaal USAs.
Siis tuli sõda, hävitades suurema osa dokumente ja helisalvestisi ning paisates muusikud, s.t
elava mälu, mööda maailma laiali. On ütlematagi selge, et esimestel rasketel sõjajärgsetel aas-
tatel oli tähtsamatki teha kui džässi uurida, hiljem polnud selleks aga enam võimalustki. Kuigi
esimestel sõjajärgsetel aastatel oli suhtumine džässi küllaltki salliv – oli see ju ameeriklastest
liitlaste kultuur2 –, muutus olukord peale NLKP KK otsust 10.02.1948, kui džässmuusikas
hakati nägema kitsalt ameerikalikku nähtust, mida on võimalik/vajalik
tervikuna tagasi lükata.
Uus seisukoht leidis kiiret kajastamist ka meie ajakirjanduses: “Eriti peame kergesisulisele ja
ajaviitemuusikale ette heitma ameerika džässmuusika matkimist” (Sirp ja Vasar 1948, 14.02)
ja “Eriküsimusena tuleb läbi arutada ja leida rakendusvorm džässorkestrile, mis meil rohkem
kui ükski teine ala põeb läänelikke
mõjusid ” (Sirp ja Vasar 1948, 28.02). “Täna mängid
1 Eesti keeleteadlased soovitasid juba 1949. aastal kasutada ingliskeelse
jazz vastena eestipärast sõnakuju
“jats”, pidades juba siis
vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See
tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele
häälduse
aspektist pole sõnakuju “džäss”
korrektne , 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest.
2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn
Milleri džässorkestri
muusikal , suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir
Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs.
10
džässi, homme reedad kodumaa!”3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis
võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter
Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik
harmoonia ja orkestratsioon”
(1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne
aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo
uurimine kõne allagi.
Iga aastakümme on
toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus
paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava-
male. Seda enam peame rõõmustama, et mõned vanema põlvkonna muusikud (Aadu Mutsu,
Valter
Ojakäär ) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse
aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust
visa tööd vanade muusikute mälestuste
kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne
register džässi
mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu-
lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel
mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust –
Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja
süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida.
Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval,
kui
ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja
eriväljaandeid. Sellise suhtumise tingis suurel määral asjaolu, et oma arengu algetapil oli
džäss siiski põhiliselt tantsumuusika, mida ei peetud vajalikuks tõsisemalt arvustada.
Niisiis tuleb vähegi tõepärasema pildi saamiseks kasutada veel elavaid
allikaid , sest lähemal ajal on
juba võimatu leida muusikainimesi, s.t
elavat mälu, kes olid tegevad enne II maailmasõda ja
saaks aidata seda lünka meie kultuuriloos täita.
Nagu järgnevast selgub, kuulub džäss tantsumuusikana oma eksistentsi esimestel aastaküm-
netel alajaotusena popmuusika kategooriasse nii meil kui mujal maailmas. Duke Ellingtoni
looming aga hakkas juba 1930. aastatel eemalduma tantsu- ja meeleolumuusika, s.t popmuusika
tavadest, omandades järjest enam tõsise kontsertmuusika tunnusjooni. Alates
bebop’i4 tekkest
hakkas kogu džässi areng suunduma sinnapoole ja viimastel aastakümnetel on džäss kogu
omas mitmekesisuses valdavalt kontsertmuusika. Nii on loobutud ka džässmuusika
vägivald -
sest teistesse žanritesse sobitamisest. Nüüd juba rohkem kui 100 aastase ajaloo ja tohutu
arengu ning elujõulisusega on džäss ära
teeninud iseseisva žanri positsiooni. Eksistentsi
esimestel aastakümnetel peaks teda vaatlema aga kui levimuusikat. Viimase termini kasuta-
misel võetakse aluseks selle sõna autori Valter Ojakääru määratlus: “Levimuusika esmaseks
tunnuseks on lihtne vorm, meeldejääv meloodia ja meelelahutuslikkus koos laialdase levikuga
nootide, plaatide, raadio, televisiooni, lõbustusasutuste, teatri- ja kontserdilava kaudu” (Oja-
käär 2000: 17).
Asudes
uurima džässmuusika käekäiku meie kultuuriruumis, peame endale aru andma, et
tegemist on osaga argielu ajaloost ehk nn marginaalajalooga. Kui inimkonda ei taba mõni
katastroof, omandavad vaba aeg ja selle veetmise kultuur, ühes sellega ka restorani- ja tantsu-
kultuur, inimeste elus üha suurema tähtsuse. Selles on ka põhjus, miks restorani- ja džässi-
kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni
bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu
maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu
juba öeldud, valdavalt tantsumuusika ja tema areng toimus vastastikuses koosmõjus tantsu-
muusikat kasutavate asutustega, milleks sel ajal olid põhiliselt restoranid ja tantsukohvikud.
3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest
ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista-
mine” jne (Baskin 1993: 86).
4
Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja
rütmiuuendusi.
Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark.
11
Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja
rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov
kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest
aga, nagu kirjutab ka Soome
ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk
ka niigi marginaalse argielu ajaloo veelkordse marginaliseerumise. Ajalooteaduse põhitähe-
lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja
välispoliitikal. Käsitletud on ka tähtsate isikute ja teaduse ning kunstide ajalugu, nendega
võrreldes on aga restoranikultuuri ja tantsumuusika ajalugu marginaalajalugu. Selle mitme-
kordse marginaalsuse tõttu kohtame ka eelmainitud olulisi takistusi džässi uurimise teel –
ajakirjanduses ilmus väga vähe kirjutisi džässmuusikast ja neis vähesteski torkab sageli silma
kirjutaja vähene kompetentsus; korraliku kriitika ja analüüsi vääriliseks peeti ainult akadee-
milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi. Kriitikute tähelepanu
leidsid ka
koorimuusika -
kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust
otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis.
Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust –
kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus-
likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel
puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis
“Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes
džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba
mainitud , soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve
kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren-
dades kõige uue vaba levikut. Siin peitubki ilmselt üks põhjusi, miks džäss kodunes meie,
mõõdukate põhjamaalaste teadvuses märkimisväärselt kiiresti.
1.1. HISTORIOGRAAFIA JA ALLIKAD Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – džässmuusika jõudmist meie
kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rah-
vastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi
vaimus -
tusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Sellest hoolimata tuleb tunnustada uue kul-
tuuriilmingu vitaalsust ja levimisvõimet, mis seostub omakorda tema pideva arenemis- ja
kohanemisvõime ning vastuvõtlikkusega uutele ideedele.
Jälgides džässi levikut, torkab silma teatud territoriaalsuse printsiip – kuigi leviku algpunkti-
deks olid valdavalt elavama kultuurieluga suurlinnad (Pariis, London, Berliin), toimus edasine
levik siiski suurel määral riigipiire arvestavalt ehk territoriaalselt. See on ka täiesti loogiline,
sest igal riigil ja rahvusel on oma kultuuritraditsioonid, mis mõjutavad kõige otsesemalt ka
sissetungija saatust. Mõnel pool on ta teretulnud, mõnel pool aga osutub tõrjutuks. Erandiks
on siin džässi sünnimaa USA, kus eksisteerivad kõrvuti paljude rahvaste kultuurid ning uue
kultuurinähtuse ilmumisajal ei olnud ühtset rahvuskultuuri välja kujunenud (ja ilmselt ei
kujune kunagi), sest tegemist pole rahvusriigiga.
Öeldust tulenevalt jagunevad ka džässist kirjutatud uurimused kaheks suureks grupiks: ühed
käsitlevad džässi kui nähtust, pööramata mingit tähelepanu muusikute rahvusele või päritolu-
maale, teised pööravad põhitähelepanu just džässi arengule mingi kitsama territooriumi/riigi
piires.
Praeguseks on džässist kirjutatud sadu uurimusi. Esimese valdkonna uurimusi on
kahtlemata tunduvalt rohkem, džässi on analüüsinud nii Frankfurdi koolkonna filosoofid
Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st
12
ja Robert Goffinist alates.5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema
käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele
kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995;
Berendt 1999; Strinati 2001).
Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks
Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi-
föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo
komisjon .
Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi
uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka
meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna.
Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis,6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö
kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari.
V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi
ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust
(loomulikult läbi nõukoguliku
prisma ), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks
lehekülge. Järgmiseks katseks seda temaatikat käsitleda on Jüri Maimiku 1969. aastal kirju-
tatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöö “Tallinna estraadiorkestritest minevikus
ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada
kõigepealt diplomi-
tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise
ajaga –
nagu näha, ei ole kummaski töös peetud võimalikuks kasutada sõna “džäss”7. Kolmas
teadaolev ja otseselt džässiteemaline töö on Aadu Mutsu 1991. aastal ajakirjas Kultuur ja Elu
läbi kuue numbri (5–10) ilmunud ajakirjanduslikuks kohendatud kroonikalaadne uurimus
“
Happy Days are Here Again ”, mille pealkiri on autoril valitud kindla tagamõttega mitme-
tähenduslik, viidates formaalselt küll ühele tolle ajastu populaarsetest tantsulugudest (Milton
Ager, “
Happy Days are Here Again”), kuid juhtides tähelepanu ka asjaolule, et nõukogude
aeg oli meid õpetanud ridade vahelt varjatud tähendusi
otsima . Antud juhul ilmselt lootust nii
rahvale kui džässile saabuvast uuest, vaba ja loomulikku arengut võimaldavast ajastust.
1984. aastal ilmus Anne Ermi kirjutatud lühikroonika vormis “Polkast rokini” (kordustrükk
“Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu-
maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet
seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki
sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja
väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel.
1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues-
manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab
silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika-
kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad
kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need
raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti-
list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud
kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis
aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja-
5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja
helilooja , avaldas 1919 esimese arvestatava artikli
džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia
muusik ,
kriitik , poeet, jurist,
avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli
tudengite džässbändi
Doctor ’s Mysterious
Six. (Kernfeld 2002 II: 50).
6
Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005.
7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu
U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes.
13
kääru raamatutel, eriti 2. köitel “Omad viisid võõras väes”, tuntav liiga tugev isiklik faktor.
Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema
eakaaslastega juhtunust, olles nii väärtuslik kultuurilooline materjal, paraku jääb aga
käesoleva uurimuse seisukohalt primaarne džässi-teema selles tagaplaanile.
Piiratud ulatuses, kuid vägagi väärtuslikku materjali on andnud üksikute muusikute eelkõige
enda jaoks kirjutatud mälestused (R. Tilgar, K. Tuberik, J. Tibar), tänu millele on õnnestunud
restaureerida mõnedki olulised lõigud eesti 1930. aastate džässielus, mille kohta pole leidunud
meie arhiivides mingeid materjale. Küllaltki napp kaleidoskoopiline valik andmeid eesti
džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes.
Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust
tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki,
Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni,
Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende
lähikondsetega, eriti aga soome džässi
grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi-
veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu
kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos.
N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja
heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja
memuaristikat.
Seega
toetub käesoleva uurimuse
empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese
osa moodustavad nii kodu- kui välismaised publitseeritud allikad, teise osa käesoleva
uurimuse autori poolt läbiviidud intervjuud (kokku 47 isikuga), samuti kirjavahetuse teel
saadud andmed, mitmesugused arhiividokumendid, sh fotod jm. Nagu kirjutab ameerika
kultuurikriitik W. J.
Thomas Mitchell, on aina enam visualiseeruvas maailmas ka akadee-
miliste distsipliinide juures üha suuremat tähtsust omandamas just visuaalse info mõistmise ja
analüüsimise oskus (Mitchell 1994: 16). Ka käesolevas uurimuses on fotod olnud oluliseks
(sageli ainsaks) usaldusväärseks dokumentaalseks allikaks, mille abil osutus võimalikuks
tuvastada nii konkreetsete kollektiivide pilliline kui isikkoosseis ja fikseerida arenguid ning
muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek,
juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just
ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11).
Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist,
Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (
Suomen Jazz & Pop
Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (
Svenskt Jazzarkiv/visarkiv),
Rootsi Džässiföderatsiooni (
Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist,
Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti
Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu
Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa
Muuseum), Läänemaa Muuseumist, Narva Muuseumist, SA Virumaa Muuseumid Rakvere
Muuseumist, Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tartu Treffneri Gümnaa-
siumi arhiividest ning paljudest eraarhiividest ja -kogudest.
Kahtlemata on suulises ajaloolises traditsioonis palju subjektiivset, konkreetse isiku mäles-
tustel põhinevat teavet. Koos
andmetega teistest allikatest pakuvad need aga uurimisainesena
kvalitatiivset interpreteerimist ja üldistamist vajava kogumi ning nende abil on võimalik
restaureerida meie mälust kustuma hakkavaid või juba kustunud sündmusi. See on seda
tähtsam, et sõjakeerises on sageli suur osa meile olulisi sündmusi kajastavaid dokumente koos
sündmuspaikadega hävinud (Narva, Tartu). Nende kaleidoskoopiliste kildude abil osutub
siiski võimalikuks ka
teatava tervikpildi saamine. Kuna selle fookuses on siiski üksikud
juhuse poolt valitud momendid ja sündmused, jääb siia paratamatusena mõningaid küsitavusi.
14
1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED Käesoleva uurimuse eesmärkideks on välja selgitada:
ƒ kuidas ja mis kanaleid pidi jõudis džäss Eestisse ning kuivõrd see siin levis;
ƒ mis
asjaolud soodustasid ja mis takistasid džässi levikut ning akulturatsiooni;
ƒ millist mõju avaldas džäss Eesti 20. sajandi I poole (muusika)kultuuri üldpildile;
ƒ milliseks kujunes džässi ja popkultuuri vahekord;
ƒ kas džäss kujunes Eestis vaadeldaval ajajärgul kontsertmuusikaks;
ƒ kas meil kujunes välja rahvuslik džäss.
Eesmärkide täitmisel oli seega kesksel kohal kõikvõimalike džässiga seonduvate andmete
kogumine ja dokumenteerimine võimalikult usaldusväärse andmepanga loomiseks. Esmased
ülesanded olid:
ƒ džässorkestrite/-ansamblite
levikuala kaardistamine, nende isik- ja pillikoosseisude, reper-
tuaari, stiililise suundumuse ning mängutaseme väljaselgitamine;
ƒ raadio, kino, heliplaatide ja nootide mõju uurimine džässi levikule;
ƒ tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine;
ƒ avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine.
Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt
kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele.
1.3. METOODIKA JA ÜLESEHITUS Erinevate kirjalike allikate läbitöötamise kõrval on töös ühe olulisema andmekogumis-
meetodina kasutatud intervjuud ja küsitlust. Intervjuude läbiviimise metoodika on olnud
küllaltki erinev, sõltudes sageli olukorrast. Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige
usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus,
lastes informandil vabalt rääkida ja vaid suunates
intervjuu käiku. Eelnevalt kokkulepitud
intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi
konspektiivne. Edaspidi tekkis võimalus abivahendina kasutada diktofoni ja mõnel juhul
täiendavalt ka fotoaparaati. Nii mõnigi kord on kohtumine intervjuuks sobiva isikuga toimu-
nud ootamatult või situatsioonis, kus diktofoni kasutamine pole võimalik (taustahelid liialt
tugevad); sellisel juhul olen intervjuu sisu hiljem konspektiivselt üles kirjutanud. Päris mitmel
puhul on intervjuule järgnenud sisukas kirjavahetus (üle poole sellest e-maili vahendusel), kus
intervjueeritav on pärast mõningast meenutamist suutnud oluliselt täpsustada intervjuu käigus
antud andmeid, mõnel juhul leidnud isegi huvitavaid fotosid ja juhatanud kätte teisi
võima -
likke informante. Antud juhul on intervjuude läbiviimisel olnud mõnigi kord raskendavaks
teguriks intervjueeritavate kõrge vanus – üle kaheksakümne aasta –, mistõttu peab olema
tähelepanelik nendelt saadud andmete analüüsimisel ja neid hoolega teiste teadaolevate fakti-
dega võrdlema. Mõnel juhul, kui andmed on osutunud huvitavaks, kuid liialt erinevaks, olen
neid kasutades lisanud ka viite vastava selgitusega.
Arvukalt intervjuusid (põhiliselt Rootsi vanema põlve džässmuusikutega) on toimunud
telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi
viidud eesti keeles, Rootsi džässmuusikute ja džässiuurijatega inglise keeles8, E. Lindströmi
ja Soome džässiuurijatega soome keeles.
8
Rootsikeelsetest trükistest arusaamiseks olen kasutanud Leena Marandi ja Lars Westini asjatundlikku abi,
mille eest olen väga tänulik.
15
Järeldusteni jõudmiseks on kasutatud valdavalt faktikriitilist induktiivset analüüsi – saadud
ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Tänu töö autori aastakümnete
pikkusele kogemusele džässmuusikuna on paljude järeldusteni jõutud puht kaemuslikult.
Statistilisi meetodeid rakendatakse vähe, kuna arvandmeid on napilt ja need pole alati
usaldusväärsed.
Eesti olukorra paremaks esiletoomiseks on püütud leida võrdlusjooni meie
naabritega , eeskätt
Soomega, kus džäss hakkas arenema praktiliselt samal ajal. Soome ja Eesti džässikultuuri
kujunemist on otstarbekas võrdlevalt vaadelda ka seetõttu, et mõlema riigi/rahva poliitilises,
majanduslikus ja kultuurilises arengus oli sel ajal küllaltki palju ühtelangevusi:
ƒ suhteliselt sarnane soome-
ugri põhjamaine hingelaad;
ƒ suhteliselt sarnane
rahvakultuur ;
ƒ mõlemad rahvad olid pikka aega suuremate ja agressiivsemate naabrite mõjusfääris;
ƒ mõlemad rahvad saavutasid praktiliselt samal ajal vabaduse ja asusid oma rahvuskultuuri
arendama;
ƒ džässieelse ajastu linnakultuuri üldpildi sarnasus.
Selline võrdlev vaatlemine annab ka huvitava rahvusvahelise lisamõõtme džässi arengu
jälgimisel, analüüsimisel ja hindamisel. Materjali järjestamise ja struktureerimise printsiip on
ühest küljest ajalooline, teisest küljest temaatiline.
StruktuurTöö koosneb sissejuhatusest, kuuest peatükist ja kokkuvõttest. Töö kompaktsuse huvides on
osa teemaga vähemseotut, kuid samas olulist materjali ära toodud lisadena koos tähtsamate
dokumentide koopiatega. Materjali struktureerimisel järgitakse ühest küljest ajalist (Eesti
Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon), teisalt temaatilist printsiipi.
Esimeses peatükis tutvustatakse uurimuse teoreetilisi aluseid. Kuna käesolevas töös
käsitletakse meil väheuuritud valdkonda, antakse siin selgitav ülevaade džässi ajaloolistest ja
teoreetilistest lähtepunktidest, seostest ja vastuoludest süvamuusikaga, selgitatakse džässi ja
popkultuuri vahekordi. Toomaks selgemalt esile eestimaise džässi arengule spetsiifilist, vaa-
deldakse lähemalt tantsumuusika olukorda ja suundumusi Läänemere põhjapoolses regioonis.
Sedakaudu saab ka ülevaate ühelt poolt džässi mõjust kohalikule tantsumuusikale ja teiselt
poolt eestimaise džässi arengut mõjutada võivatest teguritest.
Teine peatükk kirjeldab džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas
nii kogu eelnevalt teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi
käsitletaval ajavahemikul Eestis tegutsenud ning end džässorkestri või -ansamblina määrat-
lenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline
koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka omanäoline, siiani nii
rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks
määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähista-
miseks võtnud kasutusele termini “külajäts”.
Eraldi alapeatükkides on vaatluse all džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes
tingimustes 1940.–1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii
otsest kui kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule.
Kolmas peatükk on tervenisti pühendatud nähtusele, millega Eesti džässmuusikud tõusid
selle uue muusikaliigi arendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis – nimelt džässi kui
kont -
sertmuusika potentsiaali mõistmisele ja praktilise kontserttegevuse arendamisele. Peatükis kirjel-
datakse ja analüüsitakse kõiki teadaolevaid džässikontserte Eestis vaadeldaval ajavahemikul.
16
Neljandas peatükis püütakse jõuda selgusele, kes või mis mõjutasid džässi arengut Eestis.
Siin tuleb
juttu kodumaise džässi silmapaistvamatest isiksustest vaadeldaval perioodil, samuti
võetakse vaatluse alla ka džässi arengut mõjutanud välised tegurid, nagu džässmuusikute
haridus, kino, ringhääling,
noodi - ja plaadikaubandus jne.
Viiendas peatükis antakse pilt džässikriitikast ja ühiskonnas vaadeldaval perioodil valitsenud
hoiakutest selle muusikaliigi suhtes. Vaatluse all on nii Eestis ilmunud kirjutised kui ka
Soome ja Rootsi džässiajakirjades ilmunud Eesti džässmuusikutest kirjutatud artiklid. Viima-
sed annavad
erapooletu hinnangu meie muusikute tegelikule tasemele vaadeldava perioodi
lõpuaastail.
Kuuendas peatükis tehakse ülevaade eesti džässi vaba arenguperioodi nn järellainetusest,
seda põhiliselt Rootsi andmetel, kus selle mõju eksiili siirdunud eestlaste seas oli kõige
märgatavam. Vaatluse alla on võetud nii järellainetusega esile
kerkinud tipud kui ka ulatus.
Selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali kättesaadavaks tegemine käesolevas töös
annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele.
17
2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED. ÜHINEMISEDMuusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala
“antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema
kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan
P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise
lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu
viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno-
musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja
rollis. Selle järgi on muusika muutumine määratletud kahe kultuuri iseenesliku leviku ja
akulturatsiooni ilminguks, arenguetapiks, millele paneb aluse kultuuri seest- või väljastpoolt
tulnud innovaatiline alge (
innovation) (Jalkanen 1989: 9).
Akulturatsioonist lähtuv käsitlus on osutunud otstarbekaks juhul, kui on uuritud kahe eri
kultuuri kokkupuutest johtunud kultuurimuutusi. Selle käsitluse kohaselt on akulturatsioon
nähtus, mis väljendub kultuurimuutustes, mis saavad alguse kahe või enama autonoomse
kultuurisüsteemi ühendumisel (Acculturation... 1954).9 Seda käsitlust on sageli kasutatud
euroopaväliste muusikakultuuride muutuste vaatlemisel ja samuti Ameerika Ühendriikides
toimunud afroameerikaliku kultuuri sünniprotsessi uurimisel. Nagu viitab P. Jalkanen, on
eelmainitud alal muutunud klassikaks Melville J. Herskovitsi tööd. Tema mõtted on saanud
elava vastukaja ka tänapäeva Ameerika Ühendriikide etnomusikoloogias. Teoorialoome on
siiski osutunud problemaatiliseks ja tekitanud erimeelsusi; üksmeel näib valitsevat akulturat-
siooni dünaamika küsimustes. Herskovitsi akulturatsiooniteooria kohaselt jaguneb akulturat-
siooniprotsess kolmeks: heakskiit, omaksvõtt ja vastuseis (
acceptance, adaption, reaction)
(Herskovits 1958: 131–135):
1.
Heakskiit: akulturatsiooniprotsess viib teistsuguse kultuuri suure osa ülevõtmiseni ning
omaenda vanema kultuuripärandi kadumiseni; heakskiitva rühma liikmete hulgas valitseb
leppimismeeleolu, mis viib lõpuks nende assimileerumiseni nii käitumismallides kui ka kon-
taktisoldava kultuuri sisemiste väärtustega.
2.
Kohanemine: algu- ja võõrapärased jooned seotakse kokku, saavutamaks ladusalt toimivat
kultuurilist
tervikut , mis tegelikult kujutab endast ajaloolist mosaiiki; sealjuures kujundatakse
kahe kultuuri mustrid ümber üksikisiku jaoks arusaadavaks harmooniliseks tervikuks või
säilitatakse rida enam või vähem vastandlikke suhtumisi ja arusaamu, mida püütakse
igapäevaelus kokku sobitada.
3.
Tõrjumine: surve või võõrapäraste joonte heakskiidu ettearvamatute tagajärgede tõttu teki-
vad akulturatiivsusvastased liikumised; need säilitavad oma psühholoogilise jõu
a) kui kompensatsioon on pealesunnitud või omandatud teisejärgulisuse eest või
b) läbi prestiiži, mida võib tuua nendes liikumistes osalejate tagasipöördumine vanade,
akulturatiivsus-eelsete tingimuste juurde.
Peter Murdock on väitnud oma 1965. aastal ilmunud teoses “
How Culture Changes”, et muu-
tused sotsiaalses käitumises ja kultuuris lähtuvad tavaliselt tähendusrikastest muutustest
ühiskonnas (Murdock 1965: 116). Tema
jagab kultuurimuutused nelja astmesse: 1) inno-
vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on
9
American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974.
18
Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (
variation),
leiutis (
invention) ja
katsetamine (
tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi
toimunud kultuurilaen.
Neid probleeme on käsitlenud ka saksa etnomusikoloog Wolfgang Laade. Nagu märgib
P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “
Die Probleme der musikalischen Akulturation”
suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi,
Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele. Laade järgi võib akulturatsiooni vaadel-
da viie osana: 1) valik (
Selection); 2) omaksvõtt ja integreerimine (
Adaption und Integration);
3) tasakaalustamine (
Kompensation); 4) tõrjumine (
Elimination); 5) ühtumine (
Addition).
Akulturatsiooniprotsessi algul toimub valikuprotsess vastuvõtva kultuuri poolt, mille eeltingi-
museks on kultuuridevaheline piisavalt suur stiililine ühtesobivus (
compatibility), mis
võimaldaks adaptsiooniprotsessil käivituda. W. Laade rõhutab, et akulturatsiooni toimumiseks
peab olema piisavalt aega; sellised muutused ei toimu kohe, vaid neile eelneb tavaliselt nn
inkubatsiooniperiood. Olulised mõjurid on ka sotsiaalökonoomilised ja kultuuriarengulised
seigad, nagu sugupõlved, sugupooled, ühiskonnaklassid, religioonirühmad. Lõpuks rõhutab
W. Laade protsessi ainukordsust. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 12), on P. Murdocki kultuuri-
muutuste teooria W. Laade teooriaga võrreldes staatilisem, vähem akulturatsiooniprotsessi
lõpptulemust kui protsessi ennast kujutav. See-eest on see rohkem muusikast kui antro-
poloogiast lähtuv käsitlus ja seega Pekka Jalkaneni hinnangul soome džässkultuuri arengu
analüüsimiseks kohasem.
Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki
tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus.
Antropoloogilisest küljest oleks see akulturatsiooni alaliik ja tähistaks “eriliselt valivat akul-
turatsiooni, kus vana ja uue ainese vahel tekitatakse tasakaal, mille tulemusel sünnib uus
kultuuritüüp” (Jalkanen 1989: 13). Eeltoodud analoogiatele tuginedes on ka käesoleva uuri-
muse teoreetiline lähtekoht valitud samadel kaalutlustel.
2.2. MIS ON DŽÄSS? DŽÄSSI TEOREETILINE JA AJALOOLINE ASPEKT2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon Millist muusikat mõistetakse selle nime all ja mida see nimi tähendab? Selle üle vaieldakse
siiani ja ühest, kõigi poolt tingimusteta aktsepteeritud definitsiooni pole veel sõnastatud.10
Teadaolevalt esimene katse seda teha oli 1914. aastal
San Francisco Bulletinis: “Kõik, mis
kasutab hinge voolusängi või pingutust (ponnistust) või energiat või aktiivsust või jõudu, ongi
džäss” (Porter jt 1992: 5). Soome Väike Entsüklopeedia (
Pieni Tietosanakirja/Otava 1926)
kirjutab: “Jazz (jats) pärineb algselt loodusrahvastelt ülevõetud tantsumuusikast, hiljem erine-
vate tantsude, nt fokstroti saateks
kasutatava muusika nimetus. J. ei ole mingi eriline tants,
vaid tantsimise viis, mis on sõltumatu kindlast tantsujoonisest ja sammudest, kuid jälgib täp-
selt, kuni naeruväärsuseni, pala rütmi. Jazzorkester, (algselt neeger)
orkester , mis kõik-
võimalikel “pillidel” tekitab üsnagi tugevat lärmi;
peaasjalikult jazz” (Haavisto 2000: 35);
1934. aasta Eesti Entsüklopeedia: “Jazz (ameerika neegrimurrakus “kihutamine”), Põhja-
Ameerika neegrite keskel tekkinud moodne tantsumuusika, ühtlasi ka kiirerütmiliste neegri-
tantsude (nt fokstrott, šimmi) kogunimetus;
viimased on maailmasõja järel levinud kogu
tsiviliseeritud maailmas. J-muusikat iseloomustab eeskätt sünkopeeriv
rütm . /.../ Uuemal ajal
10 Seda probleemi käsitleb põhjalikult ka William Howard Kenney oma ulatuslikus artiklis
Context and Definition of Jazz (Gabbard 1995: 100–116),
tuues hulga näiteid, definitsioonini ikkagi jõudmata...
19
on j-muusika mõjustanud ka kunstmuusikat (Eesti Entsüklopeedia 1934 IV: 54). 1965. aastal
ilmunud Väike Esteetika Leksikon annab džässi kohta järgmise selgituse: “Džäss (ingl. jazz) –
kerge muusika liik, mille aluseks on neegrite rahvamuusika; seda muusikat esitab orkester,
mille koosseisu kuuluvad peamiselt puhkpillid, löökpillid ja klaver. Džässi kui muusikaliigi
üheks tähtsamaks jooneks on
improvisatsioon . /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn
sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses
ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik
(Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl.
jazz), kaasaegne, improvisat-
sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele
tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat.
/.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade
leksikon (2006: 222): “džäss – nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variat-
sioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX saj algul neegrimuusika
pinnal”.
Nagu järgnevgi tõendab, ei saa ühtki toodud definitsiooni nendes sisalduvate ebatäpsuste
(lähemalt ptk 2.2. ja 2.3.) pärast päris tõsiselt võtta. Tegelikult on paari lausesse peaaegu
võimatu koondada kogu seda tohutut erinevate stiilide mitmekesisust laial skaalal rägtaimist11
kuni avangardismini. Tundub, et definitsiooni sõnastamine ongi kujunenud rohkem “kõrval-
seisjate” – muusikakriitikute, produtsentide ja ajakirjanike kui tegevmuusikute probleemiks.
Selles kontekstis tsiteeritakse sageli Duke Ellingtoni12, kes on
öelnud : “Kui (sõna) džäss üldse
tähendab midagi, mis on küsitav, oli tema tähendus muusikuile viiskümmend aastat tagasi
sama – vabadus end väljendada” (O’Meally 1998: 5). Seda D. Ellingtoni mõtteavaldust tuleks
mõista ilmselt nii, et sõna
jazz on sümbol, mis tähistab üht kindlat nähtust muusikamaailmas,
mille tähendus muusikuile on juba algusest peale muutumatuna püsinud ja mille definee-
rimisel pole muusikute jaoks mingit tähtsust13. Pole võimatu, et varsti osutub tõeks üks teine
Ellingtoni mõttetera: “Peagi on see kõik vaid muusika; sa ei pea mitte ütlema, kas see on
džäss või mitte, vaid (seda), kas see meeldib sulle” (Levine 1998: 443). Nagu väidab Berendt,
pole üheski teises kunstiliigis viiekümne aasta jooksul välja kujunenud niivõrd kontrastseid,
kuid siiski omavahel tihedalt seotud stiilivoole kui džässis (Berendt 1999: 16). Viimasel ajal
on hakatud üha sagedamini rääkima sellest, kas ei peaks džässi
käsitlema hoopis folk-
11 19. saj. lõpul USA-s tekkinud komponeeritud, peamiselt klaverimuusika. Puudus üks džässi põhikomponente
– improvisatsioon. Rägtaim siiski svingib, vähemalt sõna algses tähenduses, ja seepärast arvatakse ta džässi
hulka.
12 Edward Kennedy “
Duke” Ellington (1899–1974), helilooja, orkestrijuht,
pianist , üks džässi arengut enim
mõjutanud muusikuid. Olles džässi eesliinil enam kui pool sajandit ja läbides koos
teistega kõik arengu-
etapid, olid tema eesmärgid teiste omadest alati pisut erinevad – ka svingmuusika ajastul, kui esiplaanil oli
džäss kui tantsumuusika, olid tema orkestri taotlused suunatud sisulise sügavuse poole ja tema orkestri
kõlapilt oli teiste omast alati selgelt eristatav. Tema tähtsus džässi ajaloos helilooja, orkestrijuhi ja novaa-
torina on hindamatu, panus pianistina jäi tagasihoidlikuks.
Ameerika neegriorkestritelt on pärit tava muusikuile hüüdnimed anda, mis siis koos nimega (jutumärkides
või ka ilma) välja kirjutatakse. Nii on neegermuusikute seas arvukalt kuningaid, krahve, hertsogeid (ingl.
king, count, duke). Mõnel puhul on mehed hüüdnimede all nii tuntuks saanud, et nad on need endale
artistinimeks võtnud ja sageli õiget eesnime enam ei kasutagi, nt
Count Basie, Duke Ellington. Viimane
võttis varases nooruses (tänu pedantsusele riietusküsimustes) saadud hüüdnime
Duke omale artistinimeks ja
sai selle all nii kuulsaks, et tema õigeid eesnimesid sageli ei teatagi.
Ka eestlased võtsid hüüdnimede andmise tava osaliselt üle, kuigi need ei ole nii pretensioonikad ja tuletati
tavaliselt nimest. Edaspidi on ka need nimed jutumärkides ära toodud.
13 L. Armstrong on öelnud: “Mis on džäss? Kui sa pead seda küsima, ei saa sa seda kunagi teada” (
Luts 2006:
103).
20
muusikana,14 kuna tema tekkimisel ja arengul on sellega palju sarnast. Kuidagi peame selle
nähtuse põhiolemuse lühidalt edasi andma ka käesolevas uurimuses, sest nagu ütleb austria
filosoof, näitleja, kirjanik ja teatrikriitik Egon Friedell (1878–1938): “Kõik klassifikatsioonid,
mida inimene kunagi on teinud, on sihilikud, kunstlikud ja valed. Aga samas on nad vajalikud
ja vältimatud, kuna vastavad meie mõtlemise sünnipärasele kalduvusele” (Berendt 1999: 11).
Käesolevas töös on käsitluse aluseks võetud tõdemus, et džäss on 20. sajandi algul euroopa-
liku ja aafrikaliku muusikakultuuri segunemisel Ameerikas tekkinud improvisatsioonil
põhinev muusikaliik, millele on iseloomulik eriline rütmiline intensiivsus e. svingimine, oma-
näoline kõlaesteetika ja stiilide rohkus. Selline määratlus on küll pisut üldsõnaline, kuid ei
tohiks samas millegi vastu eksida.
Oleme harjunud väitega, et džäss sündis New Orleansis. Väide on osalt õige, osalt vale: New
Orleans on küll linn, mis mängis džässi sünnis ilmselt suurimat rolli, kuid on vale, et ta oli
ainus15. Analoogne mängulaad oli samal ajal tekkinud ka St. Louis’is, Memphises, Dallases,
Kansas Citys ja teistes USA Lõuna ja Kesk-Lääne linnades, kus rahvuste ja diametraalselt
erinevate kultuuride
segunemine toimus kõige intensiivsemalt. Suure sadamalinna ja transpordi-
sõlmena oli New Orleansi mõju suurim ja ilmselt seetõttu tunnemegi tekkinud mängustiili
new orleansi stiili nime all. Prantsuse-
hispaania linnakultuur soosis kultuurivahetust – erine-
valt teistest Ameerika linnadest, kus valitsesid puritaanlus ja viktoriaanlikud
tõekspidamised .
Koos olid ka kaks erinevat mustanahalist populatsiooni – kreoolid16 ehk vabad neegrid ja nn
ameerika neegrid, kelle omavaheline vastuolu oli sageli suuremgi kui mustanahaliste ja val-
gete vastolu. See vahe oli tunnetatav ka muusikas: kreoolid olid haritumad (oskasid nooti
lugeda), ameerika neegrid aga vitaalsemad ja spontaansemad. Sellele tõelisele rahvaste ja
kultuuride paabelile lisandus New Orleansi vilgas
muusikaelu , mis võimaldas mustanahalis-
tele pideva kontakti nii Euroopa süva- kui levimuusika ja -muusikutega. Selline olukord oli
aga ülitähtis,
andes võimaluse täiendada oma muusikaalast haridust ja pillimänguoskust – ei
maksa unustada, et valdav enamik kasutatavaid pille oli euroopalikku päritolu, seega nende
mänguoskused seal ka kõige paremini arenenud. Kõik need erinevad elemendid segunesid
nagu iseenesest Storyville’is, punaste laternate linnaosas, kus valitses eelarvamustevaba õhk-
kond.
New orleansi stiilile on iseloomulik nn “vaba kontrapunkt”, mida mängivad kolm
puhkpilli : kornet (või trompet), tromboon ja klarnet, millele lisandub rütmigrupp:
bass (algselt
tuuba, susafon või mõni teine madal vaskpill), trummid, bandžo (või kitarr) ja vahel klaver.
Varase
new orleansi rütm, rõhkudega 1. ja 3. löögil, on väga sarnane euroopa marsirütmiga.
Džässirütmikale iseloomulik 2. ja 4. löögi rõhutamisest tulenev “hõljuv” efekt puudub siin
täiesti.
Ka sõna
jazz päritolu kohta on vägagi erinevaid arvamusi. Enim väidetakse siiski, et selle alg-
vorm oli hoopiski
jass (ka
jasm ja
gism), mis pärineb neegrite slängist ja tähistab
(seksuaal)energiat (Porter 1992: 5). Erinevad on andmed ka selle sõna esmases kasu-
tuselevõtus muusikaliigi nimena, kuid Lewis Porter väidab, et juba 1913. aastal kasutas seda
sõna muusikalises seoses
San Francisco Bulletin. L. Porteri andmetel kasutas sama ajaleht
veidi rohkem kui aasta pärast ka esimest korda sõnakuju
jaz, tehes samas esmase katse defi-
neerida seda uut tüüpi muusikat. Esimene džässorkester, kes esines sarnase nime all, oli Rex
Harrise väitel 1915. aastal Chicagos tegutsenud Tom Browni
Brown´s Dixieland Jass Band.14 Refereering kuulsa kitarristi ja džässiteoreetiku Pat Metheney ettekandest IASJ nõupidamisel New Yorgis
11.01.2001 (
IASJ Newsletter 2001, 28, 9–12). Sarnasele nähtusele, seoses küll eesti regilauluga, juhib
tähelepanu ka Jaan Ross (2007: 55).
15 W. C. Handy on öelnud, et muusika, mis kõlas 1905. aasta paiku Memphises, ei erinenud oluliselt New
Orleansi omast. “Enne 1917. aastat me ei teadnud, et ka New Orleansis mängiti seda muusikat. Iga
tsirkuseorkester mängis sedamoodi” (Berendt 1999: 21).
16 Selle nime all mõisteti neegrite ja prantsuse/hispaania päritolu elanikkonna järeltulijaid.
21
Selle ajastu moraalinormide seisukohalt üsnagi paljuütleva nime olevat neile pilkenimena
andnud konkureerivad naaberkohviku pillimehed. Orkestri populaarseks saades aga omandas
see juba positiivse, mängustiili tähistava tähenduse, mida
band ise teadlikult reklaamiks
hakkas kasutama.17 Ilmselt tänu “krõbedale” kõrvalmaigule ei oldud selle termini kasutusele-
võtus sugugi üksmeelsed, vaidlused kestsid üsnagi pikka aega ja viisid
selleni , et kuulutati
välja isegi džässi ümbernimetamise
võistlus (Gabbard 1995: 107).18 Senine nimi oli siiski
juba liialt juurdunud ja aktsioon reaalseid tulemusi ei andnud.
Džässi ümbernimetamine on 21. sajandi algul uuesti päevakorda kerkinud ja seda kahel
põhjusel : ühest küljest on džässmuusika 100 aastaga läbi teinud niivõrd suure arengu, lähe-
nedes kohati äravahetamiseni süvamuusika vabale improvisatsioonile, et ümbernimetamine
näiteks “kaasaegseks improvisatsiooniliseks muusikaks” oleks täiesti põhjendatud. Teine ja
mitte tähtsusetu aspekt, mille tõi ka IASJ 17. konverentsil juulis 2007 Sienas teravalt esile
Michigani ülikooli õppejõud Ed. Sarath, oleks asjaolu, et see võtaks džässilt paljude süva-
muusikute jaoks mitteaktsepteeritava kõrvaltähenduse.
2.2.2. Džässi euroopalik ja aafrikalik alge Kuigi džässmuusika tekkis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi
arengus juba varasest algusest peale üsnagi tähtis koht – alates sellest, et džäss sündis
euroopaliku ja aafrikaliku muusikatraditsiooni sünteesina. Selle väite kinnituseks vaadelgem
kummagi
osapoole panust uude žanrisse.
Nii rägtaimide kui algse
new orleansi meloodia- ja harmooniakäsitlus on tuntavalt
euroopalikud. Klassikaline rägtaim jätab mulje, nagu oleks see loodud 19. sajandi
klaverimuusika stiilis, ja varajase
new orleansi rütm on endiselt väga sarnane euroopa
marsirütmiga; džässrütmikale iseloomulik svingiv efekt, mille taga on eurooplasele uudne
2. ja 4. löögi rõhutamine, puudub veel täiesti. Tõsi küll, meloodia rütmikasse on ilmunud
mitteeuroopalikud sünkoobid. Bluusi kaudu džässi tulnud ja hiljem nii iseloomulikuks
saanud
blue notes ehk madalat 3. ja 7. astet meloodias mažoorse harmoonia taustal ei
kohta veel kusagil.19
Rägtaimi vorm on samuti täiesti euroopalik, sarnanedes mõnikord klassikalise trio vor-
miga, mõnikord koosnedes aga mitmest vormiüksusest, nagu seda näiteks J. Straussi
valssideski kohtame. Kuid nagu J. E. Berendt mainib, tuleks siin siiski silmas pidada, et
aditiivsed vormid olid ka Aafrikas levinud ja seega antud juhul võisid toimida mõningal
määral folkloorsete juurtena (Berendt 1999: 18).
17 Trombonist Tom Browni orkester mängis Chicagos
Lamb’s Cafe’s; tema eelmainitud reklaamlause oli:
“
Brown’s Dixieland Jass Band, Direct from New-Orleans, Best Dance Music in Chicago!” (Shipton 2001:
100). Ebamäärane vihje sellele seosele on ka 30.06.1928 Rahvalehes ilmunud artiklis “Jazz ja meie”, kus
räägitakse muu hulgas 1915. aasta Chicagos esinenud Jazz Brownist.
18 Võistluse resultaadid viitavad veel kord inimfantaasia ääretusele:
Synco-Pep, Rhytmic-reverie, Rhapsodoon, Peppo, Exilera, Hades Harmonies, Paradisa, Glideola, Mah Song . Parimaks valiti
Synco-pep (samas).
19 Lääne-Aafrika nn Kullarannikul, s.t regioonis, kust neegreid Ameerikasse ümber asustati, oli muusikas
valitsevaks pentatooniline helirida, mis tuli uutes oludes kohandada euroopaliku seitsmehelilise helireaga.
Blue notes ja koos nendega tekkinud kuueheliline bluusi helirida ongi nende kahe süsteemi vahelise
kompromissi tulemus. Kui kuulata bluusilauljaid, selgub tõsiasi, et näiteks madaldatud 3. aste ei lange
kõlaliselt päris täpselt kokku tempereeritud helirea madala 3. astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule
kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute
hulgas “käotertsiks”, Leo Normet kasutab analoogilise nähtuse kohta määratlust “neutraalne terts” (Normet
2004: 117).
22
Kogu varase džässi instrumentaarium ja mänguoskus oli pärit euroopalikust puhkpilli-
orkestrist.
Ka džässikriitika sündis Euroopas – esimese arvestatava džässiapoloogia kirjutas šveitsi diri-
gent Ernest Ansermet 191920, esimese džässiraamatu “
Aux frontières du jazz” avaldas 1929
belglane Robert Goffin,21 esimese džässiajakirja (
Hot Club of France bülletäänid22) asutas
1929 prantslane Hughes Panassié23, esimene džässiajaleht
Jazzgossen ilmus 1923 Rootsis,
esimese džässi diskograafia koostas 1930. aastatel prantslane Charles Delaunay, Euroopast
pärinevad ka kolm USA juhtivat džässikriitikut Leonard Feather, Dan Morgenstern ja Stanley
Dance (Berendt 1999: 12–13). Tuleb nõustuda nende džässiuurijatega, kes väidavad, et varast
džässi iseloomustab kõige tabavamalt määratlus – mustanahaliste moel mängitud valge
muusika (Berendt 1999: 19).
Eeltoodust võib jääda mulje, et mustanahaliste osa džässi sünnis ongi nii
tagasihoidlik . See
pole muidugi tõsi. Kuigi üksikuid fakte loetledes kujuneb skoor tunduvalt euroopaliku
kultuuri kasuks, on see “vähene”, mis pärines mustanahaliste poolelt, sedavõrd kaalukas, et
suudab raskusteta tasakaalustada eelneva nimekirja. Ei saa siinkohal kuidagi nõustuda
Theodor Adorno väitega, et tööstuslikus urbaniseerunud džässis on mustanahalise mehe
nahavärvil vaid värvitähenduslik (
coloristic) efekt hõbedase
saksofoni taustana (Gabbard
1995: 111). Tõele kõige lähemal on ilmselt need, kes väidavad, et džässi ongi võimalik mõista
ainult nende vastastikuste mõjude ühtsuses. Kui üht elementidest üle tähtsustada või keskseks
pidada, läheb kaduma käsitluse põhiprintsiip (Berendt 1999: 25).
Seega võib tõdeda, et džäss tekkis negriidse ja europiidse rassi muusikakultuuride totaalse
segunemise ehk akulturatsiooniprotsessi tulemusena neutraalsel pinnal,
kusjuures mõlemalt
poolt olid asjaga seotud paljude eri rahvuste muusikatraditsioonid. Siin tuleks rõhutada just
neutraalse pinna ehk Ameerika tähtsust, sest nagu uurimused on näidanud, ei kuulu džäss
Aafrikasse, kus tema sünni ajal midagi sellist ei tuntud ja kus seda tänapäevalgi mõistetakse
vähem kui teistes maailmajagudes24, mis omakorda rõhutab euroopaliku alge tähtsust tema
sünniloos. Eeltoodud akulturatsiooniteooriate kohaselt võiks seda nähtust kirjeldada Mellville
J. Herskovitsi klassifikatsiooni teise jaotuse (omaksvõtt,
adaption) või Wolfgang Laade
klassifikatsiooni viienda jaotuse (ühtumine,
addition) kohaselt. Džässi Euroopasse jõudes
algas seega osaliselt siitsamast pärineva, kuid vahepeal juba suure sisulise muutuse läbi teinud
kultuurinähtuse uus taaskohanemine euroopalike kultuuritraditsioonidega, mida nüüd oleks
õige käsitleda Pekka Jalkaneni pakutud kultuurileviku ehk “eriliselt valiva akulturatsioonina”.
2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine Et paremini mõista seda atmosfääri, oleks siin kohane väike kõrvalepõige, kuidas džäss üldse
Euroopasse jõudis. Kuigi esimeste Uue Maailma muusikasaadikutena käisid Euroopas
19. sajandi II poolel mitmed
minstrel show25 grupid ja 1873 tegi oma esimese ülieduka
20 Ernest-Alexandre Ansermet “
Bechet and Jazz Visit Europe”, 1919 ajakirjas
Revue Romande.
21 Raamatu ilmumisaastaks annab Berendt 1929., Kernfeld 1932. aasta.
22 Alates 1935
Jazz Hot.
23 Hughes Panassié (1912–1974), esimesi tunnustatud džässikriitikuid,
Hot Club of France asutaja ja
president .
24 Enimtsiteeritud väide selles kontekstis kuulub Barry Ulanovile: “Kesk-Euroopa mustlaste viiuldamises
leidub rohkem jazzi kui terve aafrika trummiorkestri mängus” (Berendt 1999: 25)
.25 Nimetus
minstrel on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Ameerikas olid
minstrelid valged artistid,
kes imiteerisid ja parodeerisid neegreid; nende tegevus algas 18. sajandil ja saavutas oma
haripunkti 19. sajandi teisel poolel. Kuna nende kavades oli tähtis koht ka neegritelt laenatud viiside ja muusikalise
23
Euroopa-turnee spirituaale laulev
Fisk Jubilee Singers,26 võib tõeliseks läbimurdeks pidada
siiski John Philip Sousa27 juhatatud puhkpilliorkestri esinemisi Pariisi maailmanäitusel 1900.
aastal. Nende esituses kuulis Vana Maailm esimest korda tõelist rägtaimi ja uusi ameerika
moetantse. Selle uue muusika mõju kajastus isegi Euroopa kunstmuusikas. Nimetagem
siinkohal vaid mõned tuntumad teosed:
Claude Debussy “
Golliwog’s cakewalk”, Igor
Stravinski “Rägtaim üheteistkümnele pillile” (
Ragtime for 11 instruments) ja “
Piano Rag
Music”28, Maurice Raveli “Laps ja nõidus” (
L´Enfant et les sortiléges), Darius Milhaud’
“Maailma loomine” (
La Création du monde), Paul Hindemithi “Süit “1922””, Ernst KĜeneki
“Jonny hakkab mängima” (
Jonny spielt auf)29. Muidugi pole rägtaim veel džäss, kuid ta on
oluline vahelüli džässi arengus. Peab veel kord juhtima tähelepanu
eespool mainitud asjaolule,
et kuigi džässmuusika sündis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi
arengus juba varasest algusest üsnagi tähtis osa. See on ka ilmselt nii eeltingimus kui loogi-
line põhjus, miks uus kultuurinähtus Vanas Maailmas nii kiiresti levima ja arenema hakkas.
Nagu rõhutas W. Laadegi, toimub akulturatsiooniprotsessi algul valikuprotsess vastuvõtva
kultuuri poolt, mille eeltingimuseks on piisavalt suur stiililine ühtesobivus (
compatibility)
kultuuride vahel, mis võimaldaks adaptsiooniprotsessil käivituda (Jalkanen 1989: 11).
Euroopas muutus juhtivaks džässiriigiks Inglismaa, kel olid kõige tihedamad majandus- ja
kultuurisidemed oma endise kolooniaga. Kiires tempos arenes džäss ka Prantsusmaal, eel-
kõige maailmalinnas Pariisis, Hollandis, aga ka näiteks Rootsis. Prantsusmaa on džässi
aren -
gus üldse erilisel positsioonil. Enamikul rahvastel peale ingliskeelse maailma on probleeme
vokaalse džässi esitamisega oma emakeeles, kuna foneetilised rõhud ei lange kokku muusika
rõhkudega/rütmikaga. Prantslased on osanud selle küsimuse edukalt lahendada ja prantsus-
keelne džässlaul kõlab väga loomulikult. Võib-olla peaks põhjusi otsima juba New Orleansist,
sest nagu eespool mainitud, oli prantsuskeelse kultuuri osa 19./20. sajandi vahetusel selles
džässi sünniloos tähtsa linna mitmekultuurilises keskkonnas üsnagi tähelepanuväärne.
Koos džässi käsitlusega tuleb rääkida nähtusest, mida eesti keeles oleks kõige õigem nimetada
“lärmidžässiks”.30 Sellise nime all peaksime mõistma Saksamaal pärast I maailmasõda tek-
kinud omapärast käsitlust uuest afroameerikalikust muusikastiilist rägtaimist ning seda ilmin-
gut oleks kõige õigem võtta džässi euroopastumisega kaasnenud koomilise kõrvalnähtusena.
Uue Maailma
orkestrid kasutasid oma kabaree- ja šõuprogrammides meeleldi mitmesuguseid
aafrika folkloorist pärit tantse ja pille. See muutis programmid visuaalselt eksootilisemaks ja
huviäratavamaks, andes võimaluse sisse tuua ka palju uusi põnevaid (löök)pille ja kõlavärve.
Kui siia lisada sõja kaotanud Saksamaal majanduslikust ja poliitilisest kaosest johtuv teatav
kultuuriline ummikseis, on ehk mõistetav, miks just pikka aega euroopaliku muusikakultuuri
juhtriigiks olnud maal tekkis selline äärmuslik käsitlus rägtaimist.31 Saksa muusikakultuuri
väljendusviisi
kasutamisel , tähendab see džässi
seisukohast seda, et nad “harisid üldsuse kõrva, valmistades
teed džässmuusika tutvustamisele” (Stearns 1958: 109).
26 Oma teisel turneel 1895 esines ka Stockholmis, Helsingis ja Peterburis.
27 J. P. Sousa (1854–1932) oli ka tuntud marsside looja, kirjutades üle 100 marsi, millega pälvis “marsimoguli”
hüüdnime. Frank Tirro peab teda üheks kõigi aegade suurimaks (puhkpilli) orkestrijuhiks (Tirro 1977: 11).
28 Stravinski kirjutab oma mälestustes, et teda inspireeris “džäss, mis /.../ tormilise vooluna purskas Euroopasse
kohe pärast sõda. Minu
palvel saadeti mulle palju noote sellest muusikast, mis viis mind vaimustusse oma
tõeliselt rahvaliku karakteri, värskuse ja senitundmatu rütmiga, oma muusikalise keelega, mis reedab tema
neegerlikku päritolu” (ɋɬɪɚɜɢɧɫɤɢɣ 1963: 128). Tõenäoliselt pidas Stravinski silmas rägtaimi noote, sest
džässinoote sel ajal ei trükitud, džässi mängiti siis veel peast.
29 Siin leiab kinnitust ka W. Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab piisavalt aega. Eelmainitud teostest
suur osa nägi ilmavalgust aastaid pärast nimetatud sündmust.
30 Saksamaal tunti nimetuse
tingel-tangel all, Soomes
melujazz.
31 Sakslased ise
vaatavad sellele küll pisut leebema pilguga. Nii on Volker Kühn kirjutanud: “Sõda on läbi. /.../
Tahetakse ometi taas lõbutseda, vaatamata näljale, vaesusele ja viletsusele. Seda ka kabarees. Ja tõepoolest
24
pikaaegse autoriteediga on seletatav ka sellise väärtusetu muusikažanri kiire levik paljudes
maades üle Euroopa. Kirjeldades Soomes toimunut, kirjutab Pekka Jalkanen: “Tantsumeistrid
ja orkestrid põletasid piinlikkust tundes omi noote... asemele osteti mängutrompetid, lehma-
kellad, mängupüssid ja nimetati endid häbenemata
Original-Yazz või
Shimmy Band’ideks /.../
Meloodia oli siin kõrvalise tähtsusega taktilööja tunnussõna. Ja vahendid olid karmid: trum-
mid, kõlinad, mängupasunad, paukpüstolid, trompetid, tromboonid, pesulauad jt mis tahes
esemed, mis tegid võimalikult läbitungivat ja tugevat häält, olid teretulnud
Yazz-Bandi instru-
mentaariumi” (Jalkanen 1989: 31).
Lärmidžäss jõudis 1922. aastal ka Moskvasse, kui Valentin Parnahh32 tõi vajaliku instrumen-
taariumi Pariisist ja asutas oma seksteti (Ɇɟɞɜɟɞɟɜ, Ɇɟɞɜɟɞɟɜɚ 1987: 81), mille esinemistest
olid vaimustatud muu hulgas ka Sergei Eisenstein ja Vsevolod Meierhold. Viimane koguni
sedavõrd, et võttis ansambli kaheks aastaks oma teatri leivale. Parnahhi ansambel kutsuti
1924. aastal esinema isegi Kominterni V kongressile (Ȼɚɬɚɲɟɜ 1972: 9–12).
Nagu paljud uued nähtused teaduses ja kultuuris on oma arengus pidanud kokku puutuma
väärkäsitlustega, nii juhtus see ka džässiga. Džässi “lastehaiguseks” osutus “lärmidžäss”. Lär-
midžässil tundub esmapilgul olevat palju sarnast USA-s 1900. aastatel levinud
skiffle-stiiliga,
kus
orkestris kasutati rütmipillidena samuti väga omapäraseid vahendeid, nagu pesulauad,
sigarikarbid jne. Ameerikas käsitletakse
skiffle-muusikat rahvamuusika haruna. Põhiline
erinevus lärmidžässiga oli see, et eesmärk oli siiski (käepäraste vahenditega) muusika tege-
mine, “lärmidžässi” puhul olid esiplaanil muusikavälised tegurid (ka riietus), nagu P. Jalka-
neni kirjeldus ja stiili nimigi ütleb – nende kohta kasutati sageli määratlust “
eccentric
orchestra”.
Wikipedia andmeil jõudis
skiffle-stiil Euroopasse 1950. aastate algul. Praegugi eksisteerib
hulk
skiffle-bände, kes plaadistavad ja esinevad pidevalt (vt
http://en.wikipedia.org/wiki/ skiffle).
2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga Nagu lähemal vaatlemisel selgub, on džässil kui ühel muusikaliigil palju ühist euroopalike
muusikatraditsioonidega: kasutatakse samu noodinimesid, intervallide ja akordide süsteem
koos nimedega on sama, noodikiri on praktiliselt täies ulatuses üle võetud, isegi üks väliselt
suurimaid erisusi – tähtmärkide süsteem (mis džässi kaudu ka pop- ja rokkmuusikasse kandus
ja nüüd kogu levimuusikas üsnagi ainuvalitseval positsioonil) – on tegelikult Euroopas
ammutuntud nummerdatud bassi süsteemi edasiarendus. Miks siis ikkagi on džäss sageli
raskesti mõistetav korraliku süvamuusikaharidusega inimestele? Ilmselt on põhjus selles, et
tundmata lähemalt džässi põhiprintsiipe, otsitakse (ja loomulikult ei leita) sealt seda, mida
seal ei ole, s.t me lähtume oma hinnangutes üldiselt oma muusikakogemustest ja teadmistest
ning oleme raskustes meile võõrasse keskkonda sattudes33. Sama probleemi ees seisame,
kasvab väikseid teatreid nagu seeni pärast vihma. /---/ Kabareed, tingel-tangel-meelelahutus, dada kuuluvad
sinna juurde” (Kühn 1993: 81).
32 Valentin Parnahh (
1891 –1951), avangardistlik poeet, tõlkija, tantsija, koreograaf. Ülikoolis õppimise ajal
võttis muusikatunde M. F. Gnessinilt (
http://ru.wikipedia.org/wik i).
33 Cook (2005: 116–117) kirjeldab muusikalise ja muusikateadusliku kuulamise vahe väljaselgitamiseks
korraldatud katset, mille käigus üliõpilased püüdsid transkribeerida Ornette Colemani (s. 1930,
silmapaistvamaid
free jazz’i esindajaid) improvisatsiooni (O. Coleman “W.R.V.” tema plaadilt “Ornette!”):
“
Püüdes ära arvata nootide
järjekorda või määrata intervallide suurust muusikalises koes, eemaldusid nad
muusika kuulamisest ajas ja hakkasid selle asemel moodustama staatilisi olekuid, neid mitmekordse
kuulamise käigus arendades ja täpsustades. Kuid sellele vaatamata näis muusika muusikateaduslik kuulamine
täiesti lahknevat algsest muusika kogemisest muusikana, täpsemalt džässimprovisatsioonina. See kogemus
25
kuulates hiina või aafrika muusikat, kui me ei tea selle muusika põhiprintsiipe. Nicolas Cook
tsiteerib oma raamatus “Muusika. Kujutlus. Kultuur.” selles kontekstis Gerhard Kubiku
uurimuse tulemusi: “Aafrika muusika on üles ehitatud liikumisele kuni kõige peenemate
detailideni. Kui lääne muusikas on pillimängija liigutustel tähendus enamasti ainult kõlalise
tulemuse seisukohalt, siis aafrika muusikas on liigutuste muster juba iseenesest kütkestavuse
allikas, hoolimata sellest, kas kuuldavasse jõuab see täielikult, osaliselt või üldsegi mitte.”
(Cook 2005: 10). Nagu Cook samas rõhutab, tekib analoogne probleem näiteks hiina
tsitrimängu hindamisel – ajalooliselt oli tsitter ehk
qin traditsiooniline õpetlaste instrument,
mille mängus polnud tähtsad niivõrd akustiline rahuldatus ehk kõla kuivõrd sellesse hõlmatud
moraalsed ja intellektuaalsed omadused. Vanal ajal esinesidki hiina õpetlased peamiselt
mõttekaaslaste ees, avalikud kontserdid olid nende traditsioonis täiesti tundmatu mõiste.
Analoogne eesmärk oli ju ka Arnold Schönbergi
algatusel Viinis 1918. aastal loodud Muusika
Privaatesituse Ühingul, kus nii aplaus kontserdil kui arvustuste ajakirjanduses avaldamine
olid rangelt keelatud (Cook 2005: 134–135).
Siin tuleb kontrast džässmuusika tavadega eriti selgelt esile – džässis on
publik olulise
partneri rollis, seega džässikontsert ilma publikuta või vaikiva publikuga on täiesti kujutel-
damatu. Vastupidi, džässikontsertidel on tavaks aplausid pärast iga õnnestunud soolot või
isegi soolo sees, mingi eriti vaimuka repliigi peale. Sellise “publiku peegelduse” fenomeni
tähtsusele džässimprovisatsioonis viitab ka Walther Ludwig Bühl oma artiklis “Komposit-
sioon , improvisatsioon ja grupiindentifikatsioon džässis” (Bühl 2004: 176).
Kuigi
kaasajal esinevad ka elukutselised
qin’i mängijad sageli tavalise publiku ees, siis isegi
juhul, kui muusika helid oleksid täpselt samasugused (tõenäoliselt nad seda ei ole), tajutakse
neid hoopis teistsuguses sotsiaalses kontekstis (samas). Siit järeldub väga selgelt vajadus
teatava kogumi eelteadmiste järele kuulatava muusika ja selle kultuuritausta kohta, milleta
osutub võimatuks sinna kätketud ideede mõistmine ja hindamine.
Millised on siis need elementaarsed eelteadmised, mis on vajalikud džässmuusika mõistmi-
seks? Nagu eespool mainitud, on džässi elementaar-teoreetiline osa suuresti pärit euroopa-
likust klassikalisest muusikatraditsioonist, seega oleks otstarbekas keskenduda erinevustele.
Rägtaimi ja varase džässi puhul ei ole neid mõtet otsidagi; nii vorm, meloodia kui harmoo-
niline külg vastavad kõigile euroopalikele standarditele, vahet võib märgata vaid esitusviisis –
vähem pööratakse tähelepanu korrektsele viimistletud toonile ja autoriteksti jälgimise täpsu-
sele, hoopis suurema tähtsuse omandab esituse vahenditus ja vitaalsus.
Esimese suurema erinevusena võib täheldada kollektiivse improvisatsiooni, nn
head
arrangement’i tekkimist, mille all mõistetakse mingil tuntud teemal kollektiivselt, ilma
väljakirjutatud nootideta improviseerimist, kusjuures ka teema esitus võib olla küllaltki vaba
ja ei ole kirjalikult arranžeeritud.
Head arrangement’i puhul on improvisatsiooni aluseks nn
vaba kontrapunkt, mida traditsionaalses džässis mängivad tavaliselt kolm puhkpilli, neile
lisandub rütmigrupp. Seoses sellega aga hakkab ilmnema nähtus, mis hiljem omandab džässi
arengus suundanäitava tähenduse: muusiku-interpreedi isik muutub tähtsamaks kui helilooja
antud algmaterjal – džässis on täiesti tavaline, et 12 takti pikkusel bluusi34 teemal, mis kõlab
kordus alati, kui muusikat kuulati muusika enda pärast, mitte tagamõttega, ja korduvad katsed muusikat
noodistada ei lasknud seda nähtavasti üldse mõjutada” (
ibid). See katse tõestab veel kord, et
džässimprovisatsiooni pole praeguste vahenditega võimalik tõepäraselt üles märkida, selleks on liiga suur osa
mängija isikust tulenevatel individuaalsetel nüanssidel ja varjunditel.
34 Bluus (ingl.
Blues) – 19. sajandi II poolel USA lõunaosariikides tekkinud improviseeritud viisi ja tekstiga
nukra alatooniga neegrilaul, millele on tüüpiline 3. ja 7. astme madaldamine mažoorse saate taustal.
Valdavalt 12-taktiline (esineb ka 16-taktilist bluusi) kolmest 4-taktilisest lausest koosnev vorm. Jaguneb
kolme suurde rühma: vana (arhailine) bluus, klassikaline bluus ja kaasaegne bluus. Viimase jaotuse nimi on
pisut eksitav, kuna see kujunes üldjoontes välja juba 1940. aastatel.
26
maksimaalselt 0,5 minutit, improviseeritakse 15–20 minutit. Üks esimesi, kes vabastas end
helilooja poolt pealesurutud interpretatsioonilistest ahelatest, lähenedes meloodilisele
materjalile vabamalt ja džässipärasemalt, oli tuntud rägtaimipianist Jelly Roll Morton35,
teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris antud teemadel (Berendt 1999: 19).
Siit alates kaldub džäss oma arengus üha enam kõrvale süvamuusika tuntud radadelt ja kuigi
edaspidigi on neil küllaltki tihedad (ja kohati vägagi lähedased)36 sidemed, on nad siiski
täiesti erinevad nähtused muusikamaastikul. Süvamuusikas on asetatud põhirõhk teose peen-
susteni viimistletud vormiarendusele, millele allub kõik muu, džässis aga improviseeriva
muusiku loominguvabadusele, kus vormiküsimused on marginaalse tähtsusega. Nagu kirjutab
Walther Ludwig Bühl: “Improvisatsioon on muusikalise transformatsiooni
kunst ” (Bühl 2004:
181). Seega on improviseeriv džässmuusik ühtaegu improviseerija, helilooja ja interpreet ühes
isikus , muutudes tahes-
tahtmata mängitava pala kaasautoriks. Seda fenomeni on tunnustatud
ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide
esitajale ette õiguse 30–50%-le autorihonorarist.
Iseenesest mõista esitab see improviseerivale muusikule hoopis
suuremaid nõudmisi nii
teooria (eriti harmoonia) peensuste kui instrumendivaldamise osas – peab ta ju suutma
lahendada probleeme, millele vastuse leidmiseks on heliloojal piiramatu ajaressurss, laval
mõne loetud hetkega! Nagu muusikaajaloost teame, oli aegu, kui ka süvamuusika heliloojad,
nagu näiteks Corelli, Geminiani ja Händel, andsid oma instrumentaalsonaatides esitajale
ainult teose skeleti; esitamiseks vajalikud teosest lahutamatud täiendused pidid
tulema aga
esitaja poolt. Möödunud mitmesaja aasta jooksul on süvamuusika heliloojad hoolega tege-
lenud vormi arendamise ja täiustamisega, jõudes kohati isegi kummastavate tulemusteni, nii
et “helilooja pigem
tajub oma teost visuaalselt ja kontseptuaalselt, kasutades silmi sama palju
nagu kõrvu” (Cook 2005: 154) või “kuulajal võib osutuda võimatuks seda muusikalist objekti
haarata ilma partituuri analüüsivalt lugemata” (Cook 2005: 11)37.
Džässmuusika areng on kulgenud teist teed mööda, kogu tähelepanu on koondunud
impro -
visatsiooni täiuslikkuse, seega loominguvabaduse taotlemisele, mille põhivahendina nähakse
harmoonilis-laadiliste suhete arendamist ja individuaalsuse esiplaanile seadmist. Siin ongi
raske otsustada, kas džässmuusikat peaks käsitlema rohkem suulise (folkloorse) või kirjaliku
(akadeemilise) muusikatraditsiooni aspektist lähtuvalt – ühest küljest baseerub džäss suures
osas improvisatsioonil, mida ei ole parimagi tahtmise korral võimalik rahuldaval tasemel
noteerida,38 s.t suulisel traditsioonil, teisest küljest vaadatuna on džässmuusika arengus väga
tähtsat osa etendanud suurte orkestrite peensusteni arranžeeritud muusika. Tuleb tähelepanu
35 Jelly Roll Morton (1890–1941), New Orleansis sündinud pianist, helilooja ja laulja. Rõhutas oma kreooli
päritolu, väites, et tema sünnijärgne nimi oli Ferdinand Joseph La Menthe.
36 Silmas on peetud avangardismi. Selles kontekstis võiks huvitava eksperimendina mainida 2004., 2005. ja
2006. aastal Tallinnas Eesti Muusikaakadeemias toimunud rahvusvahelisi improvisatsioonilise muusika
seminare, kus osalesid silmapaistvad improvisaatorid nii süvamuusika (A. Pett, A.-L. Polli) kui džässi poolelt
ja mis lõppesid menukate ühiskontsertidega.
37 N. Cook on pidanud silmas Stravinski variatsioone “Aldous Huxley
in memoriam”.
38 Noteerimist raskendab bluusilauljatest alates valitsenud traditsioon väljenduslikkuse huvides intonatsiooniga
manipuleerida (nt nn neutraalne terts ja
blue notes), mis on üle kandunud ka instrumentalistidele. Eelmise
sajandi kuuekümnendatel aastatel leiutati nn “veerand-tooni trompet”, millel oli lisaventiil veerand-toonide
tekitamiseks. Mõnda aega oli see instrument avangardistide seas üsna populaarne, nüüdseks unustatud.
Analoogilise probleemiga puutusid kokku ka etnomusikoloogid juba sada aastat varem, mille tulemusena
filoloog ja matemaatik
Alexander J. Ellis leiutas 1885. aastal nn “sentide” ehk sajandike süsteemi, kus iga
pooltoon jaotati 100 võrdseks osaks (Nettl 1964: 16, 115). Käesoleval ajal, kuigi 21. sajandi arvutitehnika
tase võimaldaks juba selliste graafik-piltide
tekitamise ja ka hilisema taasesitamise, ei ole seda siiski
vajalikuks peetud, kuna helikõrguste analüüs ja fikseerimine on vaid osa interpreedi individuaalsusest ja
eraldatuna teistest komponentidest ei oma džässmuusikule olulist tähtsust.
27
juhtida asjaolule, et termin “arranžeering” on džässi kontekstis siiani täpselt defineerimata.
Tavaliselt kasutatakse seda terminit vaid juhul, kui midagi on paberile pandud. Tegelikult on
ju see, kas midagi on kirja pandud või suuliselt kokku lepitud, vaid protseduuri küsimus.
Nagu rõhutab Berendt: “Arranžeering sünnib hetkel, kui midagi otsustatakse. Pole oluline, kas
seda tehakse suuliselt või kirjalikult” (Berendt 1999: 173). Tänapäeval ei kujuta keegi ette
džässi ilma Ellingtoni ja tema orkestrita, nende mängu kuulates aga on kohe selge, et nii
keerulist ja läbitöötatud muusikat ilma põhjaliku arranžeeringu ja noodita, nn
head
arrangement’i korras mängida pole võimalik. Samuti eksisteeris mõnda aega suurte orkestrite
suund, mille nimeks oli progressiivne ehk sümfooniline džäss39 – seega siis kirjalik tradit-
sioon. Tundub, et tõde peitub nende kahe äärmuse vahel ja saamaks ülevaadet džässist kui
tervikust, tuleb sellega paratamatult arvestada.
Alates
bebop’i ilmumisest 1940. aastate lõpul sai džässis valitsevaks kromaatiline harmoo-
nia40, laialdaselt kasutati alteratsioone, lemmikintervalliks kujunes vähendatud kvint; seda
isegi sel määral, et madaldatud viies aste muutus mõne aja pärast täieõiguslikuks
blue-
noodiks. Iseenesest ei ole see veel midagi enneolematut – vähendatud kvint vastab ju
tritoonile, millel ka akadeemilises muusikas (nt Hindemithi, Bartoki, Stravinski jt loomingus)
on tähtis roll olnud. Esimeseks suuremaks eraldumiseks euroopaliku harmoonia “diktatuurist”
loetakse George Russelli süsteemist välja kasvanud modaalse mängulaadi mõjulepääsu
1950. aastatel. Selle termini all mõistetakse mängulaadi, kus mängija ei määratle oma
improvisatsioonides harmooniat mitte enam harmooniastruktuuri pidevalt muutuvate akordide
abil, vaid neile sobib iga akord, mis vastab antud helireale. Selline helireast lähtuv ehk
lineaarne mõtlemine on džässmuusikute seas küllaltki levinud, on ju ühehäälsetel viisipillidel
(saksofonid, trompetid jne) lineaarselt märgatavalt lihtsam mõelda kui sageli küllaltki
keerukates harmooniamärkide numbrikombinatsioonides orienteeruda. Miles Davis ja John
Coltrane muutsid sellise meetodi enesestmõistetavaks kogu džässimaailmas. Sarnane mängu-
laad on siiski eksisteerinud sajandeid ka vanades muusikakultuurides, näiteks Indias ja
Araabia maailmas. Antud kontekstis nähakse selles sageli ka džässmuusika suuremat “afrika-
niseerumist” ja liikumist vaba harmonisatsiooni suunas (Berendt 1999: 191).
2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm Üks olulisemaid erinevusi traditsioonilise süvamuusika ja džässi vahel peitub kõlas, täpsemalt
öeldes kõlatekitamise filosoofias. Kui Euroopa
klassikalises muusikas on pika aja jooksul
üsna kindlalt välja kujunenud kaanonid, millele “hea” või “õige” kõla peab vastama, ja neid
püütakse võimalikult täpselt jälgida, siis džässis ei peeta üldaktsepteeritava kõlakäsitluse järgi
joondumist oluliseks. Nagu kirjutab Berendt: “Pillidel puudub kõlareeglite filter” (Berendt
1999: 164). Täpsemalt öeldes on käesolevaks ajaks ka džässmuusikas välja kujunenud omad
kaanonid, mida muusikud kõlatekitamisel silmas peavad, need on aga oluliselt
vabamad ja
teistsugustest kriteeriumidest lähtuvad kui klassikalise muusika ideaalid. Kuna džässmuusik
“mõtleb” läbi oma pilli, siis on siin rohkem hinnatud isegi
vastupidine nähtus – individuaal-
sus, mille kriteeriumideks on siirus, emotsionaalsus ja väljenduslikkus. Džässmuusikute
39 Selles stiilis muutusid vormiprobleemid sageli kogu loomingulise protsessi aluseks. Tuntuim esindaja
Stan Kenton oma orkestriga, keda on vahel ka “valgeks Ellingtoniks” tituleeritud.
40 George Russel (1923–), pianist ja džässiteoreetik, innovatiivne figuur kaasaja džässis.
Pikki aastaid oli
paljude džässmuusikute harmooniakäsitlus mõjutatud George Russeli tonaalsest süsteemist, mida ta nimetas
“Käsitlus lüüdia kromaatilisest tonaalsest organisatsioonist improvisatsioonis” (
The Lydian Chromatic
Concept of Tonal Organization for Improvisation)
. Nagu Russel ise ütleb, aitab tema süsteem leida meile
juba hästituntud traditsioonilises akordide süsteemis peituvaid uusi võimalusi. Ja kuigi see süsteem lähtub
džässmuusikast, on ta edukalt kasutatav ka teistes muusikastiilides (Russel 1959: 49).
28
isikupärase, jäljendamatu mängumaneeri ja normivaba tooniga on seletatav ka süva-
muusikutele täiesti mõistetamatu
fenomen – džässitundjatel
piisab vaid paari lause kuul-
misest, et öelda eksimatult, kes mängib (see kehtib loomulikult tuntud muusikute kohta).
Seda mitte ainult kuulsate solistide osas, vaid ka instrumentaariumi poolest täiesti sarnaste
orkestrite puhul – keegi ei aja omavahel segi Duke Ellingtoni, Glenn Milleri41 või Count
Basie42 orkestreid, samas kui on võimatu ette kujutada, et keegi suudaks kõla järgi ära arvata,
kas mängivad Berliini Filharmoonikud või näiteks Bostoni sümfooniaorkester. Siin oleks
kohane rääkida veel ühest kõlaga otseselt seotud fenomenist – džässmuusikud laulavad sageli
sotto voce kaasa oma improvisatsioonile. Seda teevad paljud džässmuusikud, tuntuim neist on
pianist Erroll Garner, kes peale oma improvisatsiooni meloodialiini markeerimise toob aeg-
ajalt kuuldavale ka täiesti muusikaväliseid häälitsusi, nagu hüüatused või naer. David Sundow
väidab oma fenomenoloogilises uurimuses džässimprovisatsioonist klaveril, et võime
mängitavat vokaalselt ette kujutada annab pianistile erilise kindlustunde (Cook 2005: 74).
Sundow räägib küll pianistidest, kuid džässmuusikutest harrastavad (oma soolole) kuuldavat
kaasalaulmist kõige enam kontrabassimängijad, kes on sellest lausa eraldi stiili kujundanud.
Huvitaval kombel ei ole sellele laialt levinud mänguvõttele spetsiaalset terminit kasutusele
võetud43.
Kuna džässis hinnatakse enam esituse siirust kui ilu, võib juhtuda, et esitus tundub ilus isegi
esteetikanormidega vastuollu minnes. Selles kontekstis meenutatakse sageli Louis Armstrongi,
üht kõigi aegade kuulsaimat džässilauljat, kelle hääle tämber ei kannataks klassikaliste
ilukaanonite kohaselt mingit kriitikat. Nagu ütleb Berendt: “Võib öelda, et jazzi ilu on pigem
eetiline kui esteetiline. Et jazzi kuidagi suhtuda, on tarvis kõigepealt
suuta sedasorti ilust aru
saada” (Berendt 1999: 164).
Koos kõlaga peaks mainima ka teist olulist, kõlaga otseselt seoses olevat komponenti –
džässilikku fraseerimist.
Sound ehk kõlapilt ja sellega
seonduv vastav fraseerimine on džässi
kõige “mustemad” elemendid ning siin võib täheldada otsest seost lõuna istandustega ja
sealtkaudu Aafrikaga. Need kaks on nii olulised, et kui džässmuusik esitab mõne klassikalise
muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot-
noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal-
ansambel
The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades
ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult
džässiliku tulemuse.
Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb
meloodia- ja rütmisektsioonist. Esimesse kuuluvad trompet, saksofon, klarnet ja teised nn
viisipillid, teise trummid, (kontra)bass, kitarr ja klaver (tingimusel, et nad pole parajasti
soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo-
minguline pinge, mis ei esine mitte ainult rühmade vahel, vaid ka rühmades enestes, ja pole
midagi haruldast, kui nende algsed funktsioonid lähevad omavahel segamini, s.t meloodia-
instrumendid täidavad rütmifunktsioone ning rütmipillid mängivad meloodiat. Nii sünnib
mitmekihiline rütmika, mille ankruks on biit – regulaarsete aktsentidega põhirütm, millest
41
Glenn Milleri (1904–1944) orkester oli üks tuntumaid svingiajastu orkestreid, Euroopas tänu
filmile “Päikesepaistelise oru serenaad” ilmselt tuntuim. G. Miller sai arranžeerijana kuulsaks tänu tema avastatud
saksofonide spetsiifilisele seadele, mis muutus bigbändide muusikas suurmoeks.
42 William
Count Basie (1904–1984), innovatiivne minimalistliku mängustiiliga pianist, edukaima musta-
nahaliste svingorkestri juht (Clayton, Herbert, Middleton 2003: 243).
43 Dave Liebmanni (üks kaasaja tunnustatumaid džässipedagooge) intervjuu siinkirjutajale 9.07.2007 Sienas.
Ääremärkusena olgu meenutatud, et ka süvamuusika-autoriteet Glenn Gould
armastas mängitavat muusikat
kuuldavalt kaasa
laulda .
29
lähtuvalt korrastatakse muusikalisi sündmusi. Biidi eest hoolitsemine on orkestris tavaliselt
trummari ülesanne, kuigi mõnikord, näiteks Count Basie orkestris, hoolitseb selle eest üks-
meelselt kogu rütmigrupp. Kaasaegses väikeste ansamblite džässis, kus sageli
trummi -
mängijat
koosseisus ei olegi, on see ülesanne bassimängijal, kelle stabiilne 4/4 tagab vajaliku
tunnetuse. Biit, euroopalikule tunnetusele vajalik rütmikomponent, tekkis siis, kui aafrika-
likku rütmitunnetust hakati
rakendama koos euroopalike korrapäraste meetrumitega.
2.2.6. Sving ja vorm Džässrütmika lahutamatuks koostisosaks on
swing ehk
four beat jazz ja
samast sõnast
tuletatud väljend “svingima”, mis tähendab kõiki
svingi reegleid arvessevõtvalt mängima. See
on üks neist nähtustest, mis on siiamaani üheselt defineerimata, hoolimata sellest, et kõik
džässmuusikud teavad, mis see on. Rahvusvaheliselt tuntud vene džässpianist ja -teoreetik
Igor Bril on selle nähtuse sõnastanud järgmiselt: “Sving – see on rütmiline impulsiivsus, mis
tekib esitamise momendil ja tekitab džässimprovisatsioonis pinge” (Ȼɪɢɥɶ 1982: 46). Svingi
kõige iseloomulikumaid tunnuseid on Ɖ-nootide
mängimine trioolina (kaks esimest nooti
pidega seotult), kusjuures nooti seda ei märgita, ja nn laiskade sünkoopide rohkus. Kui varase
džässi rütmika oli üsna euroopaliku marsirütmi sarnane rõhkudega 1. ja 3. löögil (nn
two beat
jazz), siis džässrütmika arenedes nihkus aktsent 2. ja 4. löögile, kuigi 1. ja 3. löök jäid endiselt
rõhulisteks. Nii sündis omalaadne hõljumine,
four beat jazz, mis nimetati svingiks.
Sellega seoses tuleks mainida veel üht seika: nagu eespool mainitud, on svingist alates
kokkuleppeline reegel mängida Ɖ-noote trioolina, s.t nende suhe peaks olema Ҁ:ѿ. 2003.
aasta sügisel Haagis toimunud IASJ I džässikonverentsil tutvustas muusikateadlane James L.
Collier USA-s läbi viidud svingialase rahvusvahelise uurimisprojekti tulemusi, kus peale
muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja
selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati
arvutisse üldtunnustatud “svingietalonide” L. Armstrongi, Ch. Parkeri, D. Ellingtoni orkestri
jt parimad lindistused ning arvuti analüüsis neid 0,01-sekundilise täpsusega. Tulemus osutus
seatud eesmärgi (leida svingietalon) suhtes katastroofiliseks – selgus nimelt, et igal
konkreetsel juhul oli tulem suures ulatuses küllaltki erinev, erinedes sageli isegi sama esineja
poolt eri aegadel tehtud sama pala lindistuste puhul oluliselt. Seega leidis kinnitust väide, et
svingimine on suurel määral tunnetuslik fenomen ja väga subjektiivne, sõltudes paljudest
objektiivsetest ja subjektiivsetest teguritest (tempo, meeleolu, publik jne). Jõuti kokkuleppele,
et svingivate kaheksandiknootide suhet väljendab kõige tõepärasemalt suhe 60:40 ehk
muusikute kõnepruugis “pehme punkt” või ka “laisk punkt”.
Sõna “sving” on džässi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. Esimene
tähistab juba mainitud džässi olulisimat rütmielementi, tänu millele džäss saavutab sama-
suguse pinge nagu klassikaline muusika oma vormistruktuuri(de)ga. See aga tähendab seda, et
alates oma tekkimisest 1920. aastate lõpul eksisteerib nähtus džässi kõikides stiilides, arengu-
faasides ja perioodidel ning on ülioluline, sest kui muusika ei svingi, pole see džäss. Kuigi
sving on kõige otsesemalt seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, on džässiteoreetik Marshall
Stearns tõestanud, et Aafrikas svingi ei tuntud. Sving tekkis alles siis, kui aafrikalikku rütmi-
tunnetust hakati rakendama koos euroopalike meetrumitega (Berendt 1999: 198). Sõna
“sving” teine tähendus tähistab 1920. aastate lõpul tekkinud ja järgmisel kümnendil dominee-
rinud valdavalt optimistlikku džässistiili, nn
four beat jazz’i, millele on iseloomulik kõigi
nelja löögi rõhutamine, elegants ja sära. Kuulsaimad esindajad: Benny Goodman, Teddy
30
Wilson, Glenn Miller, Count Basie. Alates sellest ajast kehtib sõnamänguline reegel: iga
svingistiilis lugu svingib, kuid iga džäss, mis svingib, pole sving.44
Üks svingiajastu põhitunnuseid on suurte džässorkestrite – bigbändide (ingl.
big band)
väljakujunemine. Alates 1930. aastatest on suure džässorkestri tüüpkoosseisus 5 saksofoni
(2 as, 2 ts, 1bs, keegi neist mängib ka klarnetit), 3–5 trompetit, 3–5 trombooni ja
rütmisektsioon – trummid, bass, kitarr ja klaver. Seda aega 1920. aastate lõpust ülejärgmise
kümnendi
alguseni , kui ilmus uus stiil
bebop, kutsutakse sageli täiesti põhjendatult ka big-
bändide kuldajaks (
Golden Era) – aastatel 1937–1943 oli USA-s 43-st üle miljonilise
läbimüügiga heliplaadist 29 ehk 67% suurte orkestrite sissemängitud instrumentaalpalad, neist
9 Artie Shaw’, 7 Glenn Milleri, 4 Jimmy Dorsey orkestritelt (Gillett 1971: 367). Kohati
karedakoelise traditsionaalse džässi45 asemele asusid suurte svingorkestrite elegantsed
harmooniad, virtuoossed soolod ja
lihvitud koosmäng koos uudse rütmika – svingiga. Sellega
on seotud ka esmapilgul vastuoluline nähtus – koos bigbändide tähtsuse kasvuga muutusid
tähtsamaks ka üksiksolistid. Nii olid 1930. aastad ka suurte solistide ajajärk:
tenorsaksofonistid Coleman Hawkins ja Leon Chu Berry, altsaksofonistid Benny Carter ja
Johnny Hodges, pianist Teddy Wilson ja tõenäoliselt kuulsaim svingmuusik, “svingi kunin-
gas” klarnetist Benny Goodman.
Nagu eespool öeldud, on sving see vahend, mille abil saavutab džäss kõik selle, mis süva-
muusikas on saavutatud vormiarenduse tulemusena. Siit tuleneb ka üks põhjusi, miks džäss-
muusikud on vormi arendamise tagaplaanile jätnud. Teine oluline põhjus on aga selles, et
džässmuusikas ei improviseeri solist üksi, ka saateinstrumentide partiid pole üldjuhul lõplikult
välja kirjutatud (v.a bigbändid) ja kogu tervik valmib laval, publiku ees, suurel määral
ühisimprovisatsioonina. Solistil on siin teejuhi või giidi roll, kõik teised jälgivad teda ja
lähtuvad tema kontseptsioonist, samas võivad kõik kaasesinejad “välja pakkuda” omi mängu
ajal spontaanselt tekkinud ideid, mida solist väljakujunenud hea tava kohaselt tavaliselt ka
mingil määral
arvestab . Eelöeldust võib jääda mulje, et bändikaaslaste ideedega arvestamine
on vaid “hea tava” küsimus. Tegelikult on see üsnagi sageli kasutatav koostöö liik, sest nii
tekkiv
sünergia tõstab tunduvalt kogu esituse taset. Seega, mitte keegi ei tea pala algul,
milliseks täpselt see sel korral kujuneb. Arusaadavalt ei ole sellises olukorras keerulised vor-
mid ja vormiarendused õigustatud, kuna need põhjustaksid liigseid probleeme ja muutuksid
oluliseks takistuseks vabale improviseerimisele.
Viimastel aastatel on siiski märgata huvi kasvu süvamuusika eeskujul vormi arendada, säili-
tades džässile omase improviseerimisvabaduse. Üht sellist võimalust tutvustas IASJ 17. iga-
aastasel suveseminaril (7.–13.07.2007) Sienas itaalia džässmuusik ja -helilooja Claudio Fasoli
oma loengus “Ettearvamatuse lõpuleviimine džässis” (
Achieving Unpredictability in jazz).
Iseloomulikuks jääb aga see, et džässmuusikud eelistavad lihtsaid vorme, mida on teatud
määral võimalik kujundada esinemise ajal sõltuvalt inspiratsiooni realiseerumise käigust. Siit
koorub põhjus, miks džässimprovisatsiooni temaatiliseks aluseks on sageli kõige tavalisem
32-taktiline AABA lauluvormis või 12-taktiline bluusivormis teema. Džässis on kirjutatud ka
ulatuslikuma/keerulisema vormiga teoseid, näiteks G. Gershwini ooper “Porgy ja Bess”,
D. Ellingtoni religioossed süidid, M. Legrandi ooper-
film “Rochfordi tüdrukud”, U. Naissoo
“Eesti süidid” jne, kuid see on siiski kaduvväike osa kogu džässirepertuaarist.
44 Tihti väidetakse, et
free jazz’is pole svingi. Sving on aga kadunud vaid seoses meetrumi sümmeetriaga,
eksisteerides siin nn “hõõrdumisena” erinevate rütmikihistuste vahel (Berendt 1999: 199).
45 Kuna traditsionaalse džässi algaegadel oli suur osa seda mängivatest muusikutest iseõppijad, ei pööratud
selles stiilis erilist tähelepanu kõla kvaliteedile, tähtsam oli vitaalsus. Svingi väljakujunemise ajaks oli peale
kasvanud juba uus põlvkond haritumaid muusikuid, kes suutsid mängida vastavalt svingi heakõlalistele
kaanonitele.
31
Džässimprovisatsiooni vormiliseks aluseks ja organiseerivaks printsiibiks on kujunenud
chorus – vormel, mis vastab ühele vormi täispikkusele ja üldjuhul pala jooksul ei muutu.
Chorus’te arv improvisatsioonis ei ole väikse ansambli puhul tavaliselt piiratud, sõltudes
põhiliselt hetkeinspiratsioonist; harilikult lepitakse enne mängima asumist kokku vaid soolode
(3–6-liikmelistes ansamblites saavad soleerimise võimaluse sageli kõik ansambliliikmed)
järjekord .46 Suurtes džässorkestrites muidugi nii lihtsalt ei saa ja siin on vajalikud küllaltki
täpsed seaded, kus on arranžeerija poolt jäetud täpselt määratletud soolo-
chorus’te kohad
erinevatele pillidele ning neile ka sageli taustapartiid välja kirjutatud.
Erandeid aga leidub ja
nii oli siinkirjutajal võimalus Duke Ellingtoni orkestri kontserdil näha vaba käsitlust kirju-
tatud arranžeeringust, kus maestro võimaldas solistil mängida rütmigrupi ja orkestri tausta-
chorus’te saatel nii pikalt, kui see soovis. Et soolot lõpetada, andis solist märku dirigendile,
kes siis juhatas sisse orkestri või järgmise soleerija. Sellist stiili saavad endale lubada muidugi
vaid väga suured meistrid.
Oma printsiibilt jagunevad džässimprovisatsioonid kahte suurde rühma: parafraaslik (orna-
mentaalne variatsioon teemale) ja lineaarne (uue meloodialiini loomine). Džässi algaastail oli
valitsevaks lihtsam parafraaslik improvisatsiooniprintsiip, mis džässi arenedes taandus järk-
järgult, andes koha tunduvalt komplitseeritumale ja esitajalt suuremat meisterlikkust nõudvale
lineaarsele improvisatsiooniprintsiibile. Praeguseks on parafraaslik improvisatsioon kasutusel
põhiliselt vabamates kompositsioonides, näiteks džässballaadides, kus meloodia kaunistamine
mängib endiselt suurt rolli.
Eeltoodut kokku võttes võime järeldada, et hoolimata oma
teoreetilise pagasi suurest sarna-
susest süvamuusikaga, on džäss arenenud küllaltki iseseisvaks muusikaliigiks, millel on nii
kõla-, rütmi- kui vormiküsimustes välja kujunenud oma teoreetilised põhimõtted ja reeglid,
mis erinevad tunduvalt süvamuusika aluseks olevatest. Hoolimata erinevustest on mõnedki
neist (näiteks George Russeli “Käsitlus lüüdia kromaatilisest tonaalsest organisatsioonist
improvisatsioonis”) ka teistes muusikaliikides edukalt kasutatavad.
Teema lõpetuseks toon kaks tsitaati Nicolas Cookilt: “Psühholoogilises mõttes improvi-
seerivad nii džäss- kui klassikalised pianistid, sest mõlemad tekitavad reaalajas toimuva
esituse käigus loova
iseloomuga struktuure; erinevus on piirangute laadis, mille raames nende
loovus tegutseb”; “/.../ et džäss toetub olemuslikult teistsugust tüüpi muusikuoskustele –
tähendab muusika loomisel kasutatavate kujundite valikut –, siis eristub see lääne
kunst -
muusikast hoolimata sellest, et kasutatakse enam-vähem samu pille” (Cook 2005: 84, 79).
2.3. DŽÄSS JA POPKULTUUR Kas džäss kuulub mõistete “popkultuur” ja “popmuusika” alla? Mida üldse mõista väljendi
“popkultuur” all? Tundub, et siin on tegemist analoogilise probleemiga nagu džässi defineeri-
miselgi, ainult et popkultuuriga on oluliselt kauem tegeldud ja on tekkinud terved
koolkonnad, kellest mõned võtavad lähenemise aluseks poliitökonoomia (Frankfurdi kool-
kond), teised aga
semiootika (Barthes, Fiske) või koguni feminismi (Modelski). Nagu
väidetakse, oli popkultuuri “leiba ja tsirkust” funktsioon juba Rooma impeeriumis tuntud
(Strinati 2001: 21).
46 Sageli viidatakse džässimprovisatsiooni sarnasusele klassikalise variatsioonivormiga. Siin on siiski oluline
vahe – klassikalise
variatsiooni puhul algavad kõik variatsioonid 0-punktist, olles küll iseseisvad tervikud,
kuid omavahel sageli küllaltki lõdvalt seotud. Džässimprovisatsioonis kasvab iga uus (vähemalt ühe solisti
soolo ulatuses)
chorus välja eelnevast, olles sellega orgaaniliselt seotud. Ka järgmise improviseerija soolod
on tingimata seotud varemtoimunuga ja on sageli selle loomulikuks jätkuks.
32
Domenic Strinati toob oma teoses “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse” välja kolm
omavahel seotud argumenti, mis pole küll kõikehõlmavad, kuid on olnud 20. sajandil
populaarkultuuri teooriates kesksel kohal. Esimene neist küsib: kust populaarkultuur üldse
pärit on, kas ta
kerkib “alt” rahva seast, vajub “kõrgelt” eliidi seast või on pigem kahe kihi
läbikäimise tulemus? Teine küsimus on seotud kaubastumise mõjuga popkultuurile: kas kau-
bana vormistatud kultuuri teke tähendab, et tulususe kriteeriumid on saanud kunstnikutööst ja
intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks? Või tagab selle kultuuri populaarsuse ülemaailm-
seks muutuv
turg , sest teeb kättesaadavaks
kaubad , mida inimesed tõepoolest tahavad? Kol-
mas küsimus on populaarkultuuri ideoloogilises rollis: kas populaarkultuuri eesmärk on rah-
vast õpetada, panna ta heaks kiitma ja omaks võtma ideesid ja väärtushinnanguid, mis tagavad
eesõigustatud seisus olijaile jätkuva ülemvõimu ning aitavad neil seega rahva üle valitseda?
Või on selle
sisuks hoopis mäss ja vastuhakk kehtivale ühiskondlikule korrale?
Strinati juhib tähelepanu vajadusele teha vahet massikultuuril ja popkultuuril: “Kõige lihtsa-
malt öeldes on
massikultuur populaarkultuur, mida toodetakse masstootmise tööstusliku
tehnoloogia abil ning turustatakse kasumi saamiseks tarbijatest koosnevale masspublikule.
See on kommertskultuur, massturule tehtud masstoode. Selle kasvu tõttu jääb aina vähem
ruumi
kultuurile , mis ei too raha sisse ning mida ei saa teha masstootena massturule, näiteks
kunst ja rahvakultuur” (Strinati 2001: 32). Samas teoses viitab Strinati ka asjaolule, et
erinevused popkultuuri ja kõrgkultuuri vahel ei ole tegelikult sugugi nii silmatorkavad või
staatilised kui sageli väidetakse: “On huvitav jälgida, kuidas populaarkultuuri ning kunsti või
massi-, kõrg- ja rahvakultuuri vahele tõmmatud piirjooned lakkamatult hägustuvad,
vaieldavaks muutuvad või liiguvad” (Strinati 2001: 79).
Niisiis – püüdes popkultuuri teoreetikute arvukate ja küllaltki vastuoluliste teooriate vahel
leida
sobivat suunda, üritagem vastata küsimusele, kas džäss on popkultuur või mitte. Kõige
loogilisem tundub vaadelda neid sidemeid džässi ajaloolist arengut jälgides, sest tema mõjust
kultuurikeskkonnale saame rääkida alles eelmise sajandi kahekümnendatest aastatest alates
Ameerikas ja sama kümnendi lõpust Eestis.
Eeltoodud kolmest põhiküsimusest esimesele vastates on selge, et džässi teke Ameerikas ei
ole kindlasti kõrgkultuuri dikteeritud. Kõige enam tundub siin tegemist olevat “alt”, rahva
seast tuleva initsiatiiviga, sest enamik esimestest džässmuusikutest olid hariduseta iseõppijad.
Samas ei saa ka välistada kahe kihi vahelist mõju, sest kõik muusikainstrumendid ja koos
nendega ka mänguoskuslik teave olid siiki “ülaltpoolt”, klassikalisest ja puhkpillimuusikast
pärit.
1930. aastail tõusis džässi populaarsus tohutult nii Ameerikas (nn svingirevolutsioon) kui ka
Euroopas. Samal ajal toimus tehniline revolutsioon salvestamistehnika arengus ja heliplaadi-
tööstuses, mille tulemusena ilmusid heliplaadid seninägematutes tiraažides, muutudes niiviisi
“
kaubana vormistatud kultuuriks”, kus tulususe kriteeriumid ähvardasid täiesti reaalselt saada
kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks. Asi läks isegi nii kaugele, et 1940.
aastate algul kuulutas Ameerika Muusikute Föderatsioon välja suure heliplaatide tootjate
vastu suunatud plaadistamisvastase streigi.47 See oli loomulikult vesi nn elava muusika
esitajate veskile ja nagu eespool mainitud, on 1930. aastate teine pool läinud ajalukku svingi
ja suurte džässorkestrite kuldajastuna.
Nõudlus nende “kauba” järele oli suur – esineti õhtust
47 Juunis 1941 alustati kapten Howard Bronsoni eestvõttel ja USA valitsuse toel nn V-Disc (V=Victory)
projektiga, mille eesmärgiks oli tõsta armee meeleolu. Kuna V-Disc egiidi all plaadistasid paljud kuulsad
solistid ja orkestrid (Frank Sinatra, Billie Holiday, Duke Ellingtoni orkester jne), oli projekt ülimenukas.
Selle raames plaadistatud muusikat levitati vaid USA armees, plaatide kommertsiaalne levik oli keelatud.
Projekti lõppedes 1949 korjati kõik
plaadid ja matriitsid kokku ja hävitati (en.wikipedia.org/wiki/V-Disc.
22.11.2007).
33
õhtusse tohututes, tuhandeid inimesi mahutavates saalides ja valdavalt täismajale. Analoogne
protsess toimus ka Euroopas, eeskätt Inglismaal, kus 1940. aastate lõpuks oli juba 150 suurt
tantsusaali, mis mahutasid igaüks 1500–4000 tantsijat (Ojakäär 1983: 28). Sõnast
swing sai
vahend erinevate kaupade müümiseks, alates sigarettidest kuni naisterõivasteni,48 samal ajal
kui muusika mugandus üldiste kaubanduslike nõudmistega ja koosnes tihti vaid lõputult
korduvatest klišeedest (Berendt 1999: 30). Kuna suur osa siis moes olnud laulude
tekste olid
romantilised ja kergesisulised, vältides tõsisemaid probleeme ja suunates masside tähelepanu
kõrvale teravatelt küsimustelt ühiskonnas, vastavad nad ka kolmandale Strinati poolt toodud
näitajale muusikaliigi kui ideoloogilise mõjutaja rollist. Seega võib julgesti väita, et 1930.
aastail vastas džäss Ameerikas oma sisult kõigile populaarkultuuri kriteeriumidele, tänu
eelmainitud tehnilisele revolutsioonile aga ka massikultuuri tunnustele. Seda kinnitab ka
Strinati: “Mõnd liiki jazzi hinnatakse ja kiidetakse praegu kui kunsti, kuid 20. sajandi alguses
mõistsid massikultuuri teooria ning Frankfurdi koolkond jazzi massikultuurina hukka”
(Strinati 2000: 79). Eestis džässi arenguga paljusid sotsiaalseid aspekte ei kaasnenud nagu
selle sünnimaal.
Tuleks siiski märkida, et ka Ameerikas oli džäss populaarkultuuri staatuses küllaltki lühikest
aega, andes teatepulga edasi
rock´n´roll´ile ja arenedes ise üsnagi kiires tempos
kontsertmuusika seisuse suunas. Esimesi märke sellest võis näha juba 1930. aastate teisel
poolel, kui džäss oli populaarkultuurina oma hiilguse tipul – Ellingtoni ja tema orkestri
loomingut ei saa enam kuidagi lihtsalt tantsumuusikaks pidada. Tekkisid ka uued džässistiilid
bebop ja progressiivne džäss, millest esimeses asetati
pearõhk improviseerivale solistile
väikeansamblis, teine aga oli suurte orkestrite muusikavool,49 milles ilmnes suund kontsert-
muusikale ja sümfoonilise muusika laadsele orkestrikäsitlusele. Selle suuna, mida on tihti ka
sümfooniliseks džässiks kutsutud, tuntumad esindajad olid Stan Kenton ja Woody Herman
oma orkestritega, mõlemad “valge” džässi esindajad.
B. Nettl paigutab džässmuusika juba 1964. aastal eraldi kategooriana süvamuusika ja popu-
laarmuusika vahele (Nettl 1964: 277). Viimastel aastakümnetel ongi džäss kogu oma mitme-
kesisuses valdavalt kontsertmuusika, nii on loobutud ka džässi vägivaldsest teistesse žan-
ritesse sobitamisest. Pole kahtlust, et džässi stiilid peegeldavad sama ehedalt oma ajajärku,
nagu klassitsism, barokk, romantism ja impressionism peegeldasid oma kaasaega Euroopa
akadeemilises muusikas (Berendt 1999: 16).
2.4. DŽÄSS LÄÄNEMERE KALLASTEL Saamaks ülevaadet džässmuusika jõudmisest Eestisse, tuleks heita pilk
esmalt kogu Lääne-
mere põhjaregioonile, et mõista, kuidas toimus džässi sissemurre sellesse kultuuriruumi ja mil
määral võis see mõjutada vastavaid arenguid Eestis.
48 Selle sõna võlujõud näib kestvat veel tänini – hetkel on kogu maailmas, meil kaasa arvatud, üsna populaarne
Swing’i-nimeline väikeauto,
Jazz on aga Honda samuti üsnagi populaarse automargi nimi.
49 Džässis on saanud tavaks nimetada erinevaid stiile vooludeks – ingl.
stream. Tuntuim neist on
mainstream e
peavool, pisut ebamäärane termin, mis ühendab endas mitmeid nn allvoole. Siit jäävad välja kõik äärmused.
Mainstream’i on defineeritud ka kui svingi pärimust säilitavat suunda (ENE II 1987: 172). Väljendit
mainstream on ajaviitemuusikas kasutatud juba 1890. aastatest, džässis juurdus see keelend 1940. aastatel
(Clayton, Herbert, Middleton 2003: 241).
34
2.4.1. Rootsi Nagu selgub Läänemere põhjaregiooni džässiajaloo allikaid uurides, jõudis džässmuusika
selles piirkonnas esimesena Rootsi. Ilmselt mängis olulist rolli nii Stockholmi geograafiline
kui ka poliitiline asend Euroopas – kõik suuremad kultuuriuudised olid seal kättesaadavad.
Nii oli see ka džässiga, mis kiiresti kõlapinda leidis ja aktiivselt arenema hakkas. Esimese
teadaoleva Uue Maailma muusikasaadikuna nimetatakse Rootsis
Fisk Jubilee Singers´i
kontserte 1895. aastal, paar aastat hiljem esines
Geo Jackson´s Ten Coloured Minstrels.
Edasine areng aga toimus üsnagi kiires tempos: juba 1904. aastal mängis Rootsi Kuningliku
Ihukaitse Kaardiväe orkester vaharullile rägtaimi
Hiawatha, mis, tõsi küll, olla kõlanud üsna
marsilikult (Haavisto 2000: 23). Tegelikult ei ole selles midagi imelikku, sest tuleb arvestada,
et esimesed ameerika bändide plaadistused, millega meil on võimalus neid üldse võrrelda, on
pärit oluliselt hilisemast ajast (
Original Dixieland Jazz Band 1917). Seega ei saa kuigi kindel
olla, et 13 aastat varem, mis on uue stiili arengus vägagi pikk aeg, ei kõlanud ameeriklaste
bändid üsna samamoodi. Järgmise tähisena on teada, et 1913 lindistati üks varase džässi
tuntumaid lugusid – Irving Berlini “
Alexander’s Ragtime Band” (Haavisto 2000: 24). 1914
alustas
Cafe Blanch’is tööd juba neegrite rägtaimi
bänd ja aasta hiljem asutati Stockholmis
esimene rägtaimi klubi, 1916 lindistas akordionist Calle Jularbo
American rag´i, mis
kriitikute arvates oli juba tubli samm edasi (Bruér 1998: 67).
Tähelepanuvääriv on rootsi džässi ajaloos aasta 1919 – siis jõudis kohale ja kodunes sealmail
sõna
jazz.50 Nagu kinnitab džässiajaloolane Jan Bruér, algas 1920. aastal rootslaste džässi-
ajastu (Bruér 1998: 65), kogu
senist tegevust tuleks käsitleda tema hinnangul ettevalmistava
etapina.51 Tuleb tunnistada, et see ettevalmistav etapp on, eriti kui võrrelda seda meil toimu-
nuga, tõsiselt muljetavaldav. Uuel muusikastiilil ja sõnal
jazz tundus mõjuvõimu olevat, sest
1922 muutis
Nordiskt Boulevardbladet oma nimeks
JAZZ.52 Juba järgmisel, 1923. aastal
hakkas ilmuma ajaleht
Jazzgossen ja aasta hiljem pääses
Radiobladet’i andmeil džäss esimest
korda Cecili restorani lavalt eetrisse (Haavisto 2000: 24). J. Bruér märgib, et sõna
jazz, nagu
mõned aastad hiljem ka
blues, oli moeväljend ja ei tähistanud Rootsis sugugi mitte ainult
kindlat muusikastiili (Bruér 1998: 65).53 Eeltoodud ülevaatest võib jääda mulje, et džässi
areng Rootsis toimus ülisoodsates tingimustes ja täiesti takistusteta. Nii lihtne see siiski
polnud – 1920. aastatel käis tõsine vaidlus džässi üle, Rootsi Muusikute Ühing (edaspidi
RMÜ) nõudis valitsuselt “sellise haigusetekitaja” keelamist. 1930. aastail üldine arvamus
siiski muutus ja RMÜ organiseeris isegi rootsi džässi propagandakontserte (
Jätte-Jazz-
Konsert). Esimene neist toimus 7. märtsil 1930, kui Stockholmi Kontserdimaja Suures (
Stora )
saalis esines 64-meheline orkester 7 erineva dirigendi juhatusel (Bruér 1998: 50). Sellise
kardinaalse muutuse RMÜ seisukohtades põhjustas helifilmi tulek (Bruér 1998: 67).
Bigbändide ajastu Rootsis algas 1930. aastal, kui Håkan von Eichwald asutas esimese pikemat
aega koospüsinud bigbändi, mis sai paari aasta pärast tuntuks üle Euroopa. 1930. aastate
lõpuks oli rootslastel sisse mängitud 40 lindistust, esimene neist, nagu eespool kirjas,
50 Nagu eespool mainitud, kasutati seda sõna muusikalises tähenduses ka USA-s esimest korda alles 1913.
51 Et tema väitel tõepõhi all on, kinnitab ka edasine kiire ja laiapõhjaline areng: 1919 siirdus
Ernst Rolf Svenskt Jazz-band Londonisse plaadistama, 1920 reklaamis sama Rolf end juba kui “
Original Jazz Band from USA”!
52 See oli siiski pisut ennatlik tegu ja
JAZZ ilmus ainult ühe numbri.
53 Alates 1925. aastast toimusid džässi raadioülekanded otsesaadetena tantsusaalidest, samal ajal hakkas
raadiotoimetus hankima ka välismaiseid, nt Paul Whitemani, Ted Lewise jt džässiplaate. 1925 mängis
Djurgårdenis kaks nädalat Sam Woodingi 11-meheline neegrite
džässbänd , kus solistiks oli Adelaide Hall.
Nende kaudu jõudis Rootsi siis veel USA-ski vähetuntud D. Ellingtoni looming. 1926 algas
charlestoni
võidukäik tantsusaalides; džäss arenes kiiresti ja juba 1920. aastate lõpupoole vahetas bluus rägtaimi välja
(Bruér 1998: 65).
35
“
Alexander’s Ragtime Band” (1913), mille kohta P. Haavisto (2000: 25) märgib, et lindistuse
tase oli üllatavalt hea. Kui siia lisada veel Soometki külastanud Eric Borchardi diksiländ-
orkester (1929), legendaarne Josephine Baker koos oma 16-mehelise orkestriga (1933), Edgar
Hayesi 17-meheline
Blue Rhytm Band (1938) ja lõpuks ka Duke Ellingtoni orkester (1939),
on (tõenäoliselt mittetäielik) nimekiri igati respekti tekitav ja viitab otseselt džässi arengut
soodustavale muusikalisele õhustikule Rootsis.
2.4.2. Läti Lätiga olid Eestil peale ühise maismaapiiri nii K. Hovi kui V. Ojakääru andmetel üsnagi
tihedad sidemed varieteeartistide ja restoraniomanike ehk tantsumuusika tarbijate tasandil.
Intervjuust Läti vanema põlve muusikauurija, raadioajakirjaniku ja džässpianisti Ivars
Mažursiga54 selgus aga, et kuigi Lätis olid kultuurilised sidemed koos majanduslike
võimalustega (nii riik ise kui Riia linn on Eestist ja Tallinnast tunduvalt suuremad, Riia ka
märgatavalt jõukam) Eestist oluliselt soodsamad, hakkas džässmuusika seal aktiivselt are-
nema alles pärast II maailmasõda. Nagu I. Mažurs artiklis “
From Riga to Ronny Scott’s”
(Mažurs 1996: 14–15) kirjutab, oli 1930. aastate Läti parimate orkestrite repertuaaris ka
džässiliku tantsumuusika uudiseid. Samas mainib ta mõnede džässihuviliste muusikute nimed:
pianist J. Michalicky, trompetist V. Lacis, klarnetist ja saksofonist O. Saulespurens, trummar
V. Troics. Läti esimene professionaalne džässansambel, Läti Raadio instrumentaalsekstett,
asutati alles 1952. aastal.
Kindlasti oli seal erksaid muusikahuvilisi eespool loetletuist rohkemgi, kes kodus või sõprade
ringis kuulasid sedalaadi muusikat ja püüdsid seda siin-seal ise mängida, kuid I. Mažursi
andmeil mingit mainimisväärset avalikku tegevust või stabiilselt tegutsenud džässbändi neil
enne II maailmasõda ei olnud. See tundub seda imelikum, et J. Haavisto andmetel tellisid
soome džässmuusikud džässinoote sageli just Riiast55 (Haavisto 1991: 189). Ilmselt on aga äri
(kirjastamine seda kindlasti on) ja muusika siiski kaks täiesti erinevat asja. Kuigi meil esines
üsna palju läti või Läti kaudu siia jõudnud Euroopa varieteeartiste (teada on isegi kuulsa Riia
tangohelilooja ja pianisti Oskar Strocki episoodiline töötamine Tallinnas (Ojakäär 2000:
139))56, siis džässmuusikaga seonduvaid kontakte pole II maailmasõja eelsest ajast kumbagi
pidi õnnestunud tuvastada. Ainus teadaolev vihje sedalaadi kontaktide võimalikkusest pärineb
ajaleheartiklist “Takt ja
trumm . Jazz-band orkestrid Tallinnas”, kus mainitakse, et
The
Murphy Band’i on “/.../mitmel puhul isegi välismaale (Rootsi ja Lätti) mängima kutsutud.”57
Kutse realiseerumise kohta pole mingeid andmeid, ka Strobel ja Paalse ei räägi oma mäles-
tustes sellest midagi.
54 Intervjuu siinkirjutajale 22.04.2005 Riias. I. Mažursi rolli Läti kultuuripõllul võiks võrrelda V. Ojakääru
omaga meil paarkümmend aastat tagasi. Mõlemal oli oma muusikaajalooline saade raadios, millest nad
pühendasid suure osa džässmuusika tutvustamisele. I. Mažurs oli ka aastaid Läti Rahvaloomingu Maja
muusikaosakonna juhataja, pianistina Dave Brubecki austaja ja tema stiili järgija. Tema usaldusväärsust Läti
džässiajaloo tundjana kinnitab oma kirjas siinkirjutajale (6.04.2006) ka Läti noorema põlve džässmuusik ja -
pedagoog Indrikis Veitners.
55 Ka Valgast pärit kirjanik Valve Saretok mainib oma autobiograafilises romaanis, et moeuudised, sh
džässinoodid, saabusid Valka tavaliselt Riiast, mis oli moeteadlikum, suurlinlikum ja ka lähemal kui Tallinn
(Saretok 1956: 223). Ta räägib palju Valga ja Valka headest kontaktidest ja vastastikusest läbikäimisest, kuid
mitte kordagi ei
maini ta Läti tantsu- või džässorkestreid, kuigi džäss oli tema väitel 1920. aastate lõpul
Valgas väga moes.
56 Ainsa eesti ansamblina on teadaolevalt sel ajal Lätis (Riias Schwarz’i
kohvikus 1939) esinenud trio
Capriccio koosseisus: G. Greenberg, E. Mullat, U.
Elts (Ojakäär 2000: 139), kuid see polnud džäss.
57 Rahvaleht 1926, 20.04.
36
See tõestab omakorda I. Mažursilt saadud infot, sest kui Lätis ei olnud džässiajastu veel
saabunud, on üsna loomulik, et meie džässbändid seal kedagi ei huvitanud58. Seega võib Läti-
poolsed mõjutused meie džässile olematuks lugeda.
2.4.3. Nõukogude Venemaa Kronoloogiat silmas pidades on raske otsustada, kas enne tuleks käsitleda Eesti teist
maismaanaabrit Venemaad või Soomet. Vene džässiajakirjaniku, Venemaal ilmuva ajakirja
JAZZ väljaandja Nick Dmitrievi (1996: 11) sõnul toimus esimene džässikontsert Venemaal
1. oktoobril 1922 Moskvas Riikliku Teatriinstituudi saalis, kus vene džässiajaloolase Aleksei
Batašovi andmeil (Ȼɚɬɚɲɟɜ 1972: 10–11) oli esinejaks Valentin Parnahhi sekstett. Samas on
teada, et Parnahhi ansambel mängis lärmidžässi – seega, kas seda ettevõtmist on õige džässi-
kontserdiks pidada, on küsitav. Pealegi teame, et lärmidžässi mängiti samal ajal ka Helsingis,
kuid soomlased seda oma otsese džässiajaloo hulka ei loe. See fakt ise viitab aga sellele, et
info uue muusikaliigi kohta oli selleks ajaks Venemaale jõudnud.
Eestil olid Venemaaga enne revolutsiooni teatavasti üsnagi tihedad kultuurisidemed, paljud
eesti muusika- ja kunstiinimesed said oma hariduse Venemaa õppeasutustes ja paljud ka
töötasid mitmel pool Vene suurlinnades, kuid pärast Eesti riigi iseseisvumist tekkinud poliiti-
lise pinge olukorras olid kultuurisidemed üpriski tagaplaanile jäänud ja tantsuorkestrite (aga
sel ajal džäss seda ju oli) vahetamine ei saanud kuidagi võimalik olla. Kuigi vene džässi-
ajaloolase A. Batašovi väitel (
ibid) toimus Venemaal 1920./1930. aastatel märkimisväärselt
aktiivne džässialane tegevus, ei ole kuni 1940. aastani ka mingisugust muud jälge (nt nõuko-
gude autorite palad, mälestused) selliste kontaktide kohta. Eesti iseseisvusajast ei ole andmeid
ka nimetamisväärse noodi- või heliplaadikaubanduse kohta. Mõningane info võis tänu filmile
“Lõbusad semud”, mille muusika oli sisse mängitud Leonid Utjossovi59 orkestri poolt, siin
olemas olla. Sellele võimalusele viitab ka ainsa teadaoleva näitena nõukogude Venemaa
autorite loomingust 1935. aasta väljaandes Modern Lööklaul nr 10 ilmunud Isaak Dunajevski
tango “Süda” samast filmist, millel džässiga aga midagi ühist pole. Ei ole andmeid, et meie
džässorkestrid oleksid enne 1940. aastat oma repertuaari võtnud vene autorite teoseid. Kuigi
L. Utjossovi
orkestrit peeti üheks 1930. aastate mõjukamaks Venemaal, ei suutnud ta oma
tasemelt ületada ameerika ja inglise orkestreid, ning meie muusikud suundusid originaallätete
poole. Seega olid sealpoolsed mõjutused äärmiselt ebatõenäolised.
2.4.4. Soome Kui vaadata, kuidas tuli džäss Soome, peame kõigepealt konstateerima, et Eestiga võrreldes
on soomlased palju eelistatumas seisus: II maailmasõja ajal said nende suuremad kultuuri-
keskused suhteliselt vähe kannatada ja seetõttu on neil säilinud ka kõik arhiivid. Nii saavadki
soome uurijad džässi saabumist ja arengut oma kodumaal jälgida üsnagi detailselt.
58 Seda tõestab fakt, et Estonia Valge Saali peremees Jakovlev, kellel oli pansionaat ka Riia
rannas (Strobel
1979), ei kasutanud seal meie muusikuid, kuigi tal olid Strobeliga head suhted.
59 Leonid Utjossov (1895–1982), laulja ja orkestrijuht, viljeles nn teatraliseeritud džässi (tonarchiv-
online.de/
service /musiklexikon/db1996.html 17.03.2008). Oma laulumaneerilt meenutab mõningal määral
L. Armstrongi.
37
Soome oli ajalooliselt väga tihedalt seotud Rootsiga, mis toimis olulise kultuurikanalina
Lääne-Euroopa ja Soome vahel – nii
Stockholm kui Peterburi olid suured metropolid ja
Helsingi asus ülisoodsas kohas nende vahel, saades osa kultuurikontaktidest.
Nii ei ole midagi imestada, et soomlased said paljudest Euroopa kultuuriuudistest osa peaaegu
samal ajal kui Lääne-Euroopa suurlinnad. Näiteks esineb
Helsinki Ylioppilastalos spirituaale
laulev
Fisk Jubilee Singers juba 1895. aastal, mida tõendab ajalehe
Uusi Suometar
(10.09.1895) esilehel ilmunud kontsertide
reklaam , või siis Jonesi ja Garlandi neegrite
operetitrupi etendus
Trip to Coontown 1904. aastal (Haavisto 1991: 18). Seega on soomlased
džässi tulekuks hoopis paremini ette valmistatud ja kui Euroopas puhkeb “lärmidžässi”
palavik, on ka soomlased kohe hakkamas. Kuigi 1920. aastail oli Soomes mitmeid tuntud
orkestreid, kelle nimes esines sõna
jazz, nagu
King of Jazz, Saxophon Jazzband Jambo, Suomi
Jazz Orkesteri, ei olnud see kõik veel tõeline džäss, küll aga hea ettevalmistus džässi tulekuks
(Haavisto 2000: 31). Selle muusikažanri tuntust Soomes tõestab ka fakt, et 1926. aastal
ilmunud Väikeses Entsüklopeedias (
Pieni Tietosanakirja, Otava 1926) on juba märksõnana
toodud ka “JAZZ (jats)”. P. Jalkaneni andmeil ilmus sõna
jazz (ka jatz, jatss, jadsch, jatsi)
soome keelekasutusse 1920. aasta sügisel, tähistades nii afroameerikalikke seltskonnatantse
kui ka “neegrirütme” sisaldavat muusikat (Jalkanen 1989: 37).
1920. aastate keskpaiku olid valdavateks restoraniorkestriteks Helsingis nn salongidžässi
orkestrid, kelle hulgas andsid märgatavat tooni Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud
muusikud. Neist tuntuim oli
gentleman-pianist Francois de Godzinsky60, kelle salongidžässi
orkestris mängis teiste emigrantide hulgas tšellot ja saksofoni endine tsaariarmee ohvitser,
“eesti vabahärra” Sergius Ungern-Sternberg (Jalkanen 1989: 80).61
Autentset džässi mängiti Jalkaneni järgi Soomes esimest korda 1924. aasta suvel ja üldsegi
mitte Helsingis. See soomemaise džässi jaoks nii tähelepanuväärne sündmus toimus
Kotka sadamas, kui Inglise sõjalaeva madrused tegid hommikvõimlemist diksiländorkestri saatel,
mida sattusid kuulma noored muusikaõppurid eesotsas tulevase džässikuulsuse
Eugen Malmsteniga.62 Nii on ka siis fikseeritud, et esimene Soomes elavas esituses kõlanud
džässilugu oli W. Donaldsoni “
Yes Sir,
That´s my Baby!” (Jalkanen 1989: 33).
Tõeliseks džässiajastu alguseks Soomes tuleb soomlaste endi hinnangul pidada 1926. aasta
maikuud, kui Helsingi sadamasse saabus ookeanilainer Andania, millel esinenud
chicago-
stiili džässbändis mängis saksofoni ameerikasoomlane Tommy Wilfred Tuomikoski. See
orkester jäi kogu suveks mängima Helsingi restorani Ooperakellari (praegune Rootsi Teater)
ülemisse saali. Nagu soomlased ise kinnitavad, ei ole selle sündmuse tähtsust nende džässi
arengule võimalik üle hinnata; sellest sai tõeline kool Soome džässmuusikuile. Seda sõna
kõige otsesemas tähenduses: kuna Andania bänd mängis õhtupoolikuti (umbes kellaviietee
ajal), kui teised muusikud olid vabad, siis kujunes Ooperakellari ülemisest saalist midagi
soome muusikute klubi või büroo taolist – siit võis kõiki alati leida ja siin aeti ka kõik töö-
asjad joonde (Haavisto 1991: 41). Samuti ei saa üle hinnata Tommy Tuomikoski osa selles
protsessis – sündinud, üles kasvanud ja muusikuks saanud džässi sünnimaal, oli ta õige mees
õpetama suguvendadele džässrütmika ja improviseerimise saladusi. Oma missiooni suhtus ta
täie tõsidusega ja kui ülejäänud Andania bändi pillimehed sügisel lepingu lõppedes lahkusid,
60 Soome 20. sajandi ühe tuntuima levimuusiku George de Godzinsky isa.
61 Tsaariarmeest tuli Soome teisigi eesti päritolu muusikuid, nt vennad Hannes ja Robert Konnod, kellest
Hannes tegi omale nime
Suomi Jazz Orkesteri trompetistina ja hiljem ka heliloojana, Roberti kohta pole
midagi täpsemat teada (Haavisto 2000: 201).
62 Trompetist Eugen Malmsten (1907–1993) oli esimesi ja tunnustatumaid soome vanema põlvkonna
džässmuusikuid.
Jazz & Pop Arkisto andmeil mängis Soome tuntumates orkestrites, nagu
Zamba, Rytmin
Radio-Pojat jt, veel 1975. aastal mängis ansamblis
Jazzviikingit (N. Holma kiri siinkirjutajale 5.09.2007).
38
jäi tema paigale, mängides järgnevatel aastatel mitmes Soome parimas orkestris (
Zamba,
Embassy Band). Alates 1926. aasta maikuust algaski Soomes tõeline diksiländibuum, mis
kestis veidi enam kui 10 aastat, kuni svingiajastu alguseni 1930. aastate lõpul.
Soome esimesed
jazzbändid olid eranditult mittesoomekeelsed ja koosnesid valdavalt
jõukamast keskklassist pärit muusikutest, esimesed soomekeelsed bändid olid märgatavalt
“madalamat päritolu”. Neis mänginutel polnud valdavalt muusikalist haridust ja sellega
seostub ka uue, täiesti omanäolise rahvusliku džässiilmingu – nn
haitarijazzi (millest räägime
edaspidi pikemalt) teke.
Kokkuvõtvalt selgub, et džässmuusika Eestimaale jõudmise ajal 1920. aastate algul oli pilt
meie lähemas ümbruses küllaltki kirju: Rootsis oli džäss kõige enam kodunenud ja areng täies
hoos, Soome ja Venemaale olid esimesed impulsid samuti saabunud ja elava tähelepanu
pälvinud, Lätis aga valitses džässi suhtes veel äraootav-tõrjuv hoiak.
Kuigi otsetee Lääne-Euroopast Eestisse käis läbi Leedu ja Poola, ning nagu eespool mainitud,
kasutasid varieteeartistid seda aktiivselt, liikus džässialane info rohkem Skandinaavia kaudu.
Selle kinnituseks on fakt, et kuigi Poola dateeris oma esimese
jazzbändi tekke 1923. aastal
(Piechnat 1996: 7), ei mõjutanud see Balti riikide tantsumuusikat mingil määral. Enamgi veel
– lähinaaber Leedu, kellega Poolal on ajalooliselt ülitihedad sidemed, ei tähelda sellealast
aktiivsust enne II maailmasõda. Leedu džässiajakirjanik ja raadiotoimetaja Darius Uzkuraitis
mainib oma artiklis “
Lithuania before & after Ganelin” ajakirjas
Jazz Changes (Uzkuraitis
1996: 12), et tollase Leedu pealinna Kaunase restoranides küll mängiti mõningaid džässilikke
elemente sisaldavat tantsumuusikat, kuid see oli ka kõik. Seega, käesoleva uurimuse
kontekstis omavad tähendust eelkõige Rootsis ja Soomes toimunud arengud.
39
3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI 3.1. OLUKORD MEIE KULTUURIMAASTIKUL DŽÄSSI SAABUDES20. sajandi algus oli suurte muutuste aeg nii Eesti poliitilises elus kui kultuuris, ka siinne
muusikakultuur astus oma arengus sel ajal suure sammu edasi. 1906. aastal sai Estonia Seltsi
teater Saksa Teatri kõrval kutseliseks ning seega oli nüüd Tallinnas kaks kutselist teatrit.
Samal aastal sai kutseliseks ka Vanemuise teater Tartus. Oma esimese ooperilavastuseni jõud-
sid estoonlased 1908/1909. hooajal, kui lavastati Conradin Kreutzeri “Öömaja Granadas” ja
Friedrich von Flotow’ “Alessandro Stradella” (Pappel 2005: 72). Teatavasti alustasid nii
Estonia kui Vanemuise teatri orkestrid ka sümfooniakontsertide andmist. Järgmisel kümnendil
avati kaks uut, spetsiaalselt teatrile projekteeritud esinduslikku teatrihoonet – Tallinna Saksa
Teater (praegu Draamateater) ja Estonia teater. Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel:
aastail 1907–1918 oli Estonia publikul võimalus tutvuda rohkem kui 50 opereti ja laulu-
mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka
Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi
operetti “Jaaniöö” (
ibid).
Sajandi alguskümnendeil oli populaarne žanr instrumentaalne ajaviitemuusika klaverile,
väikestele ansamblitele, salongi- ja puhkpilliorkestritele: populaarsete ooperi- ja operetiviiside
seaded, kergesisulised avamängud, intermetsod, serenaadid jm väikevormid.
Olulisel kohal meie tolle aja kultuuripildis oli puhkpillimuusika oma tähelepanuväärselt laia
kandepinnaga – Olavi Kasemaa andmetel tegutses
1910 . aastal Eestimaa 72 kihelkonnas 248
kollektiivi, neist 59 linnades, ja puhkpillimuusikaga oli aktiivselt hõivatud ligi 3500 mängijat
(Kasemaa 1983: 50, 55, 64). Orkestrimuusikat vajati riigi- ja kirikupühadel, mitmesugustel
avamistseremooniatel, paraadidel, tantsupidudel, leinamuusika esitajana jne. Parematel
orkestritel lisandusid ka kontsertesinemised, kusjuures kavades oli küllaltki nõudlikke teoseid,
nagu Fr. V. Suppé avamäng “Luuletaja ja talupoeg”, popurrii C. M. von Weberi ooperi
“Nõidkütt” teemadel, France “Concert Ouverture” (
ibid., 38). Seega oli puhkpilliorkestrite
ampluaa üsnagi lai ning nende osa rahva, eriti maarahva muusikalise maitse arendamisel, aga
ka pillimänguoskuse ja seeläbi nooditundmise õpetamisel märkimisväärselt suur.
20. sajandi teisel kümnendil ilmusid igihalja valsi ja polka kõrvale uued moetantsud:
cake
walk, boston, one step ja
two step, tango. Eestis liikus ka ajakiri
Musik für Alle, mis tutvustas
uut muusikat ja uudistantse koos. Näiteks 1913. aastal ilmunud 110. numbris on toodud
tantsuõpetaja R. L. Leonardi põhjalik tantsuhoiu joonistega õpetus, kuidas tantsida tangot.
Lisatud on ka kolme argentiina tango noodid ning veel ühe
one step’i,
two step’i ja
wals
boston’i noodid (ajakirjanduse andmeil hakati meil
one- ja two step’i õpetama 1919. aasta
lõpul63). Ilmet hakkas võtma moodne lööklaul, mis oli tuntava saksa mõju all (Ojakäär 2000:
18). Moes oli kasutada põhiliselt saksa muusikast laenatud viise, millele tehti eestikeelsed
sõnad, näiteks “Vändra metsas Pärnumaal” (
Schön ist ein Zylinderhut) või “Mu isamaa armas,
kus sündinud ma” (
Ich hab’ mich ergeben). Pisut hiljem lisandusid sellele loetelule ka vene
mustlasromansid. Vahetult enne I maailmasõda jõudsid vaid väikese viivitusega Venemaal
trükituina Eestisse Leo Falli, Franz Lehári, Victor Hollaenderi ja Emmerich Kálmáni laulud
värsketest operettidest. Lisagem siia populaarsem ajaviitemuusika: Antonin DvoĜaki
“Humoresk”, Zdenék Fibichi “Poeem”, Enrico Toselli “Serenaad”, Franz Lehári valss “Kuld
ja hõbe” ning Vittorio Monti “Tšaardaš”. Seda loetelu võiks oluliselt pikendada, kuid juba
seegi annab üsna hea pildi eelmise sajandi esimesel veerandil valitsenud ja üsna kaugele
63 Rahvaleht 1920, 9.03.
40
järgnevatesse kümnenditesse ulatunud ajaviitemuusika paremikust. Selline oli meie levi-
muusika üldpilt ajal, kui siin hakkas esimesi võrseid ajama uus senitundmatu võõramaa taim
nimega džäss.
Nagu juba öeldud, hakkasid 20. sajandi esimestel kümnenditel rägtaim ja džäss levima Põhja-
Ameerikast Euroopasse ja 1920. aastate alguseks jõudsid ka Eestisse, põhjustades üsnagi
suuri muutusi seltskonnakultuuris.
Lühikese aja jooksul muutusid põhjalikult seltskonna-
tantsud, tantsuorkestrid ja ka tantsumuusika. Täpseid andmeid Eestis tegutsenud lärmidžässi
bändide kohta ei ole. Kuna tegemist oli aga valitseva suurmoega, siis tõenäoliselt Tallinnas
mõned sellised bändid siiski olid. Sellele võimalusele viitab ka Rahvalehe64 artikkel “Takt ja
trumm, jazzband orkestrid Tallinnas”: “/.../ vahest lähevad need mehed otse narruseni, milles
on kõike, ainult mitte teravmeelsust ja vaimurikkust. /.../ Mis sest, et puudub moodsa
jazzbandi hing – saksofoon /.../”. Lärmijazzile iseloomulikult mõttetud on ka seal loetletud
bändide nimed: “
Dodo-band”, “
Olala-band”. “/.../ Kõige viimasel astmel on
vist mingisugune
“
Jim-Dandy-band”, /.../ kes õige kahvatu ja vaimuvaese mulje jättis”. Meil ei suutnud
lärmidžäss siiski läbi lüüa ja noote keegi ei põletanud, nagu näiteks Soomes ette tuli (Jalkanen
1989: 31). Nähtus ise möödus õnneks kiiresti, mingeid märgatavaid jälgi jätmata. Nagu viitab
Tallinna restoranikultuuri põhjalikult uurinud Kalervo Hovi, aitasid sellele kaasa meil sel ajal
valitsenud rahvuslikud meeleolud, mille tõttu kõik saksapärane oli tõrjutud seisuses ja saksa
orkestrid, kelle vahendusel lärmidžäss näiteks Soome jõudis, ei suutnud siin läbi lüüa (Hovi
2002: 146). Kas sellisel “muusikal” džässmuusikaga midagi ühist oli, on küsitav.
Džässi sissemurret meie traditsioonilisse kultuuriruumi võib eeltoodud teooriate kohaselt
käsitleda akulturatsiooniprotsessina, mille käigus afroameerikalik džäss juurdus meie tolle-
aegses tantsumuusikas, tõrjudes ühe osa sellest (vanemad tantsud) kõrvale ja sulatudes teise,
ise ka samal ajal muutudes. Protsessi on kõige lihtsam mõista, vaadeldes seda koos
muutustega ajaloos ja ühiskonnas, nagu ka Peter Murdock
soovitab (Murdock 1965: 116).
Džäss on oma tekkest alates olnud seotud eelkõige linnakultuuri ja selle arenguga. Nii oli see
Ameerikas ja ka meil. Siin võib näha otseseid sidemeid 1920. aastail hoogustunud industriali-
seerimis- ja linnastumisprotsessiga. Linn oli afroameerika muusika leviku seisukohast avatum
ja uuendustele vastuvõtlikum. Teine ja võib-olla olulisemgi põhjus on see, et oma arengu
esimestel aastakümnetel oli džäss valdavalt tantsumuusika ning tema areng toimus suures
osas käsikäes uute tantsude ja rütmide tulekuga tantsupõrandale. Seega oli see midagi hoopis
enamat kui pelgalt muusikaline nähtus. Koos muusikaga tulid uued, seninägematud tantsud
(
shimmy,
foxtrot, valss-boston, tango-milonga,
one step, blues, caramba-step,
charleston,
hupa-hupa, java,
slavoma florida), mis omakorda tingisid hoopis uue käitumismalli välja-
kujunemise, mida võiks nimetada džässkultuuriks. Nii toimus see kogu Euroopas –
džässkultuuri invasioon oli toimunud ja nüüdsest jättis see oma jälje kõikide temaga kokku-
puutunud rahvuskultuuride arengule. Peame tõdema, et need muutused, hoolimata paljude
süvamuusikategelaste ennustustest, ei olnud sugugi ajutist
laadi ja ei peegeldu pelgalt
moetantsude, lööklaulude või kõlaefektidena, mis äkki ilmuvad ja sama kiiresti kaovad.
Nende mõju on märgatavalt suurem, põhjustades olulisi ja pöördumatuid muutusi nii
muusi -
kute kui publiku muusikalises maailmakäsitluses ja käitumismallides. Võrreldes vanemate
seltskonnatantsudega oli suurimaks muutuseks uudne tantsuhoid – kui senini oli lähim
partneritevaheline kontakt neiu pihale asetatud noormehe käed (polkas), siis uutes tantsudes
(aeglane valss, fokstrott, tango jt) oli see oluliselt intiimsem, mis tingis tugeva vastureakt-
siooni konservatiivsemate vaadetega seltskonna, eriti maarahva hulgas.
Seoses uute tantsude ning senisest oluliselt rütmikama ja uudse kõlapildiga tantsumuusikaga
muutusid põhjalikult ka tantsuorkestrite koosseisud – juurde tulid senitundmatud spetsiifilise
64 Rahvaleht 1926, 20.04.
41
kõlaga
pillid , nagu saksofon, bandžo ja trummikomplekt (mida uue muusika järgi mõnda aega
jazzbandiks nimetati). Seevastu viiulite ja tšello osakaal vähenes märgatavalt. Seoses rumba
võidukäiguga lisandusid mitmed aafrikalikku päritolu uued rütmipillid (
conga, bongo).
Üsna ilmekalt peegeldab 1920. aastatel valitsenud olukorda 1926. aasta Rahvalehes ilmunud
moetantsudele pühendatud artikkel “Õpivad tantsima. Kes on pealinna tantsuõpetajad.
Charleston ei lähe meil moodi”65. Artikli autor märgib, et moetantsud tõi Eestisse R. Leer66,
keda autor hindabki parimaks tantsuõpetajaks ja kahetseb, et ta õpetamisest äri kasuks loobus.
Suurt tähelepanu pühendab artikkel endisele mereväeinseneri haridusega balletiartistile Sergei
Insarovile, kes igal sügisel olevat käinud välismaal end täiendamas ja uusi tantse õppimas.
Tema haare oli lai – artikli andmetel õpetas ta Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Paides ja
koguni maakohtadeski. Samas toodud väite kohaselt olevat S. Insarov koos abiliste Tamara
Istomini ja Viktor Reiteliga viie aastaga tantsima õpetanud umbes 12 000 inimest. Artiklis
mainitakse veel kaheksat tantsuõpetajat (tolle aja kombe kohaselt perekonnanime esitähe all),
mis viitab küllaltki suure nõudluse olemasolule. Tantsudest olid artikli andmetel kavas
shimmy, foxtrot, valss-boston (ehk aeglane valss), tango-milonga,
one step, blues, caramba-
step, charleston, hupa-hupa, java,
slavoma florida. Sel moel olid tantsuõpetajad ka üsnagi
olulised džässi levitajad, kuna moderntantsude õpetamiseks kasutatavad Victor Silvesteri67
Strict Tempo Dance Orchestra plaadid sisaldasid, nagu eeltoodud tantsude loetelustki nähtub,
tähelepanuväärsel määral ka sedalaadi muusikat.
Nagu eespool mainitud, on kõik suuremad muutused rahva kultuuritunnetuses seotud uute
suundumustega ühiskonna arengus, seega on loomulik, et kõnesolevas artiklis neid probleeme
ka käsitletakse: “Eestlane, räägitakse, olla väga konservatiivne. Õigus ka. Vähemalt kõiges
selles, mida pakub meile Lääne-Euroopa moe ja seltskondlike kommete suhtes. Kuigi
nimetame end eurooplasteks, ei luba isaisade igivana traditsioon meid seda vastu võtta, mis
meid Lääne-Euroopa seltskondlisele kultuurile veidigi lähemale viiks68. /…/ Olgugi, et kõike
seda, mis Lääne poolt tuleb ja mis meie seltskondlist elu veidi elustaks, vastuvõetavaks ei
peeta, ei ole suutnud noorem põlv selle vastu ikkagi ükskõikseks jääda. Kõigepealt on
t a n t s see tegur, mis moderniseerununa praegu Eestis võidukäigul sammub ja ennast enam
reast välja lüüa ei lase. Isegi imelik, kuidas ta siin, meie labajala valtsi ja “Tõmba Jüri”
harrastajate seas viie lühikese aasta jooksul sarnast suurt poolehoidu on leidnud, et Tallinnas
näit. vanu tantse enam pea sugugi ei pooldata, veel harvem neid tantsitakse”. Lausa
prohvetlikuna tundub siin artikli autori ettenägelikkus: “Läheb kaua aega, ennem kui
maapidudel fokstrott poolehoidu hakkab leidma. Seni tõmmatakse aga “
matsi -polkat”, nii et
põrand mürtsub...”69. Nagu meenutab V. Ojakäär, mängiti veel 1939. aastal Pärnus tantsu-
pidudel jooksupolkat, krakovjakki ja vengerkat (Ojakäär 2000: 122)70.
65 Rahvaleht 1926, 09.03, artikli autor teadmata.
66 Bernhard René Leer (esines koos abikaasaga ka kabareetantsupaarina Marcelle & René), kohviku Marcelle
omanik, kes ka kohviku oma abikaasa järgi “Marcelle’iks” nimetas (Ojakäär 2000: 87).
67 Kuulus inglise tantsuõpetaja, 1922. aasta seltskonnatantsude maailmameister Victor Silvester (1900–1978)
asutas selle orkestri eesmärgiga kindlustada uute tantsude õige tunnetuse ja tempoga esitamine, millele
otseselt viitab orkestri nimigi. Tema orkester töötas edukalt veel 1940. aastate lõpul, 1955. aastaks oli
plaate müüdud 27 miljonit (Ojakäär 1983: 29). Siis juba
V. Silvester & Silver Strings hilisemaid plaadistusi leidub
isegi 50 aastat hiljem, 1998. aastal
Casa Musica väljaantud tantsuõpetajaile määratud CD-de kogumikus
The
best of Ballroom Music (
part 6 vol 14 nr 13). See viitab orkestri väga
heale tasemele.
68 Samale rahvusliku konservatiivsuse probleemile viitab ka Kalervo Hovi (2002: 146).
69 Rahvaleht 1926, 9.03.
70 Siinkirjutajale meenub, et veel 30 aastat hiljemgi paluti maakohtades pärast kontserti toimunud tantsuõhtutel
mängida vengerkat.
42
Džässi alged jõudsid Eestisse niisiis 20. sajandi teisel kümnendil. See langes kokku suurte
ajalooliste muutustega meie rahva elus – 23. veebruaril 1918. aastal kuulutati sõjaolukorras
välja Eesti iseseisvuse manifest, kahe aasta pärast sündis Tartu rahu. Samal, 1918. aastal,
alustas tegutsemist ka tulevase eesti esimese džässbändi
The Murphy Band’i tuumik. Seega
võib väita, et koos riigi sünniga algas uus ajajärk ka meie levimuusikas. Kogu riik ja rahvas
olid häälestatud kardinaalsetele muutustele ja seetõttu oli ühiskond märgatavalt vastuvõtlikum
ka uutele arengutele kultuuri vallas. Seltskonnakultuuri muutuste põhikujundajaks sai
afroameerika päritolu tantsukultuuri ja sellega kaasneva džässmuusika jõudmine meie seni
põhiliselt (balti)saksa ja vene mõjutustega kultuuriruumi.
3.2. DŽÄSS TALLINNAS 3.2.1. Alustajad Kõikide suuremate muutustega kultuuriruumis kaasneb tavaliselt ka põlvkondade vahetus. Nii
toimus see näiteks üleminekul svingmuusikalt biitmuusikale ja omakorda biitmuusikalt
rokkmuusikale, kui viimase sajandi kultuurimuutusi jälgida. Kõigi nende muutustega
kaasnesid ka noorte käitumismallide teisenemised. See seaduspärasus kehtis ka džässist
tingitud muutuste puhul Eestis.
Kahtlemata aitas džässmuusika arengule oluliselt kaasa muusikaharidussüsteemi kiire areng –
1919. aastal alustasid tööd kõrgemad muusikakoolid nii Tartus kui Tallinnas (viimane nime-
tati 1923. aastal ümber Tallinna Konservatooriumiks). Soodustav tegur oli ka juba mitme-
kümne aasta pikkune puhkpilliorkestrite kogemus. O. Kasemaa andmeil tegutses 1910. aastal
Tallinnas 13 puhkpilliorkestrit (Kasemaa 1983: 69). Seoses I maailmasõjaga lõpetas enamik
neist küll tegevuse, kuid mänguoskus ja suur osa mehi jäid alles – see oli soodne pinnas uute
orkestrite tekkimiseks. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal
hoogustus ka
puhkpilliorkestrite (taas)asutamine, märkimisväärseks kujunes sõjaväeorkestrite, 1925. aastast
alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni
kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur
osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste
džässorkestrite “taimelavadeks”.
Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande-
kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert
Kulm, Raimund Kull71, Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir
Padva, Villem Reimann jpt), keda me hiljem oleme harjunud nägema hoopis teises rollis ja
kes iseäranis õpinguaastail olid vähem või rohkem seotud selle uue ja põneva muusikaga.
Kuigi enamik neist ei jõudnud džässi alal tippude hulka, oli nende osalemine selle muusika
üldises arengus kindlasti olulise tähtsusega, kuna tõmbas siia suure hulga andekate inimeste
energia ja huvi. Tekkinud sünergia soodustas ja kiirendas džässi arengut kindlasti märgatavalt.
Kõik meie esimesed teadaolevad džässorkestrid tegutsesid Tallinnas, mis on ka mõnes mõttes
üsna loogiline – pealinna ja üldse suurimasse Eesti linna jõudsid kultuuriuudised kõige varem
ning siin oli ka linnastumisprotsess kõige aktiivsem, mis soodustas džässmuusika arenguks
sobiva keskkonna teket.
71 Raimund
Kull küll passiivse huvilisena. Pole andmeid, et ta oleks ise džässi mänginud, küll aga oli ta
sagedane külaline saalides, kus mängisid džässbändid, ning ta on andnud ajakirjandusele asjatundliku
intervjuu džässi teemal (“Jazz ja Meie”, Rahvaleht 1928, 30.06). Siiski on R. Kulli kirjutatud “Popurrii eesti
viisidest” plaadistanud 1920. aastate üks Euroopa tuntumaid, Sandor Józsi salongiorkester firmale “Odeon”
(Pedusaar 1998: 41).
43
Teadaolevalt esimesi džässi mängimise katsetusi Eestimaal kirjeldab Kurt Strobel oma
mälestustes: “Juba 1918. aasta suvel hakkasime koolisõprade Konstantin Paalse ja Herbert
Putzkeriga Paalse korteris kerget muusikat harjutama, Paalse klaveril ning Putzker ja mina
viiulil. Sama aasta talvel suurendasime koosseisu. Juurde tulid Rolf Eichwald (viiul), Alfred
Klas -Glas (viiul) ja Edja Klas-Glas (tšello)72. Mina vahetasin viiuli trummide vastu” (Strobel
1979). Strobel ei kasuta siin teadlikult sõna “džäss”, kuna koolipoiste esimesi katsetusi
džässiks nimetada olnuks ilmselge liialdus. 1970. aastal meenutab K. Paalse vestluses V. Oja-
kääruga: “Kõik me alles õppisime. Vana Strobel õpetas oma poissi, Putzker73 oma Herbertit.
/.../ Me mängisime kõiki neid
cakewalk’isid ja muid tantse, mida nad oma daamidega
“šiiberdasid”” (Ojakäär 2000: 79). K. Strobel meenutab veel, et mängiti põhiliselt mitme-
sugustel pidudel ja ballidel (Strobel 1979).
Nendest noortest muusikutest kujunes 1925. aastal
esimene professionaalne džässbänd (
The Murphy Band) Eestis (mainitud muusikute eluloolisi
andmeid vt lisa 12).
Käesolevas uurimuses on orkestrid (seal, kus see osutus võimalikuks) jaotatud elukutselisteks
(restoranide ja kohvikute orkestrid) ning poolelukutselisteks nn juhumänguorkestriteks nende
töö spetsiifikast lähtudes. Erialase hariduse olemasolu või selle puudumine ei saanud liigita-
mise alus olla põhjusel, et maailma esimene džässikool avati alles 1945. aastal Bostonis (Lip-
man 2001: 1); klassikaline muusikaharidus sai olla siiski vaid
eelduseks . Džässi ajalugu
tunneb paljusid kesise muusikaharidusega andekaid autodidakte, nagu L. Armstrong, Ch. Par-
ker, E. Garner (H. Speek, H. Tooming Eesti kontekstis), kelle tase on teistele eeskujuks olnud.
3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid Oma arengu esimestel aastakümnetel mängiti džässmuusikat põhiliselt alkoholiloaga
resto -
ranides. Märkimisväärse erandina võiks Tallinnas mainida vaid alkoholivaba tantsukohvikut
Marcelle
. Tallinna restoranide ajalugu uurinud Kalervo Hovi kinnitab, et selles linnas on läbi
aegade olnud ligi paarsada
erineval tasemel restorani, mis linna ametlikes kirjades seisid kõik
trahteri nime all ja jagati taseme järgi kolme klassi. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli
alkoholiloaga restoranide arv Tallinnas stabiilselt 30–50 vahel. Näiteks 1925. aastal, kui algas
eestimaise džässi lugu, oli neid 32, millest 13 olid hotellide restoranid, kus stabiilseid
tantsuorkestreid ei peetud (Hovi 2002: 21, 22). See arv on meile küllaltki tähtis, võimaldades
hinnata džässi populaarsust restoranipubliku hulgas lihtsa valemi abil: restoranide üldarv (32)
miinus hotellirestoranide arv (13) võrdub tantsumuusikat kasutanud restoranide arv (19).
Lahutades sellest arvust džässbändidega restoranide arvu (Mutsu andmeil 12), on tulemuseks
rahvalikumat tantsu-/meeleolumuusikat kasutanud restoranide arv (19-12=7). Nende arvude
suhe (12:7) on aga üsnagi täpne populaarsuse näitaja. Arvestada tuleb antud juhul siiski vaid
suurusjärkudega, sest meie käsutuses olevad andmed ei pruugi olla päris täpsed. Suure
tõenäosusega see suhe aga 1930. aastate algupoolel selline oli ja märgatav
tendents oli
džässiliku tantsumuusika populaarsuse tõusu suunas.
Nagu teada, tehti esimesed džässilaadse tantsumuusika publikule mängimise katsed Tallinnas
ja ilmselt kogu Eestimaal 1918. aastal, kui hotelli Kommertz omanik kutsus samas majas proovi
teinud tulevase
The Murphy Band’i asutajad oma külalisi lõbustama (Ojakäär 2000: 80).
72 Eduard Klas-Glas – Eri Klasi isa. Ka Eri Klas oli nooruses aktiivne džässmuusik, tegutsedes trummi-
mängijana mitmes ansamblis ja lauldes Eesti Raadio meeskvartetis.
73 Mõlemad olid tuntud muusikud: Fr. Chr. Strobel oli lõpetanud Leipzigi konservatooriumi
cum laude viiuli
erialal, O. Putzker oli Rannavärava mäe varieteeteatri kapellmeister.
44
Esimene tõsiseltvõetav džässmuusikat pakkuv lõbustusasutus oli teatavasti
Raekoja platsil nn
Jegorovi maja keldrikorrusel
asunud kohvik Marcelle74, kus 1925. aasta juunikuus alustas
tööd
The Murphy Band. Samal aastal, seoses
The Murphy Band’i sinna tööleasumisega, sai
“džässimajaks” ka Estonia Valge
saal . Siin mängisid kuni hoone purukspommitamiseni
1944. aastal J.
Pori orkestriga vaheldumisi mitmed tuntumad džässmuusikat mänginud
orkestrid, peale
The Murphy Band’i Compe
Estonian Dance Orcestra, K. Strobeli orkester,
Four Swingers (1938).
1930. aasta veebruaris avati kino
Gloria Palace75 keldrikorrusel
restoran Dancing Palace
Gloria. Esimese orkestrina alustas seal
The Happy Seven,76 kõige kauem (1931–33 ja 1935–
39) mängis aga K. Strobel ja tema orkester, vahepeal ka J. Pori ja Johannes “Juk” Holsti
orkester, 1939. aastal
Six Swingers (Mutsu 1991, 10: 88). Linna parimate restoranide hulka
kuulusid ka Dancing Paris (rahvasuus lihtsalt Pariis) Müürivahe tänavas (1936–39 mängis
Oscar Vichmanni orkester, praegu on seal restoran Gloria) ning Harju tn 1977 asunud restoran
Astoria (algul kohvik, 1931. aastast alates restoran; seal mänginud muusikuid loetleb Mutsu
36 (Mutsu 1991, 10: 89)). Need olid pillimeeste hulgas hinnatuimad töökohad ja nendesse
töölesaamise nimel käis pidev võitlus.
Džässi mängiti ka Draamakeldris78 (R. Järvi, U. Värk, G. Metssalu ja R. Valgre) ning
mõningal määral Estonia Punases saalis (trio V. Compe, W. Kiausch, J. Viilup või F. Kaasik,
P. Kiin, V.
Roots ), mis muusikute seas oli tuntud kui “rahaauk”, ent kuna see oli praeguses
mõistes ööklubi, siis ei saanud džässmuusika seal põhiline olla.
Väga heas kohas Viru ja Vene tänava nurgal asus 1937. aastal avatud kohvikrestoran Viru79,
millest pärast omaniku vahetust 1939. aastal sai restoran Kuning. On teada, et 1938. aasta
veebruarist mängis seal Karl Aaviku orkester, mille stiililise suundumuse, s.t džässilembuse
kohta otseseid andmeid ei ole, kuid koosseisu järgi (K. Aavik as, cl, T. Maiste kl, E. Hendla v,
ts, A. Saarm tr, k, ja R. Valgre dr, kl, ak) otsustades seda tõenäoliselt siiski tehti. Džässilikku
tantsumuusikat mängiti
vahelduva eduga mujalgi, näiteks restoranides Küba (
Michel’s Six
Rhytm Boys), O.K.80 (J. Holsti orkester), Must Kass (sageli mängis ka Kuno Laren)81, Du
Nord (mõnda aega mängis siin R. Michel (Ojakäär 2000: 252–317)). Suviti oli tööpõld mõneti
veelgi laiem – lisandusid suvehooajal töötavad lõbustusasutused nii Tallinnas (Estonia suve-
aed, Pirita rannarestoran ja suveaed), Tartus (Vanemuise aed) kui ka kuurortlinnades Pärnus,
Haapsalus, Kuressaares ja Narva-Jõesuus, kus suures osas töötasid Tallinna ja vähemal määral
Tartu parimad (džässi)muusikud.
1920. aastail esines igal aastal mõnes Tallinna
restoranis ka naisorkester, nt Du Nordis mängis
naisorkester 1926. aastal pidevalt, edaspidi väikeste vahedega 1930. aastani välja, 1926. aastal
reklaamis restoran Evald kogu suve
Meta Margo orkestrit, 1927. aastal reklaamis naisorkestrit
Imperiaal, 1929 kutsuti publikut Marcelle’i “naiste tundi kell 12–02”, mil mängis naiste
instrumentaalkvartett. Paraku pole mingeid andmeid, et naisorkestrid oleks džässi mänginud,
sageli on neid hoopis prostitutsiooniga
seostatud (Hovi 2002: 143).
74 Sõjajärgseil aastail tuntud kui restoran Vana Toomas, praegu asub neis ruumides restoran Maikrahv.
75 Sõjajärgseil aastail oli keldrikorrusel üks Tallinna nooblimaid restorane Astoria. Vahepeal oli kogu hoone
Vene Draamateatri käsutuses, praegu uuesti luksusrestoran Astoria Palace.
76 Koosseisus R. Eichwald, J. Sahharov, E.
Pert , A. Eller, K. Paalse, P. Veebel, B. Jaanikosk.
77 Asus Harju tänaval Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vahelisel taashoonestatud alal.
78 Asus, nagu nimigi viitab, Draamateatri keldrikorrusel.
79 Nimetatud kohas töötas kogu nõukogude aja üsnagi populaarne restoran Viru, mida rahva seas “Viru lakaks”
kutsuti. Praegu asub seal Demini kaubamaja.
80 Asus Suur-Karja 18.
81 K. Larenist edaspidi lähemalt.
45
Nagu eeltoodust näha, mängisid peaaegu Ҁ Tallinna parimatest restoranidest džässbändid, mis
viitab selle muusikaliigi kiiresti kasvanud populaarsusele.
3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid Lisaks restoraniorkestritele alustas juba 1920. aastatel Tallinnas tegutsemist arvukalt
poolelukutselisi džässilikku tantsumuusikat mänginud juhumänguorkestreid.
Teadaolevate Tallinnas tegutsenud džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite andmed
on koondatud alljärgnevasse kronoloogilisse tabelisse (vt tabel 1), orkestritega seonduvad
fotod, mis õnnestunud leida, on ära toodud
lisas 1 ning sealsed fotode vastavad
numbrid on
paigutatud tabelisse. Ennekõike on püütud välja selgitada kollektiivide pilliline ja isikkoos-
seis, repertuaar ja selle hankimise viisid, stiililine suundumus ning esinemiskohad.
Mõned orkestrid, näiteks
Ossy-band, Red Reding Hood, millest ei ole teada ei täpset tegutse-
misaja algust ega lõppu, on paigutatud tabelis kohale, mis erinevate andmete kõrvutamisel
tundus nende puhul loogiline olevat. Kui ei ole teada orkestri täpset asutamisaega, on tabelis
selle asemel tärn (*), kui ei ole teada tegevuse lõppdaatumit, siis kaks tärni (**). Olgu öeldud,
et analoogse tabeli koostamist restoraniorkestrite kohta takistas nende koosseisude kiire
vaheldumine, täpse eksisteerimisaja ja stiililiste suundumuste ebamäärasus.
3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs Tabel 1. Tallinna tähtsamate poolelukutseliste (džäss)orkestrite andmed
Ork./ans. Nimi
Tegutsemise Juhi nimi
Pilliline koosseis
Arvatav
Vt
aeg
stiilil. suund
foto
nr:
Luna Boys 1923–**
Pole teada
As+v, ts+cl, tr, trb, kl, bž, dr
Svingieelne
1
The Murphy 1925–1929
K. Strobel,
V, as+cl, ts, tr, kl, bž, dr+tr, bs,
Svingieelne
4 ja 5
Band V. Compe
kb
Vivo Band 1926–1928
Pole teada
V, as+cl, ts+cl, kl, kb, bž, dr
Svingieelne
6
Red Hot 1927–1939
O.Vichmann V, as, ts, tr,kl, kb, k, dr, (vok)
Pool-sving
8
Ramblers Merry Party 1927–1932
Pole teada
V, 2 as, ts, 2 tr, trb, kl, bž dr, sph
Svingieelne
7
Melody Boys 1928–1933
E. Kulmar
V, 3 s, tr, trb, kl, bž, dr, sph
Svingieelne
Bi-Ba-Bo 1928–**
Th. Maiste
V, as, ts+cl, kl, bž, dr, sph, (vok)
Pool-sving
12
Estonia teatri 1929–1930
Pole teada
V, s+cl, s+fl, tr, kl, dr
Svingieelne
tanstuorkester Bonzo Band 1929–**
J. Pori
V, as, ts, tr, kl, dr, sph
Svingieelne
11
Play Boys 1929–**
R. Merkulov V+bž, as, ts, tr, trb, sph, kl, kb, dr
Svingieelne
The Estonian 1930–1933
V. Compe
V, as+cl, ts,ss, 2 tr, kl, dr
Pool-sving
13
Dance orchestra 46
Strong Hard 1930–1934
Pole teada
V, as, ts, bs, tr, kl, bž, dr, (ak)
Pool-sving
14
RodgersVinona Band 1930–1936
Pole teada
V, 2 as, s?, tr, trb, ak, kb, dr
Pool-sving
15
Jolly Fellows *–1931
R. Merkulov koosseis pole teada
Svingieelne
Mutli Strong 1931–1933
L. ja R.
2 as, ts, tr, trb, kl, ak, kb, dr
Pool-sving
16
PartyMutlid
Merry Boys 1931–1934
Ed. Poolakene koosseis pole teada
Pole teada
Merry Pipers 1931–1940
R. Merkulov V, as+cl, ts+cl, 2 tr, kl, bž, dr
Pool-sving
17
The Scouts 1932–1932
A. Jakoby
V, ts, kl, dr
Pool-sving
18
Band Eesti Maa-1934–**
Pole teada
V, as+cl, ts, tr, kl, bž, dr
Svingieelne
19
panga džäss Metronom1934–1938
E. Laansoo ? koosseis pole teada
Pool-sving
Kuldne Seitse 1936–1947
H. Speek
2 as+cl, ts, tr, kl, kb, k, dr
Sving
20
E. Kõlar
Modern1935–1937
Pole teada
as, ts, tr, trb, kl, kb, dr
Pool-sving
Trubaduur The Dancing 1935–1939
K. Raudsepp 2 as, ts, tr, kl, ak, kb, dr
Sving
21
Travellers Meie Poisid 1935–1939
G. Reeder
v, 2 as, ts+cl, bs, 2 tr, trb, kl, ak,
Pool-sving
22
sph, dr
Tallinna 1939–**
Pole teada
koosseis pole teada
Pole teada
Raudteelaste
klubi orkester Longhairs 1939–1941
J. Teng
2 as, 2 ts, 4 tr, 2 trb, kl, kb, k, dr
Sving
24
Red Reding *–**
R. Merkulov koosseis osaliselt teada
Pole teada
23
Hood Harmony *–**
pole teada
koosseis osaliselt teada
Pole teada
RevellersSilva *–**
pole teada
koosseis osaliselt teada
Pole teada
Red White *–**
pole teada
koosseis pole teada
Pole teada
Jolly Pipers *–**
H. Teder
koosseis osaliselt teada
Pole teada
R*–**
E. Laansoo?
koosseis osaliselt teada
Svingieelne
47
Stiilist ja koosseisudest Kõige adekvaatsema pildi Tallinna džässilike tantsuorkestrite stiililistest suundumustest saab,
kui võrrelda neid ja nende pillilisi koosseise sel ajal mujal maailmas valitsenud stiilide ja
vastavate orkestrite tüüpkoosseisudega. Tabelit (1) vaadeldes torkab silma, et Tallinnas ei ole
teada ühtki tüüpilist diksiländkoosseisu – enamikul juhtudest puudus koosseisust tromboon, ei
ole teada ka sellele stiilile viitavaid orkestrinimesid; kõigis teadaolevates koosseisudes, nagu
tabelist näha, oli viiul, mis teatavasti diksiländorkestri koosseisu ei kuulu.
Esimesed konkreetsed andmed mängustiili kohta on teada
The Murphy Band’ilt. Nagu Kurt
Strobel oma mälestustekassetil räägib (Strobel 1979), valisid nemad oma eeskujuks parimad
inglise orkestrid –
Savoy Orpheans’i ja Jack Hyltoni orkestri. Siin võib muidugi olla põhju-
seks allikmaterjali kättesaadavus – nimetatud orkestreid võis kuulda, s.t neilt oli võimalik ka
õppida, igaõhtustes Londoni
BBC tantsumuusika saadetes, ameerika orkestreid sai kuulata
ainult heliplaatidelt, mida oli tunduvalt keerukam hankida. Džässmuusikas on palju tunnetus-
likku, mida pole võimalik noodikirjas väljendada, ning seda saabki vaid tõeliselt häid muusi-
kuid ja orkestreid kuulates õppida. Neilt kirjutati maha nii seadeid kui kuulsuste soolosid ja
õpiti mõlemast. Seega on loomulik, et ka orkestrit formeerides võeti eeskuju oma iidolitelt.
Stiili valikul võis küll määravat osa etendada vajalike oskustega klarnetimängija puudumine,
kuid tõenäolisem on siiski teine variant – neile meeldis inglaste
lähenemine rohkem. Selline
mõttekäik tundub loogilisem, sest nad ei püüdnudki diksiländstiili õppida – kuigi klarnetist
(A. Kappet) oli nende koosseisus olemas –, vaid laenasid saksofoni ja asusid sellel mängimist
õppima. Seda arvamust kinnitab ka fakt, et pärast Saksamaalt naasmist, kus nad Dresdeni
lokaalis Tanzpalast Libelle töötasid kogu 1927. aasta suve vaheldumisi Ameerikast pärit
tantsuorkestriga (kellega neil Strobeli hinnangul mingit tasemevahet polnud (Strobel 1979)),
ei püüdnud nad oma stiili muuta, vaid suurendasid orkestrit hoopis teise trompeti ja bariton-
saksofoniga, nagu fotolt näha (vt foto 5 ja tabel 1). Kuna
The Murphy Band oli kuni laiali-
minekuni 1929. aastal tasemelt parim Tallinna tantsuorkester, on loomulik, et ta oli eeskujuks
ka teistele, eriti asutatavaile uutele orkestritele. Nii meenutab G. Ernesaks, kes alustas
1927. aastal trummarina
Vivo Band’is, et katsetati mitmesuguste koosseisudega (Ernesaks
1980: 57–59), kuid nagu fotolt näha võib (vt foto 6), oli
Vivo Band siiski üpris sarnane
The
Murphy Band’i esimese koosseisuga. Rääkides
The Murphy Band’i tuntusest ja mõjust meie
džässiliku tantsumuusika arengule, tuleb kindlasti mainida alates 1928. aastast toimunud
laupäevaõhtuseid ringhäälingu tantsumuusika ülekandeid Estonia Valgest saalist (Mutsu
1991, 7: 37), mille vahendusel kuuldi neid pealinnast kaugemalgi.
Sama nn inglise suuna teine mõjukam esindaja Tallinna tantsuorkestrite seas oli 1927. aastal
alustanud ja 13 aastat tegutsenud
Red Hot Ramblers (vt foto 8), olles sellega kõige
pikaealisem ja üldise arvamuse kohaselt ka 1930. aastate parim Tallinna tantsuorkester. Or-
kestri juht Oskar Vichmann oli oma eeskujuks valinud
Bert Ambrose’i ja
BBC tantsuorkestri,
püüdes neid igati jäljendada.
Kuna siinsete parimate tantsuorkestrite areng toimus paralleelselt inglise orkestrite arenguga,
on põhjust kasutada nende stiilimääratluses ka Inglismaal kasutatud terminoloogiat (Phillips82
sine anno: 7). Seega oleks tõenäoliselt kõige täpsem nimetada 1920. aastate koosseise
82
Sid Phillips (1907–1973), kuulus inglise klarnetist, saksofonist (as), pianist, helilooja ja (džässi)dirigent;
mängis 1933–1937 kuulsas Bert Ambrose’i orkestris. Peale II maailmasõda sai
British Big Bands Database’i
andmetel tuntuks “Inglise klarnetikuningana” (
http://www.google.ee/search?hl=ru&q=Sid+Phillips&lr =).
48
svingieelseteks, 1930. aastate esimese poole orkestreid aga
pool-svingorkestriteks (
semi-
swing)83, nagu kõnesolevas tabeliski tehtud.
Seoses svingstiili valdavaks muutumisega nihkus kogu meie tantsumuusika saksalikust mõju-
sfäärist inglise-ameerika muusika svingilikku tunnetusse ja 1930. aastate lõpul alustanud
orkestreid võib juba kahtluseta
svingorkestriteks pidada. Eeltoodud väidet kinnitab fakt, et
kui Tallinna 1930. aastate parim tantsuorkester
Red Hot Ramblers, kes reklaamis end inglise
stiili järgijana, ei saanud kümnendi alul veel läbi ilma saksa lööklauludeta, siis kümnendi lõpu
nimekamaid orkestreid Kuldne Seitse ei mänginud juba põhimõtteliselt saksa tantsumuusi-
kat.84 A. Mutsu andmeil tuleks orkestrite nimestikku lisada umbes
tosin palgalist restorani- ja
kohvikuorkestrit, kes ei saanud oma töö spetsiifika tõttu põhimõttekindlalt ühele stiilile pü-
henduda, kuid üldine suundumus svingstiilile oli siingi tunda, mida kinnitavad orkestrinimed,
näiteks
Four Swingers, Six Swingers.Tabelist ilmneb, et 1920. aastate orkestrid olid suhteliselt sarnased tol ajal valitsenud lärmaka-
võitu traditsionaalse džässi koosseisudega, kus nn kohustusliku instrumendina torkab silma
bandžo, erinevusena aga trombooni puudumine ja euroopaliku elemendina lisandunud viiul.
Nagu tabelist ja fotodeltki näha, eelistati meie džässi algaastail 6–7-pillilist koosseisu, kus
kindlasti oli viiul, klaver, trummid ja 2–3 puhkpilli (trompet ja 2 saksofoni), tavaliselt ka
bandžo. Enamikus orkestrites ei olnud veel kontrabassi, mõnel juhul kasutati bassipillina
susafoni (
Merry Party, Bi-Ba-Bo,
Bonzo Band). Kontrabassi ei olnud ka
The Murphy Band’i
algkoosseisus (vt foto 4), 1928. aastal tehtud fotol (foto 5) aga juba on. Kontrabassiga
koosseisud sarnanevad tüüpiliste inglise tolle aja tantsuorkestritega, mida mitmed meie esi-
mestest džässbändidest (
The Murphy Band,
Vivo Band, Red Hot Ramblers) oma eeskujudena
on maininud.
Alates 1930. aastatest on märgatav tendents orkestrite puhkpillirühma suurenemisele: nagu
tabelist nähtub, on üha sagedamini koosseisus teine trompet, tromboon ja/või baritonsaksofon,
kõikidel fotodel on saksofonimängija(te) kõrval näha ka klarnet. Seega on 1930. aastate koos-
seisud algavale svingiajastule kohaselt pehmekõlalisemad. Suurima muudatusena torkab
peaaegu kõikides orkestrites silma akordion, mis jääb kuni kümnendi lõpul tegevust alustanud
Longhairs’ini (vt foto 24) kõikide koosseisude lahutamatuks osaks. Üha harvem näeb tabelis
seevastu bandžot, mida aastakümne teisel poolel asendab pehmekõlalisem ja võimaluste-
rohkem kitarr (
The Dancing Travellers, Kuldne Seitse,
Longhairs, Six Swingers). Esimese
järgnevatel aastakümnetel tantsuorkestrites asendamatuks muutunud pilli – elektrikitarri –
kinkis teadaolevalt Tallinna garnisoni džässorkestrile kindral Johan Laidoner 1938. aastal
(Saan 2006: 58). See viitab otseselt svingiajastu kõlaideaalide rakendumisele Tallinna
džässilikes tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu (1999, 6: 23).
Tallinna restoranide ansambleid vaadeldes hakkab silma koosseisude suurem
mitmekesisus juhumänguorkestritega võrreldes: esines nii 3-liikmelisi (Estonia Punases saalis), 4-liikmelisi
(
Four Swingers Draamakeldris) kui ka 9-liikmelisi (
The Murphy Band Estonia Valges saalis)
koosseise. Kõige sagedamini esines restoraniorkestrina 5–7-meheline koosseis, mis võimaldas
juba mitmehäälsete seadete mängimist ja oli majanduslikult otstarbekam. Kuna restorani-
orkester ei saanud oma töö spetsiifikast tulenevalt pühenduda vaid ühes stiilis muusikale, pidi
83 S. Phillips ei kommenteeri neid stiilinimesid lähemalt. 1920. aastail oli USA-s ja mitmel pool Euroopaski (nt
Soomes) valitsevaks tantsumuusika stiiliks diksiländ, Inglismaal seevastu säilitas juhtpositsiooni väljapeetum
stiil, kus orkestri koosseisus oli ka viiul. 1930. aastate algupoolel toimus džässistiilide ja orkestri
tüüpkoosseisude kujunemine kogu maailmas (nn svingirevolutsioon USA-s 1932), seega ei saa siis veel
svingstiilist rääkida. Samas oli inglaste lähenemine svingi iseloomulikule kõlapildile lähemal kui diksiländ,
seega on määratlus pool-sving igati omal kohal.
84 H. Speegi intervjuust siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis.
49
koosseis võimaldama esitada repertuaari lööklauludest džässilike paladeni. Sellest tulenevalt
oli neis kõigis “kohustuslike” instrumentidena viiul ja akordion ning enamik muusikutest
mängis mitut pilli, mis võimaldas ka väikeses ansamblis kõlalist mitmekesisust saavutada.
Vokalistide osa Tallinna tantsuorkestrites oli suhteliselt tagasihoidlik. Kuigi on teada, et
Red
Hot Ramblersis laulis 1927–28 Nikolai Kultas, kes oli 1926. aastal laulmist õppinud Tallinna
Konservatooriumis A. Arderi juures, lauldes mõnda aega ka Estonia kooris (Lauri 1999: 14),
ning Bi-Ba-Bo lauljaks oli samal ajal Artur Rinne, ei ole teiste orkestrite koosseisudes ega ka
samade orkestrite hilisemates nimistutes lauljaid mainitud. Tõenäoliselt oli põhjuseks heli-
võimenduse puudumine, milleta hääle kuuldavakstegemine oli problemaatiline. Lauljad
ilmu -
sid Tallinna tantsuorkestritesse uuesti 1930. aastate teisel poolel, kui kasutusele võeti ruuporid
(megafonid). V. Ojakääru (2000: 159, 480; 2003: 295) väitel olid meie arvestatavamateks
džässilauljateks Georg Metssalu (tuntud ühe
parima trummimängijana), Friedrich Kaasik,
Harald Laan ja Eugen Raudsepp, kellest Laant võrreldakse Bing Crosby, Raudseppa Frank
Sinatra stiiliga (Ojakäär 2003: 294). Eesti silmapaistvaim, võib-olla isegi ainuke džässi-
lauljatar oli
Inge (borg)
Põder (vt foto 25)85.
RepertuaaristOrkestrite repertuaari kohta on tõepärast hinnangut küllaltki keeruline anda, kuna konkreet-
seid andmeid on vaid mõne kollektiivi kohta ning needki on üpris napid ja lünklikud. Tundub,
et käsitletaval ajajärgul Tallinnas džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite repertuaari
oleks siiski õige vaadelda tervikpildina, s.t nii juhumängu- kui restoraniorkestrid koos.
Osa
The Murphy Band’i repertuaarist (vt lisa 2) on V. Ojakäärul õnnestunud muusikute
mälestuste ja K. Paalse noodikogu abil taastada (Ojakäär 2000: 103–105), mõnede tuttavate
kaudu Inglismaalt hangitud klaverinootide nimesid mainib K. Strobel oma mälestustekassetil.
A. Mutsu andmeil võib bändi tantsupalade nimistusse lisada ka: “
Alaska”, “
Always”,
“
Charmaine”, “
Hallelujah”, “
Tea for two”, “
Whispering”, “
I can’t give your anything but
love”, “Valencia”, “Wenn der weisse Flieder wieder blüht”, “
Yes, sir, that’s my baby” (Mutsu
1991, 7: 33). Kuigi nimekiri on ebatäielik, sisaldades hinnanguliselt vaid veerandi nende
aktiivsest tantsurepertuaarist, on sellest näha, et mängitavatest paladest umbes pooled olid
inglise-ameerika päritolu, teine pool aga saksa lööklaulud. Tõenäoliselt lisandusid neile ka
populaarsemad viisid tuntumatest operettidest. Siiski äratab tähelepanu küllaltki suur hulk
nende kavas olnud ja hiljem igihaljaks osutunud
teemasid , nagu Donaldsoni “
Yes, sir, that’s
my baby”, Hendersoni “
I can’t give you anything but love”, Carmichaeli “
Star dust”,
Schonbergeri “
Whispering”, Youmansi “
Tea for two” jt, mis veel praegu, 80 aastat hiljemgi,
on sageli mängitavad. Enamik nimekirja paladest on rõõmsameelsed ja hoogsad – niisugune
oligi 1920. aastate džässi põhiolemus. Teades, et
The Murphy Band’i muusikalised eeskujud
olid pärit Inglismaalt, on alust arvata, et nad mängisid ka repertuaaris olnud saksa päritolu
muusikat inglisepärase džässiliku tunnetusega. See on seda tõenäolisem, et neil oli koosseisus
kaks arranžeerimisvõimelist
muusikut – V. Compe ja K. Paalse. Seega ei sõltunud nad liialt
algmaterjalist, olles võimelised seda ise soovitavas suunas töötlema.
Seevastu enamik teisi orkestreid pidi 1920. aastail veel valmis noodimaterjaliga läbi ajama,
mida toona oli küllaltki keeruline hankida. Mutsu andmetel oli
The Murphy Band kui parim
teistele eeskujuks ka repertuaarikujundamise küsimustes ning suur osa nende repertuaarist
kõlas mingil kujul teistegi orkestrite esituses (Mutsu 1991, 7: 33). Kuidas teised Tallinna
85 I. Põder-Laksi (1917–1996) mäletatakse tänapäeval rohkem baleriini, koreograafi ja balleti repetiitorina.
1930. aastate teisel poolel oli ta hinnatud ka džässilauljana, lauldes Estonia Valges saalis, Astorias, Tartu
Sinimandrias jm. Oli
Six Swingers’i solist.
50
orkestrid seadete hankimise küsimuse lahendasid, pole teada. Ei ole võimatu, et Compe ja
Paalse lubasid mõnel kasutada omi vanu “äramängitud” seadeid, mida nad ise enam ei vaja-
nud, kuid konkreetseid andmeid selle kohta pole.
Olukord muutus kergemaks 1930. aastate algul, kui hakkas
toimima välismaistelt kirjastustelt
seadete tellimise süsteem, mille aktiivse kasutajana on teada Tallinna tolle kümnendi parim
tantsuorkester
Red Hot Ramblers, kes oli võtnud selge suuna Bert Ambrose’i orkestri stiilile.
Seoses arranžeerijate nappusega võib järeldada, et sarnaste tüüpkoosseisudega bändid mängi-
sid ka suhteliselt sarnast repertuaari – kirjastuste pakutav valik (Mutsu 1991: 18) oli ühe-
sugune kõigi jaoks ja publiku lemmiklood suures osas samad. Seega oli põhiküsimus bändi-
juhi operatiivsuses ja muusikute õppimiskiiruses. Siit tuleneb loogiline järeldus – sama suun-
dumusega võis olla teisigi orkestreid, kuid
Red Hot Ramblers oli esimene ja parim neist,
mistõttu on see informatsioon just seoses nendega meieni jõudnud.
Repertuaari pilt hakkas mitmekesisemaks
muutuma 1930. aastate teisel poolel, kui kasvas
peale uus põlvkond arranžeerimisvõimelisi džässmuusikuid, nagu Priit Veebel, Hans Speek,
Boris Kõrver jt.
Võrdlusena 1920. aastatele vaadakem meie džässorkestrite repertuaari 1930. aastate lõpul ehk
siis kümmekond aastat hiljem. A. Mutsu (1991, 9: 70) andmeil olid enammängitavad: “
Close
your eyes”, “
Night and day”, “
June in January”, “
Moonlight and shadows”, “
My sympathy”,
“
Smoke gets in your eyes”, “
Alexander’s ragtime band”, “
Body and soul”, “
All of me”,
“
Stormy weather”, “
Caravan”, “
Sweet and lovely” jt. Seoses helifilmi tulekuga muutus üli-
populaarseks F. Churchilli “
One day my prince will come ”, svingseades said uuesti tuntuks
mitmed džässi algaastate lood: S. Brooksi “
Some of these days” (1910), I. Berlini
“
Alexander’s ragtime band” (1911). Kõik see on üsnagi svingilik repertuaar, millest enamik
jäi sageli mängitavaks järgnevatel aastakümnetelgi. Samas on toodud repertuaari raske siduda
konkreetse orkestriga. Mida üks või teine mängis, selle kohta on andmeid äärmiselt vähe.
Üht-teist on siiski õnnestunud leida. Näiteks on teada, et Kuldne 7 täiendas 1939. aastal tänu
õnnelikule juhusele oma niigi juba svingile orienteeritud repertuaari kolme Count Basie’
(“
Jumping at the Woodside”, “
One o’clock jump”, “
Sent for you yesterday”) ja nelja Artie
Shaw’ (“
Begin the beguine”, “
What is this called love”, “
Jungle drums”, “
I cover the
waterfront”) originaalseadega, V. Ojakääru noodikogus on säilinud 7 nooti
Longhairs’i
noodimapist: B. Carteri “
Nightfall”, V. Knighti & B. Greeni “
Tom-Tom the Piper’s Son”,
C. Basie’ “
Sent for You Yesterday”, N. H. Browni “
Pagan Love Song”, C. Gray “
Bye-Bye
Blues”, P. Maresi & L. Rapollo “
Farewell Blues”, C. Williamsi “
Echoes of the Jungle”
(Ojakäär 2003: 123).
Võrreldes kahe kümnendi repertuaari, on märgata nii üldpildi tuntavat mitmekesistumist kui
ka nihet ameerikaliku muusika osa suurenemisele ja saksa päritolu muusika vähenemisele
mängitavate palade nimistus. Kuigi saksa muusika, eriti filmimuusika, ei kadunud 1930. aas-
tatel kuhugi, oli tema osa oluliselt väiksem, ja nagu tol ajal tegutsenud H. Speek intervjuus86
siinkirjutajale mainis, tehti mõnigi kord populaarsest saksa meloodiast korralik svingistiilis
arranžeering, mis saksalikus stiilis tantsumuusika osa veelgi vähendas. Kümne aasta jooksul
oli peale kasvanud ka uus noorte andekate improviseerimis- ja arranžeerimisvõimeliste
muusikute põlvkond, mis muutis üldpildi oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks.
Tantsumuusika üldpildis lisandus toodud kollektiividele veel hulk meeleolumuusika ansamb-
leid ja rahvalikumat tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Viimaste kohta ei ole küll midagi
täpsemat teada. Džässorkestritega suutiski edukalt võistelda vaid J. Pori orkester (vt foto 26),
mis pillide koosseisult ja seega ka kõlapildilt oli üsnagi džässorkestriga sarnane. Põhiline
86 Intervjuu 17.05.2006 Stockholmis.
51
erinevus oli repertuaaris, mis J. Pori orkestril oli oluliselt rahvalikum ja lihtsakoelisem87.
Seega võiks tema orkestrit džässi leviku seisukohalt vaadelda ka teatava vaheetapina ja
lihtsamale või lihtsalt konservatiivsema maitsega rahvale džässiliku tantsuorkestri kõla
tutvustajana. Tänu sellisele repertuaaripoliitikale, arvukatele plaadistustele ja regulaarsetele
raadioesinemistele oli J. Pori orkester vaieldamatult Eesti populaarseim tantsuorkester 1930. aas-
tatel.
KokkuvõteTallinna džässi algaastate, s.t 1920. aastate teise poole vaieldamatu liider oli
The Murphy
Band, 1930. aastatel oli kandepind juba oluliselt laiem – parematest tantsuorkestritest rääkides
tuleks
Red Hot Ramblers’i kõrval eraldi välja tuua veel kolm:
Merry Pipers, Dancing
Travellers ja Kuldne Seitse, mis olid samuti publiku poolt kõrgelt hinnatud.
1920. aastate lõpuks oli Tallinnas 7–8 arvestatavat juhumänguorkestrit, millele järgmise küm-
nendi algul lisandus teist samapalju; teadaolevalt oli Tallinnas samal ajal ka umbes tosin
palgalist džässiliku orientatsiooniga restorani- ja kohvikuorkestrit. Seega oli džässilikku
tantsumuusikat mängivate orkestrite koguarv Tallinnas 1930. aastatel arvestatavas suurus-
järgus 25–30 orkestrit. Seda oli küllaltki palju 140 000 elanikuga linna (Eesti Entsüklopeedia
1936: 1363) kohta, tekitades juba arvestatava orkestritevahelise konkurentsi pakkumistele
parematesse (s.t ka paremini tasustatud) tantsusaalidesse ja restoranidesse. See tingis oma-
korda suure liikuvuse orkestrite isikkoosseisudes, mis muudab praktiliselt võimatuks, aga ka
ilmselt mittevajalikuks orkestrite täpsete isikkoosseisude iga-aastase fikseerimise, sest nii mõ-
nigi kord leiaksime sama muusiku nime ühe aasta jooksul mitmest eri kollektiivist. Tallinna
orkestrite tüüpilisemaid koosseise vaadeldes selgub, et sellel arenguetapil oli inglise orkestrite
mõju meie orkestritele suurem kui ameerika orkestritel. Väite kõige ilmekamaks tõendiks on
tromboonide vähesus orkestrites, mis omakorda viitab diksiländmuusika vähesele osale nende
repertuaaris, kuna tromboon on selles džässistiilis üks põhipille. Ei ole loogiline, et põhjuseks
oleks olnud trombonistide vähesus (kuigi ka see ei ole välistatud), kuna selleks ajaks tegutses
juba mitmeid sõjaväe ja Kaitseliidu puhkpilliorkestreid, arvukalt puhkpilliorkestreid eksistee-
ris ka tuletõrje, kultuuri- ja haridusseltside juures. Küll võis siin põhjuseks olla tehniliselt
heade, kas või algelise improvisatsioonivõimega klarnetistide puudumine. Klarnetil on aga
diksiländile omase vaba kontrapunkti loomisel trompeti ja trombooni ühendajana oluline roll.
Võrreldes Soomega, kus samal arenguetapil muutus kiiresti valitsevaks just diksiländstiil,
võibki põhiliseks olla otsese eeskuju ja õpetaja olemasolu klarnetist T. W. Tuomikoski näol.
Ajavahemikul 1918–1940 tegutses teadaolevatel andmetel Tallinnas kokku umbes 65 džässi-
likku tantsumuusikat viljelenud orkestrit, kus mängis (sh restoraniorkestrid) orienteeruvalt
420 pillimeest88 (vt pillimeeste nimestikku lisas 15):
87 J. Pori orkestri repertuaaris olid aukohal “Postipoiss”, “Mulgimaa”, “Kääri aga käised ülesse, asu aga tööle
kallale”, “Mu kodu on Roslagen Rootsimaa
rand ”, “Tango Notturno”, “Karjapoiss on kuningas” jt (Ojakäär
2000: 287).
88 Džässmuusikat viljelenud muusikute üldarv oli kindlasti märgatavalt suurem, sest ainuüksi eeltoodud fotodel
on 28 muusikut, kelle isikut pole õnnestunud tuvastada, samuti pole mitme orkestri kohta peale nime midagi
täpsemat teada. Siinjuures peab muidugi arvestama, et võib esineda isikkoosseisude kattumisi ja mõnigi kord
ei pruugi me osata nime ja nägu kokku viia. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et siia loetelusse pääsesid
siiski vaid professionaalid või oma tasemelt sinna lähedale küündinud muusikud. Nn tagamaa, mille hulka
tuleks lugeda nii oma lõbuks mängivad ja püsivast muusikutööst mittehuvitatud pillimehed kui ka algajad
noored muusikud, loetelus ei kajastu. Viimaseid ehk algajaid ei tohiks samas kuidagi alahinnata, sest nagu
käesoleva uurimuse edasised peatükid näitavad, moodustasid sõja tõttu emigreerunud teiste elualade
esindajad (meremehed, insenerid jne) ainuüksi Rootsis mitmeid arvestatava tasemega orkestreid, kelle
liikmeskonnast muusikute nimestikus ei ole kedagi, kuid kes oma muusikalise ettevalmistuse ja huvi džässi
vastu olid saanud kodumaal.
52
86 viiuli-, 83 saksofoni/klarneti-, 74 klaveri-, 24 akordioni-, 53 trummi-, 49 trompeti-, 15
trombooni-, 11 susafoni-, 19 kontrabassi-, 16 bandžo/kitarri-, 13 tšello-, 1 ksülofoni-,
flöödi- ja vibrafonimängija. Kui neid arve lähemalt silmitseda, torkab kohe silma, et
liidetavad ja summa ei klapi. Siiski pole selles midagi ebaloomulikku, kui arvestada, et
paljud muusikud mängisid mitut pilli. Kõige suurem oli siinjuures kokkulangevus viiuli-
ja saksofonimängijate seas – 15 juhul (Mutsu 1991, 10: 91–94); V. Ojakääru hinnangul
mängis 90% tolleaegsetest viiuldajatest ka saksofoni (Lille 2006: 12), seega oli
kokkulangevus tõenäoliselt oluliselt suurem;
10 naismuusikut: naispianistid
Erika Kodrau, Valentina Ild, Varvara Malama, Sarah
Muršak, Lydia Nahkur, Elli Patulova, Ira Regi ja Veera Vetting, trompetist Violetta
Borkmann ja viiuldaja Johanna Znamenski;
üsna palju oli samast perest muusikuid: vennad Flinkid, Ignatjevid, Kaasikud, Kallased,
Kirikalid, Kreutzbergid, Kurskid, Kuusikud, Kõlarid, Mullatid, Mutlid, Raudsepad,
Rosenbenkid, Sachsenid, Schellerid, Schütsid, Socherid, Šumjatserid, Veenred, Värgid,
õde-vend Borkmannid ja isa-poeg Lemmikud;
refräänilaulu harrastasid orkestrantidest Friedrich Kaasik, Roman Karise, Aleksander
Koromaldi (Leontjev), Herbert Kulm, Georg Metssalu, Enno Mullat, Jasef Mullat
(Emmanuel Muller), Voldemar Prügi, Artur Rinne, Rudolf Rotka, Adolf Scheller, Kurt
Strobel, August Truder, Evald Turgan, Raimond Valgre (Tiisel) ja Vladimir Vertennikov
(Mutsu 1991, 6: 22).
Kõige tüüpilisem oli 7-liikmeline koosseis: viiul, 2 saksofoni, trompet, klaver, kontrabass ja
trummid, s.t küllaltki ökonoomne koosseis, mis kõlab juba hästi (puhkpillid saavad kolme-
häälseid seadeid kasutada) ning võimaldab samal ajal mängida ka väga erinevat muusikat ala-
tes valssidest-tangodest kuni uute moetantsudeni. Seega oli siin muusikaline
taotlus ühenda-
tud majandusliku otstarbekusega.
Suuremates orkestrites lisandus tromboon (või teine
trompet) ja 1–2 saksofoni (Eestis ka akordion), mille tulemusel moodustus juba nn väike
bigbänd. Viiulit ja akordioni võis näha koosseisus isegi praktiliselt bigbändi mõõtu Tallinna
garnisoni džässorkestris (vt foto 22). Esimene Tallinna orkester, mis loobus viiulimängijast,
oli Kuldne Seitse (kusjuures nende algkoosseisu viiul veel kuulus), ja esimene orkester, mis
juba asutati ilma viiulimängijata, oli
Longhairs.
Täiskoosseisulisi bigbände on käsitletavast ajajärgust Tallinnas teada vaid viis – Tallinna
garnisoni džässorkestri kaks koosseisu,
Merry Pipers viimasel tegutsemisaastal, Kuldne 7
1940. aastast alates ja
Longhairs’i suur koosseis.
Juba algusest peale oli küllaltki selgelt tunda suunda saksaliku lööklaulu mõjusfäärist
ameerika-inglise muusika eelistamisele ja hiljem svingmuusika poole liikumisele, mis 1930.
aastate lõpul ka jõuliselt meie tantsumuusikasse sisse murdis.
3.3. DŽÄSS VÄLJASPOOL TALLINNA Džässi jõudmise aega teistesse Eestimaa linnadesse on praktiliselt võimatu täpsemalt
tuvastada, oletatavasti toimus see umbes 5–8 aastat hiljem kui Tallinnas. Samas pole üldse
kindel, millal kohalikud arengud nii kaugele jõudsid, et nende mängitavat muusikat kas või
tinglikult džässiks võiks nimetada. See ülesanne osutub keeruliseks ka seetõttu, et praktiliselt
kogu Kesk- ja Ida-Eesti (v.a Narva) kohta ei ole õnnestunud mingeid usaldusväärseid and-
meid leida. Märgatavalt parem on olukord Lõuna-Eestit puudutava informatsiooni osas (vt
kaarti joonis 1), mis osutus vägagi huvitavaks. Samas ei saa unustada, et džäss oli moes ja
53
alati on neid, kes reklaami huvides on valmis end võõraste sulgedega ehtima, sõltumata
sellest, kas selleks ka mingit alust on või mitte. Mingi tõenäosuse saamiseks on teadaolevate
andmete analüüs seega vajalik.
3.3.1. Keila Kõige lähem koht Tallinnale, kus loogiliselt võttes võis olla vajadus moodsama tantsu-
muusika järele, oli Keila – piisavalt suur asundus ja samas küllaltki lähedal Tallinnale, s.t
pealinna kultuuriuudised ja eeskuju kergesti kättesaadavad. Reet Leemetsa andmetel tegutses
alates 1932. aastast Keilas tantsu- ja meeleolumuusika orkester Keila Bänd, kelle põhitegevus
oli mängida tantsuks kohalikel kohviõhtutel. Sellest kollektiivist on samas artiklis toodud
1. mail 1935 tehtud foto, mille alusel on tuvastatud ka orkestri koosseis89. Kui otsustada nime
järgi, siis võiks oletada, et tegemist oli džässilikku tantsumuusikat mängiva orkestriga; teist
tüüpi koosseisud seda koos džässmuusikaga meile jõudnud terminit tavaliselt ei kasutanud.
Pillilise koosseisu järgi otsustades neil aga džässikalduvusi ilmselt siiski ei olnud,90 kuna siin
esinevad pillid (mandoliinid), mida sel ajal džässmuusikas kusagil ei kasutatud, samal ajal kui
puuduvad kõige tüüpilisemad pillid – saksofonid, ilma milleta sel ajal džässorkestrit ettegi ei
kujutatud. Keila Bändi stiilisuundumuste ja repertuaari kohta puuduvad igasugused andmed,
kaudse kinnituse eeltoodud väitele annab ka fakt, et ühtki Keila Bändis mänginud muusiku
nime ei leia Tallinna orkestrite nimekirjadest. Ei ole
usutav , et hea tasemega muusik leidis
ainuüksi Keilas piisavalt rakendust ega soovinud leida tööd mõnes Tallinna orkestris, kus
sissetulekud olid kindlasti oluliselt suuremad ja stabiilsemad. Nende võimalikule džässihuvile
ei viita ka R. Leemetsa artikkel.
3.3.2. Narva Suuruselt kolmas linn Eestis – 1939. aastal üle 22 000 elaniku – oli Narva. Eelmise sajandi
algul oli seal vägagi aktiivne ja rikas kultuurielu: mitu näitetruppi, etendati arvukalt operette
ja paaril korral isegi oopereid, heatasemeline muusikakool91, sõjaväe-, Kaitseliidu ja tuletõrje-
orkester, mitmed kultuuriseltsid (eesti Ilmarine ja Võitleja, saksa
Harmonie, Vene Emigran-
tide Komitee Narvas jt (Ojakäär 2000: 185–186)). Üsna arvukalt oli ka tantsumuusikaga
lõbustuskohti: hotellide Euroopa ja Peterburg ning raudteejaama restoranid, kohvikud ja
restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride
kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva-
Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone
kaks saali (
ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud.
Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas
elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel
tantsumuusikuid. Kui suvehooajal toodi Narva-Jõesuu parimatesse lokaalidesse orkestrid
valdavalt Tallinnast, siis kõik aasta läbi tegutsenud lõbustuskohad pidid talvehooajal toime
tulema kohalike muusikutega.
89 R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02.
90 Nagu edaspidi selgub, ei saa ainult koosseisu järgi siiski 100% kindlusega otsustada. Kuid Keila Bändi puhul
pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla.
91 Narvast on Eesti kultuuripilti tulnud Johannes Helila (tromboon, tuuba), Adolf Udrik (viiul), Karl Sillakivi
(klaver), helilooja Erich Jalajas, viiuldajad August ja Rudolf Millid, omaaegne parim svingviiuldaja
Jossif Šagal, lauljad Viktor Gurjev, Artur Rinne jt. Narvas alustasid oma muusikuteed ka Raimund Kull, Heino
Kaljuste, Vello Lipand, Kalju
Vest .
54
Siinsed andmed on suures osas saadud V. Ojakäärult, kes sai need omakorda Narvast pärit
kunstnik
Elmar Kellalt.92 Oma kirjas V. Ojakäärule loetleb Kell talle meelde jäänud
tantsuorkestreid (
Merly Band,
Tucky Band, Akkord, Ilmarine ja
Be-Be-Be) – see loetelu ei
pruugi kaugeltki täielik olla. Samas, kuna me ei tea nende orkestrite täpseid tegutsemisaegu, on
sellise mälupõhise rekonstruktsiooni korral täiesti tõenäoline, et kõik nad ei tegutsenud mitte
samal ajal, s.t tegutsevate orkestrite üldarv mingil kindlal ajahetkel võis olla hoopis teistsugune.
Ilmselt käsitlevad E. Kella andmed 1930. aastaid, sest ülinappidest Narva Postimehest leitud
teadetest selgub, et 1928./1929. aasta hooajal peeti Narva parimaks tantsuorkestriks
Darling-
Band’i Evald Purkini juhatusel, mida E. Kella loetelus pole. Samas pole Narva Postimehe
reklaamides mainitud kordagi Kella nimistus olevaid orkestreid, s.t tegutsemisajad ei kattu.
Darling-Band’i kohta on ajalehes kirjas, et “/.../ koosseisus on 2 saksofoni ja teised moodsamad
muusikariistad”93, mis viitab võimalusele, et neil võis olla džässilembene orientatsioon.
E. Kella andmeid võib siiski suhteliselt usaldusväärseks pidada, kuna ta ise mängis ka ühes
neist orkestritest (Akkord) kitarri ja noore muusikuna oli ilmselt linna muusikaeluga üsnagi
hästi kursis. Tema andmetel kuulusid linna tantsuorkestrite paremikku:
Merly Band, kes mängis Ilmarise,
Harmonie jt pidudel; koosseis teada osaliselt: tr, s, kl,
v, kindlasti pidid siia kuuluma ka trummid, võimalik, et kontrabass.
Tucky Band – juhiks Otto Kell (E. Kella vanem vend, v). Koosseisust teada kolm
(
arvatavalt eri aegade) viiulimängijat, kl, dr.
Akkord kasvas välja skautide orkestrist. Tänu säilinud fotole (vt foto 27) on selle orkestri
koosseis teada: 2 as, ts, tr, kl, kb, k, dr. Orkestrisse kuulunud Voldemar Maasalu ja
Helmut (Elmo) Reismaa kuulusid V. Ojakääru andmetel sõja ajal eesti laskurkorpuse
suurde džässorkestrisse (Ojakäär 2000: 190).
Ilmarine
– mängis peamiselt samanimelise seltsi öölokaalis ja pidudel. Koosseis on teada
osaliselt – cl, tr, s, millele lisandusid tõenäoliselt klaver ja trummid, võimalik, et ka
kontrabass ja kitarr.
Be-Be-Be koosnes peamiselt Narvas aega teeninud kaitseväelastest, seega juba oma
olemuselt suhteliselt kiiresti vahelduva koosseisuga orkester. Neile oli E. Kella andmetel
iseloomulik mitmehäälne laul.
Narvast pärit ajaloodoktor Rein Marandi mäletab
The Colibry Band’i, mille juhiks olnud
viiuldaja Voldemar Tupits ja tema vend Viktor. Orkestrist on säilinud 1932. aastal tehtud
ajalehefoto94, mis tutvustab uut 8-liikmelist tantsuorkestrit. Fotol on küll seitse muusikut: viiul-
daja, kaks saksofonisti, trompetist, pianist, akordionist ja trummar, s.t täiesti korralik koosseis,
mis võis vabalt mängida trükitud tantsumuusikanootidest. V. Ojakäär oletab, et üks saksofonis-
tidest võis olla Ervin Abeli isa Aleksander, kes teadupärast oli hea klarnetist-saksofonist, mängis
Narva diviisiorkestris ja teatriorkestris, suviti aga Narva-Jõesuus (Ojakäär 2000: 191).
Nimetatuist vähemalt Akkord ja
The Colibry Band olid ilmselt täiesti korralikud tantsuorkestrid,
selliste koosseisudega olid olemas kõik võimalused trükitud orkestratsioonide mängimiseks.
92 E. Kella kiri V. Ojakäärule (2000: 187–190). Mõningaid andmeid on leida ka Lembit Lauri kirja pandud
Nikolai Kultase memuaaridest, kes oli sõjaeelsel ajal seotud Narva-Jõesuuga ja sõja algul ka Narvaga (Lauri
1991: 43). Kuna Narva hävis sõja ajal suures osas, ei ole ei Narva arhiivist ega muuseumist õnnestunud leida
mingeid selleteemalisi dokumente ega fotosid. Samuti pole andmeid
ühegi selleaegse veel elava džäss-
muusiku kohta ei Narva kultuuriosakonna spetsialistil Jaan Lindel, sealsete tantsuorkestrite ajalugu uurival
džässmuusikul ja Narva muusikakooli õpetajal Boris Paršinil (telefonivestlused siinkirjutajaga 16.01.2007)
ega Tallinnas tegutseval Vana-Narva Seltsil.
93 Narva
Postimees 1928, 21.12.
94 R. Marandi pere kogus. R. Marandi (1921 Narvas – 2004 Uppsalas) ise võttis üliõpilasaastail Tartus
svingpianismi tunde L. Tautsilt, kes õpetas talle Teddy Wilsoni stiili võtteid. Rootsis mängis ta koos viiuldaja
A. Pisukesega aeg-ajalt eestlaste üritustel veel 1990. aastail (Intervjuu 20.07.1996 ja kirjad siinkirjutajale
1976–2000). Kõnealust fotot, mida V. Ojakäär kümmekond aastat tagasi nägi, ei ole õnnestunud enam leida.
55
Kui paljud orkestritest džässi vastu tegelikult huvi tundsid, pole kahjuks teada; tõenäoline on,
et koosseisud, kus olid nii trummid kui saksofon(id), seda teha püüdsid. Selle kasuks räägib
ka fakt, et suviti mängisid Narva-Jõesuu esinduslikumates lõbustusasutustes Tallinnast palga-
tud tippmuusikud või orkestrid, nagu Kuldne 7,
Merry Swingers, Leo Tauts Tartust jt, seega
polnud kohalikel noortel muusikutel eeskuju ja informatsiooni vaja kaugelt otsida. Tõenäoline
on ka, et viimatimainitud tipporkestrite süstemaatiline esinemine tekitas kohaliku (noorema)
publiku hulgas nõudluse analoogse džässilikus stiilis tantsumuusika järele ka pärast suve-
hooaja lõppu. Samas ei ole mingeid andmeid, et Narva lõbustusasutused oleksid mujalt talve-
hooajaks orkestreid või muusikuid palganud, nagu seda näiteks Tartus mitmel puhul tehti.
Seega võib järeldada, et kohalikud muusikud tulid selle ülesandega ise toime.
3.4. DŽÄSS LÕUNA-EESTIS 3.4.1. Tartu Vaadeldes džässi arengut Tartus, oleme tõsiste raskuste ees, kuna andmeid selle kohta on
äärmiselt vähe ja need on väga lünklikud. Tartlastel pole olnud ühtki ajaloohuvilist džäss-
muusikut, kes oleks analoogiliselt A. Mutsuga, 30–40 aastat tagasi, kui see veel võimalik oli,
ette võtnud vanade muusikute küsitlemise, andmete talletamise ja süstematiseerimise. Samuti
ei ole kirjutatud ühtki kogu Tartu kohviku- ja restoranikultuuri haaravat uurimust (nagu K.
Hovi seda Tallinna kohta on teinud), kust saaks usaldusväärseid andmeid selle valdkonna
kohta. Seetõttu puudub ka võimalus määrata täpsemalt džässi
osakaalu sealses muusikaelus,
samuti džässbändide osa kohalike restoranide ja kohvikute orkestrite üldarvus (mida me
samuti ei tea). Tartu džässielu kohta võib ajakirjandusest leida vaid üksikuid teateid, põhiliselt
lakoonilisi kontsertide reklaamtekste, kuid seni olemasolevail andmeil mitte ainsatki arvustust
või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse
jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios
mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere95 andmeil lühikest aega eksisteerinud
Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimu-
nud otse Tartu raadio stuudiost
Raadi mõisa lähistel 1930. aasta paiku (Ojakäär 2003: 150).
Kuna ei ole teada, millist repertuaari nad mängisid, oleks nende džässmuusika kategooriasse
paigutamine ilmselt pisut ennatlik.
Nagu mitmed kuulutused ja reklaamid ajalehes Postimees siiski kinnitavad, harrastati Tartus
1930. aastate esimesel poolel džässilaadset muusikat suvistel Vanemuise aiakontsertidel.
Kuigi konkreetseid nimesid mainitakse neis teadetes vähe, jääb mulje, et peamised esinejad
üritustel olid Vanemuise teatriga seotud muusikud. Nii näiteks kutsub Postimees 17. augustil
1930 Vanemuise aeda džässmuusikat
kuulama . Kontserti juhatas A. Slatkin96 ja laulis
95 Jaak Allmere (1912–2008) lõpetas 1931 Treffneri gümnaasiumi, kus tema muusikaõpetajaks oli Adalbert
Wirkhaus. Tema muusikahariduse kohta andmed puuduvad, küll on teada, et gümnaasiumipäevil pani A.
Wirkhaus ta kooli sümfooniaorkestrit juhatama (Ojakäär 2000: 211). Allmere andmetel oli juba tema
kooliajal Treffneris aktiivselt tegutsev tantsuorkester, mis mängis nii Tartus kui väljaspool – isegi Paides,
Järva-
Jaanis ja Rakveres (Ojakäär 2003: 150). J. Allmere asutas ja juhatas hiljem mitmeid (salongi)orkestreid
Elvas, Rakveres, Pärnus. Kõige džässilikum neist oli Pärnu Rannakohviku orkester 1943. 1944. aastal
emigreerus Rootsi, kus algul mängis paljudes restoraniorkestrites, hiljem oli mitmete sümfooniaorkestrite
viiuldaja, kunstiline juht ja dirigent; tegutses pikka aega ka pedagoogina Örnsköldsviki muusikakoolis. 1987
asutas sümfoniettorkestri
Prima Vista, millega ta 1992 ka Eestis esinemas käis (Ojakäär 2003: 225).
96 Abram Slatkin, tuntud Tallinna viiuldaja, mängis restoranis
Du Nord, mõnda aega koos R. Micheliga (Mutsu
1991, 10: 89), seotud ka Pärnu suvemuusikaga (Ojakäär 2000: 231).
56
E. Kruuda.97 Nagu kuulutusest selgub, toimus ka paar päeva varem analoogiline kontsert, mis
vihma tõttu publikunappuse all olevat kannatanud. Rõhutatakse siiski, et kohaletulnud publik
võttis kontserdi hästi vastu. Tähelepanu äratab kuulutuse lõpp: “Et muusika mõju veel suuren-
dada, kasutatakse väljamaa eeskujul valgusefekte”, mis viitab põhjalikult ettevalmistatud
kavale.
Viitena džässile leiame Postimehest (23.01.1932) teate, et Poeglaste gümnaasiumi peol
män -
gib tantsuks Ratsarügemendi jazz-band98. Ainsad meie käsutuses olevad andmed selle orkestri
kohta on mõned napid read Robert Tilgari päevikust (Tilgar II: 55)99 1938. aastast ja Heino
Asperi meenutused sama kümnendi lõpust. Tõenäoliselt oli see, nagu sõjaväeorkestrite spet-
siifika seda tingib, küllaltki kiiresti vahelduva koosseisuga ratsarügemendi puhkpilliorkestri
juures tegutsenud tantsuorkester, mis omakorda takistas kõrge mängutaseme saavutamist.
Samas oli sõjaväeorkestrite tase üldiselt üsna korralik, kuna need olid praktiliselt professio-
naalsed orkestrid, kes harjutasid iga päev. Seega, kui neid reklaamis eraldi välja toodi, pidi
selleks ka põhjust olema.
Tundub, et 1933. aasta suvi oli Tartu džässielus üsna aktiivne – Postimees100 reklaamib
20. juunil 1933 toimuvat jazzkontserti Vanemuise aias, “/.../ mida juhatab hra R. Michel,
solistina esineb E. Kruuda”. 23. juuni Postimees kirjutab jaaniõhtust Vanemuises: “/.../ Õhtu
lõpp-punktiks kujuneb aga tants saalis jazzorkestri saatel.” Orkestri ega selle juhi nime ei
mainita, saame vaid järeldada, et džäss on siingi saavutamas populaarsust – muidu ju poleks
mõtet seda rahvapeo reklaamis eraldi rõhutada. Seda muljet kinnitab ka Johannes Jürisson,
kes on kirjutanud: “Igal kolmapäeval esines džässorkester R. Michaeli101 juhatusel” (Jürisson
1982: 21).
Tartu džässielu mitmekesisusele viitavad 6. ja 9. augustil Postimehes ilmunud kaks lühikest
reklaamteksti, kus tutvustatakse omapärase nimega vokaalansamblit Ramola, mis on artikli
andmetel “jazzlaulukvartett, esimene Eestis”. Samast kollektiivist on Postimehes juttu ka
aasta hiljem. Nimelt kutsutakse 6. juuli 1934. aasta lehes samaks õhtuks taas Vanemuise aeda
jazz-kvartett Ramola kontserdile: “Kuna meil on vähe selliseid eriliselt koolitatud vokaal-
kvartette, on Ramola esinemine
eriliseks vahelduseks muusikasõpradele. Heaks tunnustuseks
kvarteti võimetele on ta edukas esinemine meie parimates suvituskohtades: Pärnus ja Narva-
Jõesuus ning möödunud suvel Vanemuise aias”. Nagu näha, on kvartett aasta jooksul üsna
aktiivselt tegutsenud, artiklis on välja toodud ka nende hea vokaalne külg. Antud juhul võib
juba tegemist olla džässiga.
97 Tõenäoliselt oli tegemist Ernst Kruudaga (1903–1974), kes oli Vanemuise solist aastail 1925–1974 (Haan,
Aassalu, Paalma 2000: 255).
98 H. Asperi andmetel tegutses ratsarügemendi jazz-band kuni riigikorra muutuseni juunis 1940 (intervjuu 8.01.
2007). Kahjuks oli orkester ratsarügemendi elus nii vähetähtis kõrvalnähtus, et rügemendi üsnagi mahukas
dokumentatsioonis (ERA F619, N2, S9) on neid mainitud vaid möödaminnes, nimesid nimetamata.
99 R. Tilgar (1920–1948). Päevikud käesoleval ajal vennapoeg Jaan Tilgari perearhiivis.
100 Postimees 1933, 14.06.
101 J. Jürisson kirjutab R. Michael, siinkirjutaja käsutuses olevate teiste allikate järgi otsustades peaks õige olema
R. Michel.
57
Kuigi toodud faktid on napid ja ka lünklikud, tundub, et huvi džässi vastu ja ka sellealane
tegevus oli 1930. aastate esimesel poolel Tartus küllaltki elav. Seda arvamust kinnitab ka
Tartust pärit Ovid Avarmaa,102 kelle andmetel oli 1930. aastate algul Tartus mitmetel
muusikutel ajakiri
The Melody Maker, samuti sai tema ise samal ajal esimesi juhtnööre džässi
mängimiseks restorani ja ööklubi pianistilt Rudi Treimanilt, kes andis ka Avarmaale mitu
The
Melody Maker’i aastakäiku. Nagu Avarmaa väidab, oli sel ajal Tartus “džäss õhus” (
ibid).
Tartu 1930. aastate teise poole džässmuusika kohta annavad põgusa ülevaate ühe sealse too-
nase noore muusiku Robert Tilgari päevikud, mis äratavad usaldust juba oma vormistamise
täpsusega: leheküljed korralikult nummerdatud, rohkesti kuupäevi ja I osa lõpus koguni kor-
rektne isikunimede register. Kahtlemata on see vaid üks tahk seal toimunust, kajastades seda
koolipoisi vaatevinklist, kuid ei maksa unustada, et ka suur osa Tallinna džässorkestritest
alustasid koolide orkestritena. Lisaks mainitud allikatele avavad Tartu 1930. aastate teise
poole džässorkestrite tegevust ka Kaarel Tuberiku103 käsikirjas memuaaridest, Ovid Avarmaa,
Alfred Benderi104 ja mitmete teiste intervjuudest ja kirjavahetusest kogutud andmed.
3.4.1.1. Tartu džässilike juhumänguorkestrite analüüs Analoogselt Tallinnaga on püütud järgnevalt analüüsida ka Tartus tegutsenud orkestrite
pillilisi koosseise, stiililisi suundumusi ja repertuaari. Tabelis 2 on kokkuvõtlikult ära toodud
teadaolevad andmed sealsete orkestrite kohta.
Tabel 2. Tartu džässilike juhumänguorkestrite andmed
102 Kiri siinkirjutajale 18.06.2007. Ovid Avarmaa (s 1920) õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, üliõpilasaastail oli
aktiivselt tegev Tartu džässielus. Emigreerus 1944 Rootsi, kus töötas mõnda aega koos Jaak Allmerega. 1951
siirdus Kanadasse, töötades pianistina algul Montrealis, 1960. aastate teisel poolel asus tööle Québeci Collège
d’éducation générale et professionelle’ is
, olles selle muusikaõpetaja pensionile siirdumiseni. O. Avarmaa enda
sõnul nakatus ta džässipisikuga umbes 10-aastaselt (see tõestab omakorda väidet, et 1930. aastate algul ei
olnud džäss Tartus enam tundmatu nähtus). Oma tõsist huvi sellealase teabe vastu sai ta rahuldada tänu
laevakaptenist isale, kes sageli Londonis viibis ja kogu “tellitud” vastavasisulise (aja)kirjanduse, noodid ja
plaadid pojale toimetas.
103 K. Tuberik, 1953. aastani Laatspere (1919–2002). Trompetist, asutas 1936 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi
tantsuorkestri “Poika”; jäi muusikaga seotuks elu lõpuni. Trompet aitas teda rasketel aegadel Ivdeli vangi-
laagris , asumisel Kurgaanis ja pärast vabanemistki. Lõpetas küpses eas Tallinna konservatooriumi ja tõusis
ENSV Riikliku Filharmoonia asedirektoriks-peadirigendiks. Pensionile siirdudes juhatas mitmeid hea-
tasemelisi puhkpilliorkestreid Tallinnas.
104 A. Bender (s 1920),
Blue Boys Band tantsuorkestri saksofonist, hiljem tunnustatud koorijuht ja pedagoog.
58
Tabel 2. Tartu džässilike juhumänguorkestrite andmed
Ork./ans. nimi
Tegutsemise Juhi nimi
Pilliline koosseis
Arvatav
Vt foto
aeg
stiilil. suund
Ratsarügemendi 1932–**
Pole teada
Pole teada
Pole teada
tantsuorkester Poika 1936–1937
K. Tuberik
As, 2 tr, trb, kl kb, dr
Pool-sving
28
Blue Boys Band 1936–1937
Pole teada
V, ts+cl, tr, kl, kb, dr
Pool-sving
29
Collegians Band 1937–1938
O. Avarmaa
Pole teada
Sving
Tartumaa 1937–1940
A. Sillaots,
2 as, ts, tr, trb, kl, ak, kb, dr
Sving
31
Kaitseliidu O. Avarmaa
tantsuorkester Blue Boys Band 1938–1941
R. Tooren
2 as, ts, tr, trb, kl, kb, dr,
Sving
30
(ak)
Sillaots ja Co 1937–1938
A. Sillaots
2 as, ts, tr, trb, kl, kb, dr
Sving
Kuldne 6 1938–1939
Pole teada
V, as, tr, ak, kl, dr
Pool-sving
32
Ratsarügemendi 1938–1940
Pole teada
2 as, 2 ts, 2 tr, 2 trb, ak, kb,
Sving
bigbänd dr
Ratsarügemendi 1938–1940
Pole teada
V, as, ts, tr, kl, dr
Sving
väike tantsuork. Blue Boys Bandi 1939–1940
Pole teada
Pole teada
Sving
noortekoosseisStiilist ja koosseisudest Nagu tabelist 2 nähtub, algavad täpsemad andmed Tartu džässilike tantsuorkestrite kohta
1930. aastate teisest poolest. Tabelit vaadates torkab esimesena silma, et siin pole ühtegi
diksiländkoosseisu (ka orkestrite nimedes ei ole viidet sellele stiilile), seevastu on enamik
orkstritest svingiliku orientatsiooniga. Kuna selleks ajaks oli juba toimunud nn svingirevolut-
sioon USA-s ja Lääne-Euroopas ning ka Tallinnas oli sving muutunud valdavaks, võiks
arvata, et see oli põhjus vähesele huvile diksiländi kui stiili vastu ka Tartus. Samas kinnitavad
siis noorte muusikutena alustanud O. Avarmaa, A. Bender ja P. Kroon,105 et Tartus tõepoolest
polnud ka varem ühtki arvestatavat diksiländorkestrit.
Kuna ei ole õnnestunud leida mingeid andmeid 1920. aastate teise poole ja 1930. aastate
algupoole orkestritest (v.a J. Allmere juhitud Treffneri Gümnaasiumi tansuorkester, mis tõe-
näoliselt ei olnud džässorkester), pole ka võimalik otsustada, millist teed mööda Tartu
orkestrid svingini jõudsid. Eeltoodud andmetele tuginedes saab väita, et diksiländi etapp jäi ka
siin vahele, seega on tõenäoline, et areng oli küllaltki sarnane Tallinnas toimunuga. Samuti on
selge, et tabelis toodud stiilimääratlustesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga, sest kooli-
poiste orkestrite mängutase, hoolimata nende selgest orientatsioonist svingstiilile, ei olnud
üldjuhul piisav (vähemalt esimesel aastal) korraliku svingmuusika mängimiseks. Samas võib
105 Intervjuud A. Benderi (13.01.2007) ja P. Krooniga (13.04.2005); O. Avarmaa kiri (29.08.2007).
59
arvata, et parimad nende hulgast, näiteks Kaitseliidu orkester (O. Avarmaa kirjast selgub,106 et
tal õnnestus Inglismaalt hankida mitmeid trükitud orkestratsioone, mis sisaldasid ka Coleman
Hawkinsi, Chew Berry, Benny Carteri, Red Alleni ja Dicky Wellsi107 plaadistustelt transkri-
beeritud soolosid) ning mõlemad Ratsarügemendi orkestrid, mis olid praktiliselt elukutselised,
olid selleks suutelised.
Tartu restoraniorkestrite kohta on info veelgi napim, konkreetseid andmeid (koosseis, muusi-
kute nimed) on R. Tilgari päevikus vaid restorani Tare orkestri kohta (v, as, ts, tr, trb, kl, ak,
kb, dr), samas (Tilgar II: 95) on toodud ka lühike iseloomustus: “Mängivad hästi!”. Asendus-
orkestritena põhiorkestri puhkepäevadel mängis Vanemuise restoranis ja Tares
Blue Boys
Band (edaspidi
BBB)
, Sinimandrias aga O. Avarmaa sving-kvartett (Tilgar II: 91). Kuna on
teada, et Tartu parimates restoranides – Sinimandria ja Vanemuise restoran/puhvet – mängisid
sageli Tallinna parimate sekka kuuluvad ansamblid
Red Hot Ramblers, Four Swingers (Tilgar
I: 203; II: 96) ja mitmed
kombineeritud koosseisud, kus koos Tallinna muusikutega mängis ka
Tartu muusikuid (Tilgar II: 95, Ojakäär 2003: 131), on alust arvata, et restoraniorkestrite
repertuaar ja stiil olid Tallinna mõju all ja sellega üpris sarnased.
Pillilisi koosseise vaadeldes on sarnasus Tallinna 1930. aastate teise poole orkestritega
märgatav – ka siin on enamik 6–8 muusikust koosnevad orkestrid, milles vaid kolmel juhul on
viiul ning enamikus 3–5 puhkpilli ja kontrabass, mis viitab omakorda svingilikule orientat-
sioonile. Vokalistide kohta Tartu enda tantsuokestrites ei ole mingeid andmeid, ainsa voka-
listina on teada koos
Four Swingers’iga Vanemuise restoranis esinenud Inge Põder (Ojakäär
2000: 295). Suuri džässorkestreid on Tartus vaadeldaval ajajärgul teada vaid üks – Ratsa-
rügemendi puhkpilliorkestri
big band.RepertuaaristAndmed Tartu oletatavalt džässilike tantsuorkestrite repertuaari kohta on väga lünklikud. Nii
mängis Poika O. Avarmaa andmeil suhteliselt palju saksalikku muusikat, mis lihtsamana oli
algajaile pillimeestele ilmselt jõukohasem,
Blue Boys Band’i esimese koosseisu ja
Collegians
Band’i repertuaari kohta konkreetseid andmeid pole; teades aga, et viimase juht O. Avarmaa
oli selleks ajaks juba aastaid inglise muusikaajakirja
The Melody Maker lugeja ja aktiivne
noorte džässirühmituse108 liige, sai ka
C-Bandi repertuaar vaid svingilik olla.
R. Tilgari päevikust pärinevad napid andmed
Blue Boys Band’i teise koosseisu repertuaari
kohta: Nick La Rocca “
Tiger Rag”, Shelton Brooksi “
Some of these Days”, Harry Aksti
“
Dinah”, Hoagi Carmichaeli “
Georgia on My Mind” ja “
Stardust”, Irving Berlini “
Alexander
Ragtime Band”. Kõik need palad on jäänud tantsumuusika klassikasse, eriti populaarseks on
muusikute seas osutunud “
Georgia on My Mind” ja “
Stardust” – mõlemast on tehtud kümneid
vägagi erinevaid seadeid ja džässimaailmas on vähe neid kuulsusi (avangardistid välja
arvatud), kelle kontserdikavades neid ei leiduks. Seega oli
BBB repertuaar igati ajastukohane
ja veel praegugi sageli mängitav.
Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa enda juhitud Kaitseliidu orkestrile hulga Amee-
rika orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega (vt ka
viide 106). Ratsarügemendi kummagi koosseisu repertuaarist pole teada ühtki konkreetset pala,
106 Kiri siinkirjutajale 8.06.2007. Avarmaa ise oli Tartu džässisõprade ringi liikmena, millest edaspidi lähemalt,
juba aastaid uurinud vastavat kirjandust ja heliplaate.
107 Coleman Hawkins (ts), Chew Berry (ts), Benny Carter (ts), Henry “Red” Allen (tr) ja Dicky Wells (trb, voc)
– selle aja tunnustatumaid USA džässmuusikuid (McRae 1990: 82, 99, 127).
108 Rühmitusse
kulusid Leo Tauts, Ovid Avarmaa, Viktor Tallmeister ja Henry Ambel. Neid ühendas Avarmaa
sõnul tugev esteetilis-intellektuaalne pühendumus džässile (Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007).
60
kuid seal mänginud Heino Asper kinnitas siinkirjutajale,109 et mängiti trükitud Ameerika
filmimuusika seadeid.
BBB noortekoosseisu repertuaari kohta ei ole mingisugust infot leidunud, täiesti reaalsena
tundub võimalus, et
BBB põhikoosseis abistas neid seadete hankimisel, muidu poleks nende
nimel esinemine põhjendatud olnud.
Kahjuks pole säilinud ühtki erapooletut arvamust Tartu orkestrite mängu kohta. Mõnedele
vihjetele toetudes võime teha ainult loogilisi järeldusi: Robert Tilgar kirjeldab, kuidas ta käis
restorani Sinimandria akna taga Tallinna pillimeeste (seal mängis
Red Hot Ramblers) mängu
imetlemas-õppimas. See viitab asjaolule, et väga hea ei saanud noortest muusikutest koosneva
BBB tase veel olla. Samas teame, et tegemist oli Tartu populaarseima tantsuorkestriga, kes
tööpuuduse üle ei kurtnud.110 Järelikult ei saanud nad ka viletsad olla.
Tilgari päevikust on pärit andmed ka Tartumaa Kaitseliidu tantsuorkestri kohta (vt foto 31).111
Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa Kaitseliidu orkestrile hulga Ameerika orkestrite
originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega. Tilgari andmeil oli ka
A. Sillaots arranžeerimisvõimeline muusik (Tilgar I: 194), seega oli see koosseis suuteline
oma repertuaari kujundama soovitud suunas.
Paar lehte edasi räägib Tilgar aga Sillaots ja Co kapellist, kus osalesid kõik eelmainitud
Kaitseliidu orkestri muusikud. Seega on loogiline oletada, et need kaks erineva nime all
toodud orkestrit olid tegelikult üks ja sel juhul on teada ka kapelli pilliline koosseis: 2 as, ts,
tr, kl, kb, dr.112 Tilgari andmeil tegutses see orkester 1937. aasta sügisest 1938. aasta kevadeni
ja oli küllaltki heal tasemel. Kuigi puuduvad konkreetsed andmed Sillaots ja Co kapelli
repertuaari kohta, on põhjust eeltoodud kokkulangevusi arvestades ja teades, et Avarmaa
pidas Leo Tautsi113 oma akadeemiliseks isaks (Ojakäär 2000: 173), arvata, et nad mängisid
svingi.
R. Tilgari päevikus on mainitud ka 1938/1939 tegutsenud tantsubändi Kuldne 6, kus pianistina
osales hilisem tuntud helilooja Johannes Bleive, kelle poja Rein Bleive perekonnaarhiivis leidus
12.11.1939 tehtud foto sekstetist (vt foto 32).114 Tilgari andmetel mängis Kuldne 6 küll
džässilikku tantsumuusikat, kuid
BBB mängutaset hindas ta paremaks (Tilgar I: 203).
109 Intervjuu 8.01.2007.
110 Pakkumisi oli isegi nii palju, et asutati noortest teine koosseis, kes ka esines
BBB nimel (Tilgar II: 92). Seda
infot, et
BBB oli Tartu parim tantsubänd, kinnitab ka eelnimetatud noortekoosseisus mänginud hilisem
tunnustatud pianist ja helilooja Gunnar Pedraudse, kes väidab, et isegi nende
teenistus oli 1941. aasta
esimesel poolel, kui nad mängisid Punaarmee ohvitseride majas (hoolimata veel mitte eriti kõrgest
mängutasemest) suurusjärgus kaks keskmist palka (Ilus 1994: 263). See fakt on seda kõnekam, et Tilgari
andmetel arvati nende palgast nn nimetasu (kuna pakkumised tulid tänu
BBB heale nimele) maha (Tilgar II:
92).
111 Orkestri asutajaks märgib seal mänginud Tilgar Ants Sillaotsa (Tilgar I: 194), samas orkestris mänginud U.
Veenre aga O. Avarmaa ja trummar L. Virkmaa (Ojakäär 2000: 173). Antud juhul tuleks eelistada ilmselt
Tilgari andmeid, kuna need on jäädvustatud oluliselt varem (Tilgar I: 194).
112 Ovid Avarmaa (kl), Ants Sillaots (ts, ak), Olgert Müürsepp (v, as), Kaarel Nemvalts (tr, v), Pripitkin ja
Rudolf Tooren (as), Uno Veenre (kb), Ilmar Sütt (dr).
113 Leo Tauts (1914–1973) oli esimesi improviseerivaid džässmuusikuid Eestis, õppis klaverit ja kompositsiooni
(H. Elleri juures) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, juhatas mitmeid orkestreid (Vanemuine,
Landessender
Reval, Eesti Raadio džässorkester), džässpianistina Teddy Wilsoni stiili järgija; sõjajärgseil aastail sai temast
üks populaarsemaid levimuusikaheliloojaid. 1960. aastate keskel oli tollajal
NSVL -i parimaks peetud Oleg
Lundströmi džässorkestri pianist. Tuntud ka oma tehnikahuvi poolest: ehitas endale ise auto, konstrueeris
heliplaadistamise seadme (Postimees 1938, 12.05). Tema boheemlaslikest juhtumustest liikus muusikute seas
palju anekdootlikke lugusid.
114 Muusikutest on õnnestunud tuvastada pianist Johannes Bleive ja akordionist Richard Kangro, viiuldaja võib
olla Alfred Offard ja trompetist Hugo Kull, kuid täiesti kindel see pole.
61
Tundub, et Tartu selle aja džässmuusikutest olid kõige paremal tasemel just pianistid: Leo
Tautsi peeti muusikute hulgas Eesti parimaks džässpianistiks ja nagu selgub kaasaegsete
R. Tilgari ja V. Ojakääru mälestustest, olid ka Ovid Avarmaa ja Heino Uibopuu head
improvisaatorid (Ojakäär 2000: 173, 380; Ojakäär 2003: 169); viimasega koos mängis
L. Tauts ka duos, millest on säilinud foto (vt foto 33). Kui siia lisada veel Tartusse õppima
asunud hilisem kirjanduskuulsus Ilmar Laaban (temast edaspidi lähemalt), kes Kuno Lareni
hinnangul115 oli päris hea džässpianist, ja Boris Kõrver116, tuleb nentida, et nii palju samal
tasemel ansamblipartnereid (nt bassimehi) Tartus küll võtta polnud. Kõik viitab aga sellele, et
uus ja aktiivne noorte džässmuusikute põlvkond oli siingi peale sirgumas.
Nagu neist nappidestki andmetest näha, džäss Tartus arenes; mitte küll veel nii hoogsalt kui
Tallinnas, aga siiski märkimisväärse aktiivsusega. Arengut soodustavate asjaoludena tuleks
välja tuua eelmainitud Tallinna parimate tantsuorkestrite/-ansamblite esinemisi Tartu
nooblimates restoranides, millest noored muusikud said eeskuju võtta, ja nii ootamatu kui see
selles kontekstis ka ei ole – Tartu Ülikooli. Kuigi ülikool ei teinud midagi otseselt džässi
edendamiseks, tõmbas ta magnetina õppima hulga džässiga kokku puutunud noori muusikuid
(H. Ambel, O. Avarmaa, R. Gross, E. Juštšuk, B. Kõrver, I. Laaban, R. Marandi, R. Pakasaar
jt), kes tahes-tahtmata osalesid rohkem või vähem ka kohalikus muusikaelus. Mitmeid
Tallinnas džässiga
tegelenud , s.t vastava algettevalmistuse ja eelteadmised saanud muusikuid
mängis ka Vanemuise orkestris, mis võimaldas L. Tautsil 1941. aasta kevadel džässikontserdi
organiseerida (vt ptk “Džäss kontserdilaval”). Muusikute kaudu oli niisiis ka Vanemuine
Tartu džässi arenguga seotud – peale teatri orkestrantide olid ka Vanemuise restorani sageli
palgatud head džässmuusikud, Vanemuise aias ja kontserdisaaliski kõlas aga üsna sageli
džäss(ilik) muusika just kontsertlikumal kujul.
Tallinnaga analoogset kokkuvõtlikku statistilist ülevaadet on Tartu tantsuorkestrite ja -muusi-
kute puhul märgatavalt keerulisem teha, sest meie käsutuses olevad andmed on oluliselt
lünklikumad. Siiski on andmeid 1930. aastate jooksul Tartus tegutsenud 19 arvatavalt džässi-
likku tantsumuusikat mänginud (või mängida üritanud) orkestri kohta.117 Kuna Tartu oli Eesti
Entsüklopeedia (1937, 8: 18) andmetel Tallinnast rohkem kui poole väiksem (1936. aastal
59 000 elanikku), ei pruukinud džässilike tantsuorkestrite arv suurem ollagi. Nimetatud 19
orkestri töös osalenud muusikutest on tuvastatud 109 pillimehe nimed (vt lisa 16), neist 21
pianisti, 20 saksofonisti, 3 klarnetisti118, 16 trompetisti, 6 trombonisti, 12 viiulimängijat, 12
kontrabassimängijat, 13 trummimängijat, 14 akordionisti ja 1 tšellist. Mitut pilli mängivaid
muusikuid oli tartlaste seas 13 (siia hulka ei ole arvatud saksofoni-klarneti kooslust), huvi-
taval kombel ei ole nimistutes ega ka ühelgi fotol kitarri-, bandžo- või susafonimängijat, mis
viitab otseselt diksiländstiili vähesele populaarsusele tartlaste hulgas – ilma nende instru-
mentideta119 on diksiländmuusikat väga raske mängida (diksiländorkestrit Tartus ei maini ka
115 Kiri autorile 1.12.2004.
116 Boris Kõrver (1917–1994) õppis 1932–33 Tallinna konservatooriumis klaverit E. Raudkatsi juures, hiljem
võttis eratunde
prof . A. Lembalt; 1937–40 õppis Tartu ülikoolis algul majandusteaduskonnas, 1938. aastast
õigusteaduskonnas, jätkates samal ajal džässiga tegelemist (1938. aastast alates Kuldse 7 pianist). Ülikooli
päevil tõlkis eesti keelde Sid Phillipsi orkestratsioonikursuse “
Course of Modern Orchestration” (Arike
1966: 5). Sellest tõlkest on säilinud üks masinakirjas eksemplar Rahvusraamatukogu arhiivifondis (RRK Ar.
94... B/Phillips), millest edaspidi täpsemalt.
117 Lisaks tabelis tooduile ka Mustlasjazz (mängis Adamtau tantsukursustel), Autojuhtide lokaali ja restorani
Eden ning mõnede koolide orkestrid, mille kohta täpsemad andmed puuduvad.
118 Üldjuhul mängivad kõik saksofonistid ka klarnetit, siin eraldi toodud kolme mehe kohta pole andmeid, et nad
saksofoni oleksid mänginud.
119 Susafoni puudumist Tartu tantsuorkestrites ei saa põhjendada pilli puudumisega – Tartus oli mitu heal
tasemel puhkpilliorkestrit (nt Ratsarügemendi orkester), kus nii pill kui ka mängija olemas olid.
62
R. Tilgar ega K. Tuberik oma mälestustes). Küll võib siin olla põhjuseks improviseerimis-
võimeliste klarnetimängijate puudumine.120
Võrreldes Tartu orkestrite pillide omavahelist suhet Tallinna samade näitajatega, torkab silma
viiuldajate vähesus saksofonistidega võrreldes (Tallinnas 86:83 viiulite kasuks, Tartus 20:12
saksofonide kasuks). Viiulimängijat ei olnud juba Poika koosseisus,
BBB hilisem koosseis ja
Kaitseliidu orkester on aga juba tüüpilised väikesed bigbändid. Eeltoodud ülinappidest
andmetest repertuaari kohta ilmneb, et 1930. aastate teisel poolel kasutati juba praktiliselt
kõikjal välismaiseid trükitud seadeid (arranžeerijate puudus oli ju üldine), millele viitavad nii
Tilgar, Avarmaa kui Asper. Seega saab ka järeldada, et arengu üldsuund oli analoogne Tallin-
naga, s.t siirduti saksaliku tantsumuusika mõjusfäärist ameerika-inglise džässiliku stiili poole,
mis omakorda viitab tõenäosusele, et tantsumuusika üldpilt oli mõlemas linnas suhteliselt
sarnane.
3.4.2. Lõuna- ja Lääne-Eesti väikelinnade džässilike juhumänguorkestrite analüüs Džässilikku tantsumuusikat mänginud või mängida üritanud tantsuorkestreid tekkis vaadel-
daval ajal mitmes Eesti linnas, eeskätt Lõuna- ja Lääne-Eestis – andmeid on õnnestunud leida
Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru, aga ka väikestes maakeskustes tegutsenud ja end “jazz-
bandina” määratlenud kollektiivide kohta (vt joonis 1). Kaardil toodud andmete alusel võime
väita, et Lõuna-Eesti oli kõige aktiivsem piirkond Eestis, kus džässiga tegeleti.
Joonis 1. Džässilike tantsuorkestrite levik
120 Seda arvamust toetab ka O. Avarmaa (kiri siinkirjutajale 2.12.2007).
63
Ülevaatlikkuse huvides on kõik teadaolevad orkestrid ja ansamblid vaadeldavast piirkonnast
koondatud kronoloogiliselt alljärgnevasse tabelisse. Kaardil toodutest ei ole tabelisse
kantud Karksi, Tali, Sammaste ja Pöide-Uuemõisa orkestreid, neid vaadeldakse järgmises peatükis
eraldi.
Tabel 3. Eesti väikelinnade džässilike juhumänguorkestrite andmed
Ork./ans. nimi
Tegutsemise Juhi nimi
Pilliline koosseis
Arvatav
Vt
aeg
stiilil. suund
foto
The Bonzo Band 1927–**
J. Pori ?
V, cel, cl, kl, bž, dr
Svingi-
eelne 10
Bummy Band 1927–**
A. Orav
3 v, cel, cl, tr, trb, kl,
Pole teada
35
bž, dr
The Orphey Band 1929–1930
Pole teada
Pole teada
Svingi-eelne*
Le-Ar-Di1930–1933
L. Käärma
V, cel+dr, cl+ts, tr, kl
Svingi-eelne
36
The Melody Makers 1932–1940
Joh. Sups
V, as, ts, tr, trb, kl, k, dr+ak
Pool-sving
37
Akkord 1935–1941
M. Rubin
V+as, as+cl, ts+cl, tr, trb+ak, kl, Sving
38
kb, dr
7 Sky Boys 1935–**
L. Käärma
V, as, ts, tr, kl, kb, dr
Sving*
Do-Re 1935–1941
J. Kammer
V, as, tr+k, kl, ak, kb, dr
Pool-sving
39
Rütmi Poisid 1937–1941
K.
Sinikas V+as, ts+cl, tr, kl, ak, kb, dr
Pool-sving*
40
UK1938–1940
E. Juttus
Fl, as, ts+cl, tr, trb, kl, ak, bž, dr
Sving
41
MG1938–1943
V. Kattai
V, 2 cl, 2 as, ts, 2 tr, trb, ak, dr
Sving*
42
Kandle teatri ork. 1938–1941
H. Kösti
V, 2 as, ts, 2 tr, kl, dr
Pool-sving
Väimela PKK 1938–1942
H. Juurikas
V+tr, cl, as, 2 tr, ak, kb, dr
Pool-sving
43
ABC Boys1939–**
Pole teada
Pole teada
Sving*
Pärnu TÜ 1940–1941
T. Karis
2 as, 2 ts, tr, trb, kl, kb, dr
Sving*
džässorkester ÜENÜPO *–1937–**
Pole teada
Pole teada
Pole teada
jazzorkester Haapsalu JK *–1937–**
Pole teada
V, as, ts, 2 tr, sph, kl, k, 4 ak, dr
Pole teada
44
Tabelis kasutatud lühendid:
Haapsalu JK = Haapsalu Jahtklubi orkester
Pärnu TÜ džässorkester = Pärnu Töölisühingu džässorkester
Väimela PKK = Väimela Põllumajanduskeskkooli I lennu jazz
ÜENÜPO jazzorkester = Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Pärnu Osakonna jazzorkester
64
Stiilimääratluse juures olev tärn (*) tähistab ansambleid/orkestreid, kelle stiililine suundumus
vastas põhimõtteliselt küll toodud määratlusele, kuid kelle puhul tuleks sellesse suhtuda
teatud reservatsiooniga. On selge, et koolipoiste ansambel, hoolimata tõsisest soovist näiteks
svingstiilis mängida, seda algul kohe ei suutnud. Sama kehtib Rütmi Poiste ja Pärnu
Töölisühingu džässorkestri kohta, kus V. Ojakääru andmetel oli probleemiks just eakamate
pillimeeste vanamoeline, svingile sobimatu fraseerimine (Ojakäär 2000: 238; Ojakäär 2003:
99). Tärnide vahel olev aastaarv tähistab aastat (kui ei ole teada asutamise ja tegevuse
lõpetamise aeg), millal antud koosseis kindlasti tegutses.
Nagu tabelist 3 nähtub, tekkisid esimesed džässilikku tantsumuusikat mängivad orkestrid
Lõuna-Eesti väikelinnades vaid mõni aasta hiljem kui Tallinnas: 1927. aastal eksisteeris
Valgas
Bummy Band (alustamise aeg ei ole teada121) ja Viljandis asutati
The Bonzo Band.
Pärnust on esimesed andmed 1930. aastast (Le-Ar-Di), 1930. aastate lõpuks jõudis džässilik
tantsumuusika ka Võru linna ja selle kõrval asuvasse Väimelasse.
Stiilist ja koosseisudest Kuigi Valga
Bummy Band ja Viljandi
The Bonzo Band tegutsesid samal ajal, oli nende
koosseis kardinaalselt erinev – Viljandi Maagümnaasiumi õpilase V. Zadorožnõi asutatud
koolipoiste tantsuansambel
The Bonzo Band122, kus viiulit mängis Johannes Porisammul
(John Pori)123, sarnanes
The Murphy Band’i esimese koosseisuga (tšello bassipillina oli
ilmselt oludest tingitud, mitte teadlik valik), Valga Poeglaste Gümnaasiumi
Bummy Band ei
sarnanenud aga otseselt ühegi orkestritüübiga124, sisaldades endas nii keelpilliansamblit (3v +
cel) kui peaaegu täielikku diksiländorkestrit (cl, tr, trb, kl, bž, dr), millest puudu vaid bassipill.
Mingeid täpsemaid andmeid koosseisust ega muusikalisest suundumusest ei ole teada
viljandlaste
The Orphey Band’i kohta. H. Raudla (1993: 130–134) andmetel sellenimeline
orkester 1929–1930 Viljandis tegutses; lähtudes nimevalikust järeldab V. Ojakäär, et nende
eeskujuks oli ilmselt inglaste
The Savoy Orpheans (Ojakäär 2000: 180), seega side svingi-
eelse džässiga võis olla täiesti reaalne.
Esimese teadlikult džässiliku suuna võtnud Pärnu orkestrina on andmeid Pärnu Poeglaste
Gümnaasiumi Le-Ar-Di kohta. Selle pillilis-isikulise koosseisu kohta saame andmeid fotolt
(vt foto 36). Tiit Kuusik räägib oma mälestustes (Pilliroog 1992: 25), et neil oli sihiks džässi
mängima õppida. Samas väidab ta, et ansambli loomise tõukejõuks oli suvel Pärnu kuursaalis
mänginud K. Strobeli orkester (Kõrvits 1963: 8).125 Seega on tõenäoline, et ka repertuaari-
valikul oli neile eeskujuks
The Murphy Band, mis võimaldab määratleda ansambli stiili
.Teine teadaolev Lääne-Eesti väikelinn Pärnu kõrval, kus võis ka mõningast džässisuunalist
tegevust täheldada, oli elava muusikaeluga kuurortlinn Haapsalu. Leida õnnestunud andmed
on kahjuks väga napid ja lünklikud, mistõttu on üldistuste tegemine oluliselt raskendatud.
Haapsalus mängisid ajalehe Lääne Elu126 andmetel suurematel pidudel sageli pealinna
121 Selle kohta pole midagi täpsemat ka muidu väga põhjalikus B. Kangro koostatud raamatus “Koolilinn Valga”
(Kangro 1984: 75), kus on avaldatud ka käesoleva uurimuse lisas toodud
Bummy Band’i foto.
122 Andmed
Heiki Raudla artiklist “Sakala” kalendris (Raudla 1993: 130–134).
123 J. Kikase andmetel oli ansambli asutajaks J. Pori (Ojakäär 2000: 280).
124 Teatavat kaudset
sarnasust võiks leida 1920. aastate teisel poolel ülipopulaarse P. Whitemani orkestriga, kus
keelpillidel oli siiski oluliselt suurem osakaal (Schwinger 1972: 55). Ei ole siiski andmeid, mis viitaksid P.
Whitemani eeskujule.
125 Antud juhul pidas T. Kuusik tõenäoliselt silmas siiski
The Murphy Band´i, sest Strobel, kes küll selles
orkestris mängis, laulis ja oli ka n-ö peamänedžer, moodustas omanimelise orkestri alles 1931.
126 Lääne Elu aastakäigud 1928–1938.
65
orkestrid
Bi-Ba-Bo, Red Hot Ramblers127 ja Merry Pipers, suviti 1937 ja 1938128 vähendatud
Kuldne 7 (Ojakäär 2000: 160). Andmeid on leidunud siiski kolme 1930. aastatel Haapsalus
tegutsenud kohaliku orkestri kohta: kümnendi esimesel poolel on ürituste reklaamides
seitsmel korral mainitud kohaliku Kaitseliidu
Mifa-Band’i129, Lääne Elu andmetel tegutses
1932. aastal “Kuursaali jazz-orkester hra N. Saksen’i juhatusel”130 ja 1930. aastate teisel
poolel (täpne tegutsemisaeg teadmata) eksisteeris Haapsalu Jahtklubi 13-liikmeline orkester
(Ojakäär 2000: 209). Kahe esimese kohta ei ole mingeid täpsemaid andmeid leida õnnes-
tunud, viimasest on säilinud foto (vt foto 44),
millelt selgub ka orkestri pilliline koosseis:
viiul, 2 saksofoni (as, ts), 2 trompetit, susafon, 4 akordioni, klaver, kitarr ja trummid, mis on
ebatüüpiline ja ei võimalda teha mingit konkreetset järeldust mängustiili kohta. Samas on
täiesti reaalne, et Kuursaali orkester võis olla tulevase Haapsalu Jahtklubi suure orkestri
eelkäija. Nende potentsiaalse stiililise suundumuse üle ei saa otsustada ka muusikute nimede
põhjal, sest vaid akordionist Tuuliku nimi figureerib Mutsu koostatud Tallinna pillimeeste
nimistus (Mutsu 1991 nr 10: 94).
Võru teadaolevalt esimene moodsa tantsumuusika viljeleja oli Heino Kösti poolt 1938. aastal
Kandle teatri juurde moodustatud orkester, mida võib näha Viruskundras ilmunud fotol131
(
Jõgi 2003: 96). Selle koosseisus on kolm saksofoni, kaks trompetit, viiul, klaver ja trummid,
s.t väike bigbänd, mis on täiesti sobiv džässiliku tantsumuusika mängimiseks. Arvestades
asjaoluga, et aastail 1939–1940 mängis seal ka Hendrik Juurikas,132 kes oli tuntud oma
kiindumuse poolest džässmuusikasse, on täiesti tõenäoline, et džässilikku tantsumuusikat
siiski teha püüti. Sõja ajal orkester lagunes, H. Kösti siirdus Tartusse Vanemuise orkestrisse
fagotistiks (Ojakäär 2000: 206).
Õppimise kõrval Väimela Põllumajanduskeskkoolis133 organiseeris H. Juurikas seal juba
1938. aasta sügisel oma koolikaaslastest 7-liikmelise džässorkestri (vt foto 43), millele kir-
jutas kõik seaded ise. Koosseisult oli ka see kollektiiv lähedane väikesele bigbändile (v, cl, as,
2tr, ak, kb, dr). Väimela bänd oli Võru kandi esimene teadlikult džässmuusika mängimiseks
moodustatud orkester. Peale orkestri foto, millelt saab teada kollektiivi pillilise ja isik-
koosseisu, pole nende tegevuse kohta õnnestunud leida mingisugust kirjalikku jälge.
1930. aastatel Lõuna- ja Lääne-Eestis tegevust alustanud 13 teadaoleva kollektiivi seas oli
vaid üks väike ansambel – Pärnu Le-Ar-Di – ja 2 kolme puhkpilliga 7-liikmelist orkestrit.
Valdavaks orkestritüübiks kujunes tolles piirkonnas 4–6 puhkpilliga väikese bigbändi
127 Lääne Elu 23.07.1935 andmetel toimus samalt
Red Hot Ramblers’i tantsuõhtult ka raadioülekanne.
128 Lääne Elu 8.07.1938: “Plaažil igal lõunal mängiva jazzorkestriga ollakse rahul” ja reklaamist Lääne Elu
2.10.1938: “Haapsalu tuletõrje avab hooaja sügisballiga, tellitud
suvine Kuursaali jazzorkester Tallinnast”.
129 Bändi kohta pole mingeid andmeid Läänemaa Kaitseliidu kroonikul
Aare Tammel (telefoniintervjuu
siinkirjutajale 17.04.2007) ega Haapsalu Muuseumil.
130 Lääne Elu 1932, 16.07.
131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud
koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist.
132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru
muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina.
Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit
mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi
4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate
muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg
Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina.
133 Sellist nime kasutab H. Juurikas, V. Ojakäärul Väimela põllumajanduskool (Ojakäär 2000: 208), EE (1938:
1246) annab kooli nimeks Väimela Põllutöökool. H. Juurikas õppis seal agronoomiat.
66
lähedane koosseis, ainult kahel juhul ei olnud koosseisus viiulit ja neljal juhul akordioni. Ühel
juhul (ÜENÜPO jazzorkester) ei ole koosseis teada, nii Valga (MK) kui Pärnu (Pärnu TÜ
jazzorkester) suuremad koosseisud lähenesid aga juba bigbändile.
Nagu tabelist nähtub, harrastas svingieelset stiili arvatavalt neli orkestrit, sh ka
Bummy Band,
mille nimi on tüüpiline hoopis “lärmidžässi” orkestrile (see stiil on aga ka svingieelne), kuid
keelpillide rühm koosseisus viitab ilmselt vanemat stiili tantsumuusika mängimisele. Viis
1930. aastatel tegevust alustanud orkestrit olid kõigi tunnuste järgi pool-svingorkestrid ja kuus
kollektiivi mängis (üritas mängida) svingi. Ühel juhul (Haapsalu JK) ei ole oletatavat stiili
võimalik määratleda.
RepertuaaristAndmed väikelinnade džässilike tantsuorkestrite repertuaari kohta on säilinud väga
ebaühtlaselt: mitme kohta (
Bonzo Band, The Orphey Band, Võru Kandle teatri orkester, MG)
pole ühtki konkreetset vihjet, Viljandi orkestrite
The Melody Makers ja Akkord, aga ka Valga
Bummy Band’i kohta on mõningaid andmeid leidunud.
Valga. Valga kohta kirjutab sealt pärit kirjanik Valve Saretok, et moodsate tantsude buum
puhkes 1920. aastate algupoolel, koos nendega jõudis sinna ka džäss (Saretok 1957: 111).
Samas on kirjas ka osa
Bummy Band’i repertuaarist: “
Komm in mein Paddelboot”
, “
Was
macht der Mayer am Himalaya”
, “
In Nizshnj-Novgorod”
, “
Bublitški”
, “
Alaska”
, “
If you knew
Susie”
, “
Ich hab’ das Fräulein Helen Baden seh’n, das war schön...”
, “
Eine kleine Freundin”
,
“
Leb wohl, schwarzbraunes Mägdelein”, “
Bummel-Petrus”
. See loetelu kinnitab omakorda, et
Valga tantsumuusikas oli 1920. aastate lõpul küllaltki arvestatav osa saksa repertuaaril, kuid
oli ka päris palju Ameerika autorite palu, nagu näiteks V. Youmansi “
Tea for Two”
, J. Burke’i
“
Yearing”, J. Meyeri “
A Cup of Coffe”, “
Good -bye, Johnny” (Saretok II 1957: 74). Neist
valdav enamik on käesolevaks ajaks ammu unustatud, Youmansi “
Tea for Two” on aga
saavutanud igihalja meloodia staatuse. See on küllaltki tüüpiline 1920. aastate teise poole
tantsurepertuaar, ent kui võrrelda seda näiteks
The Murphy Band’i repertuaariga, on märgata
selles saksa muusika suuremat osakaalu. Ei ole teada, kas valgalastel oli kasutada trükitud
noodimaterjali või kes tegi/kohandas neile seadeid, V. Saretoki andmetel oli
Bummy Band
Valgas aga väga populaarne (Saretok 1956: 223). Neid andmeid kinnitab ka Valgast pärit
saksofonist-klarnetist Leo Ojakäär oma kirjas V. Ojakäärule (Ojakäär 2000: 203).
Teise Valga orkestri MG (tegutses 1930. aastate lõpul ja 1940. aastate algul) repertuaarist ei
ole mingeid konkreetseid andmeid teada. Leo Ojakääru kaudu, kes ise seal mängis, teame
vaid, et mängiti svingmuusikat (Ojakäär 2000: 204), mis orkestri koosseisu vaadeldes (vt foto
42) tundub täiesti usutav.
Viljandi. Mõningaid andmeid Viljandi džässielu kohta on leida “Sakala” kalendris ilmunud
sealse koduloouurija Heiki Raudla kirjutatud Jüri Tibari134 materjalidel põhinevast artiklist
(Raudla 1993: 130–134). Samuti leiame mõningast teavet eelmainitud Robert Tilgari
päevikutest ja Viljandi I džässikontserdi (1937) puhul ilmunud ajaleheartiklitest. Kõigis neis
allikates on vaid üksikud konkreetsed andmed sealsete, muidu heal tasemel olevate džässi-
likku muusikat mängivate orkestrite repertuaari kohta.
The Melody Makers’i repertuaarist on
teada, et tol ajal populaarsete tantsulugude “
Tango Notturno”, “Ramona”, “Viljandi paadi-
mees” ja operetimeloodiate kõrval olid kavas juba ka näiteks “
Whispering” ja “
Caravan”.
Eino Juttuse (kelle vend Ervin kõnesolevas kollektiivis sageli asendusmängijana esinemas
käis) mälestuste kohaselt oli see üsnagi svingilembene orkester.135 Sellest orkestrist välja
134 Jüri Tibar (1917–2001), entsüklopeedilise mäluga Viljandi koduloouurija; tuntud ka suure džässihuvilisena.
135 E. Juttuse intervjuu siinkirjutajale 14.01.2007.
67
kasvanud Viljandi 1930. aastate lõpu parima tantsuorkestri Akkord repertuaari kohta pole
leidunud ühegi konkreetse pala nime, kõik allikad rõhutavad aga orkestri head taset. E. Juttuse
kinnitusel olid nad orienteeritud svingile.
Pärnu. Esimese teadlikult džässiliku suuna võtnud Pärnu orkestrina on andmeid Pärnu
Poeglaste Gümnaasiumi Le-Ar-Di kohta. Paraku piirduvad need isikkoosseisuliste andmetega,
repertuaaris olnud paladest pole midagi teada. Samas, arvestades asjaoluga, et nende suur
eeskuju oli
The Murphy Band, on tõenäoline, et ka repertuaarivalikus oli see tuntav.
Nii
Seven Sky Boys kui kümnendi lõpus tekkinud
ABC Boys olid algselt koolipoiste orkestrid,
kuid nagu V. Ojakäär (2000: 247–248) kirjutab, oli neil selge suund õppida svingi mängima;
näiteks üritati jäljendada kuulsa prantsuse džässviiuldaja Stephane Grappelli ja tema ansambli
mängumaneeri. Seda väidet kinnitab samas toodud loetelu ansambli repertuaarist: V. Youngi
“
Sweet Sue”, J. Kerni “
A Fine romance” (F. Astaire’i repertuaarist), J. McHugh’ “
A serenade
to the stars” (filmist “
Mad about music”, meil “Vallatu Gloria pansionis”), H. Warreni
“
Jeepers creepers”, H. Reveli “
Good night my love” (Shirley Temple’i filmist “
Stowaway”),
R. Raingeri “
June in January”, E. Powelli “
The snake Charmer” ja “
Somebody’s thinking of
you tonight”. See on üsnagi džässilik repertuaar, saksa autoreid ei ole loetelus ühtegi. Päris
ilma muidugi läbi ei saadud, tantsuõhtutel tuli ju mängida nii valsse, aeglasi valsse kui
tangosid (Ojakäär 2000: 250–251). Nagu Ojakäär samas meenutab, tuli mängida ka
krakovjakki, polkat ja jooksupolkat, mida levitati eriti hoolega. Tundub siiski, eriti kui silmas
pidada eespool mainitud S. Grappelli eeskuju, et
ABC Boys suundus küllaltki sirgjooneliselt
svingmuusika poole.
1937. aastal alustas Pärnus Rütmi Poisid (vt foto 40), mille repertuaarist konkreetseid palasid
teada ei ole, kuid nagu A. Niidu kirjast siinkirjutajale136 selgub, mängisid nad põhiliselt saksa
repertuaari. Nii tekib küsimus, kas nende mängu päris džässiks pidada saab, kuigi nad ise seda
nii määratlesid. Samas märgib V. Ojakäär, et nad mängisid üsna J. Pori orkestri stiilis (Oja-
käär 2000: 238), seega võib ka neid pidada nn üleminekuetappi kuuluvaiks teel tõelise
džässini. Rütmi Poisid oli V. Ojakääru andmeil 1930. aastate teise poole Pärnu populaarseim
tantsuorkester (
ibid).
Kahe ülejäänud Pärnu orkestri – Do-Re ja ÜENÜPO jazzorkestri repertuaari kohta mingeid
arvestatavaid andmeid leida ei ole õnnestunud.
Haapsalu. Nagu eespool mainitud, on küll teada kolme Haapsalus 1930. aastatel tegutsenud
tantsuorkestri nimed, kuid nende repertuaari kohta ei ole leidunud väiksematki vihjet peale
määratluse “mängib jazz”. Ainult Jahtklubi orkestrist on säilinud foto, kuid seal olev koosseis
ei ole tüüpiline ühelegi stiilile. Kuna tegemist on üsna suure koosseisuga, siis ei olnud neil
takistusi džässilike standardseadete mängimiseks, kuid ei ole andmeid, kas nad seda tegid või
mitte. Ei ole teada seegi, kas nende eelkäijaks oli ajalehes mainitud Kuursaali džässorkester,
kes oli N. Saksen137 ja kes Jahtklubi orkestri juht.
Võru. Kandle teatri orkestri (juhatas Heino Kösti) repertuaari kohta andmed puuduvad; on
teada, et 1930. aastate lõpul oli sellisele koosseisule (väike bigbänd) trükitud nii saksalikke
kui ameerika-inglise stiilis seadeid küllalt suures valikus saada. Väikelinna spetsiifikat
arves -
tades on tõenäoline, et kasutati mõlemaid, kuid millises vahekorras, pole teada.
Väimela Põllumajanduskeskkooli I Lennu Jazz’i repertuaari kohta on teada vaid paar pala, ent
kuna H. Juurikas, kes oli suur džässihuviline, oli suuteline ise lugusid mälu järgi transkri-
136 A. Niidu kiri siinkirjutajale 01.11.1995.
137 Sellenimelist muusikut ei ole Tallinna ega Tartu muusikute nimistus. Mutsu nimistus on küll saksofonist
Sachsen (Mutsu 1991, 10: 93), kuid tema
eesnimi ei ole teada, seega ei saa väita, et tegemist on sama
mehega.
68
beerima ja neist seadeid tegema138, on põhjust arvata, et see oli igati kaasaegne. Nagu teada,
oli just arranžeerimisoskuse puudumine suur probleem isegi
paljudele pealinna orkestri-
juhtidele. On teada ka fakt, et Võru Keskkooli lõpupeole, mis oli üks aasta tähtsamaid sünd-
musi linnas, kutsuti mängima Väimela džässbänd oma moodsa repertuaari139 pärast (Jõgi
2003: 14).
KokkuvõteNagu eelnevast selgus, ei erine Lõuna- ja Lääne-Eesti väikelinnade orkestrid oma pilliliselt
koosseisult oluliselt Tallinna või Tartu orkestritest; suurem osa neist on mõningaste variat-
sioonidega väikese bigbändi tüüpi, väikeseid koosseise on suhteliselt vähe, täismõõdulisi
bigbände pole ühtegi. Ei ole leidunud andmeid nende linnade džässi mängivate restorani-
ansamblite kohta, millega on seletatav väikeste orkestrite vähesus – ka Tallinnas olid väikse-
mad ansamblid põhiliselt restoranides. Küllaltki suur – 16-st 6 – on koolipoiste alustatud ja
sealt väljakasvanud orkestrite osakaal. Sarnaselt Tallinna ja Tartuga pole ka väikelinnades
ühtki diksiländile spetsialiseerunud orkestrit.
Repertuaari kohta ei ole võimalik adekvaatset ülevaadet teha, selleks on andmeid liiga vähe ja
need on ebaühtlaselt jagunenud. Siiski tundub, et üldpilt oli Tallinna ja Tartuga suhteliselt
sarnane, Tallinna orkestrite järgi joondumist on maininud ka mitmed muusikud (E. Juttus,
H. Juurikas, T. Kuusik). Tabelit vaadates võib tekkida petlik mulje, et pool-svingi ja sving-
stiili esines Lõuna-Eestis oluliselt rohkem kui Tallinnas. Tegelik põhjus on aga selles, et
enamiku tabelisse kantud orkestrite tegutsemisaeg langeb 1930. aastate teise poolde, mil
svingstiil oli juba kõikjal valdavaks kujunenud. Olemasolevad andmed viitavad võimalusele,
et saksaliku muusika osatähtsus oli väikelinnade orkestrites siiski suhteliselt suurem (nt Pärnu
andmed) ja nihkumine svingiliku muusika poole toimus mõnevõrra rahulikuma tempoga.
3.5. DŽÄSSI JA RAHVA(LIKU) MUUSIKA SÜMBIOOS Džässilike tantsuorkestrite tekkimise geograafiat vaadeldes (vt joonis 1) torkab silma suurem
orkestrite kontsentratsioon Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal. Selle nähtuse konkreetsed
põh -
jused vajaksid üksikasjalikku uurimist, kuid ühele olulisele võimalusele viitab Herbert
Tampere, kelle andmetel oligi ansamblimäng rohkem arenenud just Lõuna-Eestis (Tampere
1975: 43). Uurides lähemalt džässmuusika levikut Lõuna-Eestis, selgus, et mitmel pool
joonisel 1 nähtavast mõttelisest Tartu–Viljandi–Pärnu joonest lõunasse jääval alal on (eran-
dina ka Saaremaal Pöide-Uuemõisas) püütud džässi külakapellidega mängida. Selle avastuse
jälile juhatas siinkirjutaja üks Postimehe artikkel,140 milles räägitakse Karksi valla talu-
peremehest Jaak Karust, kes osaleb kohaliku Laulu- ja Muusikaseltsi tegevuses juba paar-
kümmend aastat ja olles kaasa läinud moodsa ajaga, mängib nüüd koos oma nelja pojaga
kohalikus jazzorkestris. Kuigi artiklis on juttu 1943. aastast, selgus uurimise käigus, et see
nähtus pärineb juba 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest (sõjaaega jäi vaid nn
järellainetus) ning seda on ette tulnud mujalgi kui Karksis. Nähtuse paremaks mõistmiseks
vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama.
138 Võru Kandle kultuurikeskuse arhiivis on teadaolevalt üle 2000 H.
Juurika arranžeeringu kõikmõeldavaile
koosseisudele sümfoniettorkestrist kuni väikeste džässbändideni, paraku on need kõik pärit hilisemast ajast.
139 Intervjuus E. Jõgile mainib H. Juurikas, et nende repertuaarist olid eriti populaarsed Frank Churchilli
meloodiad Walt
Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks
nimilugusid “
One Day My Prince will Come” on siiani jäänud sagelimängitavaks just džässansamblite poolt.
140 “Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03.
69
Igor Tõnuristi uurimusest “Koosmäng eesti rahvapillimuusikas” (Tõnurist 1996: 82) selgub,
et ansamblimängu traditsioon meie rahvamuusikas ei ole kuigi vana – pole isegi koosmängu
tähistavat rahvapärast terminit. Nagu kirjutab meie rahvamuusika üks suurimaid autoriteete
Herbert Tampere, on rahvapilliansamblite kohta varasematest aegadest väga vähe andmeid.
Teadaolevalt esimene kirjalik märge ansamblite eksisteerimisest eestlaste musitseerimises on
aastast 1765, kui Tartu raad lubas oma pulmamääruses eestlastel sel puhul muusikat teha kahe
viiuli ja torupilliga (Tampere 1975: 41). I. Tõnurist juhib oma eelmainitud artiklis tähelepanu
asjaolule, et meie rahvamuusika kujunemise omapäraks eelmisel sajandivahetusel oli tõik, et
meie koolilastel oli sageli võimalus omandada viiulimängu- ja noodilugemisoskus rahva-
koolides, mis soodustas viiulimängu erakordset populaarsust rahva seas, orkestrimänguga
tutvumine oli aga otseseks tõukeks ja eeskujuks paljude rahvapäraste instrumentaalansamblite
tekkimisel. Lisaks viiulile said eelmise sajandi algul populaarseks kitarrid ja mandoliinid, mis
ilmusid esmajoones seoses vaimuliku, aga ka sentimentaalse
ilmaliku musitseerimisega
(Tõnurist 1996: 50). Tõnurist märgib ka, et eriti palju uuendusi tõid külamuusikasse Esimese
maailmasõja järgsed aastad. Laialt levis uus pill akordion, tuntuks said havai kitarr ja bandžo
– kõik need lülitati külakapellidesse.
Uute tantsude (tango, foks) levikuga laienes tunduvalt ka külakapellide repertuaar (Tõnurist
1996: 82). Kuna selleks ajaks oli tekkinud arvukalt puhkpilliorkestreid, kasutati küla-
kapellides tihtilugu sealt pärit pille (trompet, klarnet, trumm), millest tulenevalt kujunes nende
kapellide koosseis üsna kirjuks. Tõnurist kirjutab: “Külapillimeeste ansamblitesse ehk küla-
kapellidesse ühendati kõik olemasolevad muusikariistad ja esialgu võib näida, et mingisugust
süsteemi polnudki” (Tõnurist 1996: 72). Tegelikult ei olnud asi nii lihtne. Külakapelli üles-
anne oli eelkõige tantsumuusika tegemine pulmades, küla pidudel, talgutel. Seega teenindas
külakapell suhteliselt kitsast ringkonda: oma küla, harvem mitut küla või valda. Nagu
Tõnu -
rist samas rõhutab, oli eelmise sajandi algul juba märgata selget musitseerimisvormide jagu-
nemist maaelanikkonna eri sotsiaalsete kihtide vahel: küla tantsupeol musitseeriti hoopis
teistmoodi kui alevi tantsupeol. Sellest tingituna toimus ka teatav külakapellide jagunemine –
osa jälgis ja säilitas senise, rohkem kohalikke traditsioone arvestava stiili, teiste puhul toimus
sageli omapärane kahestumine: külapeol mängiti endist viisi rahvalikku repertuaari, alevis aga
uuemat, välismaist päritolu tantsumuusikat nootidest (Tõnurist 1996: 71–72). Samas oldi
mõlemal juhul sõltuvad kohapeal olemasolevatest pillimeestest. Eeltoodust lähtuvalt ongi
meie külakapellide koosseis üpris ettearvamatult
mitmekesine , mis järgnevale arengule selge
pitseri paneb.
Nagu eespool mainitud, jõudsid uudsed moetantsud ja koos nendega ka džässmuusika Eesti-
maale 20. sajandi teisel kümnendil; kõigepealt suuremate linnade tantsusaalidesse, 1920.
aastate lõpuks aga juba ka väiksematesse kohtadesse. Nagu selgub, üritasid uue suunaga kaasa
minna ka erksamad külakapellid, kellest mõned võtsid asja nii tõsiselt, et end tõsimeeli
“
jazzband’iks” nimetasid. Seega käivitus akulturatsiooniprotsess kohaliku rahva(liku) muusi-
ka ja džässmuusika vahel. Nii tekkis Lõuna-Eestisse (erandina ka Saaremaal Pöide-Uue-
mõisasse) mitmeid äärmiselt omapärase koosseisuga, end džässbändina identifitseerinud ja
sellest tulenevalt ka ilmselt džässilikku tantsumuusikat mängida üritavaid ansambleid. Oma
suundumuste järgi saab neid jagada kaheks rühmaks. Esimese moodustavad ansamblid, mis
võtavad selge suuna džässansambliks kujunemisele (Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkerster,
Uue-Kariste jazzorkester UK), hankides vajalikud pillid ja asudes aktiivselt repertuaari
vastavas suunas kujundama, kas uusi moodsaid lugusid raadiost maha kirjutades (Tali orkes-
ter) või noodikauplustest trükitud välismaiseid seadeid ostes/tellides (UK). Teise rühma
kuuluksid aga külakapellid, kes üritavad džässilikku muusikat mängida olemasoleva koos-
seisuga. Vaadelgem neid mõlemaid veidi lähemalt.
70
3.5.1. Rahvalike sugemetega džäss Peatume kõigepealt esimese grupi ansamblite juures. Tali141 külakapell ja selle baasil tekki-
nud Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester sobib hästi kõige tüüpilisemaks ümberkujunemis-
protsessi näiteks. Hendrik Juurika andmetel tegutses Tali vallas 1930. aastate algul kohaliku
taluniku Karl Talu juhtimisel külakapell, kus Karl Talu ise mängis viiulit, tema vend Kristjan
trumme, Arnold Ilov bandžot ja noor Hendrik Juurikas (alustas kapellis juba 9-aastaselt!)
mandoliini (Ojakäär 2000: 207). Külakapelli džässbändiks ümberkujundamise initsiaator oligi
nooruke Hendrik Juurikas, otseseks tõukeks Olustveres kuuldud Viljandi džässorkester. Ta
meenutab veel 68 aastat hiljemgi oma intervjuus E. Jõgile (Jõgi 2003: 9) selle orkestri
mängitud pala “Indiaani armuhüüd”, milles kuuldud saksofonide
corust peab peamiseks
põhjuseks, miks temast sai saksofonimängija. H. Juurikas ei maini intervjuus kuuldud orkestri
nime, kuid tõenäoliselt oli tegemist
Melody Makers’iga, sest kuigi olemasolevatel andmetel
asutati ka teine Viljandi orkester Akkord 1935. aastal, on väheusutav, et värskelt asutatud
orkester suudaks kohe nii mõjuvalt esineda. Tekkinud
idée fixe’i mõjul ostis H. Juurikas 1935.
aastal endale jalgrattaostuks määratud raha eest pruugitud tenorsaksofoni (millest tulnud
kodus tõsine pahandus) ja asus selle mängimist õppima. Mõningad algteadmised hankinud ta
ühelt sugulaselt, kes oskas veidi klarnetit, põhiline õppimine toimunud paratamatult omal
käel, sest elati ju suurematest keskustest suhteliselt kaugel. Ilmselt edenes asi hästi, sest
järgmisel aastal ostis ka vanem vend Karl endale altsaksofoni; kuna kohalik
kaupmees Voldemar Kaiküll oskas trompetit mängida, oligi džässbändi kolmehäälne “edurivi” olemas.
Orkestriga (vt foto 45) liitus ka akordionist Paul Tamm, ülejäänud osa bändist – viiul, bandžo
ja trummid – tulid eelnevalt tegutsenud Karl Talu külakapellist. K. Talu jäi esialgu ka orkestri
juhiks edasi.
Eelmainitud intervjuus meenutab H. Juurikas, et 1936. aastal ostis isa neile patareidel töötava
raadiovastuvõtja, mis sai vastasutatud džässbändi oluliseks õppevahendiks – igal nädala-
vahetusel kuulati Tallinna parimate orkestrite ülekandeid, õpiti neist ja kirjutati kuuldu
üles142. Džässbändi repertuaari hangitigi algul raadiost eeskätt K. Strobeli ja J. Pori orkestrite
lugusid mälu järgi maha kirjutades143 (siit on pärit ka H. Juurika esimesed arranžeerimise
katsetused), hiljem ka
Esto -Muusikast UFA filmimuusika noote ostes.
141 Tali (ka Talli) asula oli Eesti Entsüklopeedia andmetel samanimelise, umbes 1400 elanikuga valla keskus
Edela-Eestis Saarde kihelkonnas.
142 Raadiost kuulis Tali džässbänd ka P. Veebeli 1936. aasta kontserti, mis neile ereda mulje jättis: “Mõned lood
kontserdi kavast nagu parafraas “Rukkiväli”, /.../ Sarah Leanderi laulud “Ma seisan sajus ja ootan sind” ja
kolmas meloodia “Sa oled mu õnnetäht”/.../ said kohe paberile kribitud ja Tali džässorkestri repertuaari
võetud” (Jõgi 2003: 11). Eeltoodud tsitaadist leiame veel ühe väärtusliku vihje – P. Veebeli kontserdil oli
teatavasti kava 12. punktina “Möödunud šlaagreid”, täpsustamata milliseid. Loogiliselt võiksid need palad
just sinna kuuluda.
143 Siin tuli ilmsiks H. Juurika hea muusikaline mälu ja terane kõrv – tema oli see, kes lood raadiost üles kirjutas
(Karli ülesandeks olid sõnad). See fakt, et kuuldud lugusid suutis mälu järgi transkribeerida ilma muusikalise
hariduseta 15-aastane külapoiss, tundub lausa uskumatuna, kuid nagu H. Juurikas samas intervjuus mainib,
oli Tali 6-klassilises koolis väga tugev muusikaõpetus – kirjutati viiuli järgi diktaati (!) – ja tema enda sõnul
sai temast seal täielik muusikasõltlane. H. Juurika muusikalise alghariduse juures tuleks ilmselt arvestada ka
tema isa osa – tsaariarmee orkestrandina pidi ta noodikirja korralikult valdama ja kuigi intervjuus seda ei
mainita, võib arvata, et koos oma lastele pillimängu õpetamisega tehti neile selgeks ka noodikirja saladused.
71
Nagu H. Juurikas meenutab, sai Tali orkester üsnagi tuntuks ja nende tööpiirkond ulatus
Häädemeestest Karksi-Nuiani. Erilise uhkusega mainib ta, et Vabadussõja mälestusmärgi
avamisele Karksi-Nuias (23.06.1936 – T.L.) kutsuti just neid, mitte Pärnu või Viljandi
orkestrit.144
Kuigi selles orkestris oli kolm puhkpilli ja viiul ning piisav huvi džässmuusika vastu, ei saa
päris kindel olla, kas nende muusika ikka džässi mõõdu välja andis – rohkem kui pool bändi
oli siiski külakapelli taustaga. Samas, veidi tagasihoidlikumal moel võis see täiesti reaalne
olla, sest H. Juurika muusikuandes ja džässihuvis pole mingit põhjust kahelda ja nagu eel-
toodust nähtub, oli nende repertuaar tänu pidevale uuendamisele täiesti kaasaegne. Seega
toimus siin sümbioos rahvaliku külakapelli muusika ja uue džässiliku tantsumuusika vahel,
mida võiks käsitleda ka valiva akulturatsioonina. Antud juhul kujunes ilmselt valdavaks džäs-
silik alge.
3.5.2. Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika Teine grupp tundub akulturatsiooni toimimise seisukohast huvipakkuvamgi – selle kaudu
peaks olema paremini jälgitav protsessi algstaadium. Siia jaotusse kuuluvaid külakapelle on
praeguseks hetkeks teada kolm:
Kaarli Sammaste Jazz (3 viiulit, kitarr, bandžo, balalaika ja trummid)
Karutsi Jazz (2 viiulit, lõõtspill, kitarr, 2 bandžot, tšello, kontrabass ja trummid)
Pöide-Uuemõisa jazzorkester (viiul, klarnet, lõõtspill, 2 kitarri, 2 trummimeest, kannel ja
4 mandoliini).
Kõik kolm on tolle aja džässorkestri jaoks äärmiselt ebatüüpilised – kannelt, mandoliini või
balalaikat ei kasutatud siis üheski
tavalises džässbändis, samas puudus neis aga saksofon või
mõni muu
puhkpill .145 Kuigi neil kõigil oli koosseisus trumm (Pöides koguni kaks), ei olnud
need päris džässbändis kasutatavad trummid, vaid puhkpilliorkestrist laenatud inventar, mis
oli käepäraste vahenditega kasutatavaks kohandatud.146 Ka lõõtspill ei ole tavaline džäss-
ansambli pill – olles küll akordioni sugulane (mis tol ajal ülipopulaarsena oli enamikus
orkestrites), seab ta oma konstruktsiooni omapära tõttu mängijaile ranged helistikulised piirid,
mis on eriti ebamugavad puhkpillimängijaile (v.a
in C pillid).
Neile omapärastele koosseisudele võib leida lisaks I. Tõnuristi väitele, et külakapellidesse
ühendati kõik olemasolevad muusikariistad, veel teise põhjenduse: väikesed keelpillid, nagu
mandoliin ja bandžo, on suhteliselt nõrga kõlajõuga, nende kuuldavaks tegemiseks oli seega
ainult üks võimalus – neid tuli dubleerida. Ka kaks trummimeest Uuemõisa orkestris on
seletatav objektiivse põhjusega – nagu fotolt näha (49), polnud neil džässbändile vajalikku
jalapedaaliga trummikomplekti, seega ei saanud üks mees mängida samal ajal nii väikest kui
suurt trummi.
Kõigist neist ansamblitest on väga vähe andmeid, kõige rohkem algandmeid sisaldas
eelmainitud Postimehe artikkel “Vana kultuuritegelase juubel”. Artiklist midagi täpsemat
144 Tali
jazzband mängis seal 11 lugu (kava pole teada) ja tasu oli rikkalik – 20 kr mehe kohta, mille eest sai sel
ajal 3 paari korralikke kingi või keskmise ülikonna (Jõgi 2003: 12).
145 Olemasolevail andmeil (Männa 1995: 258) oli Pöide-Uuemõisa jazzorkestri juht Herman Oll küll klarneti-
mängija, kuid orkestri fotol on tal käes hoopis mandoliin, seega ei tea me, kumba pilli ta bändis mängis.
146 Džässbändi trummikomplekt koosnes 3–5 eri kõrgustele häälestatud trummist; suurt trummi mängitakse
spetsiaalse jalapedaaliga, mis võimaldab mängida oluliselt täpsemalt ja keerukamaid rütmifiguure kui see
nuiaga puhkpilliorkestri suurel trummil võimalik oleks. Komplekti kuulus ka spetsiaalse jala küljes olev
taldrik.
72
Karksi orkestri koosseisu, repertuaari ega tegutsemisaja kohta siiski ei selgu, saame teada vaid
faktid, et 1943. aastal nad tegutsesid, koosseis oli vähemalt viieliikmeline (isa + neli poega) ja
nad nimetasid end “jazz-orkestriks”. Artiklist selgub, et pere vanim poeg on kõrgema
põllumajandusliku haridusega, s.t ilmselt Tartus õppinud, kus oli ka võimalik “autentset”
džässi kuulata. Viljandi, kus tegutses kaks korralikku orkestrit, ja Uue-Kariste ei jää sealt
kaugele, seega oli, kust eeskuju võtta. Võib arvata, et koosseis oli mõnevõrra suurem, sest on
ebatõenäoline, et kogu muusikaselts oli vaid üks pere!
Eeltoodud andmeid aitas mõningal määral täpsustada Jaak Karu147 sugulane Helve Joon, kelle
erakogust õnnestus saada ka 2 fotot nimetatud orkestrist (vt fotod 46 ja 47), tänu millele on
teada orkestri pilliline ja isikkoosseis. H. Joone andmeil olnud Karutsi Jazz’is tavaliselt ka
kontrabass, mida esimesel pildil (foto 46) ei ole148. See oli omapärane koosseis, mis ei sarna-
nenud ühegi traditsioonilise orkestritüübiga, sisaldades siiski kõikidelt (peale puhkpilli-
orkestri) midagi ja kinnitades nii eeltoodud I. Tõnuristi väidet: “/.../ külakapellidesse ühendati
kõik olemasolevad muusikariistad” (Tõnurist 1996: 72).
H. Joon kirjutab:149 “1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul (täpset aega pole teada) asutas
J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik
(kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak
mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak
Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi,
eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias
(praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”.
Orkestri taseme näitajaks on tõsiasi, et nendega koos mängis August Scherbakov150, kes on ka
fotol (46). See fakt koos teadmisega Jaak Karu muusikalisest haritusest annab olulise viite
ansambli oletatavale tasemele. Viimasest kõneleb ka fakt, et neid kutsuti mängima Viljan-
disse, kus oli ju mitu korralikku orkestrit. Orkestri nimi Karutsi Jazz oli rahva
suus mugandu-
nud Karutsi jätsiks. Tundub, et suuremate linnade orkestritelt oli eeskuju võetud muuski:
trummidel, kus tavaliselt on bändi nimi, oli neil logona naeratav mehenägu koos tekstiga
The
Melodies Boys, kuigi H. Joone andmeil neid selle nime all ei tuntud. Sellise logol oleva teksti
idees võib ilmselt näha paralleeli Viljandi
Melody Makers’i nimega; ka Tallinna bändidel oli
moes suurele trummile joonistada heatujuline nägu (
Jolly Pipers, Red Hot Ramblers).
Nii Tartust kui Viljandist oli võimalik välismaiseid trükitud orkestratsioone tellida ja nagu
Uue-Karistegi puhul nägime, ei kujutanud jõukamale talunikule, nagu J. Karu seda artikli
andmeil oli, korralike pillide ja nootide
hankimine ületamatuid probleeme. Karutsi jäts seda
võimalust kasutada ei saanud – sellisele ebatavalisele koosseisule poleks mingeid tüüparran-
žeeringuid ühestki poest võtta olnud. Nende noodikogust on säilinud üks poolik noodiraamat
bassipartiidega151, kuid üksnes bassi noodi järgi on raske seade kohta järeldusi teha.
Lugude pealkirjade ja rütmide järgi otsustades sisaldas see vihik tüüpilist eelmise sajandi alguse
147 Karksi vallas Sudiste külas asuva Karutoosi talu peremees Jaak Karu (1871–1957) õppis Karksi kihel-
konnakoolis, sai sealselt köster-kooliõpetajalt Georg Rosenbergilt muusikalise hariduse ja õppis viiulit
mängima.
148 Sellega seoses meenutab H. Joon: “Hendrik Karu jutust on meeles, et “Karutsi jätsi” mängitud lood olnud
väga hoogsad. Tihti jäänud tantsuruum kitsaks ja tantsijad keerutanud pillimeestele ja pillidele peale.
Tantsijate eemalehoidmiseks pannud kontramees Juhan Kadak poogna otsa terava nõela”.
149 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007.
150 Ka nimekujuga Scherbakof. Siirdus H. Joone andmetel hiljem Peterburi, kus temast sai professionaalne
viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi
eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija
August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97).
151 H. Joone perearhiivis.
73
tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna
noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see
mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood
omaette raama -
tus. Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks
keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud.
Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas
pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz. Napp info tolle ansambli kohta on pärit
Viljandi Muuseumist ja selleks on üksnes 1930. aasta dateeringuga foto. Nagu fotolt (48)
selgub, on see puhtakujuline keelpilliansambel, mida on täiendatud algelise, kuid juba selgelt
tantsuorkestrile määratud trummikomplektiga; koosseisus pole aga ühtegi bassipilli. Ent nagu
kirjutab I. Tõnurist: “Vanade külakapellide koosseisude ja ka mängukirjeldustega tutvumisel
tekib siiski kahtlus, kas bassipill üldse nõutav ansamblipill oligi” (Tõnurist 1996: 81). On
üsna tõenäoline, et seegi ansambel oli juba varem külakapellina eksisteerinud ja nüüd lihtsalt
kaasaegsema suuna võtnud. Naabervalla mees Eino Juttus, kes mõni aasta hiljem mängis Uue-
Kariste džässbändis, mäletab küll sellest ansamblist kuulnud olevat, kuid neid mängimas
kuulnud ta ei ole, kuna oli siis veel liiga noor tantsupidudel käimiseks. 1930. aastate teisel
poolel, kui formeerus Uue-Kariste UK, nad E. Juttuse kinnitusel enam ei tegutsenud. Kas
Sammaste bänd võis olla kaudne eeskuju UK tekkimisele, E. Juttus ei mäleta, kuid selle võima-
luse kasuks räägib asulate lähedus. Samas aga tundub, et UK noormeestel olid hoopis tihedamad
suhted Viljandiga, kus nad õppisid, seega võisid linna orkestrite eeskujud tähtsamaks kujuneda.
Kolmas siia gruppi kuuluv koosseis oleks 1930. aastate teisel poolel tegutsenud Pöide-
Uuemõisa jazzorkester Saaremaalt. See džässbänd tekkis ja tegutses suhteliselt väikeses kohas
ja küllaltki kaugel teistest teadaolevatest džässbändidest. Tollest ansamblist on Saaremaa
Arhiivraamatukogus 21.04.1935 tehtud foto (49) ja teada on ka pildil olevate meeste nimed.
Erilist tähelepanu pälvib siingi orkestri koosseis: viiul, klarnet(?), akordion, trumm(id), 2
kitarri, kannel ja 4 mandoliini. Kahjuks ei ole midagi teada nende repertuaari kohta. Kui nad
tõesti üritasid mängida džässilikku, kas või mõningaste džässi sugemetega tantsumuusikat,
oleks see teadaolevalt esmakordne katse Eestimaal (võimalik, et kaugemalgi) mängida džässi
kandlega. Arvestades maainimeste tõsisemat
suhtumist oma tegemistesse, ei ole usutav, et nad
oma keelpilliorkestrit jazzorkestriks nimetades vaid nalja teha
soovisid . Tõenäolisem on, et
nad tõesti tahtsid moega kaasas käia ja kaasaegsemat tantsumuusikat mängida, kasutades ära
olemasolevad võimalused ja pillimehed, nagu Karksi valla Karutsi jätsi ja Kaarli Sammaste
jätsbändi puhulgi toimiti. Ainus leida õnnestunud kirjalik
viide selle kollektiivi kohta oli
Saaremaa laulupeotraditsiooni käsitlevas raamatus seoses orkestri juhi Herman Olliga, kes
“...olnud aktiivne Pöide pasunakoori tegevuses klarnetimängijana ja Pöide-Uuemõisa
jazzorkestri mängija-juhendajana (1935)” (Männa 1995: 258). Siit saame kinnitust väitele, et
koosseisus võis olla ka klarnet, mida fotol näha ei ole.
Üllatav on siinjuures fakt, et Saaremaa suurimas asustatud punktis, kuurortlinnas Kuressaares,
kus suviti mängisid enamasti mandrilt palgatud orkestrid, nende hulgas mitmed džässbändid
(s.t oli olemas nii džässialane info kui eeskujud), ei ole mingeid andmeid kohaliku džäss-
orkestri olemasolust. Saaremaa Arhiivraamatukogus on 1938. aastal tehtud foto (SMF 4022:
9) Kuressaare Eesti Seltsi orkestrist, mille koosseisu kuulusid akordion, trummid, trompet,
viiul, kontrabass ja klaver (loetelu fotol
olevas järjestuses), kuid andmeid muusikute nimede
või orkestri mängustiili kohta seal ei ole. Tõenäoliselt mängis see koosseis tantsumuusikat
(muidu poleks trumme vaja olnud); kas nende repertuaaris džässilikke palu oli või eelistasid
nad vanemat tantsumuusikat, pole teada. Samuti ei ole andmeid orkestri tegutsemise alg- ja
lõppdaatumite kohta. Selline koosseis ei ole tüüpiline kummalgi juhul, samas võimaldab
mõlemas stiilis muusikat mängida.
74
Eeltoodud juhtumite puhul torkab silma maarahva teatav konservatiivsus või jonnakus –
tundes küll elavat huvi uudse džässmuusika vastu, ei loobuta sugugi kergekäeliselt juba
harjumuspäraseks saanust. Vastupidi, laskmata end segada uue stiili tüüpkoosseisudest, asu-
takse seda viljelema olemasoleva baasil ja omamoodi. Nii tekivad äärmiselt omapärased koos-
seisud nagu Sammastes, Karutsis ja Pöide-Uuemõisas. Antud juhul tekib teatav paralleel
soomlaste
haitarijazz’iga – rahva hulgast tulev initsiatiiv, mis kasutades käepärast olevaid
vahendeid, tekitab täiesti uue, nii eelmise kui uue stiili sugemetega muusikastiili, s.t toimub
valiv akulturatsioon. Soomlastel teostus see eeskätt akordioni vahendusel, Eestimaal mitme-
kesiste ja omapäraste koosseisude kaudu. Kummalgi juhul ei saa tulemust päriselt džässiks
pidada (Lauk 2007: 130). Otsest paralleeli soomlastega muidugi tõmmata ei saa – Soomes oli
see massiline, meil suhteliselt erandlik nähtus, kuid toimemehhanism tundub olevat väga
sarnane. Seega on loogiline arvata, et kõnesolevate kollektiivide muusikat oleks õige määrat-
leda kas meie rahvamuusika mõjutustega džässilikuks (esimese grupi orkestrid) või džässilike
mõjutustega rahvalikuks tantsumuusikaks (teise grupi orkestrid). Kui tahta neid siiski kuidagi
klassifitseerida, sobiks ilmselt siinkirjutaja poolt kasutusele võetud termin “külajäts”, sest
džässilikku tantsumuusikat mängida nad omal moel ilmselt siiski üritasid. Toodud ansambleid
võiks käsitleda teatava vaheetapi või kõrvalseigana, aga miks mitte ka esimeste alateadvuslike
katsetena luua rahvuslikku džässi.
KokkuvõteVaadates kokkuvõtvalt tagasi eestimaise džässi vaba arengu perioodile, milleks võiks lugeda
ajajärku esimestest teadaolevatest džässiilmingutest meie tantsumuusikas kuni 1940. aasta
juunikuuni, on andmeid 105 arvatavalt džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestri kohta,
millele lisandub 5 külajätsbändi. Nendes osalenud muusikuid on kokku loetletud üle 720.
Kõiki neid orkestreid ja muusikute nimesid lähemalt vaadeldes tundub, et oletatav viga ei saa
kummalgi juhul olla suurem kui 10%. Seega võime arvestada džässilikku tantsumuusikat
mänginud orkestrite üldarvuna 110 pluss-miinus 5 orkestrit ja džässiliku tantsumuusikaga
tegelenud muusikute koguarvuna 720 pluss-miinus 35 isikut. Need on linnade elanike arvu
arvestades küllaltki suured numbrid, aidates meil paremini mõista II maailmasõja eelse Eesti
tantsumuusikas ja seega ka kultuuri üldpildis toimunud protsesse.
Kodumaise džässi arengu algperioodist, mis kestaks 1918. aasta esmakordsest katsest džässi-
likku muusikat mängida kuni professionaalse džässbändi tekkimiseni 1925, on säilinud väga
vähe andmeid, sest Eestis ei olnud sel ajal tantsuorkestreid ja uue traditsiooni tekkimine võttis
teatava aja. Edasine areng oli aga üsnagi tormiline – džässi levik algas 1920. aastatel Tal-
linnas, kuid juba kümnendi lõpust on teateid džässist nii Tartus, Valgas kui Narvas, 1930.
aastate algul aga Viljandis ja juba ka väikestes asundustes linnadest väljaspool. Tähelepanu-
väärne on külakapellide huvi uut tüüpi muusika vastu ja sellest johtuv omanäoline rahvaliku
muusika ja džässi sümbioos, mida võiks külajätsiks nimetada. Võrreldes Eesti džässi arengut
naabrite juures toimunuga, ilmnevad selgelt mitmed erinevused: siin ei löö läbi “lärmidžäss”,
samuti ei saavuta meil populaarsust ameerikalik diksiländstiil, mis mõlemad näiteks Soomes
ülipopulaarseiks kujunesid. Seevastu on märgata tugevat parimate inglise orkestrite (Jack
Hiltoni ja Bert Ambrose’i orkester) mõju, mis viib välja svingstiili valdavaks kujunemisele
1930. aastate lõpuks. Üheks eestimaise džässi arengu iseloomulikuks jooneks on ka paljude
tulevaste tunnustatud süvamuusikute aktiivne osalemine džässorkestrite tegevuses.
75
3.6. DŽÄSS EESTIS II MAAILMASÕJA EEL JA PÄEVIL 1940. aasta tõi eesti džässi, nagu kogu meie rahva ellu, suured muutused – pärast riigikorra
vahetumist juunis muutus üsna pea ka suhtumine kogu meie kultuuri, sh popkultuuri. Sõda ja
okupatsioonid aga tingisid hoopiski ränkade tagajärgedega muutused, lõhkudes kogu meie
kultuurielu kaheks: üks osa jäi ida poole rindejoont, teine lääne poole. Ida poole jäänud osa on
küllaltki põhjalikult dokumenteeritud (k.a džässmuusikuid puudutav teave152). Samas saame
nentida, et idapoole rindejoont sattus oluliselt rohkem džässmuusikuid. Täpset arvu ei tea
keegi, eeltoodud kirjutistest kooruvad välja viie nõukogude tagalas moodustatud orkestri
nimed: sideroodu estraadiorkester, tagavarapolgu estraadiorkester, 917. polgu estraadi-
orkester, 249. diviisi estraadiorkester, 7. diviisi estraadiorkester, mis hiljem nimetati džäss-
orkestriks (Ojakäär 2003: 440–462). Nende orkestrite töös osales küll ka mitmeid džässiga
varem mittetegelenud muusikuid (Roland Laasmäe, Ilmar Tomberg), kuid nende džäss-
muusikute arv, kellel polnud õnne eelmainitud orkestritesse sattuda, oli oluliselt suurem (Jüri
Teng, Kaarel Tuberik, Joann Juštšuk jpt). Läände jäänud džässmuusikute kohta on teave
olnud seni ülimalt napp ja juhuslikku laadi. Seega on käesoleva töö üheks eesmärgiks püüd
tasakaalustada tekkinud olukorda, valgustades sõja ja okupatsioonide tõttu läände siirdunud
džässmuusikute saatust. Milline siis oli eesti džässi seis 1940. aasta pöördeliste sündmuste eel
ja ajal?
Pärast Kurt Strobeli Saksamaale lahkumist 1939. aastal tõusis populaarseimaks tantsu-
orkestriks John Pori orkester, mis oli Estonia Valgest saalist siirdunud restorani
Dancing
Paris, kust toimusid ka tuntud pühapäevaõhtused tantsumuusika otseülekanded. 1939 avatud
Draamakeldris mängis kvartett Riho Järvi (v), Uno Värk (ak), Georg Metssalu (dr, vok) ja
Teofil Maiste (kl), keda varsti asendas siis veel tundmatu Raimond Valgre. John Pori lahku-
des vabaks jäänud kohal Estonia Valges saalis mängis sama K. Strobeli orkester, ainult ilma
oma senise juhita – K. Strobeli asemel asus juhi kohale orkestri pianist Priit Veebel. Glorias
hakkas mängima
Four Swingers – Enn Kandvere (v), Uno Tambre (kl), Uno Elts (k, vib, ak,
kl) ja Elmar Kruus (dr), kellest peatselt pärast Viktor Ignatjevi (kb, k, vib) ja Herbert Kulmu
(cl) lisandumist sai
Six Swingers (vt foto 50)
. Ansambliga koos töötas ka lauljanna Inge
Põder
. Viimast võibki pidada selle aja vaieldamatult parimaks restoraniorkestriks, kes mängis
võrdselt hästi nii svingi kui meeleolumuusikat (Mutsu 1991: 70)
.Raadios toimusid regulaarsed tantsumuusika153 ülekanded, mis juhul, kui mängis Kuldne 7,
Priit Veebeli orkester,
Red Hot Ramblers või
Merry Pipers, olid selgelt džässi orientat-
siooniga. Sageli kanti üle ka tolle aja populaarseimat John Pori orkestrit, kuid tema eesmärk –
meeldida võimalikult suurele publikuhulgale – tingis ka vastava repertuaarivaliku.
Noorte hulgas oli džäss tohutult populaarseks muutunud – seda võiks isegi džässibuumiks
nimetada. Nagu meenutavad tol ajal ise noored olnud Ea Jansen154 ja Kuno Laren,155 kirjutati
džässilugude sõnu plaatidelt maha
kuulmise järgi, foneetiliselt, sageli mõistmata, millest jutt
käib, sest keeleoskus oli vilets. Neid lauldi kõikjal kaasa. Ka Valter Ojakäär meenutab, et
kirjutas tol ajal raadiost üles terve kaustikutäie laulude sõnu (Ojakäär 2003: 172). Suur osa oli
siin kindlasti Ameerika filmidel, kus kõlanud palad ka meil tavaliselt kiiresti lööklaulude
staatuse saavutasid.
152 I. Tomberg “Kui muusad pidid vaikima”, Tallinn 1977; A. Vahter “Kapellmeistri päevik”, Tallinn 1990;
K.
Toom “Kunstiansamblite päevilt”, Tallinn 1981; V. Ojakäär “Raimond Valgre. Ühe põlvkonna
tragöödia”, Teater. Muusika. Kino. 1993, 1, 20–31; E. Avarsoo “Eesti Laskurkorpuse džässorkester
Tallinnas”, Rahva Hääl 1984, 13.12.
153 Estonia Valgest saalist toimusid tantsumuusika ülekanded igal laupäeval (Mutsu 1991: 37).
154 Intervjuu siinkirjutajale 12.07.2003.
155 Intervjuu siinkirjutajale 15.08.2003.
76
3.6.1. Džäss Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta suvi algas nagu tavaliselt – kõik džässmuusikud (nagu teisedki muusikud), kes
polnud töölepingute tõttu suvel seotud, püüdsid leida suveks tööd kuurortlinnade orkestrites.
Vähendatud Kuldne 7 läks mängima Narva-Jõesuu Rannasalongi,
Merry Swingers (R. Valgre,
G. Metssalu, K. Aavik, R. Järvi, U. Värk, A. Avasalu) alustas Pärnu Rannasalongis, Priit Veebel
Pirital (Ojakäär 2000: 409). Muutused ei lasknud ennast kaua oodata: juba 2. juuli Rahvalehes
võis uudiste rubriigist lugeda: “Vanad töölised Pärnu Rannahotelli. Esinduslikkude kuurortide
aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad
vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Ranna-
salong”156. Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest
nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid,
mille tulemusena jäi tööta ainuüksi Tallinnas 169 muusikut (Kõrvits 1999: 15, 16). Nii tuligi
paljudel pillimeestel uuesti tööd otsima asuda. Nagu peagi selgus, oli see abinõu siiski ajutine, ja
pärast vajalikke ümberkorraldusi (sh ümbernimetamisi) avati need asutused varsti uuesti.
Kõige osavamalt orienteerus uues olukorras hea mänedžerivaistuga John Pori – ta asutas
Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkestri (edaspidi PBLM), mida juhatas E. Kitse-
metsa andmetel 1. juulini 1941 (Ojakäär 2003: 127), s.t praktiliselt evakuatsioonini. Nii
sündis esimene Eesti kutseline kontsertorkester. Orkestri põhijõu moodustasid Pori enda or-
kestri pillimehed, juurde võeti mõned laevastiku pillimehed, tõenäoliselt üleajateenijad.
Võimalus orkester sel printsiibil komplekteerida tuli mängutasemele kahtlemata kasuks, sest
suurem osa orkestrist oli juba hästi “sisse mängitud”. Selles orkestris mänginud Erich Kitse-
metsa eraarhiivis on säilinud foto, kus tagaküljel on kirjas ka muusikute nimed, mille alusel
osutus võimalikuks tuvastada selle isikkoosseis (vt foto 51). Kahjuks on seal kirjas vaid
perekonnanimed, juurdevõetud muusikute eesnimesid pole õnnestunud tuvastada. Samast
allikast on ka teada, et orkestri koosseisus oli üks trompetist rohkem, aga teda sel pildil ei ole
ja tema nimi ei meenunud ka E. Kitsemetsale. Umbes poole aasta pärast asendas orkestrist
lahkunud Freibergi Erich Kõlar, kelle asemele omakorda veidi hiljem tuli Elmar Kruus. Pori
ja Kaasik mängisid vajadusel ka viiulit (Ojakäär 2003: 125, 126).
Huvitaval kombel jätkas 1940. aasta suvel, hoolimata publiku vähesusest, endise
hooga Narva-Jõesuu Rannasalong. Nii juhtuski, et Pärnust vallandatud
Merry Swingers siirdus
Nikolai Kultase kutsel, kes oli sel ajal Narva Kaubastu ühiskondliku toitlustamise osakonna
juhataja (Lauri 1991: 43), edasi sinna. Raimond Valgre eelistas Pärnusse jääda, tema asemel
hakkas klaverit mängima tartlane Leo Tauts. Narva-Jõesuu Rannasalongi alumises saalis
mängis samal ajal suurem koosseis: Kaino Peebo ja Hans Jänes (as), Jossif Šagal (ts,v),
Arnold Plees (tr), Rudolf Kivi (trb), Heino Uibopuu (kl), Meinhard
Kask (b,v),
Julius Marran
(dr). Võimalik, et osales ka Gert Martinson (as) H. Jänese asemel (Ojakäär 2003: 130).
1940./1941. aasta talvehooajaks läks osa Tallinna pillimehi Tartu parematesse restoranidesse
–
Merry Swingers Sinimandriasse (olude sunnil ilma Valgreta, sest restorani peremees tegi
orkestri komplekteerimise ülesandeks tartlasele Heino Uibopuule, kes ise pianistiks soovis
jääda; vt foto 52), Mihkel Kranig (as,v), Evald Talvari (as, cl, v), Oskar Ernesaks (ts), Arnold
Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani
(Ojakäär 2003: 175).
Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkest-
rist teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professio-
naalsete muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö. Seoses uute tõekspidamistega lõpe-
tati ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende
156 Rahvaleht 1940, 2.07.
77
juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise
muusikute tööturul.
Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel
kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud
otsestest avalikest repressioonidest kunstirahva vastu” (Karjahärm, Luts 2005: 41).
Ümberkujundamisi alustati loomeliitudest ja sel ajal põhiliselt siiski tantsumuusika funktsioo-
nis olnud džässmuusika jaoks polnud lihtsalt veel aega. Nii juhtuski, et ringhäälingusaadetes
võis kuulda Kuldset 7, mitte küll nii tihti kui varem, kuid H. Speek mäletab, et 1940/41 oli
neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks
jätkata P. Veebeli alustatud džässikontsertide traditsiooni, millest edaspidi pikemalt.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi arhiivkogu Richard Ritsingu157 kogus leidus kaks otsest
viidet 1941. aasta esimese poole Tartu džässielule. Sel aastal tähistati väga suurejooneliselt 1.
maid ja nende ürituste raames toimus 2. mail Töölismaja158 saalis Tartu Töölismuusika Klubi
kunstilise isetegevuse õhtu, kus esines ka Töölismuusika jazzorkester E. Roose juhatusel.
Kuna nimetatud pidustused toimusid tõesti suurejooneliselt – kolmel päeval samaaegsed
üritused 3–4 suuremas saalis korraga (Vanemuise kontserdisaal ja ülikooli aula kaasa arvatud)
ning igal pool oli välja reklaamitud tants –, olid neil päevil nii eelmainitud Töölismuusika
jazzorkester kui ilmselt kõik Tartu teisedki džässbändid hõivatud. Töölismuusika jazzorkestri
koosseis ega mängijate nimed ei ole teada, aga Tilgari päevikutest loeme, et sel ajal mängis
Töölismaja orkestri nime all sageli ka
BBB, seega pole sugugi võimatu, et ka käesoleval juhul
peitusid Töölismaja jazzorkestri nime taga nemad. Dirigent Roose kohta mainib Tilgar, et ta
olnud Tartus Töölismuusika A ja O ning talle meeldinud väga orkestreid dirigeerida, eriti aga
pärast pala kummardada, mis tal ka väga efektselt välja tulnud. Siin ei olnud takistuseks isegi
nüanss, et ta ei tundnud nooti..., mis laval mõnegi koomilise momendi tekitas (Tilgar II: 99–100).
Töölismuusika Klubi jazzorkester oli kaastegev ka sama aasta 31. mail toimunud kunstilise
isetegevuse õhtul, mille kavas on 8. punktina kirjas “orkestri ettekanded”. Ettekandele tulnud
lugude arv ja nimed ei ole teada, aga loogika ütleb, et neid pidi olema rohkem kui 1–2, sest
kavas oli palju tantsunumbreid, mis vajasid vaba lavaruumi, ja paari pala pärast ei oleks olnud
mõtet pille ja noodipulte edasi-tagasi tassida. Ilmselt mängisid nad samuti tantsuks, sest kava
lõpus oli kirjas ka tants.
1940./1941. aasta hooaega ja Tartu publikut iseloomustab Tilgar: “Üldine muusikaline elu oli
sügisel ülemineku ajajärgul soikus, kuid siis elavnes järkjärgult ja kevadel oli haritipp. Rahvas
hakkas lõbutsema rohkem kui enne. Kokkuhoidu enam ei tuntud. Massiliselt korraldati
pidusid, kõrtsid olid
õhtuti publikut täis kiilutud” (
ibid). Seega hea aeg džässbändidele. Seda
väidet kinnitab ka Tartu Garnisoni klubi kassaraamat, kus on tihedalt sissekandeid seoses
pidude finantsküljega (EAM F 325, N1, S2 nr 36, 39). Sagedamini korduvad orkestriühing
Kalev (A. Sillaots) ja orkestriühing Rütmi Poisid (asjaajaja Joh. Paabut). Kes muusikutest
neis mängisid, ei ole teada.
Nagu eeltoodust nähtub, on kadunud kõik orkestrite ingliskeelsed nimed, kuigi isikkoosseisud
muutusid vähe, s.t toimus lihtsalt olemasolevate kollektiivide ümbernimetamine, millega
kaasnes mõnel juhul ka tarbetu “sotsialistliku atribuutika” (nt “dirigent” Roose) sundlisamine.
Seoses uue korra kehtestamisega tekkis teisigi paradokse – näiteks nähtub eeltoodud garnisoni
klubi kassaraamatust, et hoolimata sotsialistlikest eraomandit ja eraettevõtlust välistavatest
seadustest muutusid tantsuorkestrid nüüd endistest palgatöölistest kollektiivseteks eraette-
157 Tartu helilooja ja koorijuht R. Ritsing (1903–1994) oli ka suur kultuuriloo huviline ja nii leidus tema eraarhiivis,
mille ta andis Tartu Ülikooli ajaloo muuseumile, ka mitmesuguseid koorimuusikaga mitteseonduvaid dokumente.
See ulatuslik kogu on praegu veel korrastamata, seega ei ole dokumentidel ka fondi numbreid.
158 Töölismajaks muudeti endine Tartu Kaitseliidu maja, kus sõjajärgsetel aastatel asus Eesti Põllumajanduse
Akadeemia
peahoone . Praegu on maja uuesti Kaitseliidu käsutuses.
78
võtjateks, kes üürisid kõigepealt oma nimel saali, et see siis edasi rentida üritust korraldada
soovivatele asutustele, kuid nüüd juba koos orkestriga.
1941. aasta suvi algas suhteliselt ootusrikkalt – muusikud hakkasid juba kohanema uue
süsteemiga ja süsteem ise hakkas ka mingil määral funktsioneerima. Avati osa eelmisel aastal
suletud lõbustusasutusi, nüüd muidugi uue nime all. Nii avaldas ajaleht Töörahva Hääl
teate159, et 7. juunil avatakse Pärnu Kaubastu restoran 12 (endine Rannasalong), jätkas ka
Narva-Jõesuu Rannasalong. Juba nädala pärast, 14. juunil, toimus esimene küüditamine, mis
puudutas valusalt paljusid muusikuid, seega ka džässorkestreid. Veel nädal hiljem algas sõda.
Väljakuulutatud üldmobilisatsioon hõlmas just seda põlvkonda, kelle hulka kuulus ka suurem
osa džässmuusikuid. Paljud neist allusid korraldusele ja sattusid nii Nõukogude armee
ridadesse, päris paljud aga leidsid võimaluse mobilisatsioonist kõrvale hoida.
3.6.2. Džäss Eestis Saksa okupatsiooni ajal Ehkki augustis 1941 eksisteeris isegi Eesti Draamateatri (!) jazzorkester J. Pori160 taktikepi all
(Ojakäär 2003: 128), algasid Saksa okupatsiooni ajal džässmuusikute jaoks hoopis keerulisemad
ajad – koos juudisoost heliloojate loomingu mängukeeluga oli ametlikult keelatud ka džäss kui
entartete Musik (mandunud muusika). Selles suhtes oli restoranimuusikute elu pisut kergem –
seda valdkonda oli keerulisem kontrollida ja seetõttu sai vahel sekka mängida mõnegi endale
meelepärase loo (Ojakäär 2003: 279), kontsertide kavad tuli aga kirjalikult gestapole kinnita-
miseks esitada (
ibid., 292). Suur osa muusikuid leidis rakendust siis valitsevaks kontserdi-
vormiks muutunud
Bunter Abend (kireva kavaga) kontserdi truppides. Need olid midagi
nõukogudeaegsete estraadikontsertide sarnast, kus ühel kontserdil esinesid nii ooperilauljad,
naljamehed, mustkunstnikud, võimlejad jt, sekka ka orkestripalu. Osa muusikuid astus sõjaväega
seotud rinnet teenindavatesse kontsertbrigaadidesse, lootes nii rindelesaatmist vältida161.
Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud orkestritest (v.a restoraniorkestrid) väärib mainimist
16-meheline
Tanzkapelle des Landessender Reval (vt foto 53), mida juhatasid nii vahepeal
Tallinnasse tulnud Leo Tauts, Priit Veebel kui ka Vladimir Sapožnin ja lõpuks lühikest aega
John Pori, kes Hans Speegi asemel orkestrisse tuli, kui viimane kodumaalt lahkus (Ojakäär
2003: 297–299). Antud orkestri puhul polnud küll kindlasti tegemist džässmuusikaga, selle
välistas juba ametlik kultuuripoliitika, kuid selles ainsas täiskohaga riigipalgal töötavas suures
levimuusikat mängivas orkestris leidsid töökoha paljud džässpillimehed. H. Speegi erakogus
on foto orkestri 1943. aasta märtsis toimunud väljasõidust Viljandisse (vt foto 54). Fotol on ka
üks muusik, kelle nime ei ole õnnestunud tuvastada, samuti 16. mehe nime, kes tõenäoliselt
sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul
stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit;
1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30).
Nagu näeme, tingisid alanud sõda ja okupatsioonid küllaltki karme muutusi meie kultuurielus,
kaasa arvatud džässmuusikas. Küüditamine ja mobilisatsioonid hõrendasid oluliselt džäss-
muusikute ridu, kumbki okupatsioonirežiim ei olnud džässisõbralik. See kajastub ainuüksi
orkestrite arvu olulises vähenemises (vt joonis 2). Skeem peaks andma teatava ülevaate
orkestrite tekkimise ja arengu dünaamika kohta kogu töös vaadeldaval ajajärgul.
159 Töörahva Hääl 1941, 7.06.
160 Tuleb veel kord imetleda J. Pori võimet keerulistes
olukordades orienteeruda – PBLM džässorkester lõpetas
ju alles 1. juulil samal aastal!
161 Džässmuusikale nendes kavades üldiselt kohta polnud (
entartete Musik!), kuid K. Laren meenutab oma
intervjuus siinkirjutajale (K. Laren 15.08.2003), et vahel siiski riskiti ja mängiti sekka ka džässmuusikat.
Nagu meenutab A. Regi, kes ise reisis ühe sellise grupiga üle kolme kuu Riia–Leningradi vahelisel
rindelõigul, tasustati ja varustati neid kogu reisi ulatuses väga hästi (Regi 2000: 145–146).
79
Joonis 2. Džässorkestrite tekkimine Eestis
80
Skeem ei pretendeeri absoluutsele täpsusele, sest siia polnud objektiivsetel põhjustel võimalik
paigutada isegi mitte kõiki teadaolevaid orkestreid (näiteks juhul, kui ei ole mingeid andmeid
tegutsemisaja kohta), samuti on siin mõningaid “koondamisi” – näiteks on Tartu Ratsarü-
gemendi džässbändist teada lünklikud andmed kolme erineva koosseisu kohta, mis graafikus
on ühe joonena näidatud. Kuna joonis kujunes kohati väga tihedaks, on kasutatud orkestrite
tähistamisel
järgnevaid lühendeid: BBB –
Blue Boys Band; C-Band – Collegians Band; DT
–
Dancing Travellers; MT
– Modern Trubaduur; TG1 – Tallinna garnisoni džässorkestri
1. koosseis; TG2 – Tallinna garnisoni džässorkestri 2. koosseis; UK – Uue-Kariste džäss-
orkester; ÜENÜPO – Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Pärnu Osakonna džässorkester. Kuna
mitme orkestri tegevuse lõpetamise kohta puuduvad kindlad andmed, tähistab sellisel juhul
joone pikkus teadaolevat tegutsemisaega ja joone lõpus on
?.
Nagu skeemilt näha, kasvas džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite arvukus üsnagi
dünaamiliselt, saavutades oma apogee 1930. aastate lõpul, seda just väljaspool Tallinna tööd
alustanud orkestrite arvel. Järsk murrang toimus 1940, kui teadaolevalt alustas tegevust vaid
kaks orkestrit, 1941.–1945. aastani stabiilselt tegutsevaid uusi džässorkestreid enam ei tekki-
nud. Kuigi tegutsevate orkestrite arv sõja-aastail oluliselt vähenes, ei tähendanud see džässi-
vaimustuse kahanemist. Eesti džässmuusikud kohanesid uute oludega küllaltki kiiresti ja olid
üsna leidlikud, et ära kasutada nappe võimalusi oma lemmikmuusika esitamiseks. Eriti selgelt
tuleb see esile džässikontsertide organiseerimisel neil karmidel aastatel. Nendest tuleb aga
juttu järgnevas peatükis.
81
4. DŽÄSS KONTSERDILAVAL Kuna vaadeldaval ajajärgul oli džäss kontserdilaval küllaltki erakordne nähtus, ja mitte ainult
meil, siis tuleks käsitleda seda teemat eraldi, analüüsides kõiki siinmail toimunud teada-
olevaid džässikontserte ühtse tervikuna. Oma arengu esimesel kolmekümnel aastal oli džäss
hoolimata suurest populaarsusest USA-s põhiliselt tantsumuusika, saavutades 1920. aastate
lõpus popkultuuri staatuse. Jõudes 20. sajandi algul Euroopasse, hakkas džäss ka siin tormi-
liselt arenema, üritades üle saada arengulisest mahajäämusest võrreldes ameerika džässiga.
Kuigi esimesi džässmuusika kontserdilavale toomise katseid tegi “džässikuningas” Paul
Whiteman162 juba 1920. aastate keskel, ei saa neid siiski džässikontsertideks pidada, kuna seal
mängitav repertuaar jäi sageli džässist üsna kaugele.163 Teadaolevalt jõudis džäss akadee-
milisele kontserdilavale esimest korda 7. märtsil 1930 Rootsis Stockholmi Kontserdimaja
Suures (
Stora) saalis (Bruer 1998: 50), kui toimus Rootsi Muusikute Ühingu (RMÜ)
organiseeritud džässi reklaamkontsert, kus esinesid seitse tuntumat rootsi džässbändi seitsme
erineva dirigendi juhatusel. Kava lõpus esitas kolm pala ka 64-meheline ühendorkester. See
oli tohutu
edasiminek , eelkõige muusikafunktsionääride teadvuses164, ja tähistas uue etapi
algust džässmuusika arengus. On ebatõenäoline, et kõik džässi seni negatiivselt suhtunud
muusikakriitikud ja -funktsionäärid oma suhtumist päevapealt muutsid, küll olid nad aga
sunnitud nüüd ametlikult aktsepteeritud nähtusega leppima ja lõpetama selle avaliku
diskrimineerimise. Kontsertmuusikana muutus džäss kättesaadavaks ka neile, kes ei soovinud
või ei saanud näiteks vanuse tõttu (nagu teada, oli džäss ka Tallinna kooliõpilaste seas
ülipopulaarne) džässiklubides või Eesti oludes restoranides seda kuulamas käia.
Seega, kuigi Ameerikas hakkas džäss kontsertmuusika suunas arenema varem kui Euroopas,
mis on selgelt tunnetatav näiteks Ellingtoni ja tema orkestri suundumusi jälgides, jõuti tegu-
deni Euroopas enne.165 Selles kontekstis on eriti märkimisväärne, et ka Eesti džässmuusikud
olid nende seas, kes esimeste hulgas tunnetasid džässi kui kontsertmuusika potentsiaali.
Kuna oleme harjunud džässi arenemist Eestimaal seostama Tallinnaga, tundub ootamatu leida
džässi kui kontsertmuusika esimesi algeid hoopiski Tartust. Lähemal vaatlusel aga selgub, et
selles pole midagi ebaloomulikku: 20. sajandi esimesel veerandil oli Tartus väga elav
muusikaelu raskuspunktiga just orkestrimuusikal. Eeskätt tänu Vanemuise suvistele
aiakontsertidele oli Tartus tekkinud nii arvestatava tasemega sümfooniaorkester kui ka sellist
162 Paul Whiteman (1890–1967), 1920. aastate kuulsamaid džässorkestri juhte, esimesi hea muusikalise haridusega
pillimehi džässmuusikute ridades, esimene arranžeerija džässorkestri juhtide seas. Alustas muusikaõpinguid
7-aastaselt ja juba 10 aastat hiljem oli Denveri sümfooniaorkestri aldirühma liider. Džässiga puutus kokku
esmakordselt 1911 San Franciscos (Whiteman 1926: 33). Kuulsus saabus 1920. aastal, kui tema orkestri
plaadistatud Schonbergeri “
Whispering’i” müüdi 1,8 miljonit
plaati ; 1920. aastast New Yorgis. Tema ideeks
oli algusest peale luua “sümfooniline džäss” (McCarty 1971: 20).
163 Paul Whitemani tuntud New Yorgi kontserdi (12.02.1924) kavast, kus tuli esmaettekandele ka G. Gershwini
“
Rhapsody in Blue”, ei mahtunud džässi mõiste alla ei E. Elgari “
Pomp and circumstance” ega süit
V. Herberti serenaadidest (Schwinger 1972: 55).
164 Meenutagem, et sama RMÜ oli alles mõne aasta eest nõudnud valitsuselt džässi ärakeelamist (Bruér 1998:
67).
165 Selle väite tõestamiseks tuleb teha selget vahet nn klubikontserdi ja akadeemilises mõistes kontserdi vahel.
Esimesel puhul on õhustik hoopis vabam, restoranlikum. Tavaliselt istutakse kõigis džässiklubides laudade
taga; vaadates vanu filmikatkendeid ameerika kuulsamate džässorkestrite esinemistest, võib peaaegu alati
näha laudade vahel ka tantsupaare. Selliste klubikontsertide puhul, mida korraldati nii Ameerikas kui
Euroopas juba 1920. aastate teisel poolel, on üldse raske vahet teha, kus lõpeb kontsert ja algab tantsuõhtu.
Akadeemilise traditsiooni kohaselt korraldatud kontserdil, vastandina klubikontserdile, peab kogu esitatav
kava olema heal tasemel, huviga jälgitav ja moodustama ühtse terviku. Esimene akadeemilises mõistes
džässikontsert Ameerikas toimus 16.01.1938, kui Benny Goodman esines oma orkestriga Carnegie Hallis.
82
muusikat hinnata oskav publik (Jürisson 1987: 30–35). Vanemuise aia suvemuusikakontser-
tide eesmärgiks oli algusest peale kuulajate maitse arendamine (Jürisson 1987: 26), seda küll
sümfoonilise muusika suunas. Kuigi 1930. aastate alguseks oli Vanemuise aiakontsertide
apogee minevikku jäänud, jätkusid need selgi kümnendil. See lõi soodsa pinnase ka džäss-
muusikaga katsetamiseks – orkestril oli oskus külalisdirigentidega väheste proovidega uus
kava välja tuua. Džässiliku muusika programmi lülitamine näitab aga ajaga kaasaminekut.
Nii leiame Postimehest infot kahe 1930. aasta augustis166 ja ühe 1933. aasta juunis167
Vane -
muise aias toimunud džässikontserdi kohta. Kuigi kuulutuses seda ei mainita, tundub loogi-
line, et esines Vanemuise teatri muusikutest komplekteeritud orkester: esimesel juhul A. Slat-
kini, teisel korral R. Micheli juhatusel. Kahjuks ei selgu kuulutustest ühegi kavas olnud pala
nimi, tõenäoliselt oligi tegemist rohkem P. Whitemani stiilis moodsama, s.t džässilike suge-
metega meeleolumuusika kontsertidega.
Tõsisemat huvi pakuvad Postimehe
lühikesed reklaamtekstid 1933.168 ja 1934.169 aastast, kus
reklaamitakse esimese Eesti džäss-vokaalkvarteti “Ramola” kontserte. Eeltoodust nähtub, et
tartlased olid siiski leidnud oma niši eestimaise džässi arengus, sest nagu kuulutuses rõhutati,
oli see tõepoolest teadaolevalt esimene džäss-vokaalansambel Eestis. Enne seda tegeldi
orkestrites küll nn refräänilaulmisega, kuid iseseisva kunstilise üksusena pole varasemast ajast
ühtki džässi viljelevat vokaalansamblit teada. Kuulutuses sisaldus veel olulist infot: “Kumma-
lise “Ramola” nime taga peituvad härrad: Nau, Martin, Loigu ja Latik. Kõik neli on noored
lauljad “Vanemuise” teatri koorist”. Nagu öeldust selgub, olid kõik kvarteti lauljad oma
põhiametilt Vanemuise koori lauljad, s.t professionaalid,170 seega olid neil küllaltki head
eeldused võetud ülesandega hästi toime tulla. Siit leiab ka napi ja väga üldsõnalise info nende
repertuaari kohta (“Ramola”
kandis ette saksa, inglise, ameerika parimate
jazzkomponistide
palu), kuid kuulutuste info on siiski liialt napp tõsisemate järelduste tegemiseks, ansamblist
pole aga mingit muud jälge ei ajakirjanduses ega muusikute mälestustes säilinud.
Kuigi neid Vanemuise aias toimunud üritusi reklaamiti “jazzkontserdina”, ei oleks neid päris
sellena võtta ilmselt õige. Küll aga tuleks neid käsitleda kui vajalikku ettevalmistavat etappi
tõelistele džässikontsertidele, sest sellise ürituse kogemus puudus ju nii muusikutel kui pub-
likul.
4.1. SÕJAEELSED DŽÄSSIKONTSERDID 4.1.1. Priit Veebeli esimene kontsert 24. novembril 1936. aastal organiseeris pianist ja helilooja Priit Veebel esimese suure
džässikontserdi (kokku toimus neid tema eestvedamisel viie aasta jooksul vähemalt viis) meie
kõige esinduslikumas akadeemilise muusika pühamus – Estonia kontserdisaalis (vt foto 55).
See fakt iseloomustab ehk kõige paremini džässi arengu- ja populaarsusastet Eestis. Kuigi
olime üldises arengus umbes kümme või pisut rohkem aastat Ameerikast maas, jõudis meie
džäss suurele kontserdilavale siiski enne. Küsimus ei olegi niivõrd ruumi üürimise võima-
166 Postimees 1930, 17.08.
167 Postimees 1933, 14.06.
168 Postimees 1933, 6.08 ja 9.08
169 Postimees 1934, 6.07.
170 Sellesse määratlusse tuleb suhtuda teatud reservatsiooniga, sest on teada, et teatrite koorilauljail ei olnud sel
ajal enamasti muusikalist eriharidust, samas olid nad professionaalid selle sõna teises tähenduses: nad olid
palgalised lauljad, kes tegelesid sellega pidevalt ja said ka hääleseadet jm erialast õpetust teatri koormeistrilt.
Klassikalise häälekooli puudumine võib selles kontekstis kasukski olla.
83
likkuses, mida kriitik Eduard Visnapuu Estonia juhatusele hiljem ette heitis171, vaid faktis, et
oli, kellega sellist enneolematut ettevõtmist läbi viia, s.t piisavalt heatasemelisi muusikuid, ja
huvilist publikut, kellele seda teha. Kontsert anti eetrisse ka ringhäälingu otseülekandena,
millel džässi propageerimise ja leviku seisukohalt oli hindamatu väärtus.
Kontserdil viibinud muusikute Georg Metssalu ja Karl Aaviku172 kinnitusel mängiti ka
G. Gershwini “
Rhapsody in Blue`d”, mis millegipärast kavalehel ei kajastu. Kuna selle teose
esitust mäletab ka muusikuna kontserdil osalenud Kurt Strobel (Ojakäär 2000: 324), siis võib
uskuda, et nii see tõesti oligi. Mis puutub aga kavalehte, siis sellel leidub teisigi ebatäpsusi:
mitte kõikidel lugudel ei ole märgitud
autorit (puuduvad: 1. Harry Akst, 6. Paul Dresser173,
8. Albert W. Ketelbey, 10. Nacio Herb Brown, 11. John Schonberger), vaid ühel juhul on
autori eesnimi välja kirjutatud, popurriide puhul pole märgitud ei autoreid ega palade
nimesid,174 16. pala autori nimi on vale (peaks olema hoopis Gene Gifford). Nagu kavast näh-
tub, oli poolte lugude seadete autoriks Priit Veebel. Tegelikult oli tema osa ilmselt suuremgi,
sest on teada, et tema sulest oli pärit ka “
Rhapsody in Blue” orkestriseade redutseering.175 On
täiesti võimalik, et tulenevalt orkestri
suurusest tuli tal veel mõni teinegi lugu ümber orkest-
reerida. Tema arranžeeringute tasemest annavad tunnistust mõned säilinud seaded, millest
näiteks kõnesolevas kavas 1., 4. ja 9. numbrit esitas V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000:
323)176 sõjajärgsetel aastatel korduvalt Eesti Raadio džässorkester ning neid on hiljemgi
mängitud nii telesaadetes kui kontserdilaval.
Klaveriduo Veebel-Paalse on küll kavas mainitud (nr 7), kuid pole ainsatki vihjet nende
repertuaarile. Pisut
aimu sellest võib saada K. Paalse mälestustest: “Võtsime inglise nootidest
tantsumuusikat /.../. Spetsiaalseid seadeid meil ei olnud, kombineerisime üheskoos ise”
(Ojakäär 2000: 319). Seega, tõenäoliselt suurel määral improvisatsioon.
Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see
“päris” džäss ja selles suhtes ei kannata võrdlus Benny Goodmani kontserdiga
Carnegie
Hall´is muidugi kriitikat. Kuid ega saagi nõuda, et Priit Veebel oleks toonud kõigest kaks
aastat pärast suurt ameerika svingirevolutsiooni publiku ette Goodmani stiilis ja tasemel kava!
Pealegi oli kavas ka päris arvestatavaid teoseid, näiteks eelmainitud G. Gershwini “
Rhapsody
in Blue”
, mille klaverisoolo esitas Priit Veebel ise177. Enneolematult suur meie oludes – 18
meest – oli ka tema orkester (vt foto 53):
171 E. Visnapuu “Jazz kontsert”. Uus Eesti, 25.11.1936.
172 Ojakäär 2000: 324.
173 Siin võib olla põhjuseks asjaolu, et sel ajal peeti seda meloodiat üldiselt Rootsi rahvalauluks.
174 On täiesti võimalik, et siin oli tegemist autorikaitsest kõrvalehiilimisega, sest P. Veebel organiseeris selle
kontserdi, nagu tõenäoliselt järgnevadki, “oma kulu ja kirjadega” (Strobel 1979) ning publikumenu (s.t
tulukust) oli võimatu ette ennustada. Kava 12. punkti “Möödunud šlaagerid” osaliseks avamiseks pakub
võtme H. Juurikas oma intervjuus E. Jõgile: “Mõned lood kontserdi kavast nagu /.../ Sarah Leanderi laulud
“Ma seisan sajus ja ootan sind” ja kolmas meloodia “Sa oled mu õnnetäht”/.../”. (Jõgi 2003: 11). Kuna neid
lugusid kavas eraldi kirjas ei ole, võiksid need palad loogiliselt võttes selle kavapunkti osad ollagi.
175 G. Gershwin kirjutas “
Rhapsody in Blue” klaviiri kahele klaverile (noor Gershwin ei osanud veel suurele
orkestrile orkestreerida), orkestriseade autoriks on P. Whitemani orkestri pianist ja arranžeerija Ferde Grofé,
arranžeering oli tehtud P. Whitemani suurele orkestrile (Schwinger 1972: 54–55). Whitemani orkestris oli sel
kontserdil 23 muusikut, kes mängisid 36 pillil (Whiteman 1926: 105), P. Veebelil oli kasutada vaid 18 meest.
176 V. Ojakäär töötas samas orkestris saksofonistina.
177 Paul Whitemani 12.02.1924 New Yorgi kontserdi kavas, kus tuli esiettekandele Gershwini “
Rhapsody in Blue”, oli solistiks autor. Whitemani reklaamiti küll džässikuningana (
King of Jazz), kuid ta ise on selle kohta
öelnud: “(19)20-ndad olid vaimustavate mõttetuste ajastu... ja mina olin selle aja
produkt .” (
The twenties had
been an era of wonderful nonsens... and I was product of those times” (Ward and Burns: 171).
84
- viiulid: Eduard Kurt, Mihkel Kranig, Friedrich Kaasik;
- saksofonid/klarnetid: Oskar Vichmann, Romuald Gross, Adolf Eller, Elmar Pert;
- trompetid: Robert Tavas, Erich Kitsemets, Alfred Borkmann;
- tromboonid: Artur Flink, Karl Viitme;
- klaver: Valter Roots;
- kitarrid: Konstantin Paalse, Willi Kiausch;
- kontrabassid: Herbert Vellesaar, Artur Piht;
- trummid: Kurt Strobel.
Tõenäoliselt eksootilise publikuatraktsioonina oli kavasse lülitatud ka naistrompetist Violetta
Borkmann178, kes kavalehe andmetel mängis J. Schonbergeri “
Whisperingi”. V. Borkmanni
nime kohtame veel seoses aasta hiljem (20. septembril 1937) Viljandis toimunud
džässkontserdiga, kus ta mängis külalissolistina kaks pala.
Hoolimata eespool mainitud kriitikast oli P. Veebeli kontserdi menu tohutu, ulatudes isegi
väljapoole Eesti
piire . Näiteks märgib Soome Raadio tolleaegne tippreporter Markus Rautio
oma (tõsi küll, mõni aeg hiljem eri lõikudest kokkumonteeritud) reportaažis: “Publik on siin
lausa joovastuses, nagu kuulete, siinpool lahte ongi mentaliteet pisut elavam kui meil
Soomes”179. Reporter lisab, et ligikaudu 1500 kuulajat mahutav saal on puupüsti täis. Tema
sõnu võib uskuda, kuna eelnevalt kõlanud W. Donaldsoni pala “
You”180 lõppedes kõlab 52
sekundi pikkune aplaus, mida M. Rautio monteerimise käigus ei hajuta181.
Kõnealuse 1. džässikontserdi tähtsust meie džässi arengule ei ole võimalik ülehinnata – tänu
ringhäälingu ülekandele sai sellest osa kaugelt rohkem huvilisi üle kogu Eestimaa kui Estonia
kontserdisaali mahtus ning tõenäoliselt toimis see olulise ergutaja ja julgustajana teistelegi
muusikutele. Võib-olla suuremgi tähtsus oli ringhäälingu ülekandel publiku ettevalmistajana
sedalaadi muusika vastuvõtuks.
4.1.2. Priit Veebeli teine kontsert Nagu uurimuse käigus selgus, tuli 1. džässikontsert muudetud kavaga 16. aprillil 1937 Estonia
kontserdisaalis kordamisele. See fakt ei ole senistes uurimustes kajastamist leidnud. A. Mut-
su, kes P. Veebeli õemehena ja juba siis arvestatava džässmuusikuna oleks pidanud tema
tegemistega hästi kursis olema, on Tallinna 2. džässikontserdiks pidanud 2. novembril 1938
Estonia kontserdisaalis toimunud kontserti. V. Ojakäär mainib küll oma raamatus “Vaibunud vii-
side kaja” üht kuupäevata segadusttekitavat fotot, mis on pildistatud Estonia kontserdisaali laval,
kuid sellel olev koosseis ei lange kokku kummagi teadaoleva džässikontserdi182 orkestri koos-
seisuga – erinevad nii orkestri isikkoosseis kui ka orkestri asetus laval (Ojakäär 2000: 333–334).
178 V. Borkmann oli Tallinna Konservatooriumi üliõpilane (“1. jazzkontsert Wiljandis”. Oma Maa, 1937, 15.09),
sattus Veebeli kontserdile tõenäoliselt samal kontserdil osalenud trompetistist venna Alfred Borkmanni
vahendusel. A. Borkmann töötas samal ajal O. Vichmanni orkestriga restoranis Pariis (Mutsu 1991, 10: 88).
179 Reportaaži nimi oli “Toompea
varjus ja Estonia rambivalguses” (
Toompean varjossa ja Estonian teaterin parrasvalossa), originaal
Yleisradio arhiivis, koopia Eesti Raadio arhiivis (ASCDR – 1365). Et see sündmus
ületas uudise künnise soomlaste juures, tõendab veel kord sündmuse erakordsust isegi rahvusvahelises
mastaabis. Soomlaste endi esimene džässikontsert toimus
Jazz & Pop Arkisto andmeil 1941. aastal, kui
Kinopalatsis esines Ingmar Englundi orkester (N. Holma kiri siinkirjutajale 5.09.2007).
180 Ka seda pala pole kavas mainitud. Võimalik, et see oli osa Veebeli seatud lööklaulupõimikust.
181 See on ka ainus säilinud helijälg sellest tähelepanuväärsest sündmusest, kuna Eesti ringhäälingu heliarhiiv
hävis sõjatules (Pedusaar 1998: 31). Üht selle aja vähestest säilinud helijälgedest on võimalik kuulda Eesti
Jazzifondi & Aidem Pot’i ning
Bella Musica koostöös 1995. aastal väljaantud duubel-CD-l “Eesti Jazz 70”.
182 Ka Ojakäär ei ole teadlik 16.04.1937 toimunud kontserdist.
85
Selgust selles küsimuses aitab luua Rahvalehe183 artikkel “Liszti Ungari rapsoodia nr 2
foksina. Reedel teine jazz-kontsert.” Selles kaks päeva enne kontserti ilmunud artiklis leiame
vastuse
mitmele eeltoodud küsimusele. Artikkel rõhutab, et kontserdi korraldamise
tõukejõuks oli esimese kontserdi tohutu menu, nii et osa publikut ei mahtunud saali. Artiklist
saame teada nii orkestri suuruse (19 meest) kui ka osa kavast – lisaks pealkirjas toodud Liszti
“Ungari rapsoodia nr 2” töötlusele mainitakse ka 1. kontserdil esitatud lugusid: Gershwini
“
Rhapsody in Blue” ja parafraas “Lapsepõlve kodu”; samuti reklaamitakse 1. kontserdil suure
menu osaliseks saanud klaveriduot Veebel-Paalse. Huvitava faktina on mainitud, et solistina
osaleb Uno Tambre Tartust184. Kahjuks pole kirjas, mida ta esitas. See tekitab mõtte, et
Veebel võis usaldada talle ka “
Rhapsody in Blue” solistirolli, keskendudes ise dirigeerimisele.
Artiklis hinnatakse U. Tambret meie džässitippude hulka kuuluvaks.
Mõnevõrra erandlikuna meie džässikriitikas avaldas
Revalsche Zeitung 17. aprillil 1937
muusikakriitik Kr. asjaliku kontserdiarvustuse “Teine jazzkontsert”185, kus on sõnaselgelt
kirjas: “Teine jazzkontsert tõi eile jälle Estonia kontserdisaali arvuka publiku, kes kaasa-
elamisega ei koonerdanud. 19 mehest186 koosnev tugev orkester Fritz Webeli juhatusel näitas
väga tähelepanuväärset ühtlast koosmängu. /.../ F. Liszti teos Ungari rapsoodia nr. 2 oli läbi
teinud mõningase muutuse. Ometi vallandas just see rikkalikult virtuoosne number tormilise
aplausi, nii et see lugu läks kordamisele.” Artikkel annab kinnitust ka eeltoodud väitele, et
Veebeli kontsertide kavad kiiresti “džässistusid”: “Kuna foxtrott on jazzi esitamisel domi-
neeriv, siis oli siin seda head ehk liigagi palju, nõnda et programm isegi veidi tüütavalt
ühekülgseks muutus. /.../ Üldiselt oleks mõned operetišlaagrid või ka vaimustavad valsid
osavalt töödelduina kindlasti eelnevat kava rikastanud.” Artikli autor avaldab tunnustust ka
Veebelile kui suurema osa kavas olnud lugude arranžeerijale. Kontserdi trükitud kava ei ole
õnnestunud leida, kuid tõenäoliselt oli seal rohkemgi 1. kontserdil esitatud lugusid.
Seega leiab kinnitust väide, et 16. aprillil 1937 toimus siiski veel üks P. Veebeli džässi-
kontsert, mis on siiani uurimustest välja jäänud; V. Ojakääru raamatus avaldatud eelmainitud
foto (Ojakäär 2000: 335) on selle sündmuse tunnistajaks.
Juba samal aastal, 18. septembril 1937 toimus suur džässikontsert Viljandis Koidu saalis, mis
samuti menukalt möödus ja mille toimumine nii väikeses linnas ilma publiku eelneva ette-
valmistuseta Priit Veebeli esimese kontserdi raadioülekande näol tõenäoliselt tunduvalt prob-
lemaatilisem oleks olnud.
4.1.3. Džässikontsert Viljandis Vaid mõni kuu pärast P. Veebeli kaht esimest ajaloolist džässikontserti toimus džässikontsert
Viljandis. On väga tähelepanuväärne, et see toimus suhteliselt väikses Lõuna-Eesti linnas ajal,
kui hoopis suuremates keskustes, nagu Narva ja Pärnu, sellele veel ei mõeldud. Kontserdi
initsiaatoriks oli konservatooriumi üliõpilane viiuldaja Endel Kalam, kes ilmselt sai tõuke
selleks ettevõtmiseks Tallinnas toimunud P. Veebeli esimestelt džässikontsertidelt.
183 Rahvaleht 1937, 14.04.
184 Siiani ei olnud teada fakt, et U. Tambre oli 1937. aastal tartlane. Mutsu andmetel (Mutsu 1991, 10: 88) töötas
U. Tambre 1938. aastal Viru kohviku orkestris ja 1939–1941 meie parima väikese džässansambli
Six
Swingers pianistina, samas näeme teda ka 1929. aasta fotol
Merry Party koosseisus. Tema võimaliku
osalemise kohta Tartu ansamblites vahepealsetel aastatel andmed puuduvad.
185 “
Das zweite Jazzkonzert”.
Revalsche Zeitung, 1937, 17.04.
186 Teadaolevatel andmetel oli P. Veebeli 1. kontserdi orkestris 18 muusikut, 3. kontserdil 17 muusikut.
86
Nagu juba öeldud, oli Viljandis sel ajal kaks arvestatavat tantsuorkestrit:
Melody Makers ja
Akkord, kes selleks puhuks ühendasid oma jõud ja nii moodustus 18-liikmeline orkester:187
Melody Makers (1937. aasta andmed) – saksofonid Juho Sumera (as, juht), Elmar Luts (as,
trb), Martin Kaldma (ts), Herman Nelivald (tr), Endel Kalam (v, ühendorkestri juht), Valter
Järvekülg (k, bž), Eduard Kikas (dr), Josephine Ondruy (kl)188;
Akkord (1938. aasta suve
andmed): Martin Rubin (as, cl, v,
AK juht), Juhan
Rebane (as, cl), Siim Mandre (ts, cl), Kaupo
Juurme (tr, v), Ernst Teder (trb, acc), Johannes Reiman (b), Ferdinand Helm (dr), Helmi
Grünberg (kl) (Ojakäär 2003: 151)189.
Kontserdil esinenud orkestrist on Jüri Tibari kogus säilinud foto (57), kuid 60 aastat hiljem
pole enam kerge leida kedagi, kes suudaks abistada seal olevate isikute kindlakstegemisel.
Eino Juttuse abiga õnnestus saada kontakt praegu Kanadas elava Paul Juttusega, kes tuvastas
osa pildil olevaid muusikuid. Olemasolevate eri aegadel tehtud fotode võrdlemisel tundub, et
pianistiks võis olla Helmi Grünberg, ent täie kindlusega seda väita ei saa, sest kontserdi fotol
langeb pianisti näole vari.
Sellelt fotolt selgub ka, et üks külalispillimeestest oli Ervin Juttus.
Siiski tekib orkestri täpse koosseisu määratlemisel hulk
küsimusi , mis kahjuks jäävadki
esialgu vastuseta.190 Tõenäoliselt on eeltoodud muusikute loetelu siiski suuremas osas õige,
sest loogiliselt võttes ei saanud Viljandi-suuruses linnas palju rohkem heatasemelisi ja natu-
kegi džässist taipavaid pillimehi olla, kaugemalt “laenatud” muusikutest oleks aga artiklites
tõenäoliselt kirjutatud, nagu seda Violetta Borkmanni puhul tehti.
Viljandi-kontserdi trükitud kava ei ole säilinud,
osalise rekonstruktsiooni saab teha kohalikus
ajalehes Oma Maa seoses kontserdiga ilmunud kahe artikli põhjal. 15. septembril ilmunud
üritust tutvustavast artiklist191 saab lugeda, et esitamisele tulevad: “V. Valentine “Karneval”,
E. Plessowi “
Serenaad in Blue”, /.../ Niclass-Kempneri “Mustlasigatsus”, /.../ popourrii
Abrahami operetist “Hawai lill” Dostali arrangmendiga, “
A Fine Romanze”, viini laulude
popourrii”. Küsimuse tekitab sama artikli sõnastus, kus on kirjas, et “/.../ prl. Borkmann esitab
populaarse Schuberti “Serenaadi” ja teise pala Tallinna kontserdi kavast”. Kas see vihjab
võimalusele, et ta mängis ka Tallinna-kontserdil kaks pala? Või on siiski mõeldud, et mängib
teiseks ka Tallinna-kontserdil kavas olnud pala? Kahjuks ei selgu kusagilt, ka 20.09.1937
samas ilmunud kontserdiarvustusest192, teise pala nimi ega autor. Seega oleks Viljandi-
kontserdi teine pala suure tõenäosusega J. Schonbergeri “
Whispering”.
187 Oma Maa 1937, 15.09 ja 20.09.
188 H. Raudla andmetel oli
Melody Makers asutamisel 12-liikmeline, samas toodud 1937. aasta fotol on ainult
üheksa muusikut (Raudla 1993: 131).
189 “Sakala” kalender 1993, lk 131 olev Akkordi foto on dateeritud aprill 1941; siin on peal ka Nelivald,
Järvekülg ja Kikas, kes 1937. aastal tehtud fotol olid veel
Melody Makers’i koosseisus.
190 Fotol olev orkester on 18-liikmeline, kahe orkestri muusikuid kokku
lugedes saame vaid 16, seega oli
orkestrisse värvatud lisajõududeks kolm muusikut (kolmas teise pianisti asemele), neist tuvastatud on vaid
Ervin Juttus; kes olid teised, ei ole teada; nagu orkestrite nimekirjadest nähtub, mängisid mitmed muusikud
mitut pilli: millist pilli nad kontserdil mängisid?; kummaski orkestris oli oma (nais)pianist:
kumb neist
mängis kontserdil?; on täiesti reaalne, et eeltoodud loetelust keegi ei osalenud ja seega võis olla veel mõni
asendusmängija; kes tegi orkestriseaded?
191 “1. jazzkontsert Wiljandis”. Oma Maa, 1937, 15.09.
192 “Jazzkontsert “Koidus””. Oma Maa, 1937, 20.09.
87
Samast kontserdiarvustusest saame teada veel paar lugu ja täpsustust: kontserdi alguspalaks
oli S. Coslow’ “
Sing You Sinners” ja orkestri juht Endel Kalam esitas solistina Fr. Drdla
“
Souveniiri”; solistina esines ka saksofonist J. Sumera, kuid millise pala ta esitas, pole artiklis
kirjas. On vaid märgitud, et mõlemad esinesid suure menuga. Mainitud on ka N. Dostali
jazzrapsoodiat “
Servus Viin”, mis tõenäoliselt on identne eelmises artiklis kirjas olnud viini
laulude popurriiga. Seega teame 10 pala nime ehk ajaliselt võttes oletatavasti pisut üle poole
programmi (P. Veebeli esimese kontserdi kavas oli 16 pala).
Nagu kavast ja kriitikastki nähtub, ei saa ka Viljandi-kontserti päris džässikontserdiks lugeda.
Kriitik K193 kirjutab: “/.../ särtsakas jazz-ilme ei pääsenud mõjule. Kuid see ei rikkunud asja,
ennem andis veelgi juurde.”194 Siin võib kriitikul õiguski olla, sest tõenäoliselt polnud
Viljandi publik ja võib-olla muusikudki tõelise džässi mõistmiseks veel valmis.
Oma olemuselt oli sellel kaval, nagu P. Veebeli 1. kontserdi puhulgi, tunda teatavat sugulust
P. Whitemanni džässikontsertidega, seega sobib siia P. Veebeli enda hilisem määratlus seda
tüüpi muusika kohta: “džäss-sümfooniline stiil”195.
4.1.4. Priit Veebeli kolmas ja neljas Tallinna-kontsert Järgmine suurem džässikontsert toimus A. Mutsu andmeil 2. novembril 1938 jälle Tallinnas.
Sellegi korraldas P. Veebel, taas Estonia kontserdisaalis. Võrreldes kolmanda džässikontserdi
kava (Mutsu 1991, 9: 65; vt lisa 4) kaks aastat varasemaga, näeme, et hoolimata märgatavatest
sisulistest muutustest ei ole vormistuslik külg oluliselt paranenud – ka siin esineb trükitud
kavas hulk ebatäpsusi, millele on juhtinud tähelepanu V. Ojakäär (2000: 331–334). Ta
arvab ,
et A. Mutsul pole olnud kasutada trükitud kava ja et ülaltoodud kava on taastatud muusikute
mälu või märkmete põhjal. Sellele mõttele viib teda asjaolu, et R. Flink ja H. Vellberg olid
siis juba oma nime eestistanud, vastavalt Tavas ja Vellesaar, seega olnuks loomulik, et kavas
oleks nad figureerinud oma uue nime all. Pillimehed kutsusid neid aga harjumuse kohaselt
veel pikka aega endise nimega. See on siiski oletus, sest kavas on ka vigu, mida A. Mutsu
tõenäoliselt ei oleks teinud: 5. numbril on autoriks märgitud sõnade autor, muusika autori
Ottmar Klose nimi puudub, helilooja Sholom Secunda nimi puudub 6. palal, 9. numbri all on
koguni kaks viga – esimese pala pealkiri peaks olema “
Flashing Fingers”, teisel on viga
autori nimes – peab olema Golwyn, mitte Goldwyn; ka 11. numbri all on kaks viga: laulu
autoriks ei ole mitte S. Romberg, vaid Rudolph Friml ja Herbert Stothart, ning laulu esitajaks
ei ole mitte J. Pori orkestri solist Friedrich Kaasik, vaid Harri Kaasik.
Kogu tollel kontserdil esinenud orkestri koosseis on tuvastatud mitme kuupäevata foto
võrdlemisel, seega võib ka siin olla mõningaid ebatäpsusi, kuid kõigi eelduste kohaselt oli see
siiski järgmine:
- viiulid: Artur Värik, Rostislav Merkulov, Friedrich Kaasik;
- saksofonid/klarnetid: Oskar Vichmann, Eduard Kurt, Adolf Eller ja Elmar Pert;
- trompetid: Robert Tavas, Erich Kitsemets, Alfred Borkmann;
- tromboonid: Artur Flink, Rudolf Kivi;
- klaver: Valter Roots;
- kitarrid: Willi Kiausch, Valter Kallas (ka akordion);
- kontrabass: Kaarel Maarand;
- trummid: Kurt Strobel.
193 Nimi teadmata. Artikli puhul on järgitud selle aja ajakirjanduse traditsiooni, kus artikli autori nimest oli
sageli kirjas vaid esimene täht.
194 “Jazzkontsert “Koidus””. Oma Maa 1937, 20.09.
195 Tundub, et midagi analoogset toimus ka Rootsis – kuigi eelmainitud Rootsi džässiajaloo käsitluses stiile
eraldi ei analüüsita, on nende 1. džässikontserdi fotol näha arvestatav keelpillide rühm (Bruér 1998: 50–51).
88
Kontsertide kavasid analüüsides torkab kohe silma 3. kontserdi kava märgatav “džässis-
tumine”. Autorite, nagu Coleman Hawkins ja Tommy Dorsey nimedki viitavad juba otseselt
sellele, et svingmuusika on Eestimaale jõudnud. Seda arvamust kinnitab ka svingseksteti
kavvalülitamine. Mõned kaudsed vihjed leiame veelgi: kavas on ainult üks vokaalnumber, s.t
publik oli juba hakanud instrumentaalmuusikaga harjuma, ja programmis on vaid 12 numbrit
(1. kontserdil 16), mis viitab sellele, et palad ise pidid pikemad olema, mis omakorda tähen-
dab, et seal oli rohkem (improvisatsioonilisi?) soolosid.
Oma järgmise džässikontserdi korraldas Veebel 3. novembril 1939. Kuni viimase ajani ei
olnud selle kava teada, ka ei õnnestunud andmeid taastada muusikute mälu abil (Ojakäär
2000: 334). Harry Kõlari koduarhiivist õnnestus siiski leida kõnealuse kontserdi trükitud kava
(vt lisa 5), mis võimaldab likvideerida selle lünga meie džässiajaloos. Kahjuks jätkub siingi
Veebeli kontsertide “traditsioon” – kavade vormistamises on mitmeid vajakajäämisi: paari
erandiga (peale V. Rusti “
Colibri” ja Veebeli enda, kellelt on kavas kaks lugu) puuduvad
autorite nimed, klaveri soolonumbrite ja popurrii puhul ka palade nimed.
Kava koosneb kahest osast, kummaski kuus numbrit, kusjuures torkab silma osade omapärane
temaatiline määratlus: “1. osa – Jazz-sümfoonilised teosed, 2. osa – Swing!” Mida Veebel
määratluse “jazz-sümfooniline” all silmas pidas, on raske arvata. See võis tähendada seda, et
kasutati vanemaid, vähem svingivaid seadeid, või ka seda, et neis oli suurem osatähtsus
keelpillidel ja väiksem rütmil. Kõne alla võib tulla ka variant, et sõna “sümfooniline” on sisse
toodud hoopis kriitikute lepitamiseks. Reaalne on veel üks
hüpoteetiline oletus – Veebelini
võis olla jõudnud info progressiivse džässi (mida kutsuti ka sümfooniliseks džässiks)
põhimõtetest ja ta üritas operatiivselt uue stiiliga kaasa minna. Selle oletuse vastu räägib siiski
fakt, et Stan Kentoni orkester tuli selle uue stiiliga avalikkuse ette alles 1941. aastal, samas on
selge, et sellele pidi eelnema teoreetiline arutlus (ajakirjanduses, raadios?), millega Veebel
võis kursis olla. Selle oletuse poolt räägib nüanss, et kuigi ka tema varasematel kontsertidel
olid koosseisus keelpillid, kasutab ta sellist määratlust alles nüüd.
Omapärane stiilinimetus on 1. osa 2. numbril – jazz-sümfooniline impressioon. Esimeses osas
esineb ka duett Paalse-Veebel kahel klaveril koos trummide ja bassiga. Mida see kvartett
mängis, pole mainitud. Kogu kavast on üsna suur osa lauljate kaastegevusel – 12 numbrist 7
puhul on mainitud lauljat solistina: kahel juhul Friedrich Kaasik, kes oli osalenud ka Veebeli
eelmistel kontsertidel (viiuldajana), ja viiel juhul Inge Põder. Vokaali osatähtsuse tõus kavas
ongi ilmselt seletatav I. Põdra esilekerkimisega.
Esimest korda Eestis tutvustatakse sellel kontserdil kuulajaile vibrafoni, millel esineb Uno
Elts soolopalaga “
Tormented” ja ka eelviimase numbrina kavas olnud seksteti koosseisus.
Peale V. Rusti “
Colibri” on kõik palad P. Veebeli seades. Kavas on ka varasematel kont-
sertidel esitatud palu, nagu “
Dinah” ja “
Alexander’s Ragtime Band”. Kas kasutusel olid vanad
seaded või tegi Veebel neist uued, kaasaegsemad seaded, ei ole teada. Viimasele võimalusele
viitab “
Alexander’s Ragtime Band’i”, mis on tüüpiline diksiländstiilis lugu, paigutamine svingi
määratluse alla, kusjuures Veebel on seda eriliselt rõhutanud, pannes kavas sõna “swing”
järele hüüumärgi. Sellega tahab Veebel ilmselt rõhutada ka uue stiili – svingi Eestimaale
jõudmist.
89
Teises osas esineb Veebel ka pianistina trio koosseisus, pala nime ei ole mainitud. Mõningaid
täiendavaid andmeid, nagu orkestri koosseis196 ja solistid, leiame Uudislehe197 kontserti
tutvustavast artiklist, kus repertuaari kohta on kirjas vaid, et esmaettekandele tulevad
P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” ja algupärane foks “Oled süüdi”. Mainitud on ka “/.../
populaarne jazz-fantaasia “Kolibri”, swinginumbreid, valsside popurrii, P. Veebeli ja
K. Paalse klaveriduett bassi ja trummide saatel ja muud huvitavat.” Peale Veebeli ei ole mitte
ühegi autori nime ka siin. Selle kontserdi kohta pole teada ühtki ajakirjanduses ilmunud
arvustust.
Peale eelmainitute on mõningaid nappe andmeid ka teiste Tallinnas ja Tartus toimuda võinud
džässikontsertide kohta,198 kuid need on sedavõrd napid, et nende põhjal mingeid konkreet-
seid järeldusi teha on võimatu. Teame vaid, et reklaamides seostati nende muusikat sõnaga
“jazz”. Seega on need kontserdid mainimist väärt, sest tõenäoliselt nad siiski toimusid, olles
nii osa kohalikust kultuurielust ja seda ka omal moel mõjutades.
4.2. KONTSERDID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL Järgmine teadaolev džässikontsert toimus juba pärast riigikorra muutust 1940. aasta juunis.
Nagu eespoolgi kirjas, oli Nõukogude võim algul kunstirahva suhtes üsna leebe ja see või-
maldas, otsekui eelnevast inertsist, jätkata ka džässikontsertide korraldamist.
22. augustil 1940 toimus Vanemuise kontserdisaalis Punaarmee jazz-orkestri kontsert.199 Kavast
selgub, et kaheosalises 18 numbrist koosnevas programmis, mida juhatas B. Smid, leidus ainult
kaks mittevenelasest autori pala – P. Veebeli “Eesti marss” ja Purtese “Neapolitani lauluke”200.
Ülejäänud kavas oli kuue numbriga esindatud Isaak Dunajevski looming (tuntuim valss
kinofilmist “Tsirkus”), kuulsaim pala programmis oli kahtlemata Blanteri “Katjuša”. Kava
ideoloogilisest suunitlusest annavad tunnistust
pealkirjad : “
Po Piterskoi” (B. Smit), “Juudi
komnoor” (Dunajevski) ja “Sergei laul” kinofilmist “Hävitajad” (Bogoslovski). Seega, täielik
nõukogude repertuaari (esma)tutvustamine Tartu publikule. P. Veebel sattus sinna seltskonda
ilmselt samuti poliitilistel kaalutlustel – Eesti oli ju värskelt “astunud nõukogude rahvaste
vennalikku perre” ja seda oli vaja ka kontserdil näidata. Kuna Veebel oli üks tuntumaid eesti
levimuusika heliloojaid, sobis ta selleks eesmärgiks suurepäraselt. NSV Liidus oli siis (ja mõnda
aega pärast sõdagi) populaarne omapärane žanr “marss-fokstrott”. Ka kõnesolevas programmis
oli Dunajevskilt 3 marssi, seega sobis Veebeli marsilik pala siia hästi.
196 Orkestri koosseis: viiulid Ed. Kurt, E. Kandvere, Fr. Kaasik; saksofonid O. Vichmann, R. Gross, R. Kriit,
A. Eller; trompetid R. Tavas, E. Kitsemets, A. Saarm; tromboonid R. Kivi, A. Flink, klaveril K. Paalse,
V. Roots, kontrabassil H. Vellesaar, A. Piht, kitarril U. Elts, löökpillidel E. Kruus.
197 “Homme Estonias Jazz-kontsert”. Uudisleht 1939, 02.11.
198 Nii leiame 1937. aasta ajalehe
Revalsche Zeitung 21. oktoobri numbrist eelmisel õhtul toimunud džässi-
kontserdi arvustuse, mis on üsnagi kriitilises toonis, väites, et kava on kulunud ja orkestri kõla ärritavalt
lärmakas. Artikkel ei anna teada ei kontserdi toimumise kohta ega esinejate nimesid. Mainitakse vaid, et
esinesid “teisejärgulised solistid”, kuid hoolimata kesisest tasemest võtnud arvukas publik kontserdi hästi
vastu. Huvitava faktina on seal kirjas, et bändi koosseisus oli elektriline orel, mille olemasolust Tallinnas
1930. aastail ei olnud seni mingeid konkreetseid andmeid.
1930. aastate lõpul Tartu Ratsarügemendi puhkpilliorkestris (dirigent Peterburi konservatooriumi haridusega
Jüri Kuru (Niksmann)) orkestri kasvandikuna mänginud Heino Asper meenutab intervjuus siinkirjutajale, et
1940. aasta algul andis nende orkestri
jazzband Vanemuises kontserdi. Kontserdi kava ta ei mäleta, kuid
H. Asperi väitel mängisid nad trükitud nootidest
.199 Selle kontserdi kava on säilinud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis R. Ritsingu kogus. Täpset
asukohta ei saa
lisada, kuna kogu on veel korrastamata (Kava vt lisa 9).
200 Sellenimelist Veebeli marssi ei ole teada, seega on tõenäoline, et mängiti “Kalevite kantsi”, teise laulu õige
nimi on “Naapoli lauluke”.
90
Orkestri liikmeskonnast ega mängutasemest ei ole midagi teada. Antud juhul ei saanud olla
tegemist eestlastest koosneva orkestriga, sest teadaolevalt esimene Punaarmee nimega seos-
tatav eestimaine džässorkester oli Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkester, kuid see
asutati alles septembris 1940, kõnealune kontsert toimus aga juba 22. augustil. Samuti ei ole
Eestis tuntud orkestrit juhatanud dirigent B. Smid, seega siinse džässiga sel kollektiivil otsest
sidet ei olnud.
Viimane P. Veebeli džässikontsertidest toimuski juba okupeeritud Eestis 1940. aasta sep-
tembris, olles seega esimene suurem eestlaste džässialane ettevõtmine nõukogude korra
tingimustes. Erinevalt varasematest Estonia saalis toimunud kontsertidest toimus see Mere
puiesteel
kinos Ars (endine
Grand Marina, praegu Vene kultuurikeskus). Sellest kontserdist
ei ole õnnestunud leida ühtegi kirjalikku jälge või fotot, G. Metssalu napid mälestused on üles
märkinud V. Ojakäär (2000: 336). Neist selgub vaid paar konkreetset nime – Uno Tambre
(kl), Uno Elts (k), Elmar Kruus (dr) – ja üldine määratlus “rohkesti varasemail kontsertidel
mänginuid”. Mainitakse, et osales Vladimir Sapožnin, kes steppis koos oma õe Valentinaga ja
esines ka viiulisolistina. G. Metssalule meenus veel, et mängiti esimeselgi Tallinnas toimunud
džässikontserdil kavas olnud parafraasi “Lapsepõlve kodu” (
ibid). On üsna tõenäoline, et
selleks kontserdiks ei arranžeerinud Veebel palju uut repertuaari, kuna uus kord ei mõjunud
loomingulisele tegevusele just stimuleerivalt, mistõttu võib arvata, et esitati teisigi varase-
matel kontsertidel kavas olnud lugusid.
4.2.1. Hans Speek ja Kuldne 7 kontserdilaval Järgmistest džässikontsertidest rääkides tuleb juhtida tähelepanu juba uuele eredale tähele
eesti džässitaevas: klarnetist-saksofonist ja arranžeerija Hans Speek, esimesi tõelise rahvus-
vahelise tunnustuseni jõudnud improvisaatoreid meie džässimaastikul. Koos tema nimega
tuleb kindlasti mainida ka lühikese ajaga parimaks tantsuorkestriks tõusnud Kuldset Seitset.
Kontserdid toimusid H. Speegi intsiatiivil 1941. aasta algul Estonia kontserdisaalis. Kokku
toimus neid Speegi andmetel kolm, tänu säilinud kavalehele on teada neist ühe täpne kuupäev
– 12.02.1941 (Ojakäär 2003: 110–111). Speegi arvates toimus 12. veebruaril teine kontsert.201
Orkester oli komplekteeritud Kuldse 7 baasil, pillirühmasid veidi täiendades, ja nii vastas see
korraliku bigbändi nõuetele: 4 saksofoni (kui vaja, mängis H. Speek ise kas klarneti või
saksofoniga 5. häält või soleeris), 3 trompetit, 3 trombooni, klaver, kontrabass, trummid ja
kitarr. Kontserdist on H. Speegil säilinud ka foto (56).
Võrreldes selle kontserdi kava (vt lisa 7) varem toimunud P. Veebeli džässikontsertide kava-
dega, on areng silmanähtav. Kui Veebeli esimestes kavades oli ka teoseid, mis päris hästi
džässi määratluse alla ei mahtunud, siis Speegi kontserdi kava on džäss ilma
mingite möön-
dusteta. Kuigi ka siin on selliseid esimesel pilgul džässiga mitteseostuvaid palu nagu Rimski-
Korsakovi “India külalise laul”, Blanteri “Katjuša” ja Itaalia rahvalaul “
Funiculi, Funicula”,
ei tähenda see tegelikult midagi, sest nendest olid V. Ojakääru sõnutsi, kes ise sellel kontserdil
viibis, tehtud head svingstiilis arranžeeringud (Ojakäär 2003: 109–114). See kehtib eriti “India
külalise laulu” kohta, mis esitati Tommy Dorsey orkestri kuulsaks saanud seades. Nagu V.
Ojakäär samas mainib, olid ka teised palad orkestreeritud ja esitatud väga heas svingstiilis. Ka on
täiesti loomulik, et selle kontserdi tase oli oluliselt kõrgem – H. Speek sai kasutada juba aastaid
kokkumänginud ja teadlikult oma koosmängu lihvinud Kuldset Seitset, mitte nn üheprojekti-
orkestrit nagu P. Veebel. Vahepealse 5 aasta jooksul oli Eestimaale jõudnud ka hulk uut
džässialast teavet, tänu millele oli pillimeeste mängutase juba märgatavalt tõusnud.
201 Telefoniintervjuu siinkirjutajale 5.06.2007.
91
Kava juurde tagasi tulles tundub siiski, et Blanteri “Katjuša” ja “
Funiculi... ”, kuigi head
teemad töötlusteks, võeti kavasse poliitilistel motiividel. Tasub peatuda ka kava 8. numbril
“Kuri kuningas”. See oli humoorikas muinasjutt, mille jutustas teadustaja Henry Ambel
orkestri muusikaliste illustratsioonide saatel. Näiteks iseloomustas kuningat torisev tromboon,
printsessi piiksuv klarnet, uljast rüütlit sõjakas trompet jne. Speek oli seda kuulnud
BBC-st ja
sellest kujunes lustakas vahepala temagi orkestri esituses (Ojakäär 2003: 113). Muu hulgas
lisatagu sedagi, et kuigi kavast ei paista, on siinkirjutaja käsutuses olevate andmete alusel
põhjust arvata, et sellel kontserdil 14. numbrina esinenud sekstetis ei mänginud viiulit mitte
Jossif Šagal, nagu väidab V. Ojakäär (2003: 114), vaid hoopis Kuno Laren. Aluse selleks
annab K. Lareni kiri,202 kus ta räägib muu hulgas sellest, et mängis kõnealusel kontserdil väi-
kese ansambliga mõned lood suure orkestri kava sees (H. Speek aga kahjuks seda situatsiooni
ei mäleta203). Toodud
versioon tundub tõesem hoolimata faktist, et kavalehel pole K. Lareni
nime. Tuleb kindlasti arvesse võtta tõsiasja, et ka kõikide eelmiste kontsertide puhul on iga
kord olnud kavades mõningaid ebatäpsusi, neist ei pääsenud ka Speek (Ojakäär 2003: 111).
4.2.2. Leo Tautsi Tartu-kontsert 1941. aasta kevadel (kuupäev ei ole kahjuks teada) toimus Tallinna eeskujul džässikontsert ka
Tartus, korraldajaks Leo Tauts. Selle kontserdi kohta ei ole säilinud ühtki trükis ilmunud
dokumenti, kasutatav informatsioon on pärit Robert Tilgari päevikust (Tilgar II: 101). Tema
andmeid ajalehes Tartu Kommunist204 ilmunud reklaamidega võrreldes tundub reaalne, et
kõnealune kontsert võis toimuda 1. märtsil, kui ajalehe teatel toimus Vanemuises Ameerika
muusika-, laulu- ja tantsude õhtu, kus esines Vanemuise jazzorkester L. Tautsi juhatusel.
Kuna antud juhul langevad kokku nii sisu, esinejad, toimumispaik kui ka aeg (kevad 1941),
tundub, et see võikski reaalselt olla Tilgari mainitud kontsert. Tema päevikus on kirjas ka
L. Tautsi orkestri koosseis, põhiliselt Vanemuise muusikud: Elmar Pert (as, cl), Rudolf
Tooren (as), Enn Leetna (ts), Aksel Ennok, August Metsa (tr), Kangur ja Reidoja (trb), Elmar
Luhats ja Oskar Saar (b), Harry Teffel (kl) ja Julius Marran (dr). Lisaks oli koosseisus veel
kolm viiuldajat, kelle nimesid Tilgar ei tea.205 Küll aga selgub samast allikast osa kontserdi
kavast: P. Veebeli seatud parafraas Paul Dresseri “Lapsepõlve kodu” ainetel, G. Gershwini
“
Rhapsody in Blue” ja P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” – kõik kolm esitatud ka P. Veebeli
varasematel kontsertidel. Seega pole võimatu, et kavas oli rohkemgi P. Veebelilt laenatud
seadeid. Nagu R. Tilgari märkmetest selgub, mängis “
Rhapsody in Blue” soolopartiid Leo
Tauts ise. Kuigi Tilgar tema mängu kohta midagi ei kirjuta, võib L. Tautsi pianistlikke või-
meid ja nõudlikkust teades järeldada, et esitusele polnud midagi ette heita. Küll on R. Tilgar
aga kriitiline orkestri suhtes, leides, et tehtud on vähe tööd ja seetõttu kannatab nende mäng
ebaühtluse all. Eriti sobimatuna tuuakse välja E. Perdi ülepakutud mängumaneer (R. Tilgar II:
101). Küllap oli siin oma osa ka L. Tautsi siis veel napil orkestrijuhi kogemusel.
Kui võrrelda kõiki teadaolevaid varemtoimunud džässikontserte, torkab silma, et Tautsi
kontsert sarnaneb oma olemuselt rohkem Veebeli nn “jazz-sümfooniliste” kontsertidega kui
Speegi puhtalt svingstiilis kontserdiga, seda nii orkestri koosseisu (viiulid) kui kava poolest.
202 K. Lareni kiri autorile 1.12.2004.
203 Intervjuu siinkirjutajale 21.01.2005 Stockholmis.
204 Tartu Kommunist 1941, 28.02 ja 1.03.
205 Üks neist võis olla Raimond Otsman, kes sugulaste andmeil töötas sel ajal Vanemuise orkestris ja A. Mutsu
andmeil oli ka üks Kuldse 7 asutajaliikmeist (Mutsu 1991, 6: 23). Teine juurdevõetud viiuldaja võis
V. Ojakääru arvates olla suure tõenäosusega Herbert Olm, kes töötas sel ajal samuti Vanemuise orkestris ja
esines ka oma kvartetiga Vanemuise einelauas (Ojakäär 2003: 140).
92
Tõenäoliselt ei olnud siin põhjuseks niivõrd Tautsi muusikaline maitse, mis oleks pidanud
speegilikku kava eelistama, kui kohalikud tingimused – Speegi orkestri põhituumiku
moodustas hea svingiliku kooli saanud ja oma koosmängu pikalt lihvinud Kuldne 7, Tauts
pidi toime tulema Vanemuise orkestriga, kelle liikmetest enamikul svingmuusika mängimise
kogemus puudus. Seoses selle kontserdi kajastamisega oma päevikus jätab Tilgar meile ka
mõistatuse: “Selle orkestri esinemised /.../” (
ibid) – s.t kontserte oli mitu? Kuna sellise
kontserdi ettevalmistamine nõuab hulk tõsist tööd, oleks ju loomulik, et püütakse seda ka
korduvalt realiseerida. Seda ebaloogilisem on aga tõik, et nii ambitsioonikas ettevõtmine aja-
kirjanduse tähelepanu ei pälvinud. Põhjus võib olla otseses seoses nõukogude korra uute
ajakirjanduslike suundumustega.
Nõukogude okupatsiooni ajal andis mitmeid džässikontserte Eesti eri paigus ka PBLM
džässorkester J. Pori juhatusel. Dokumentaalseid jälgi (kavad, arvustused, fotod) nendest
kontsertidest teada ei ole. Tartus kino Laine saalis toimunud kontserdist (toimumise täpne aeg
teadmata) kirjutab Tilgar oma päevikus, et kuigi orkestri koosseisus oli üsna silmapaistvaid
muusikuid, kannatas kava stiilipuuduse all ja üldmulje polnud suurem asi (Tilgar II: 101).
PBLM Pärnu kontserti kuulis ka V. Ojakäär, kuid temagi mäletab kontserdist vaid paari fakti
– lauljaks oli Friedrich Kaasik ja John Pori soleeris selle aja moenumbris “Naerev saksofon”.
Siit võib järeldada, et ülejäänud kava ei olnud eriti huvitav, sest paar kuud varem toimunud
H. Speegi kontserdist on Ojakäärul väga elavad mälestused.
Niisiis elas džäss, hoolimata ebasoodsatest tingimustest, veel suhteliselt normaalset elu. Nagu
Tilgargi kirjutab, toimus 1941. aasta kevadel, vastureaktsioonina uuele kultuuripoliitikale,
suur publiku huvi tõus kultuuri meelelahutusliku osa vastu, mis lõi ootamatult ka soodsad
tingimused Tautsi džässikontserdi korraldamiseks. Kuigi nii Veebeli, Tautsi kui eriti Speegi
kontserdid olid kahtlemata tubli samm edasi džässi arenguteel, ei saa seda panna uue korra
aktiva poolele, sest need olid siiski eelnevate aastate tõsise töö tulemused, mis realiseerusid
nüüd, hoolimata oludest.
4.3. KONTSERDID SAKSA OKUPATSIOONI AJAL 4.3.1. Hans Speegi Plaza-kontserdid 1941. aasta oli eesti rahva jaoks kannatusterohke: suve hakul toimus esimene suur küüdita-
mine, mille ohvriks langes ka palju džässmuusikuid või nende pereliikmeid; paari kuu pärast
toimus uus järsk pööre poliitilises tegelikkuses: Nõukogude okupatsioon asendus Saksa
okupatsiooniga. Mõlema režiimi ajal toimusid mobilisatsioonid, mis samuti hõrendasid oluli-
selt džässmuusikute ridu. Kui nõukogude kord ei leidnud aastail 1940–1941 veel aega džässi-
ga põhjalikumalt tegelda, siis uuel režiimil oli kõik juba varem selge: mõiste alla
entartete
Musik kuulus ka džäss ja seda seisukohta asuti saksaliku täpsusega ellu viima. Sellest
hoolimata (või hoopis selle kiuste?) leidsid džässmuusikud ka Saksa okupatsiooni ajal võima-
luse džässi isegi kontserdilaval mängida.
Kogu Saksa okupatsiooni aja kõige džässilikumaks ettevõtmiseks tuleb kahtlusteta pidada
Hans Speegi orkestri 1941. aasta sügisel varieteeteatris
Plaza toimunud kontserte.206 Ehkki
Kuldne 7 oli mobilisatsiooni tulemusena kaotanud rohkem kui kolmandiku oma põhijõudu-
dest (R. Gross, J. Kornel, B. Kõrver, J. Šagal, P. Oja, A. Plees), püüdis Speek taastada endist
206 Kontsertide täpne arv ei ole teada. V. Ojakääru andmetel tehti Speegile ettepanek “/.../ moodustada bigbänd
ja anda sellega paar nädalat kontserte” (Ojakäär 2003: 291). Kas see plaan realiseerus täies
mahus , ei ole
teada.
93
taset, hoolimata sellest, et mõnelegi mehele tuli svingi aluseid A-st ja B-st alates õpetada.
Kõnealuse orkestri koosseis kujunes järgmiseks: trompetid August Pakaste, August Saarm ja
Helmut Orusaar, tromboonid Georgi Gross, Ülo Raudmäe, Bernhard Sergo, saksofonid Karl
Aavik, Oskar Vichman (as), Vladislav Trojanski, Lembit Raudmäe (ts), Boris Kuum viiul,
Ovid Avarmaa klaver, Elmar Konnist kitarr, Evald Haaviku kontrabass ja Elmar Kruus
trummid. Laulis Eugen Raudsepp. Oma harjunud kohal orkestri ees
seisis Hans Speek
klarnetiga (Ojakäär 2003: 291) ja nagu Speek intervjuus siinkirjutajale mainis,207 jäi ta tule-
musega igati rahule.
Džässikontsertide korraldamine nendes oludes oli küllaltki riskantne ettevõtmine ja selles
võib näha nii muusikute kui ka varieteeteatri
Plaza juhtkonna (
direktor Paul Kalde208) protesti
kehtivale kultuuripoliitikale. Kuna kogu kava tuli kirjalikult eelnevalt gestaapole esitada, oli
Speek sunnitud kasutama mitmeid kavalaid võtteid alates sellest, et kontserte reklaamiti
varieteemuusikana, tänu millele õnnestus võimude keelust üsnagi edukalt kõrvale hoida ja
esitada siiski päris tõsidžässilik kava209. Oma kirjas V. Ojakäärule kirjeldab ta teisigi kasu-
tatud konspiratiivseid võimalusi. Nii kasutati hiljem nõukogude korra ajal meie pillimeestele
nii tuttavat valenimede taktikat, näiteks C. Basie “
One o’clock Jump” autoriks märgiti mingi
suvaline prantsuse nimi, H. Carmichaeli “
Stardust” autoriks rootsi nimi, osale ameerika
päritolu lauludele tehti uued saksakeelsed sõnad (s.t ka nimed), mõned saksa päritolu lood
(E. Waldteufeli “Uisutajad”) aga arranžeeris Speek svingstiilis (Ojakäär 2003: 292). Nagu
K. Laren meenutas, oskas Eugen Raudsepp laulda saksakeelseid tekste nii suure aktsendiga, et
need tundusid olevat ingliskeelsed!210 Seega kasutas Speek edukalt jesuiitide ordu motot
“eesmärk pühitseb abinõu” džässi hüvanguks. Saal oli kõigil kontsertidel viimse kohani välja
müüdud, mis on parim õigustus sellisele meetodile.
Ka sellel kontserdil esines suure koosseisu vahel svingansambel, mille koosseis ega esitatud
palad ei meenu kahjuks ei Hans Speegile ega Kuno Larenile, viimane mäletab vaid, et nad
mängisid paar pala Artie Shaw’211 kuulsa ansambli
Gramercy Five stiilis. Tõenäoliselt olid ka
rütmigrupi liikmed suurest koosseisust, sest küüditamise ja mobilisatsiooni tagajärjel oli
svingivate muusikute hulk Tallinnas oluliselt
vähenenud .
4.3.2. Esimene Pärnu-kontsert Esimese oma jõududega läbiviidud džässikontserdini Pärnus jõuti 1944. aasta hiliskevadel.
See oli soodne aeg
selliseks ettevõtmiseks, kuna samal ajal formeeriti Pärnus 6. piirikaitse-
rügementi, mille juurde kuulus ka puhkpilliorkester; tänu sellele oli linnas tavalisest rohkem
muusikuid. Kontserdi organiseerijaks ja juhiks oli meile juba Tartust tuttav viiulimängija Jaak
Allmere. Kahjuks pole sellest kontserdist säilinud ühtki fotot, ka Valter Ojakäär, kes sel
kontserdil ise osales, ei mäleta enam täpselt kõiki orkestri liikmeid. Ojakääru ja Allmere
ühiste mälestuste põhjal (Ojakäär 2003: 301) võis orkester esineda koosseisus: Karl Juurikas
ja Valter Ojakäär altsaksofonid, Hendrik Juurikas ja Ants Niidu tenorsaksofonid, Jaak
207 H. Speegi intervjuu 21.01.2005 Stockholm.
208 Paul Kalde (1908–1991) oli tuntud kabareeartist, kes esines nii konferansjee, laulja kui tantsijana juba 1930.
aastatel (Ojakäär 2000: 311, 482). Teda mainitakse džässilauljana ka ajakirjanduses (Lääne Elu 1932, 11.06).
209 Täielikku kontserdi kava ei ole kahjuks säilinud, toetuda saame H. Speegi ja K. Lareni mälestustele.
Rekonstrueeritud kava vt lisa 7.
210 Intervjuu siinkirjutajale 15.08.2003.
211 Artie Shaw (1910–2004) – klarnetist, helilooja ja orkestrijuht; kuulsamaid svingiklarnetiste B. Goodmani
kõrval, viimase suurim rivaal “svingikuninga” tiitlile.
94
Allmere ja Hans Kurvits viiulid, Nikolai Golubov trompetil ja Artur Aola tromboonil, kontra-
bassi mängis Anton Olter, trumme Helmut Kuningas ja pianistiks oli keegi Hamburgist pärit
sakslane , kelle nimi ei meenu kummalegi. Kontsert toimus Endla teatri laval.
Kuigi orkestri koosseis vastas tolle aja džässilikku tantsumuusikat mängiva orkestri nõuetele,
saab seda kontserti, hoolimata sellest, et teda nii reklaamiti,212 vaid tinglikult džässikontser-
dina käsitleda. Üks, ja mitte tähtsusetu faktor oli siin poliitiline olukord, mis tingis ka
repertuaarivaliku – mitte kõik ei soovinud ega julgenud H. Speegi kombel riskida! Saksa
sõjaväe piirkonnakomissariaat oli juba varem Allmerele andnud Saksamaalt toodud noote, nii
polnud sobiliku kava kokkuseadmisega erilisi probleeme. Allmere andmetel esitati Josef
Rixneri seatud popurrii “
Zwölf Minuten Peter Kreuder”, põimik Fred Raymondi operetist
“
Maske in Blau ” ja Nico Dostali operetist “
Clivia”, sama autori seatud popurrii viini lauludest
“
Servus Wien” (sama lugu oli ka Viljandi-kontserdi kavas 18.09.1937). Kavas oli ka Norbert
Schulze laul “Lili Marleen”, järelikult pidi seda (ja võib-olla veel midagi) keegi ka laulma, ent
laulja nimi ei meenu Allmerele ega Ojakäärule (
ibid). Seega oli see igati korralik džässiliku
orkestrikoosseisuga esitatud meeleolumuusika kava, mis täitis hästi temale pandud ülesande
hoolitseda puhkusele tulnud sõjaväelaste meelelahutuse eest.
Rohkem konkreetseid andmeid Saksa okupatsiooni ajal Eestis toimunud džässikontsertide
kohta ei ole teada. Leo Ojakäär kinnitas küll Valter Ojakäärule, et (džässi)kontserte andis ka
Valga MG orkester, millest viimane olla toimunud augustis 1944 (Ojakäär 2003: 142), kuid
nende kohta peale selle väite muid andmeid ei ole õnnestunud leida.
Nagu näha, oli džäss keeruliste aegade alguseks saavutanud Eestis arvestatava arengutaseme,
mille tulemused õnnestus kõigest hoolimata ka realiseerida: kui ajavahemikust 1930–1940 on
teada kokku umbes 10 džässikontserti (mis iseenesest on juba silmapaistev tulemus), siis
ainuüksi 1941. aastal toimus neid vähemalt samapalju! Seega õnnestus džässmuusikutel ära
kasutada okupatsioonirežiimide vahetusest tingitud teatud suutmatus kultuurielu täielikult
kontrollida. Saksalik kontrollimehhanism saadi siiski üsna kiiresti tööle, mida kinnitab fakt, et
1942.–1944. aastani on teada vaid Pärnu džässikontsert, mis tegelikult päris džäss polnudki.
Kahtlemata mängiti džässi ka mitmesugustel kinnistel üritustel, nagu asutuste peod või
perekondlikud sündmused, sest oli ju džäss selle aja noorsoo suur lemmik, noorus aga on
teatavasti alati pisut protestimeelne ja valmis oma soovide nimel riskima. Kogu seda ajajärku
analüüsides näeme aga, et H. Speegi džässikontserdid olid siiski suureks erandiks üldises
küllaltki range kontrolli all olnud kultuurielus.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et džässmuusika kontsertmuusikaks kujunemine toimus Eestis
väga lühikese aja jooksul – teadaolevad esimesed katsetused selles vallas toimusid juba viis
aastat pärast esimese elukutselise džässbändi tekkimist (1925) ja arvestatava tulemuseni jõuti
vaid 11 aastaga.
Džässi kontsertmuusikaks kujunemise protsessis Eestis saab küllaltki selgelt eristada kolme
etappi: esiteks nn ettevalmistav etapp 1925–1936, kui toimus teatav piiride kompamine ja
õige vormi otsingud, teiseks vaba arengu etapp, mis kestaks 1936.–1940. aasta pöördeliste
sündmusteni, ja
kolmandaks eesti džäss okupatsioonide tingimustes 1940.–1944. aastani, mil
toimus tegelikult eelmise viljaka etapi tulemuste
realiseerimine . Seda peegeldab ka graafik (vt
joonis 3), kus on tähistatud neil etappidel toimunud kontsertide stiililised suundumused: hele
212 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2003: 301). Sakslaste ametlikku suhtumist džässmuusikasse arvestades
küllaltki omapärane, isegi raskestiusutav fakt. Nagu teada, ei reklaamitud H. Speegi vaieldamatult džässikava
tema
Plaza-kontsertidel džässina ja tal oli
tükk tegu, et kava tõelist olemust varjata (Ojakäär 2003: 292). Ju
oli siis Pärnu kohaliku piirkonnakomissariaadi vastavas osakonnas selle muusika austajaid või polnud kord
pealinnast kaugemal nii range.
95
graafikuosa näitab kindla stiilimääratluseta kontsertide osa kontsertide üldpildis, tume
graafikuosa kindla stiilisuunaga (kas džäss-sümfoonilised või svingstiilis) kontserte. Nagu
näha, kasvab nii kontsertide üldarv kui stiiliteadliku tegevuse osa väga kiiresti, jõudes
viimases jaotuses juba poole lähedale.
16
14
12
10
8
sving
6
määratlemata
stiil
4
2
0
ettevalmistav vaba
areng
okupatsiooni
tingimustes
Joonis 3. Erinevatel perioodidel toimunud džässikontsertide stiililine jagunemine
Teatavat sidet süvamuusikaga, eriti orkestrikäsitluses, võib märgata ka kõigi P. Veebeli
kavade puhul, mis päädibki formuleeringuga “džäss-sümfoonilised teosed” tema eelviimase
kontserdi (3.11.1939) kavas ja millel on palju ühist nn “progressiivse džässi” suundumustega.
Selle stiili kõrval tekkis peaaegu märkamatult uus noorte improviseerimisvõimeliste muusi-
kute põlvkond eesotsas H. Speegi, L. Tautsi, K. Lareni jt, kellega koos muutus meil valitse-
vaks svingstiil ja kelle arvestatavat professionaalset taset tunnustasid peagi juba teistegi
rahvaste džässmuusikud ja džässikriitikud.
96
5. KES VÕI MIS MÕJUTASID DŽÄSSI ARENGUT EESTIS Järgnevalt on püütud välja selgitada neid tegureid, mis meie džässi arengut mõjutada võisid.
Vaatluse alla tulevad nii Eesti džässmuusikute haridus, kino, ringhäälingu, nootide ja heli-
plaatide osa ning liidrite roll selles protsessis. Käsitlemist leiavad ka Eesti džässmuusikute
(potentsiaalsed) rahvusvahelised kontaktid ja siin esinenud välismaised muusikud, kes
võinuksid mõjutada kohaliku džässielu kujunemist. Kuna
suhtlemine ja koosmäng välis-
maiste, soovitavalt kõrge(ma)l tasemel muusikutega on üks džässi (eriti tunnetusel põhinevate
komponentide) põhilisi õppimisvorme, alustame just selle aspekti analüüsimisega.
Otsides andmeid meie džässmuusikute suhetest teiste maade kolleegidega, osutusid tule-
mused ootamatult tagasihoidlikuks: peale teadaoleva
The Murphy Band’i Saksamaa-reisi
1927. aastal veel vaid noore Leo Tautsi reis koos Henry Ambeliga Duke Ellingtoni orkestri
kontserdile Stockholmis. Artiklis “Takt ja trumm...” 213 mainitakse, et
The Murphy Band’i on
“mitmel puhul isegi Rootsi ja Lätti mängima kutsutud”, nende võimaluste realiseerumise
kohta ühtki teadet aga ei ole. Ka ei maini Strobel ega Paalse neid oma mälestustes.
The
Murphy Band’i liikmetelt, kellega Jüri Maimik vestles, on pärit ka info, et nad käisid
korduvalt Soomes A. Arderi, M. Rungi, P. Pinna, A. Sälliku ja K. Savi saatjaina plaadistamas,
kuid mingist kontaktist Soome džässmuusikutega ei ole andmeid ka J. Maimikul (1969: 5).
Aadu Regi, kes oli tegev asendusmängijana mitmes Tallinna džässorkestris (Bi-Ba-Bo,
K. Strobeli orkester, Tallinna Garnisoni džässorkester), meenutab, et Tallinna Tööstuskooli
puhkpilliorkester Elmar Peäske juhatusel käis 1935. aastal Soomes ja 1938. aastal Stock-
holmis (kus nad kuulsid väga head filipiinlaste rumbaorkestrit) esinemas, kuid mingitest
kontaktidest kohalike džässmuusikutega ta ei kirjuta (Regi 2000: 237–239).
Sama napiks osutus meil mänginud välismaiste džässmuusikute nimekiri: kitarrist Willi
Kiausch Saksamaalt ja mulatist džässviiuldaja Raymond Michel.214 Kalervo Hovi andmetel
käisid Briti sõjalaevad 1920. aastatel sageli Tallinnas visiitidel, millega kaasnesid tavaliselt ka
meremeeste esinemised, mille lõpuks mängis Inglise mereväeorkester tantsumuusikat (Hovi
2002: 80); samas ei ole teada ühtki meenutust, et nad oleksid mänginud džässmuusikat.
Teatavasti kõlas autentne džässmuusika esmakordselt Soome pinnal justnimelt Inglise mere-
meeste esituses (Haavisto 2000: 33). 1924. aasta juunis Balti merd külastanud Inglise eskaader
jagunes kolmeks: osa laevu külastas Riiat, osa Tallinna ja üks laev Soomet.215 Seega meie
vaatevinklist oli see selge ebaõnn, et diksiländbänd sattus olema just Soomet külastanud laeval.
Meie restoranide kabareeprogrammides esines küll rohkesti välisartiste216, kuid neilt, ühe
erandiga, polnud džässmuusikutel midagi õppida. Selleks erandiks osutus mustanahaline
trummar Vance Loury (TMM F M 303, S 30), keda E. Kruus ja U. Elts kohtasid 1938. aastal
Vanemuises, kus nad
Four Swingers`iga parajasti töötasid. G. Metssalu kuulis sama duot
(
Vance & Romy) Tallinnas ning neilt õppisid E. Kruus ja G. Metssalu mitmeid tehnikavõtteid
ja said hulga väärtuslikku erialast infot (Ojakäär 2000: 298). See kinnitab veel kord
tolleaegsete muusikute väidet, et põhiliselt õpiti siiski plaatide ja raadiost kuuldu järgi.
213 Rahvaleht 1926, 20.04.
214 Mon Repos reklaamis (Päevaleht 18.06.1922) Berliini kaudu tulnud ameerika
jazzbandi, kuid selle
esinemiste kohta pole ka muusikute mälus (Strobel, Paalse) midagi säilinud. Tõenäoliselt oli tegu sakslaste
endi lärmidžässi bändi ehk siis “libaameeriklastega”. A. Regi viitab oma raamatus “Muusikast ja
muust ”
vanemalt generatsioonilt kuuldud juttudele, et Tallinnas olevat esinenud ka kuulus viiuldaja Georges
Boulanger (Regi 2000: 82), kuid muudest allikatest ei ole sellele väitele kinnitust leida õnnestunud.
215 Päevaleht 1924, 1.06.
216
Tanja & Ralph Prahast
, Conchita & Rocco Londoni Savoy teatrist, lauljatar
Miss Dolly, laulja Paul
O’Montis, kuulus tangohelilooja ja pianist Oscar Strock ja illusionist
San Martino de Kastrozza Riiast
(Ojakäär 2000: 481), Soome jõumehed ja naismaadlejad (Hovi 2002: 76) jpt.
97
Kuna 1930. aastate teisel poolel oli juba võimalik tellida välismaalt arranžeeritud orkestri-
noote ja ka õpikuid, siis ilmselt õpiti ka nende järgi (eriti arranžeerimise võtteid), kuigi Henry
Ambeli 14. mail 1940 Priit Veebeli triole
saadetud kirjas (vt lisa 6) antud hinnangul meil
liikunud Billy Mayerli klaveriõpikud (
Piano Schools) selleks otstarbeks ei sobinud, kuna seal
käsitleti põhiliselt nn “salongi stiili, kust tegeliku džässini on veel tubli tükk maad”. Paraku ei
ole õnnestunud leida meie raamatukogudest ühtki eksemplari nendest õpikutest, mistõttu
puudub võimalus veenduda Ambeli hinnangu objektiivsuses.
5.1. DŽÄSSMUUSIKUTE HARIDUSEST Hinnangu andmisel meie džässmuusikute oletatavale mängutasemele ei saa kuidagi mööda
vaadata nende hariduse ja harituse küsimusest, mis on loomuliku andekuse kõrval tähtsaim
mängutaset mõjutav tegur. Antud juhul peame kahjuks leppima olukorraga, et antav hinnang
ei pruugi kujuneda päris objektiivseks, kuna andmed meie tolleaegsete džässmuusikute
muusikaharidusliku taseme kohta on üsnagi lünklikud, baseerudes paljudel juhtudel vaid
kaaslaste mälestustel, ning hariduse omandamise moodusedki mitmesugused.
Peale konservatooriumis või muusikakoolis õppimise said paljud muusikud tol ajal arves-
tatava tasemega muusikahariduse eraõpetajate juures tunde võttes, päris mitmed (nt A. Regi,
H. Asper) sõjaväeorkestrite kasvandikena, paljude heatasemelise muusikalise alghariduse eest
hoolitsesid prominentsed üldhariduskoolide muusikaõpetajad, nagu näiteks Friedrich
Christian Strobel ja Konstantin Türnpu Tallinnas, Adalbert Wirkhaus Tartus, Enn Kiilaspea
Viljandi- ja Pärnumaal jpt. Siia loetelusse lisanduvad ka mitmed andekad autodidaktid, kes
saavutasid omal käel õppides mõnel juhul täiesti professionaalse taseme (K. Strobel,
H. Speek, H. Tooming, J. Pori). Viimasesse kategooriasse tuleks paigutada ka need muusikud,
kes omandasid pillimänguoskuse erinevates puhkpilliorkestrites vanemate kolleegide kõrvalt.
1930. aastail tegutses Eestis 333 puhkpilliorkestrit: sõjaväel 13, Kaitseliidul 55, tuletõrjel 59,
koolidel 24 ja kultuurharidusseltsidel 182 (Kiilaspea 1975: 477). Need olid headeks taime-
lavadeks tantsuorkestritele. Hoolimata muusikuoskuste omandamise viisist ühendas neid
kõiki aga suur huvi uudse muusika vastu ja selles vallas olid nad kõik võrdselt autodidaktid,
sest otseselt džässi mängimist õppida ei olnud kusagil ega kelleltki217.
Silmitsedes meie tolleaegsete orkestrite nimistuid, torkab silma üsna palju nimesid, keda ole-
ma harjunud seostama Eesti süvamuusika arenguga, seega hoopis teises kontekstis nägema.
Enamikul neist (E. Kalam, H. Lepnurm, B. Lukk, V. Reiman, L. Tauts, E. Turgan jt) oli siis
juba korralik muusikahariduslik baas olemas või omandamisel, kuid oli ka päris mitmeid,
kelle aktiivsem muusikaline tegevus algas just džässiliku tantsumuusika mängimisest (A. Ben-
der, G. Ernesaks, T. Kuusik, E. Kõlar) ja viis siis loomuliku jätkuna süvamuusika radadele.
Küsimusele, miks enamik neist ei jäänud džässi juurde, on üheselt raske vastata. Osa puhul oli
tegelemine uue ja põneva muusikaga lihtsalt kõrvalepõikeks, info kogumiseks ja oma tegeliku
soodumuse selgitamiseks vajalik. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks võib aga ilmselt pidada
asjaolu, et džässmuusika ei olnud selleks ajaks veel päris kontsertmuusikaks kujunenud, neid
ambitsioonikaid ja mitmekülgselt andekaid isiksusi aga ei rahuldanud meelelahutaja, s.t
tantsumuusiku
karjäär . Täiesti reaalne on, et professionaalse koolituse väärtust juba hinnata
oskavad noored muusikud ei suutnud leppida normaalsete õppimisvõimaluste ja õppejõudude
217 Siinkohal oleks kohane juhtida tähelepanu asjaolule, et ka USA-s olid džässmuusikud sel ajal valdavalt
iseõppijad – neil olid vaid eeskujud lähemalt võtta. Esimese arvestatava džässiõppeasutuse avas helilooja,
pianist ja arranžeerija Lawrence Berk 1945 Bostonis (Lipman 2001: 1), millest on tänaseks saanud maailma
tunnustatuim džässikool –
Berklee College of Music.
98
puudumisega. Seda enam, et meil puudusid suured soliidsed tantsusaalid nagu USA-s või
Euroopa suurlinnades (näiteks 2000-kohaline
Vinterpalatset Stockholmis) ja elukutselise
džässmuusiku töö eeldas igaõhtust suitsuses restoranis mängimist. Sellega kaasnevat kehva-
võitu mainet ei suutnud nende jaoks korvata isegi paremate orkestrite väga hea sissetulek.218
Oli siiski neidki, kes tegeldes põhiliselt süvamuusikaga, jätkasid ka n-ö kergema poole peal –
Leo Tauts, Boris Kõrver, Jossif Šagal jt. Teadaolevaid andmeid vaadeldes torkab silma, et
suhteliselt parema muusikaharidusliku ettevalmistusega olid viiuli- ja klaverimängijad, kellest
enamikul oli vähemalt muusikaline algharidus, üsna mitmed aga õppisid konservatooriumis
või võtsid eratunde konservatooriumi professoritelt. Ainsate iseõppijatena tuntud muusikute
seas neil pillidel meenuvad viiuldajatest John Pori ja pianistidest hiljem Soomes ja Rootsis
tuntuks saanud
Henno Tooming, kellest edaspidi pikemalt.
Haridustaseme järgi võttes keskmise kihi moodustasid puhkpillide mängijad, kelle seas oli nii
haritud muusikuid (Karl Kukk, Elmar Pert, Herbert Kulm) kui ka orkestrite kasvandikke ja
koolide puhkpilliorkestrites pillimängu õppinud noori muusikuid (Robert Tilgar, vennad
Juttused, Hendrik Juurikas, Heino Asper).
Erialaliselt kõige raskemas seisus olid trummimängijad – koos džässmuusikaga orkestritesse
ilmunud trummikomplektid olid nii suur uudis, et nendel mängimist polnud kelleltki õppida ja
nii olid meie esimeste džässbändide trummarid kõik iseõppijad. Huvitaval kombel ei ole
kusagil mainitud midagi akordionimängijate koolituse kohta, mis laseb arvata, et põhiosa sel-
lest langes eraõpetajate õlgadele. Kuna akordion oli eelmise sajandi 20.–30. aastatel, eriti
maarahva hulgas, üsnagi populaarne pill, oli kindlasti ka iseõppijate osatähtsus küllaltki suur.
Tekib küsimus, kas eelmainitud hilisemaid süvamuusikasuurusi on üldse mõtet ära märkida
džässialases uurimuses – oli ju nende osalemine ajutise iseloomuga ja enamik neist ei jõudnud
selles vallas ka eriti silmapaistvate tulemusteni. Tundub, et objektiivsuse huvides on see siiski
vajalik, sest nad tõid endaga kaasa hulga infot, huvitavaid ideid ja professionaalset suhtumist.
Samuti ei saa alahinnata nende osa teiste pillimeeste mänguoskuste arendamisel – haritud
muusiku kõrval mängimine sunnib ka teisi pingutama ja end arendama, samas on nendelt
võimalik saada ka professionaalset erialast teavet, mis aitab korvata puudulikku muusika-
haridust.
Seega oli pilt meie džässmuusikute muusikahariduslikust tasemest üsnagi kirju. Samas ei saa
jätta märkimata džässi stimuleerivat osa noorte muusikahuviliste aktiviseerimisel: džäss tõi
palju noori muusika juurde, innustades neid ise musitseerima ja oma teadmisi ning pilli-
mänguoskust arendama, tõstes seega oluliselt meie üldist kultuuritaset.
5.2. LIIDRID Sõna “liider” all mõistetakse nii vaimset juhti kui – näiteks
spordis – ka “vedajat”, juht-
positsioonil olijat, ingliskeelses muusikamaailmas orkestrijuhti (
band leader ) või sümfoonia-
orkestri kontsertmeistrit. Seega, vahel ühendab see väljend kaht küllaltki erinevat tahku
inimloomuses – vaimset juhti ehk ideede generaatorit ja praktilist juhti ehk ideede reali-
seerijat. Alahinnata ei saa liidri rolli üheski eluvaldkonnas ja on küsitav, kumb tahk
tähtsamaks osutub. Tõenäoliselt on see enamikul juhtudel sõltuv konkreetsest olukorrast.
218 Rahvalehe andmetel (“Takt ja trumm” 1926, 20.04) teenis
The Murphy Band’i muusik 15 000 mk kuus,
K. Strobeli andmeil teenisid tema orkestri pillimehed 1931. aastal
Dancing Palace Glorias 250–300 krooni
(tema ise 330) (Ojakäär 2000: 257, 314). Eriti hea oli teenistus kuurortlinnade orkestris, kus “mõni pillimees
teenis rohkem kui minister” (Ojakäär 2000: 254). Heale teenistusele (rohkem kui kaks keskmist palka) Tartu
BBB tantsuorkestris viitab ka G. Pedraudse (Ilus 1994: 263).
99
Vaadeldes džässi arengut Eestis, selgub, et sageli need mõisted kattuvad – vaimsed liidrid olid
üldjuhul ka oma ideede praktilised elluviijad. Erandiks võiks pidada
The Murphy Band’i, kus
liidriks “vedaja” mõistes oli Kurt Strobel, muusikaline juht aga Victor Compe.
Eesti 1930. aastate džässis torkab eredalt silma Priit Veebel – tema on see, kes tuleb mõttele
korraldada Estonia kontserdisaalis džässikontsert ja tema ise ka selle idee realiseerib, olles nii
kontserdi mänedžer, arranžeeringute autor, solist kui ka dirigent. Samal tasemel liidriks nii
muusiku kui organisaatorina osutub Hans Speek, kes jõuab tähelepanu keskpunkti 1940.
aastate algul. 1930. aastate lõpus kerkib aga esile Henry Ambel, kellel tunduvad olevat kõik
potentsiaalse vaimse liidri omadused, hoolimata sellest, et ta ise pole tegevmuusik. Järgnevalt
vaadelgem neid mehi lähemalt.
Priit Veebel P. Veebel (12.09.1910–24.07.1944), üks eesti džässi 1930. aastate mõjukaim muusik, oli
põline tallinlane. Tema muusikalise alghariduse kohta ei ole konkreetseid andmeid, kuid Artur
Rinne meenutab oma mälestusteraamatus, et 1923. aasta kevadel, kui nad Karl Leinuse
laululastena esimest korda kohtusid, oli P. Veebel juba hea klaverimängija, kel “lugusid tuli
kui küllusesarvest” (Rinne 1973: 73). Seega pole usutav, et need oskused pärinesid vaid Karl
Leinuselt ja laulutundidest. 1923. aastal astus P. Veebel Tallinna Konservatooriumi, kus õppis
kuni vanemate surmani 1927. aastal prof. Peeter Ramuli klaveriklassis. Olles samal ajal ka
Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi õpilane, oli tema ülesanne kooli hommikupalvustel
koraalide mängimine.
Tantsumuusika mängimist alustas ta juba 1926. aastal – tema nime leiame koos Gustav
Ernesaksa, Eevalt Turgani, Elmar Perdi jt samas koolis tekkinud
Vivo Band’i nimekirjast
(Ernesaks 1980: 57). P. Veebel mängis lühikest aega ka
Red Hot Ramblersis, kuid majan-
duslik olukord pärast vanemate surma nõudis aktiivsemat tegevust ja 1928. aastal sai temast
kutseline pianist Marcelle’is tööd alustanud mulatist viiuldaja Raymond Micheli ansamblis
Five Royalty (vt foto 58)
. Mõlemad koolid jäidki seetõttu lõpetamata (Mutsu 1991, 5: 34).
Järgmisel talvel
jätkus Veebeli koostöö Micheliga restorani Küba uues ansamblis
Six Rhytm
Boys, 1930. aastast, kui uksed avas uus luksusrestoran
Dancing Palace Gloria, on Veebel
pianistina sealse orkestri
The Happy Seven nimekirjas (Mutsu 1991, 10: 88). 1931. aastal
moodustas K. Strobel
samasse restorani uue orkestri, kutsudes pianistiks P. Veebeli, kes jäigi
mängima Strobeli orkestritesse kuni viimase lahkumiseni Eestist 1939. aasta novembris.
Lisaks tööle tantsumuusikuna jätkus teda mujalegi – ta oli aktiivne levilaulude loojana ja
arranžeerijana, teda võis tollal sageli kuulda esinemas pianistina K. Strobeli orkestriga
ringhäälingus, kuid tantsupalades oli klaverisoolosid harva ja need olid lühikesed. Rohkem sai
ta oma võimeid näidata saadetes, kui esines klaveriduos koos K. Paalsega (vt foto 59), trio või
kvartetiga. V. Ojakäär, kes noore džässihuvilisena on neid saateid ise kuulnud, kinnitab, et
tegemist oli tehniliselt laitmatu, improvisatsioonivõimelise muusikuga (Ojakäär 2000: 380).
Sama kinnitab ka H. Ambel oma kirjas P. Veebeli triole (teised Uno Elts ja Elmar Kruus):
“Eilne combo /.../ koosnes kolmest isikust, (kes) on kõik meil kindlalt paremikku kuuluvad,
milles ei saa olla mingit kahtlust.” (Ambeli kiri vt lisa 6). Võrreldes eesti džässi tolleaegseid
tipp-pianiste omavahel, hindab Ojakäär siiski L. Tautsi ja O. Avarmaad “svingilikumateks”
(Ojakäär 2000: 380).
100
Pärast K. Strobeli orkestri laialiminekut 1940 esines P. Veebel mõnda aega klaverisaatjana ja
dirigendina,219 1941. aasta lõpust alates töötas kaks aastat
Landessender Reval Tanzkapelle
dirigendina (Ringhääling 1944: 29–30).
Austust äratab P. Veebeli haare – tõusnud pärast õpingute katkemist Tallinna Konservatoo-
riumis vähem kui 10 aastaga üheks hinnatumaks džässpianistiks ja arranžeerijaks, olles samal
ajal paljude ülipopulaarsete levilaulude220 autor, leiame ta olude muutudes juba 1942. aastal
Estonia teatrist, algul kontsertmeister-repetiitorina, juba peatselt ka balletidirigendina
Ed. Tubina “Kratti” juhatamas.221 “Krati” esietenduse kohta ilmus Eesti Sõnas222 Eduard
Visnapuu sulest üsnagi positiivne
arvustus . Ilmnes Veebeli talendi uus tahk – pole andmeid, et
ta oleks kellegi juures dirigeerimist õppinud.
P. Veebeli kui helilooja puhul äratab tähelepanu kaks omapärast fakti: esiteks, tema kui
džässifanaatiku loomingu hulgas oli nii vähe džässilikke palu – vaid foks “Öiti tihti” (arvata-
valt 1938) ning instrumentaalpala “Jazz-meeste heliredel” (1939); teiseks, K. Strobeli orkestri
repertuaaris polnud teadaolevalt ühtki tema lugu, kuigi ta oli kümme aastat seal pianist.
Viimane on seda kummalisem, et selleks ajaks oli ta omandanud hea džässi arranžeerija maine
ja talle poleks olnud ületamatu probleem mõnest oma populaarsest laulust džässilik seade
teha, et see ka Strobeli orkestri stiiliga sobinuks. Selle üheks põhjuseks võib olla, et ta oli enda
kui helilooja suhtes väga enesekriitiline, sest küsimusele oma loomingu kohta vastanud ta:
“Las ma õpin veel kaks-kolm aastat” (Ojakäär 2000: 387).
Henry Ambel Rääkides Henry Ambelist223 (1918–1942) käesolevas peatükis koos eesti džässile oluliste
isikutega, tekiks esimesel pilgul justkui vastuolu – ei ole teda ju üheski Tallinna, Tartu või
teiste linnade orkestrite nimistus. Džässmuusika oli Eestimaal hoogsalt arenenud juba üle
kümne aasta, mis tingis justkui iseenesliku vajaduse džässist
rääkimise , kirjutamise ja
uurimise järele. Esimesena asus Eestis seda lünka täitma Henry Ambel, kes ise ei olnud küll
tegevmuusik (mängis vaid mõningal määral ukulelet), kuid kellel peale suure huvi džässi
vastu olid ka head uurija-, organisaatori- ja lektorivõimed224 ning soov oma teadmisi jagada.
Kõik see viitab võimalusele, et ajaloo teistsuguse käigu korral oleks temast võinud meie esi-
mene džässiteoreetik kujuneda. Ambel, kes ise õppis sel ajal Tartu Ülikoolis õigusteadust225
(nagu pianisti ja hiljem heliloojana nime teinud Boris Kõrvergi), tutvustas džässiajalugu ka
raadios ning nagu V. Ojakäär mäletab, tegi seda nii hästi, et kuuldu püsib siiani meeles
(Ojakäär 2000: 380).
H. Ambel (vt foto 60) oli uurinud palju ingliskeelset džässikirjandust ja kuulanud džäss-
muusikat, tal olevat olnud eesti parim džässiplaatide (eriti Ellingtoni) kogu ja ta ei pidanud
näiteks paljuks 1939. aastal sõita Stockholmi Ellingtoni orkestri kontserdile (nagu ka nende
219 Näiteks Rahva Hääles ilmunud ENSV Riikliku Filharmoonia estraadikontserdi reklaamis mainitakse Veebelit
klaverisaatjana (Rahva Hääl 1941, 9.05).
220 Tuntuimad “Kalevite kants”, “Eesti leegionäride laul”, “Vana jahilugu”, “Õhturahu” jt, aga ka “Jazz-meeste
heliredel”. Tema loomingu plaadistusi on teada 29 nimetust (Ojakäär 2000: 387–389).
221 “Krati” dirigendipuldis oli ta ka 9.03.1944, kui Estonia sai pommitabamuse. Siis saadud külmetus
põhjustaski P. Veebeli peatse surma (24.07.1944).
222 “Krati muusika”. Eesti Sõna 1944, 26.02.
223 Sünnitunnistuse järgi Henri-Gunnar Ambel (EAA F 2100, N 1, S 322), ise kasutas nimekuju Henry Ambel.
224 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 8.06.2007.
225 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 380) õppis H. Ambel majandusteaduskonnas, nagu selgub aga tema
omakäelisest avaldusest TÜ rektorile 18.05.1937, soovis ta üle minna filosoofiateaduskonnast, kus õppis
eesti keele osakonnas, õigusteaduskonda (EAA F 2100, N 1, S 322).
101
ridade autor 32 aastat hiljem tegi, tõsi küll, Minski), et kõike seda “originaalis” kuulda. Hans
Speek meenutas ka226, et neil oli omalaadne džässihuviliste vaidlusklubi, kuhu peale tema
kuulusid Henry Ambel, Tommy Rü(ü)tman ja Boris Kõrver. Nagu eespool kirjas, organiseeris
Ambel samalaadse džässihuviliste grupi ülikoolis õppimise ajal ka Tartus (vt foto 34),
katkestamata seejuures sidemeid Tallinna mõttekaaslastega. Nendel kokkusaamistel kuulati
palju uut džässmuusikat, arutleti ning vaieldi selle probleemide ja suundumuste üle.
Teatavasti oli Ambel teadustajana kaastegev ka H. Speegi 12.04.1941 toimunud džässi-
kontserdil (Ojakäär 2003: 113).
Tänu heale juhusele on säilinud kiri (vt lisa 10), mille Henry Ambel saatis 14. mail 1940
P. Veebeli triole nende eelmisel õhtul toimunud raadioesinemise asjus. Sellel kirjal on meie
jaoks eriline tähendus, kuna need kolm
tihedas kirjas masinakirjalehte kujutavad endast
dokumenti, kus on jäädvustatud osa meie džässi hetkeseisust
anno domini “kevad 1940” koos
asjaliku analüüsi ja autori soovitustega. Nagu ta selles kirjas kirjutab, on toodud seisukohad
“/.../ aastatepikkuse studeerimise tulemus”. Ambeli džässiteoreetikuks tituleerimine võib
esimesel hetkel tunduda liialdusena ja muusikateoreetilisest küljest võetuna võib see nii ollagi
– polnud tal ju ei muusikateaduslikku ega muusikalist eriharidust –, kuid tema põhjalikkus
džässi uurimisel ja aja jooksul tõeks osutunud järeldused, mis ta tegi (hoolimata lühikesest
ajadistantsist), viitavad selgesti sellele suundumusele.
Selle kirja puhul ei ole tegemist pikalt viimistletud tekstiga, ilmselt oli see spontaanne reakt-
sioon eelmisel õhtul raadios kõlanud kontserdile. Samas on siin aga peale otsese
kontser -
diarvustuse ka üsna põhjalik analüüsiv hinnang meie džässi hetkeseisule ning ka džässi ja
helitehnika kui džässi esitust oluliselt mõjutava komponendi üldisele arengule. See viib
mõttele, et ilmselt oli ta juurelnud nende probleemide üle juba mõnda aega ning kontsert oli
vaid ajend nende mõtete väljaütlemiseks. Üks kolmandik kirjast ongi sellele pühendatud, ehk
nagu ta ise kirjutab: “Püüan lühidalt alljärgnevalt võtta kokku enese veendeid aastatepikkuse
studeerimise tulemusena jazz’ist üldse, käesoleval juhul aga ainult klaveristiilidest, et seega
tutvustada minu kriitika aluseid, millest lähtun.” Ambel jaotab džässpianismi kahte suurde
alaliiki: salongi stiil ehk “novelty grupp” ja “originaal-jazz’i põhialustel rajanevad stiilid”.
Esimesse jaotusse paigutab ta sellised tol ajal populaarsed pianistid nagu Billy Mayerl ja
Charlie Kunz, kommenteerides nende mängu järgmiselt: “/.../ see pole siiski jazzklaverdamine
originaalses mõttes. See on vaid rütmiline muusika – jazz laiemas mõistes”. Teise jaotusse
ehk “originaal-jazz’i põhialustel rajanevate stiilide” alla on tal paigutatud Earl Hines, Teddy
Wilson, Thomas “Fats” Waller, Meade “Lux” Lewis, Albert Ammons ja Bill (William)
“Count” Basie. Aeg on tõestanud, et tal oli täielik õigus – need nimed on tuntud tänapäevalgi
ja džässpianismi ajaloos on neil kõigil väärikas koht, esimese jaotuse mehed aga on unustuse
hõlma vajunud ja nende nimed ei ütle tänapäeva džässihuvilisele enam midagi.
Kuigi nimetatud kiri on
adresseeritud konkreetsetele isikutele, on see kirjutatud ajakirjan-
dusliku arvustuse vormis, kus pole ühtki otsest pöördumist adressaatide poole. Oma kirja
sissejuhatavas lõigus annab Ambel hinnangu ka meie tantsubändide üldisele tasemele ja juhib
seejuures tähelepanu asjaolule, et huvitaval kombel on kõige paremal tasemel just amatöör-
orkestrid (“neist eriti aga üks”227), kelle tase läheneb jõudsalt Skandinaavia ja Lääne-Euroopa
džässorkestrite tasemele, kuna professionaalid on suhteliselt staatilises olekus. Ta toob ka
välja selle nähtuse arvatava põhjuse – amatööride suurema huvi ja töökuse. Siia võiks ilmselt
lisada veel ühe olulise nüansi – peale suure huvi oli amatööridel ka rohkem aega eksperi-
menteerida ja proovidel koosmängu lihvida, pikad öised mängud suitsustes saalides aga
pärssisid professionaalide huvi sellise “peentöö” vastu.
226 Intervjuu siinkirjutajale 21.01.2005 Stockholmis.
227 Silmas on peetud ilmselt Kuldset Seitset, kes oma tasemelt oli kõigist teistest tublisti üle.
102
H. Ambeli puhul hämmastab kõige enam tema teadmiste sügavus ja analüüsioskus – oli ta ju
selle kirja kirjutamise ajal vaid 22-aastane, järelikult tema teadlik töö džässi uurimisel ei
saanud kesta kuidagi kauem kui 5–6 aastat ja kõik teadmised tuli omandada autodidaktina.
Kui veel arvestada, et selleks ajaks oli ta juba mõnigi kord esinenud ka raadio džässisaadetes,
mille head taset on kinnitanud neid kuulnud H. Juurikas, E. Juttus ja V. Ojakäär, ei tohiks
tema džässiteoreetikuks nimetamine olla liialdus. Põhiline on aga, et 1930. aastate teisel
poolel tekkis Eestis tema näol džässi vaimne liider.
Tema tänuväärne tegevus džässi uurija ja propageerijana sai kesta vaid lühikest aega – Henry
Ambel arreteeriti 27. juunil 1941 ja hukkus 2. juulil 1942 Kirovi oblastis Vjatlagis (Baumann
jt 1996: 19).
Hans Speek Hans Speek (s. 4.02.1920) oli üks tähelepanuväärsemaid isiksusi Eesti 1930. aastate teise
poole ja 1940. aastate alguse džässis. Ta on sündinud Novorossiiskis, kus isa oli kohalikus
eesti koolis matemaatika- ja laulmise õpetaja ning juhatas ka eestlaste koori. Sama aasta
sügisel opteerus perekond Eestisse.
H. Speegi (vt foto 62) muusikutee algas küllaltki varakult – isa ostis talle poolviiuli, kui ta oli
5-aastane. Aasta hiljem algasid klaveritunnid, mis ei edenenud kuigi hästi, sest õpilane pidas
klassikalisi harjutusi igavaks. 1933. aastal astus ta Gustav Adolfi gümnaasiumi ja sellest ajast
sai alguse ka klarnetimäng. Nagu H. Speek intervjuus siinkirjutajale228 mainis, huvitas klar-
netimäng teda juba tõsiselt, ja hoolimata sellest, et tal pole peale kolleegide-kaasorkestrantide
ei klarneti- ega saksofonimängus ühtki õpetajat olnud, edenes asi kiiresti. H. Speegi
tantsumuusiku karjäär algas juba 1935. aastal orkestris
Modern Trubaduur. Kuldse Seitsmega
liitus ta 1936. aasta sügisel, s.t üsna varsti pärast selle asutamist. Niisiis ei olnud ta orkestri
asutajate hulgas, kuid sellest hoolimata seostub kogu Kuldse Seitsme kuulsus ja edu tema
nimega. Nagu eespool kirjutatud, oli H. Speek ka vaadeldava perioodi viimaste, sõjaaegsete
džässikontsertide organiseerija Tallinnas, mis osutusid justkui kokkuvõtteks kogu eesti džässi
eelnenud , poolteist aastakümmet väldanud vabast arengust.
H. Speegi kiire tõus on seda tähelepanuväärsem, et tema muusikaline haridus oli küllaltki
napivõitu, kõik oma oskused nii muusikuna-improvisaatorina kui arranžeerija ja orkestri-
juhina oli ta omandanud autodidaktina, ilma märkimisväärse professionaalse abita.
Arran -
žeerijana võttis ta “teatepulga” üle Priit Veebelilt, kes 1940. aastate algul enam palju sellega
ei tegelenud, klarnetisti-saksofonistina aga loetakse H. Speeki esimeseks vabalt improvisee-
rivaks puhkpillimängijaks Eestis (pianistide seas oli neid juba varemgi). “Improviseerimine
sobis mulle nagu kinnas kätte,” on ta seda ise kommenteerinud.
Hans Speegi küllaltki lühike elukutselise džässmuusiku tee lõppes Eestist lahkumisega 1943.
aasta sügisel. Juba 1939. aastal oli ta astunud Tallinna Tehnikaülikooli, jõudnud 1944. aasta
kevadel Soome kaudu Rootsi, keskenduski ta uuele erialale, õppides arhitektiks. Ka selles
ametis tegi ta hiilgava karjääri, tõustes Stockholmi peaarhitektiks. Õpingute ajal ja hiljem
noore arhitektinagi mängis ta aeg-ajalt džässi nii eestlaste kui rootslastega koos229, kuid see
oli rohkem enda lõbuks ja ka majandusliku olukorra parandamiseks.230 Kontserdilaval ta aga
enam ei esinenud.
228 21.01.2005 Stockholmis.
229 “
Estnisk swing”.
Orkester Journalen 1944, sept.
230 Autori intervjuu H. Speegiga Stockholmis 21.01.2005.
103
Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin On ka üks tähelepanuväärne erand – Vladimir Sapožnin (1906–1996), keda tunti rohkem
artistinime Boba järgi (vt foto 61). Olles üks maailma omanäolisemaid varietee- ja tsirkuse-
artiste-imitaatoreid, step-tantsija ja multiinstrumentalist, oli ta muu hulgas ka suurepärane
viiuldaja (õppinud Moskvas prof. K. Mostrase juures ja lõpetanud eksternina Tallinna
Konservatooriumi prof. J. Paulseni klassis 1936), ksülofonivirtuoos jne, kes hoolimata oma
vene nimest oli isa poolt eestlane ja pidas oma kodulinnaks Tartut231. 1920.–1930. aastatel
esines ta pidevalt Euroopa ja Ameerika lavadel (Pedusaar 2000: 64–66)232 ning kodumaale
sattus üpris harva ja lühikeseks ajaks. Maestro meenutab, et olles 1920. aastate lõpul tööl
Kopenhaagenis, õnnestus tal kuulda Louis Armstrongi kontserti, mis jättis vapustava mulje
(Pedusaar 2000: 70)233, andes ühtlasi idee hakata imiteerima džässorkestri pille, millest
kujunes üks tema menukamaid numbreid.
Tema on ka mees, kes esimese eestlasest muusikuna on esinenud Stockholmi
Swing-Club’i
laval 1932. aastal. Paraku eestimaise džässi arengule sellest siis veel mingit kasu ei olnud, sest
esiteks määratles ta end neil aastail põhiliselt meelelahutajana, s.t tsirkuse- või varieteeartis-
tina ja ka tema esinemised kodumaal toimusid valdavalt lõbustusasutuste programmides.234
Teiseks viibis ta Eestis oma ülitiheda esinemisgraafiku tõttu haruharva, kuna siit oli väga
tülikas Euroopa suurlinnadesse esinema sõita. Seega praktilist sidet tal meie džässmuusi-
kutega ei saanudki tekkida. Sellest, et tema teadmiste ja oskuste tase võimaldanuks meie
džässi arengus kaasa rääkida, annab tunnistust fakt, et kui ta 1944. aastal määrati tööle ENSV
Riikliku Filharmoonia Džässorkestri juhiks, viis ta selle kollektiivi üsna lühikese ajaga
NSVL-i parimate džässorkestrite esiritta selliste tuntud nimede nagu Eddy Rozneri ja Oleg
Lundströmi orkestrite kõrvale (Pedusaar 2000: 98). Eino Baskin, kes oli sel ajal nende
programmide juht, on meenutanud, et Vladimir Sapožnini eeskujuks oli G. Milleri sel ajal üle
maailma levinud stiil (
ibid). Siit aga loogiline järeldus, et ta ise pidi sellega hästi kursis
olema.235
Et selline saavutuste rida on tähelepanuväärne, selles pole kahtlust. Eelnevast koorub välja ka
Vladimir Sapožnini erandlikkus – ta oli üks väheseid muusikuid, kes pärast kõrgema süva-
muusikahariduse omandamist jätkas kergemas žanris. Kuna tema džässiimitatsioonid
põhinesid kuulsuste soolode järeleaimamisel, sai talle (V. Sapožninil oli absoluutne
kuulmine ja hiilgav mälu) ilmselt üsna kiiresti selgeks ka nende ülesehitus, s.t on põhjust väita, et ta oli
231 Isapoolse vanaema nimi oli Türk. Neile kuulus maja Tartus Kivi t 59 (Pedusaar 2000: 46–47), pärast sõda sai
temast tallinlane.
232
The Washington Daily News: “Boba, poiss-muusik mingist Esthoniast või kusagilt säherdusest kolkast, on
seekordse programmi täistabamus” (Pedusaar 2000: 46).
233 Siin on mälu muidu pedantselt täpset maestrot pisut alt vedanud: L. Armstrong külastas Euroopat
esmakordselt alles 1932. aasta juunis, esinedes Londoni Palladiumis (Feather 1960: 103). Tõenäoliselt
toimusid nimetatud Kopenhaageni-kontserdid 1933. aastal alanud ulatusliku Euroopa-turnee käigus.
234 1931 esines ta Tartus Apollos, 1932 Tallinnas Grand Marinas ja Pärnu Suvekasiinos (Pedusaar 2000: 65).
235 Nagu eespool mainitud, oli V. Sapožnin lõpetanud konservatooriumi viiuldajana. Klassikaline muusika oli
tema
kirg elu lõpuni, kuigi kuulsuse tõttu meelelahutajana ei võetud teda selles vallas tõsiselt. Ometi oli ta
esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja
Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep
Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva
kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos
kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23
nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (
Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi
“Moses” teemadel. Selle kontserdi kohta ilmus Ines Rannapi vaimustusest tulvil
retsensioon (Pedusaar 2000:
160). Samas oli siinkirjutajal võimalus kuulda teda mängimas svingi koos
Arvo Pilliroo ansambliga ja tema
esitus vastas igati selle stiili kaanonitele
. 104
üks esimesi improviseerivaid Eesti džässmuusikuid, vokalistidest aga vaieldamatult esimene.
Nii tähelepanuväärne kui ka erandlik on aga tema artistlik pikaealisus – ta esines regulaarselt
avalikkuse ees veel pärast 80. sünnipäevagi.
5.3. RINGHÄÄLING Käesoleval ajal oleme harjunud, et raadio
saadab meid kõikjal – kodus, bussis, autos või
kaubanduskeskuses. Raadio kaudu saame olulise osa oma infost, sh muusikauudistest, seega
on raadiol tähtis koht meie maitse ja eelistuste kujundajana. 80 aastat tagasi oli raadio aga
suur tehnikauudis ja õppis alles ise oma võimalusi kasutama. Siit tekib kohe küsimus: milline
osa eestimaise džässmuusika arengus oli raadiol ja ringhäälingul?
Nagu räägib K. Strobel oma mälestustes, kuulasid tema ja teised
The Murphy Band’i liikmed
põhiliselt Londoni saateid. 1925. aastal alustas korrapäraseid saateid Raadio-Ringhääling
Tallinnast ning Rootsist võis kuulda tantsusaalidest
tehtavaid džässi otseülekandeid ja Rootsi
toimetus hakkas hankima ja mängima ka välismaiseid džässiplaate (Paul Whiteman, Ted Lewis)
(Haavisto 2000: 24). Ka Soome raadiost võis küll džäss- ja tantsumuusikat kuulda alates 1928.
aastast, kuid selle osakaal saatekavas oli J. Haavisto andmeil vaid 2% (Haavisto 2000: 142).
Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka mitme muusikavälise faktoriga:
kuulatavate jaamade valik sõltus suurel määral nende kuuldavusest, s.t võimsusest, mis
Londoni saatjal oli kindlasti oluliselt suurem kui nt Lahti või Tallinna saatjal; sellest
tulenevalt segasid tugevamad jaamad ka sageli nõrgemaid, sh Tallinna saatjat. Nagu
meenutab V. Ojakäär, segas üks Saksa
saatja pidevalt Tallinna sagedust ja ei lasknud
laupäeva- ja pühapäevaõhtutel korralikult Strobeli ja Pori orkestreid kuulata (Ojakäär
2000: 462). Olukord paranes alles 1937. aastal pärast Türi uue masti valmimist;
valik sõltus kindlasti ka saadete sagedusest – Inglise jaamadest tuli tantsumuusika ülekan-
deid iga päev, väiksematest jaamadest (Rootsi, Soome, Tallinn) aga vaid nädala-
lõpupäevadel (Ojakäär 2000: 465);
oluliseks faktoriks, eriti 1920. aastate algupoolel, oli raadioaparaadi olemasolu. Need olid
algul väga kallid – keskmiselt 100 krooni236, mis oli üsna suur raha. Tõenäosuse annab
registreeritud raadioaparaatide arv: 1927 – 400, 1932 – 15 730, 1937 – 36 940, 1940 –
98 861 (Ojakäär 2000: 461).
Juba Riigi Ringhäälingu algaastatel oli muusika osakaal saatekavas suur – vastavalt OÜ
Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid)237
1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu
kuludest (ERA F 54, N 6, S
204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal238 märgatavalt. Kulutused
orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64;
1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa
saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (
ibid., 124).
236 Uudisleht 1929, 13.01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise
vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et
Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär
2000: 278). V. Ojakäär on meenutanud, et ka tema isa oli suur raadioasjanduse huviline ja tänu sellele oli ka
nende pere varakult väheste raadioomanike hulgas (
ibid., 463). Ei ole siiski põhjust arvata, et see nähtus
massiline oleks olnud ja seega raadiokuulajate ringi väga palju suurendanud.
237 1927. aasta jooksul oli triost, kes alustas 18. detsembril 1926. aastal, saanud 11-liikmeline salongiorkester
Hugo Schütsi juhatusel. Orkester oli eetris iga päev, pühapäeviti kaks korda, ja esitas nii Straussi ja
Waldteufeli valsse kui tõsist
klassikalist muusikat – Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfooniaid, Liszti
“Ungari rapsoodia nr 4”, Glinka “Öö Madriidis” jne (Aulis 1985: 15).
238 Riigi Ringhäälingu põhimäärus ERA F 80, N 5, S 723.
105
Nagu näha, suurenesid kulutused muusikasaadetele nelja aasta jooksul peaaegu kahekordseks,
kuigi kulutuste protsentuaalne osakaal vähenes tunduvalt. Samas oli muusikasaadete osa
saatekavast küllaltki stabiilselt 50% ümber. Seega võib väita, et kodumaise ringhäälingu osa
rahva muusikalise maitse suunamisel ja kujundamisel oli küllaltki arvestatav, kuna just
ringhäälingu saadete kaudu sai rahuldada inimeste muusikalisi vajadusi ka maal ja
väikelinnades, kus kontserdielu oli hõre või puudus üldse239.
Ilvi Rauna (2005: 149) väitel, kes on oma magistriväitekirjas analüüsinud 1930. aastate ring-
häälingu saatekavu, oli tantsumuusika osa keskmiselt 5–7% muusikasaadete üldmahust, mil-
lest osa oli nn vana tantsumuusika. Kuigi saatekavadest võib leida saatenimesid, nagu “Džäss-
muusikat heliplaatidelt”, “Džässilaule”, “Džässirütme klaveril ja orelil”, “Džäss kahel kla-
veril”, “Kontsert džässmuusika uudistest”, kus esinejatena toodud Paul Whiteman, Tommy
Dorsey, Benny Goodman, Ray Noble, Jack Hylton ja Fletcher Henderson (
ibid., 155), oli
džässiliku muusika osakaal muusikasaadete kogumahus siiski küllaltki väike. Nagu meenutab
V. Ojakäär, võis isegi saates “Pool tundi ehtsaid džässirütme” kuulda meeleoluviiuldajat
Georges Boulanger´d või akordionist Ludwig Kletschi, kellel selle muusikaga midagi ühist
polnud (Ojakäär 2000: 466). Aktiva poolele peaks paigutama eelmainitud H. Ambeli džässi
tutvustavad saated, mille kuulamist ja head taset on kinnitanud peale V. Ojakääru ka
H. Juurikas ja E. Juttus.
Seega on vastust küsimusele ringhäälingu osast džässmuusika levikul küllaltki keeruline anda.
Ühest küljest, nagu eeltoodust selgus, kuulasid Strobel ja Paalse Londoni saateid, mida võisid
ju teisedki teha; teisest küljest olid nende pered mõnesaja haruldase raadioomaniku hulgas ja
kuni 1930. aastani oli see osa ilmselt üsnagi väike, piirdudes vaid mõnede tõeliste (raadio)fanaa-
tikutega, sest tõenäosus, et nende 400 raadioomaniku hulgas oli palju (tulevasi) džässmuusikuid,
on ilmselt nullilähedane.
Alates 1930. aastatest aga võib ringhäälingu mõju juba arvestatavaks pidada, seda eriti pub-
liku ettevalmistamisel uue muusika vastuvõtmiseks, ning see kasvas võrdeliselt raadioapa-
raatide arvu plahvatusliku kasvuga. Seda enam, et ringhäälingu kaudu võis 1930. aastate teisel
poolel kuulda nii Ambeli džässi tutvustavaid saateid kui ka Kuldset 7 ja teisigi meie paremaid
tantsuorkestreid, oli mõju kindlasti olemas. A. Mutsu andmeil esines
The Murphy Band
ringhäälingus juba 1928. aastal, peale Estonia Valge saali tehti tantsumuusika ülekandeid
Dancing Palace Gloriast (K. Strobeli orkester) ja
Dancing Parisist (J. Pori), stuudiost män-
gisid
Merry Pipers, Dancing Travellers, eelmainitud Kuldne 7, kvartett Speek-Veebel-Elts-
Kruus ja
Six Swingers (Mutsu 1991, 7: 37). Kodumaise ringhäälingu džässisaadete tähtsust
oma muusikamaitse kujunemisel ja arendamisel on rõhutanud just väiksemates kohtades
tekkinud džässorkestrite pillimehed (H. Juurikas Talis, vennad Juttused Uue-Karistes).
Tõenäoliselt suurim oligi omamaiste saadete tähtsus, kuna lihtrahva puudulik võõrkeelteoskus
ei võimaldanud rootsi- või ingliskeelsetest saadetest piisavalt aru saada; seega võib oletada, et
võõrkeelseid džässisaateid kuulas põhiliselt siiski üsna selgelt piiritletav
sihtgrupp – džässi-
huvilised muusikud240.
239 Paralleelselt ringhäälingu arenguga tekkis meil ka hulk nn piraatsaatjaid, millest meie kontekstis oleks
põhjust mainida “Tallinna Amatöör-ringhäälingusaatja nr 4” tegevust. Selle nime taga olid kolm Tallinna
koolipoissi Oskar Vichmann, Leopold Vedru ja Artur Tamvelius, kes olid nii saatja ehitajad,
omanikud kui
ka saadete autorid. Nende saatja töötas kogu 1927. aasta kuni saatja asukoha avastamiseni ja aparatuuri
konfiskeerimiseni 1928. aasta märtsis (Morozov,
Raag , Ustav 1990: 48). O. Vichmannist ja A. Tamveliusest
said tuntud džässmuusikud.
240 Väga huvitava faktina mainib K. Strobel, et 1937. aasta suvel tuli üks Rootsi abielupaar teda Gloriasse
vaatama, väites, et nad on Strobeli bändi igalaupäevaste saadete regulaarsed kuulajad (Strobel 1979). See on
tõsine tunnustus nii bändi kui saate tasemele.
106
5.4. KINOOlulist osa džässmuusika ja kogu džässkultuuri populariseerimises ja levikus mängis peale
helifilmi tulekut kindlasti kino, ja seda mitte ainult Eestimaal. Nagu kinnitavad Rootsi
džässiajaloo uurijad, oli just helifilmi tulek see põhjus, mis sundis Rootsi Muusikute Ühingut
muutma kardinaalselt oma suhtumist džässmuusikasse (Bruér 1998: 67). Antud kontekstis
tulevad arvesse muidugi põhiliselt Ameerika filmid (neistki mitte kõik), sest siinmail küllaltki
arvukalt esindatud Saksa filmikunst, kust pärinesid paljud selle aja ülipopulaarsed lööklaulud,
ei saanud seda juba puhtpoliitilistel põhjustel teha.
Esimesed Tallinnas linastunud helifilmid olid 1929. aasta novembris “Laulev narr” Al
Jolsoniga peaosas ja pisut hiljem sama peaosalisega “
The Jazz Singer”, millel tegelikult
džässiga midagi pistmist polnud (Ojakäär 2000: 256). Tuntud Eesti filmiuurija Õie Oravaga
vesteldes selgus aga tõsiasi, et meil linastunud filmide muusika seost meie kultuuripildiga
pole ükski uurija siiani käsitlenud. Kuna ka käesoleva töö seisukohast on see siiski vaid
kõrvalteemaks, ei ole siin võimalik seda küsimust ammendava põhjalikkusega käsitleda. Seda
enam, et nagu eespoolgi mainitud, ei saa filmimuusika stiililise kuuluvuse üle otsustada peal-
kirjast lähtuvalt, muusikat kuulmata, ja nii peame leppima üldisemate andmetega. Teame, et
meil linastus hulk filme, mille muusika autoriteks olid paljude tuntud džässiteemade loojad
Jerome Kern ja Cole Porter,241 kuid ka see ei anna täit kindlust väita, et see oli džäss, sest
samad mehed on kirjutanud ka palju teatrimuusikat.
Üsna iseloomuliku pildi kino osast lööklaulude levikul 1930. aastate algul annab Rahva-
leht:242 “New-York – London – Berliin – Tallinn... Tühi asi praegusel auto-lennuki-raadio
ajajärgul katta need vahemaad! Imelikul kujul aga shlaager, “/.../ mis on samuti “meie aja”
laps – ei oska tarvitada moodsaid liiklemisvahendeid. Ülaltähendatud marshruudi läbimiseks
Ameerika lööklaul tarvitab tavaliselt aega ei palju vähem kui poolteist aastat! Ameerikas
tugevasti läbilöönud tantsuviis /.../ saab Inglismaal shlaageriks keskmiselt alles kuue kuu
pärast, samuti kui Inglise lööklaul Saksamaal. Ja Saksamaa annab meile selles mõttes alati
peaaegu täpselt 180 päeva ette. Selle teoliikumise põhjuseks kahtlemata ei saa pidada meie
tantsuorkestreid, kes viimase aasta jooksul eriti kõrgemale tasemele on tõusnud. Meie
orkestrid mängivad välismaa shlaagereid sageli pool aastat enne, kui nad meil lööklauludeks
saavad. Nii näiteks mängiti Eestis populaarset laulu “
Das Lied ist aus” kuus kuud varem, kui
siia jõudis samanimeline film. Film aga vaevalt jõudnud läbi jooksta üle ekraani, kui see laul
juba kõikjal shlaageriks sai”.243 Nagu samas artiklis mainitakse, hoolitsevad välismaised
filmiühingud ka ise selle eest, et tasandada teed uutele, nende filmides kõlavatele löök-
lauludele, saates siia (vahel isegi tasuta) nende noote. Artikli andmetel saadeti neid noote Tal-
linnas Estoniale ja raadioringhäälingule, kust need edasi Valge saali orkestrile (Compe)
jõudsid. “/.../
Dancing Gloria tantsuorkester (
K. Strobel and his orchestra) saab uued noodid
otse kino “Gloria” kaudu244. Hoolimata, et noodid nii kiirelt kätte saadakse, ei löö ükski
meloodia ennem laiemates hulkades läbi, kui saabub siia vastav film. Nii on see vähemalt
meil, Eestis,” jätkab kirjutaja.
241 Nt 1937. aastal linastusid “Roberta” J. Kerni ja “Sündinud tantsuks” C. Porteri muusikaga.
242 “Uued muusikariistad kookospähkel ja banaan”. Rahvaleht 1932, 5.11.
243 Sama tendentsi võib täheldada aastakümneid hiljemgi: näiteks bossanoovat filmist “Mees ja naine” ning filmi
“Cherburgi vihmavarjud” muusikat mängisid meie tantsuorkestrid ammu enne filmide Eestisse jõudmist,
kuid populaarseks said need lood alles pärast filmide linastumist. Tänu televisiooni kiirele arengule on see
intervall viimasel ajal oluliselt lühenenud.
244 Kinode vahendusel saabunud nootide kasutamist mainis intervjuus siinkirjutajale ka Tartu Ratsarügemendi
džässbändi viimases koosseisus mänginud H. Asper (intervjuu siinkirjutajale 8.01.2007).
107
Nagu eeltoodud artiklistki nähtub, oli üks džässmuusika levimise põhiviise ka juba ammu-
tuntud – noodid. Seega oli helifilm üks olulisi džässi propageerijaid ja levitajaid, tehes
filmimuusika kättesaadavaks ka neile orkestritele, kus ei olnud transkribeerimisvõimelist
arranžeerimisoskustega juhti.
5.5. NOODID JA HELIPLAADID Kuidas
The Murphy Band repertuaari hankimise küsimuse lahendas, sellest oli juba eespool
juttu. 1930. aastate hakul, kui tantsuorkestreid oli juba rohkem tekkinud, kuid enamikul
orkestritest ei olnud veel arranžeerimisvõimelist juhti, tekitas nõudlus ka uue teenuseliigi –
arranžeeritud nootide tellimise noodikaupluste kaudu. Kuna ükski noodikaupmees ei julgenud
veel võtta riski tellida suurem kogus noote, teadmata, kas sellest õnnestub lahti saada, pidi
tellimusele eelnema tellijapoolne kodutöö. See seisnes hoolsas raadiokuulamises, et teada
saada uusimad lööklaulud (
hits of the week). Nimekiri tehtud valikust esitati “Esto-Muusi-
kale” ja mõne aja pärast olidki tellitud noodid käes. Sellist moodust kasutas näiteks
Red Hot
Ramblers, kes oli seadnud endale eesmärgiks Bert Ambrose’i tantsuorkestri stiili ja
arranžeerimisvõtete omandamise, aga ka teised paremad orkestrid (Mutsu 1991, 6: 17–18).
Kuna meie heliloojad neil aastatel veel tantsumuusikat (džässmuusikast rääkimata) arvestata-
val määral ei kirjutanud245, olid muusikud sunnitud abi mujalt otsima. Nii aitasidki meie
džässorkestrite repertuaaripõuda leevendada välismaised noodikirjastused. Enamkasutatavad
arranžeeringud telliti Mutsu andmetel kirjastustelt
Chappell, Peter Maurice, Campbell &
Connelly, Keith Prowse, Lawrence Wright, Feldman, Francis, Day & Hunter ja muidugi
Esto-Muusika
. Siia loetelusse lisandusid veel eelmainitud filmiühingute kaudu saadud noodid.
Nimetatud kirjastuste kaudu jõudiski 1930. aastate algupoolel meie orkestriteni enamik tolle-
aegseid uudispalu. Need olid orkestreeritud kommertsmuusika põhimõttel nn ortofoonilise
orkestratsioonina, mis on seatud küll suurele orkestrikoosseisule, kuid hääled jagatud sellise
arvestusega, et kõlaksid hästi ka väiksema koosseisuga, nii et puuduv(ad) hääl(ed) ei
ohustanud oluliselt orkestri mängu kvaliteeti.
245 Võimalik, et esimese eestimaise moodsamas stiilis fokstroti “
Chocolate Babies” kirjutas tuntud pianist
Vladimir Padva koostöös teise tuntud muusiku Ludvig Juhiga (B.T. “Eesti fox, boston ja tango”. Uudisleht
1928, 2.09). Sama ajakirjanik jätkab, toetudes V. Padva andmetele, et seda olla mängitud nii Berliinis,
Bergenis kui isegi USA-s. Kahjuks pole see pala säilinud mingil kujul. Padva loomingust on boston “Laine”
ja foks “Unistus” ilmunud firma Odeon plaadil. V. Ojakääru andmetel mängis tema palu ka Euroopa üks selle
aja nimekamaid tantsuorkestreid Béla Dajos’i juhatusel (Ojakäär 2000: 349). Umbes samast ajast on pärit V.
Compe esimesed teadaolevad tantsupalad “Hõissa poisid”, “Mälestus” ja “Ripsimé”. Compe kirjutas veel
hulga tantsupalasid, mida mängis
The Murphy Band. Kui populaarsed need lood teiste tantsuorkestrite hulgas
olid, pole teada. Ilmselt neid siiski mängiti, sest Rahvalehe (1932, 5.11) väitel olnud “Hõissa poisid” paar
aastat enne artikli kirjutamist mängitavamaid eesti tantsupalasid. Ajakirja Heling (1929, nr 7/8) teatel müüdi
tema
valse boston “Miss Estonia” esimene trükk (tiraaži suurus pole teada) läbi paari nädalaga ja teine olevat
ka kohe lõppemas. Nii Padva kui Compe propageerisid eesti rahvalaulude kasutamist omamaise tantsu-
muusika loomiseks, olles selles pioneerid ka rahvusvahelises mastaabis. Compe on tuntud ka rahvalaulude
kogujana ja rahvaliku repertuaari arranžeerijana. Katsetajaid oli teisigi, Rahvalehe artiklis mainitakse Leo
Taubet ja (Theofil) Maistet. 1930. aastatel lisandusid veel P. Tammeveski (“Üksainus õis”, “Paula, sul on
poisipea”), A. Siirak (“Mürtsub trumm ja pillid hüüavad”), P. Veebel (“Kalevite kants” jt). Esimese Eesti
džässipala “Jazzimeeste heliredel” kirjutaski P. Veebel.
Antud kontekstis võiks mainida ka asjaarmastajast muusiku ja helilooja Mihkel Paiste nime, kelle palad
“Tule, tantsi”, “Neiuke väike”, “Kadunud mõrsja” ja “Meremehe polka” on Ants Eskola plaadistanud
His
Master’s Voice’ile. M. Paiste, kes juba Eestis valmistas trummi taldrikuid, jätkas seda ka pärast kodumaalt
lahkumist. Alates 1953. aastast tegi ta seda Šveitsis ja praeguseks on Paiste firma (mida nüüd juhivad tema
pojad) üks maailma juhtivamaid ja hinnatumaid omal alal (Mihkelson 1992: 35–42).
108
1930. aastal hakkas ilmuma esimene eestimaine levimuusika noodiväljaanne Modern Löök-
laul, igal aastal neli numbrit, igas numbris 13–15 laulu (viimane, 30. number ilmus
17.06.1940). See oli küll lööklaulude sõprade seisukohast tänuväärt ettevõtmine, paraku
džässorkestritele oli sellest vähe abi kahel põhjusel – esiteks ilmus selles väljaandes
džässilikku repertuaari väga vähe246, teiseks toodi seal ära vaid meloodia koos tähtharmoo-
niaga, orkestrid vajasid aga seadeid.
Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad
arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid
juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris
Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku
“
Course of Modern Orchestration”247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi
paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad.
Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite
seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud248. Seega
on
bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”)249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru
erakogus, mida on liiga vähe, et nende analüüsi kaudu objektiivset arvamust kujundada. Tuleb
uskuda V. Ojakääru hinnangut, kes P. Veebeli seadeid ise mänginuna kinnitab, et Veebel
valdas suurepäraselt džässorkestrile arranžeerimist ja ka džässi tunnetamisega oli kõik korras
(Ojakäär 2000: 329). Seda väidet kinnitab fakt, et Veebeli seadeid kasutasid meeleldi teisedki
orkestrid: neid oli nii Viljandi-kontserdi kui ka L. Tautsi Tartu-kontserdi kavades. Tema
seadetele annab oma kontserdiarvustuses kiitva hinnangu ka
Revalsche Zeitung’i muusika-
kriitik Kr.250
Nagu
The Murphy Band’i mehed mainisid, olid põhiliseks džässitunnetuse õppimisvahendiks
raadio kõrval heliplaadid. See 20 aastat varem suure tehnikaimena tundunud nähtus oli 1930.
aastail juba üsna igapäevaseks muutunud ja plaadid küllaltki kättesaadavad. Mutsu andmetel
domineerisid neil aastail plaadipoodides Jack Hyltoni ja Paul Whitemani orkestrid, kes olid
vastavalt
His Masters Voice ja
Columbia esiartistid, kuid sealt võis leida ka Bing Crosby,
Louis Armstrongi ning vokaalansamblite
The Revellers, Mills Brothers, Boswell Sisters,
vokaaldueti
Layton & Johnston või teistegi populaarsete artistide ja orkestrite plaate.
246 Esimene ingliskeelne laul alles 6. numbris (veel mitte džäss), svingilik repertuaar on ülekaalus esmakordselt
15. numbris 1936.
247 Õpik koosneb 16 iseseisvast peatükist, igaüks on ühele kindlale probleemile pühendatud, millest jääb mulje,
et õpik on algselt kirjutatud ajakirjas avaldamiseks ja hiljem tervikuna välja antud. See on lühikursus, mis
algab teooria ja harmoniseerimise algtõdedest, kuid käsitlemist leiavad nii erinevad stiilid kui ka
sissejuhatuse kirjutamise võtted. Mitu peatükki on pühendatud pillide tundmisele (+ vokaali
corus) koos väga
asjalikkude soovitustega, milliseid käike või hüppeid iga pilli puhul vältida; 13. peatükis jõutakse juba
partituurini. Teksti illustreerib 100 noodinädet, mis tõstavad oluliselt õpiku väärtust. Kuigi eessõnas ütleb
autor, et õpik on mõeldud lühikursusena algajaile, on siiski ilmselt silmas peetud juba kogenud muusikuid,
kes on algajad vaid arranžeerijaina, päris algaja ei suudaks õpiku tempoga kaasa minna. Kokkuvõttes igati
asjalik õpik, kus on selgelt tunda, et autor on suure kogemustepagasiga praktik; on tõsiselt kahju, et see õpik
Eestis trükivalgust ei näinud. Siit saame ka teada, kuidas tol ajal Inglismaal tantsumuusikastiile jaotati:
sweet,
½ swing, swing. Enda kohta on S. Phillips õpiku eessõnas kirjutanud, et oma oskused omandas ta
Melodian orkestrile (mis
võitis
Melody Maker’i võistluse) arranžeerides, hiljem mängis (küllap ka arranžeeris) Bert Ambrose’i kuulsas
orkestris. B. Kõrveri tõlge asub Rahvusraamatukogu arhiivifondis RRK 3 – 14.451 Ar. 94... B/Phillips.
248 Tantsuorkestrite seadeid pole ka TMM-i fondides. Kuigi V. Compe loomingust on TMM-is küllaltki suur
valik, ei ole nende seas ühtki džässipala seadet.
249 W. Donaldsoni “
You” P. Veebeli 1. džässikontserdi kavast, tõenäoliselt P. Veebeli seades.
250 “
Das zweite Jazzkonzert”.
Revalsche Zeitung, 1937, 14.04.
109
Kui meenutada, et 1930. aastatel tegeles džässmuusikaga meie tantsuorkestrites hulk hilise-
maid tunnustatud heliloojaid, tekib küsimus: miks nad tantsumuusikat ei üritanud kirjutada?
Kahjuks ei ole nüüd, 70 aastat hiljem, enam võimalik seda nendelt küsida, ka oma mälestus-
teraamatutes pole keegi neist seda aspekti käsitlenud. Nagu väidab Hans Gutmann artiklis
“Kerge muusika” (Gutmann 1932: 162), iseloomustas süvamuusikaheliloojaid üldlevinud
arvamus: “Ainult alaväärtuslikul helitööl võib olla väljavaateid suurele levikule.” Selline
negatiivne, et mitte öelda halvustav suhtumine kandus akadeemilise hariduse rada pidi
kindlasti ka Eesti noorte heliloojateni, kes ilmselt ei soovinud pälvida tulevaste kolleegide
silmis “alaväärtuslikku” mainet251. Samas tundub loogiline oletus, et mõnigi neist seda siiski
teha proovis, kuid tänu küllaltki hästi arenenud professionaalsele kriitikameelele ei jäänud nad
tulemusega rahule.
251 Et selline oht eksisteeris reaalselt veel aastakümneid hiljemgi, näitab ilmekalt V. Sapožnini näide – teda küll
tunnustati suurepärase viiuldajana, kuid sellest hoolimata ei võetud teda süvamuusikute ringis tõsiselt.
110
6. DŽÄSSIKRIITIKAST JA ÜHISKONNA HOIAKUTEST 6.1. KODUMAAL Peab tõdema, et nii muusikute kui publiku poolt aktsepteeritavat, tõsiseltvõetavat ja regu-
laarselt toimivat džässikriitikat ei ole Eestis kunagi olnud ega ole praegusekski veel
tekkinud252. Seda vähem on
loota asjalikke ja tõepäraseid kirjutisi 1920.–1930. aastatest, mil
džässi kui tantsumuusikat ei peetud vajalikuks arvustada. Üksikuid selleteemalisi artikleid
aeg-ajalt erinevates väljaannetes siiski ilmus, kuid kahjuks torkab neis mõnigi kord silma
kirjutaja ilmne asjatundmatus, mis viitab sellele, et kirjutajateks on muusikalise erihariduseta
ajakirjanikud või siis professionaalsed muusikakriitikud, kes džässi ei tunne ja suhtuvad selle-
sse valdavalt tõrjuvalt. Kasutatakse oskamatult kusagilt kättejuhtunud võõrast materjali, vahel
ka muusikutega tehtud intervjuusid, ja nii on need kirjutised sageli üsna reklaamimaigulised.
Ühtlasi kajastub kirjutistes tihti ka toonase kriitika üleolev suhtumine sellesse žanrisse.
Vaadeldavast ajast ei ole õnnestunud leida ühtki eesti autori kirjutatud sügavamat käsitlust
džässist kui nähtusest ja tema kohast kultuuris.253 Küll aga võiks tähelepanu juhtida ühele
tõlgitud esseelaadsele artiklile, kus kõnesolevaid küsimusi asjalikult arutatakse. Nimelt
avaldati 1932. aastal Päevalehe lisas “Kunst ja Kirjandus” saksa muusikalehest
Melos tõlgitud
Hans Gutmanni artikkel “Kerge muusika” (Gutmann 1932: 161, 162), kus käsitletakse džässi
ja popkultuuri suhet 1930. aastate alul ja nn “kerge muusika” osa muusikakultuuris Beetho-
venist alates. Tundub, et meie tolle aja ajakirjanduses nii erandliku sügavalt analüütilise artikli
avaldamise tingis vajadus veidi korrastada tormiliselt areneva tantsumuusika vahekordi
ülejäänud muusikamaastikuga. Gutmann hoiatab kogu “kergema” muusika valikuta halvus-
tamise eest, juhtides tähelepanu seigale, et sellisel muusikal on tähtis funktsioon filosoofia ja
metafüüsikaga ülekuhjatud süvamuusika tasakaalustajana. Nagu Gutmann ütleb: “/.../ on juba
jõutud arusaamisele, kui mõttetu oli tahta kogu seda muusikaliiki helikunstist välja heita. /.../
Paljud heliloojad tegid sellest oma järeldused, mida aastate möödumisel võime tagant järele
muusika labastamise asemel vaadelda kui helikunsti rikastamist”. Arutluse lõpetab ta olulise
järeldusega: “Kerge muusika – temast üht peatükki kuulda ja mõista, tähendab tunda, kui
raskekaalulised võivad olla kergedki asjad.” Artikli viimane lause aga on aktuaalne täna-
päevalgi: “Targalt juhtivale kasvatusteadusele, mõistlikule ringhäälingupoliitikale, lava-
direktoritele ja filmitootlejatele pole jäetud väike osa vastutusest, kas kerge muusika kujuneb
hädavajalikuks, rõõmustavaks ja ergutavaks täienduseks meie kunsti tervikus, või /.../
degenereerub kultuuri hävitavaks katkuks”. Kahjuks ei tekitanud see artikkel meie ajakirjan-
duses mingisugustki diskussiooni.
Kuna enamikust teadaolevatest ajakirjanduses ilmunud džässiteemalistest artiklitest on
käesolevas töös juba korduvalt juttu olnud, neil siin pikemalt ei peatuta. Konstateerigem vaid,
et suurem osa neist olid valdavalt informatiivse sisuga džässi või uusi džässilikke tantse
tutvustavad üllitised, kus vaid mõnel juhul oli paar üldist lauset meie džässi või orkestrite
taseme kohta. Nagu mainitud, torkab neis vähesteski, iseäranis eestikeelses pressis ilmunud
252 Ka tänapäeval aeg-ajalt ilmuvate arvustuste puhul torkab nii mõnigi kord silma, et kirjutaja (tavaliselt antud
lehe kultuuritoimetaja) peab kinni printsiibist: “Andis jumal ameti, küll annab kompetentsi ka!” Juba B. Nettl
mainib, et teisest muusikaliigist kirjutamiseks peaks kõigepealt omandama bimusikaalsuse ehk muusikalise
kakskeelsuse, s.t kirjutatavat põhjalikult tundma õppima (Nettl 1964: 10–11). Samas leidub neis kirjutistes
siiski kohati olulist faktilist materjali (nimed, kuupäevad, fotod), mis on usaldusväärne, aidates tuvastada
toimunud sündmusi ja neis osalejaid.
253 Ainus leida õnnestunud sellesuunaline artikkel, V.L.-i (arvatavalt Voldemar Leemets) “Mõtteid ajaviite-
muusika korraldamisest” (Muusikaleht 1937, 5/6: 131–132), käsitleb siiski vaid ajaviitemuusikat, artiklis ei
kirjutata midagi džässist või tantsumuusikast.
111
arvustustes silma vähene asjatundlikkus, kohati lausa tendentslikkus, kui arvustatakse mingit
põhimõtet, mitte muusikat või muusikuid. Eriti resoluutne oli oma arvamustes tuntud
muusikakriitik Eduard Visnapuu, kes veel 1936. aastal (s.t neli aastat pärast Gutmanni artikli
ilmumist Eestis), arvustades P. Veebeli Estonia kontserdisaalis toimunud džässikontserti,
kasutas üsnagi teravas toonis väljendeid:254 “Kui niisugust muusikat serveeritakse vindis-
peadele /.../. Nüüd ta aga tikkus /.../ vaimse kasvataja kateedrisse” (silmas on peetud Estonia
kontserdisaali – T.L.); Artur Rinne kohta: “Nüüd me teame natuke lähemalt, kust see laulja
korjab endale labaseid võtteid ooperis stiilirikkumiseks.” Artikkel lõppes noomiva sõrme-
viibutusega Estonia juhatuse suunas: “/.../ kas “Estonia” kunstiline juhatus ei tunne huvi, kus
esinevad ooperijõud väljaspool?” See polnud sugugi ainus Visnapuu džässi maha tegev
kirjutis; oma artiklis “Jazzist ja kunstipoliitikast”255 kirjutas ta juba 1934. aastal: “Kui hoida
stiili, ei peaks ettekannete juure müüdama ainult eeskava, vaid ka pits viina ning seadma sisse
tantsupõrand.” Visnapuu džässipõlgus kulmineerus nõukogude võimu ajal 1940. aastal
kirjutatud artiklis “Haige ja terve muusika”.256 Maret Tomson juhib oma eestikeelse muusi-
kakriitika uurimuses (Tomson 2008: 51) tähelepanu faktile, et see on tähelepanuväärne
kirjutis mitmel põhjusel. Siin astus kriitik välja modernismi, opereti ja džässi vastu, seostades
neid žanre “kodanlike harrastustega”. Džässi suhtes jätkus kriitikul ikka veel uusi negatiivseid
väljendeid. Ta kirjutas, et see žanr tegeleb “loomingulise ulakusega, sadistlike ergutusvahen-
ditega ja tunnete narkootikaga”. Vastavalt uue ideoloogia nõuetele lisas kriitik juurde
(vältides osavalt täpsemaid poliitilisi termineid), et selline muusika ei pärine “õigetest ühis-
kondlikest alustest ning ta ei sobi kokku võrsuva kultuuriga”. Nii sobis kriitiku juba varem
avaldunud džässivaen kokku uue võimu halvustava suhtumisega sellesse muusikaliiki.
Meeldiva erandina eestikeelse kontserdikriitika seas tuleks välja tuua Viljandi esimese
džässikontserdi arvustus kohalikus lehes257, kus kriitik toob välja kõik olulise, unustamata
mainida ka vajakajäämisi (“efektne ja särtsakas jazz-ilme ei pääsenud mõjule”). Samas mõjub
ootamatuna tõdemus, et Postimehest, kus oli ju üsnagi väljakujunenud muusikakriitiline insti-
tutsioon, ei ole siinkirjutajal õnnestunud leida ühtki džässiteemalist kriitilist või analüüsivat
kirjutist; üksnes mõned lühemad kontsertide eeltutvustused/reklaamid.
Selles osas tunduvad Tallinna saksakeelses ajakirjanduses ilmunud üksikud džässikontsertide
arvustused258 olevat kirjutatud suurema objektiivsuse ja asjatundmisega – kui midagi ei
meeldi, öeldakse see otse välja koos põhjendusega, samas ei olda ka kiitusega kitsid, kui on,
mida kiita. Nii kirjutab
Revalsche Zeitung 14. aprillil 1937 artiklis “
Das zweite Jazzkonzert”
(allkirja Kr., mida mainitud ka eespool, ei ole õnnestunud dešifreerida) P. Veebeli teisest
džässikontserdist, analüüsides asjatundlikult nii kava kui teostust. Sama aasta 21. oktoobri
Revalsche Zeitung’i numbrist leiame tuntud muusikakriitiku Otto Greiffenhageni džässikontserdi
arvustuse, mis on üsnagi asjalikult kriitilises toonis, väites, et kava on kulunud ja orkestri kõla
ärritavalt lärmakas.259 Paraku ei ole seal mainitud, millise orkestriga oli tegu ja kus kontsert
toimus. Tähelepanu on juhitud (samuti nimesid nimetamata) vaid orkestri ebatüüpilisele
koosseisule (akordion, kitarr, elektriorel) ja keskpärastele solistidele. Hoolimata kriitiku
negatiivsest suhtumisest (esinejaid ei peeta isegi tutvustamise vääriliseks) on siiski mainitud, et
saal oli täis ja publik esinejatega rahul. Kuigi meie käsutuses pole rohkem andmeid nii väikese
ansambli kontserdist, oli see ettevõtmine ilmselt siiski kontserdina reklaamitud ja vastavas
vormis ka teostatud, muidu poleks tuntud kriitikul olnud põhjust ajalehes sellest juttu teha.
254 “Jazz-kontsert”. Uus Eesti 1936, 25.11. i.
255 Uudisleht 1934, 13.01.
256 Rahva Hääl 1940, 30.08.
257 Oma Maa 1937, 20.09.
258 Suur tänu Reelike Tükile, kes minu tähelepanu nendele juhtis.
259 “
Jazz-konzert”.
Revalsche Zeitung 1937, 21.10.
112
Vaatamata sellele, et džässmuusika viljelemine meie ühiskonnas kasvas aasta-aastalt üsnagi
tormilises tempos ja see muusikaliik kogus üha poolehoidjaid, võib täheldada toonases Eesti
ühiskonnas kaht kardinaalselt erinevat suhtumist džässi. Piltlikult öeldes olid ühel pool need,
kes juba 1920. aastate lõpus näinuksid džässi meeleldi üldlaulupeol, teisel pool aga need,
kelle arvates džässi ei sobinud esitada kontserdilaval.260 Linnanoorsugu oli üldiselt valmis
džässi aktsepteerima, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, konservatiivsema
osa publiku, sealhulgas paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna
suhtumine oli üsnagi tõrjuv, kohati isegi vaenulik.
Siin oli ka erandeid. Kui meenutada väikestes kohtades Uue-Karistes, Talis, Karksis, Väi-
melas ja Pöide-Uuemõisas tegutsenud džässbände, mis poleks ju saanud publikuta aastaid
tegutseda, ei olnud järelikult tõrjuv hoiak ka väiksemates maakohtades üldine. Samas oleks
loogiline arvata, et džässbändi tegutsemine väikestes kohtades pidanuks kohaliku ajakirjan-
duse jaoks ületama uudisekünnise; ometi pole õnnestunud nende esinemistest leida ühtki
ajakirjanduslikku kajastust, hoolimata sellest, et näiteks E. Juttuse andmetel andis Uue-Kariste
orkester üsna mitu kontserti. Seega leiab kinnitust peatüki algul toodud väide, et vaadeldaval
ajajärgul Eestis arvestatavat džässikriitikat ei olnud.
Objektiivsuse huvides tuleks siiski mainida, et selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valit-
senud mitte ainult meil; džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit
tõsisemat väärtust, isegi tema sünnimaal USA-s.261 Saksamaal arutleti teemal, kas “kerge
muusika” (kuhu alla mahtus ka džäss) on kunsti täiendus või kultuuri hävitav katk (Gutmann
1932: 162). Selle vastu tegutseti vahendeid valimata ja kui võrrelda meil toimunut näiteks
Rootsiga, kus Rootsi Muusikute Ühing võitles aktiivselt džässi vastu ligi 25 aastat,
nõudes koguni valitsuselt sellise “haigusetekitaja” keelamist, või Saksamaaga, kus Hitleri võimule
tulles see keelatigi, tuleb tunnistada, et meie džässmuusikud pääsesid suhteliselt kergelt, vaid
halvustava huvipuudusega.
6.2. EESTI DŽÄSSMUUSIKUD VÄLISMAISTE KRIITIKUTE PILGU ALL 6.2.1. Eesti džässmuusikud Soomes Eesti džässmuusikud sattusid Soome džässikriitikute vaatevälja esimest korda 1943. aasta
sügisel eestlastest muusikute-põgenike lainega, kui küüditamisest ja mobilisatsioonidest
pääsenud džässmuusikud, kes ei tahtnud uuesti tutvust teha nõukogude korraga, pidid Eestist
lahkumisele mõtlema. Mindi, kuhu ja kuidas keegi sai, kes rongi või laevaga Saksamaale, kes
paadi või laevaga Rootsi, kes salapiiritusepaadiga Soome.262 Need mehed polnud aga siiski
esimesed – osa Soomes tegutsenud Eesti džässmuusikuid oli sinna suundunud juba pärast
1917. aasta sündmusi, samuti nõukogude korra eest. Tõsi küll, olles muusikutena teeninud
tsaariarmees, jõudsid nad Helsingisse Venemaa kaudu, samuti oli neist siis veel vara rääkida
kui džässmuusikutest. Ometi olid nad soome džässi hälli juures ja nii on mõned neist ka
mainimist leidnud põhjanaabrite džässiajaloo lehekülgedel.
260 Džäss laulupeole (“Jazz ja meie”. Rahvaleht 1928, 30.06)
versus Visnapuu (“Jazz-kontsert”. Uus Eesti 1936,
25.11; “Haige ja terve muusika”. Rahva Hääl 1940, 30.08).
261 1976. aastal Washingtonis toimunud USA loomise 200. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverent-
sil olid mitte ameeriklased, vaid hoopis Euroopa, Jaapani ja Tai kunstiinimesed need, kes toetasid teesi, et
džäss on USA tähtsaim panus maailmakultuuri (Berendt 1999: 12).
262 Viimaste hulka kuulusid ka näiteks Erich Kõlar ja Kuno Laren (K. Lareni kiri autorile 1.12.2004).
113
Kohe pärast revolutsiooni läksid Viiburi sõjaväeorkestrist Soome vennad Robert ja Hannes
Konnod. Roberti kohta ei ole kahjuks midagi täpsemat teada, isegi mitte seda, mis pilli ta
mängis, Hannes (Johannes Konstantin) Konno (1892–1942) tegi endale nime aga nii orkestri-
juhina kui trompetimängijana (
Suomi Jazz Orkester’i trompetist), hiljem ka heliloojana
(Jalkanen 1991: 65, 126, 161). Helsingis 1920. aastail üsna tuntud
Fennian King of Jazz’is
mängis viiulit (Helsingi?) Linnaorkestri viiuldaja “eesti vabahärra” Wladimir von Clewesal (s.
1863) (Jalkanen 1989: 145), kelle kohta rohkem andmeid ei ole kahjuks teada. Jalkaneni
andmetel mängis 1924. aastal samuti Venemaalt revolutsiooni eest pagenud Francois de
Godzinsky (kuulsa George de Godzinsky isa)
Mr. Francois Salonki-Jazz-Soitokunta’s tšellot
ja saksofoni “eestlasest vabahärra” Sergius Ungern-Sternberg (Lauk 2007: 134–135). Jalka-
neni andmetel oli see üks hinnatumaid ansambleid Helsingis, seega pidid selle liikmete
muusikuvõimed küllalt heal tasemel olema (Jalkanen 1989: 80). S. Ungern-Sternbergi side-
mete kohta Eestiga andmeid ei ole.
P. Jalkanen kirjutab tol ajal Helsingis resideerunud arvuka teistest rahvustest muusikute
kogukonna kohta: “emigrantmuusikutest tuntumad olid /.../ eestlasest pianist Arthur Martin ja
viiuldaja Arnold Mosin” (Jalkanen 1989: 204). Tema andmeil mängis A. Martin 1924. aasta
sügisel Börsi-restoranis koos trummar G. Svenssoniga, s.t võiks oletada seost džässiga, samas
on mainitud, et pärast sealt lahkumist mängis ta Kämpi klassika-trios. A. Mosina kohta on
teada, et ta õppis Leo Funkeri juures Helsingi
Musiikkiopistos, kus õpetati kino- ja
restoranimuusikuid (Jalkanen 1989: 157), hiljem oli ta mõnda aega Estonia kontsertmeistriks
(Aulis 1985: 6). Kas teda on põhjust džässiga
seostada , ei oska arvata.263
Soome Muusikute Liidu andmeil töötas 1920.–1930. aastail Soome tantsu- ja restorani-
orkestrites 7–8 eestlast igal aastal264, mis moodustas keskmiselt 7% muusikute üldarvust.
Tegelikult võis see arv isegi mõnevõrra suurem olla, sest Soome Muusikuteliidu tabelis
(Jalkanen 1989: 202–203) lähtutakse kodakondsusest, seega Soome kodakondsusega teistest
rahvustest muusikud loeti soomlasteks. Tõsi küll, kõik neist ei pruukinud džässmuusikud
olla. Jalkaneni uurimusest ei selgu ka see, millist muusikat A. Martin ja A. Mosin mängisid.
Ei ole andmeid, et keegi neist peale A. Mosina oleks hiljem Eestis muusikuna tegutsenud.
Siinkirjutajal ei ole õnnestunud tuvastada ka ühtegi soomlast osalemas Eesti 1920.–1930.
aastate džässbändides/tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu koostatud Tallinna
orkestrite ja muusikute nimekiri (Mutsu 1991, 10: 88–94). See on natuke ootamatu, sest
teatavasti olid kahe sõja vahelisel ajal Eesti ja Soome vahelised kultuurikontaktid, muusika-
kontaktid kaasa arvatud, üpriski tihedad (Zetterberg 2005: 8–9; Kirme 1995, 1998, 2006).
Hakates sõja ajal kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatust käsitleva osa jaoks materjali
koguma, huvitusin kõigepealt neist, kelle tee emigratsiooni kulges 1943. aastal Soome kaudu.
Kuna Soome suuremad linnad said sõjas oluliselt vähem kahjustada, oli põhjust loota, et ehk
on seal säilinud veel mingeidki jälgi lisaks eelmainitud Markus Rautio raadiosaatele, mis oli
ainus säilinud konkreetne helijälg 1930. aastate eesti džässist. Tänu soome džässi
grand old
man’i ning eesti džässi suure sõbra Erik Lindströmi vihjetele õnnestuski need avastada. Oma
intervjuus265 mainis ta, et kohtus sõja ajal Helsingis suurepäraste Eesti džässmuusikutega ja et
nad esinesid korduvalt koos266. Osa nimedest oli Lindströmil ununenud, kuid Hans Speegi,
263 Nii ootamatu kui see ka ei tundu, on ka prof. Artur Lemba
kaudselt seotud soome džässi arenguga – soome
varase džässi tunnustatuim pianist Robert von Essen oli nimelt tema õpilane! (Jalkanen 1989: 158).
264 Sinna hulka kuulusid ka tapöörid (tummfilmide illustraatorid). Kas neid ka eestlastest muusikute seas oli,
pole teada.
265 E. Lindströmi intervjuu autorile 22.11.2004.
266 E. Lindströmi meenutamist mööda sattunud ta kord 1943. aasta sügisel Helsingis kokku grupi noorte
inimestega, kes rääkinud talle tundmatus, kuid soome keelele väga sarnases keeles. Kui tutvumisel
selgunud ,
et tegu on eestlaste ja koguni džässmuusikutega, kutsunud ta nad kohe kaasa Veljeshovi restorani, kus sel
114
Boris Kuuma, Eugen Raudsepa ja Henno Toominga nimed meenusid kohe. E. Lindström
mainis ka seda, et nende ühiskontserdid äratasid suurt tähelepanu, Eesti muusikute esinemisi
kajastati korduvalt ka tollastes Soome väljaannetes. Meie džässmuusikute mängutaset ja
repertuaarivaldamist, mida Soome muusikud kohe ka mitmel
jam sessioonil Veljeshovi resto-
rani saalis “kontrollisid”, hindas Lindström väga heaks.267 Selline tunnustus meie põhjanaab-
rite ühe kõige autoriteetsema džässmuusiku suust on väga oluline, saamaks pilti eesti džässi
tegelikust tasemest 1940. aastate algul. See on erapooletu spetsialisti asjatundlik hinnang,
mida hoolimata sellest, et see on antud 60 aastat pärast kirjeldatud sündmusi, võime täielikult
usaldada268.
Meie õnneks olid Soome džässikriitikud tunduvalt aktiivsemad siinsetest ja nii ilmus Soome
siirdunud Eesti džässmuusikutest lühikese ajaga kolm asjalikku
artiklit . Kadestamistvääriv
oli nende operatiivsus – Eesti muusikud saabusid Soome 1943. aasta oktoobris-novembris,
kuid juba sama aasta detsembris ilmus Soome esimeses (rootsikeelses) džässiajakirjas
YAM
artikkel “Eesti tippmuusikud on siin!” koos H. Speegi fotoga, kus on toodud ka loetelu saabu-
nud muusikutest koos nende lühitutvustusega269 (artikkel vt lisa 10). Nendeks olid
YAM’i
andmetel Hans Speek, Boris Kuum, Oskar Wickman, E. Õurapuu, Eugen Raudsepp ja Kalju
Hollas.270 Samast leiame ka teadaolevalt esimese meie džässitippudele antud erapooletu
rahvusvahelise hinnangu, mis osutub ootamatult positiivseks – H. Speeki hinnatakse tasemelt
võrdseks tema Ameerika kolleegidega, tõeliseks talendiks tituleeritakse B. Kuum, tugevate
džässimeestena leiavad märkimist ülejäänud artiklis nimetatud muusikud.
Sama ajakirja järgmise aasta jaanuarinumbris ilmus artikkel pealkirjaga “Jaakko Vuormaa
moodustas oma bändi”, kus sai hea hinnangu Boris Kuum nii viiuldaja kui seadete autorina,
samuti mainiti Henno Toomingat – mõlemad esinesid koos Jaakko Vuormaa ansambliga.271
Veebruari-märtsinumbris oli leheküljepikkune artikkel, pealkirja järgi küll Jaakko Vuormaa
bändi džässikontserdist (
Jaakko Vuormaa’s DEBUT-JAZZKONSERT), kuid suur osa artiklist
oli pühendatud Boris Kuumale ja Henno Toomingale,272 kes leidsid erilist esiletõstmist.
Artikkel on põhjalik, analüüsides kogu kava ja kõiki muusikuid üksipulgi, ning on kirjutatud
erapooletu asjatundlikkusega, artikli juures on
YAM’i fotograafi pilt Boris Kuumast mängu-
hoos.273 Kohe artikli algul rõhutatakse ansambli ebatüüpilist koosseisu (viiul, trompet,
akordion, klaver, kitarr, kontrabass, trummid), kiidetakse huvitavat kõla ja seoses sellega
rõhutatakse B. Kuuma osa arranžeerijana. Eriti tõstetakse esile tema inspireerivaid soolosid
palades “
Exactly like you” ja “
Kiss the boys good-bye”
. H. Tooming leiab eraldi väljatoomist
oma soolodega palades “
Booglie wooglie piggy” ja “
Boogie woogie”, mille puhul rõhutatakse
tema “erilist talenti selles klaveristiilis”. Kui meenutada, et ei B. Kuum ega H. Tooming
ajal mängis tema ise koos teiste noorte Soome džässmuusikutega (intervjuu 22.11.2004). Kuno Laren aga
mäletab, et tema ja Hans Speek jalutasid õhtuses Helsingis ja kuulsid läbi Veljeshovi avatud akende
džässmuusikat, mille peale nad sinna sisse läksid ja ennast Soome kolleegidele tutvustasid (intervjuu
15.08.2003).
267 Nagu selgub Pekka Jalkaneni raamatust “
Alaska, Bombay ja Billy Boy – jazzkulttuurin murros...” (1989), oli
soome džässis, nagu meilgi, sel ajal valitsevaks kujunenud svingstiil. Ka repertuaar oli suures osas sama.
Seetõttu oli
jam sessioonide korraldamine lihtne, aga ka põnevam.
268 E. Lindström on hoolimata kõrgest
east aktiivselt tegev Soome džässielus, tegutsedes džässikirjastajana,
konsultandina ja juhtides tema enda poolt asutatud noorte Soome džässmuusikute toetusfondi.
269 “
Estniska stjärnmusiker här!”
YAM 1943, nov/dets, 12; kõikide
YAM’is ilmunud Eesti muusikute kohta
kirjutatud artiklite autorid on teadmata.
270 Artiklis on paar viga nimede kirjutamises: peab olema Oskar Vichmann ja E. Õunapuu. Peale selle teame, et
samal ajal olid Soomes ka E. Kõlar ja E. Kabal, keda selles artiklis millegipärast ei mainita.
271 “
Jaakko Vuormaa bildar eget band!”
YAM 1944, jaan., 6.
272 “
Swingson &
Artie recensera...”
YAM 1944, veebruar/märts, 7.
273 Ka selles, professionaalselt tasemelt laitmatus artiklis on osa lugude autoreid mainimata.
115
Eestis erilise tuntusega silma ei paistnud274, jääb vaid korrata tuntud tõetera, et ükski prohvet
pole kuulus omal maal. Sellest kontserdist on E. Lindströmi kogus säilinud ka foto, mille
Lindström lahkelt avaldamiseks loovutas (vt foto 63). Olgu siinkohal veel lisatud, et erilise
tähelepanu pälvib B. Kuum ka Jukka Haavisto poolt Soome džässiajaloo kohta kirjutatud
raamatus “
Puuvillapelloilta kaskimaille”. Tema hinnangul oli Kuum Jaakko Vuormaa bändi
silmapaistvaim muusik (Haavisto 2000: 119). Kõige tipuks on B. Kuum ainsa mittesoomla-
sena end “sisse murdnud” Soome džässiajaloo plaadile “
Soumalaisen jazzin kultaiset vuodet
2”, kus ta koos J. Vuormaa ansambliga esitab ka eelmainitud kontserdil kavas olnud tuntud
džässistandardi “
All Of Me”
. Antud fakt on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et soomlased on
otsustanud selle salvestuse oma antoloogiasse valida hoolimata äärmiselt viletsast helikva-
liteedist. See viitab otseselt sellele, et nende džässi arenguloos on sellel lindistusel vägagi
oluline koht. Tänu sellele on ka meil üks oluline helijälg rohkem, otsustamaks oma kõrvaga
tolle aja muusikute taseme üle. See on ka ainus säilinud helijälg B. Kuuma/ Kuno Lareni275
mängust.
Eesti džässmuusikud viibisid Soomes väga lühikest aega, oktoobrist 1943 veebruarini 1944,
aga sinna jäetud jäljed osutusid sügavamaks, kui oleks osanud oodata. Enamik neist lahkus
Soomest 1944. aasta veebruaris, valdavalt Rootsi, kus osa leidis uue kodumaa, osale osutus
see aga ajutiseks vahepeatuseks.
6.2.2. Eesti džässmuusikud Rootsis Millise mulje jättis meie tippmuusikute tase võrrelduna Rootsi kolleegidega? Teadaolevalt
algas džässmuusika areng Rootsis peaaegu kakskümmend aastat varem kui Eestis ning oli
loomulik, et oma arengus olid nad meist ja Soomestki tubli sammu ees, seega ei pruukinud
nende arvamus Soome kriitikute ja muusikute arvamusega ühtida. Kas suutsid Eesti muusikud
siin oma nime kohalikule muusikaavalikkusele teadvustada?
Stockholmis
Svensk Visarkivi276 ja Rootsi Džässiföderatsiooni arhiive uurides selgus, et 1940.
aastate tuntuim Eesti džässmuusik Rootsis oli laulja Eugen “Massa” Raudsepp, kes pälvis ka
kohaliku muusikakriitika positiivse tähelepanu. Tegelikult sai E. Raudsepp hakkama kõigi
reeglite kohase
hat trick’iga. Saabunud tundmatu sõjapõgenikuna veebruaris 1944 Rootsi,
esines ta juba sama aasta 5. märtsist alates Põhjamaade parima svingorkestri, Lulle Ellboj277
bigbändi solistina 7 päeva nädalas Stockholmi suurimas, 2000-kohalises
Vinterpalacet-
nimelises tantsusaalis. Nagu M. Westin kirjutab, oli orkestri menu uue solistiga nii suur, et
publiku nõudel lükati hooaja
lõpetamine 2 nädalat edasi.278 Kogu seda populaarsust ei oleks
ilmselt õige ainult E. Raudsepa arvele kirjutada, kuid nagu meenutab K. Laren, oli tema osa
selles üpris suur.279 See väide tundub üsna tõepärane, sest ka kriitika võttis uue solisti hästi
vastu – temaga tehti raadiointervjuu280 ja Rootsi suurima džässiajakirja
Orkester Journalen274 B. Kuuma küll juba teati, ta esines ka H. Speegi viimastel kontsertidel, H. Toominga nime ei ole mainitud ei
V. Ojakääru seda aega käsitlevates raamatutes ega ka A. Mutsu uurimuses Tallinna muusikutest. B. Kuuma
eluloolisi andmeid vt lisa 11.
275 Boris Kuum muutis oma nime pärast sõda Kuno Lareniks.
276
Svensk Visarkiv =
The Centre for Swedish Folk Music and Jazz Research
277 Lulle Ellboy nime kirjutatakse erinevates allikates erinevalt – nii
y lõpus kui ka
j lõpus; käesolevas
uurimuses olen kirjutanud vastavalt kasutatud allika kirjaviisile. Rootsi džässiajaloolase L. Ellboj orkestri
uurija Martin Westini andmetel on õige
j täht nime lõpus (intervjuu siinkirjutajale 15.05.2006).
278 Martin Westini kiri siinkirjutajale 14.03.2005.
279 Kiri siinkirjutajale 1.12.2004.
280 Koopia siinkirjutaja käsutuses.
116
1944. aasta maikuu numbris ilmunud Jörgen Rothenborgi ulatuslikus artiklis Lulle Ellboj
bigbändist on pikem lõik koos fotoga ka E. Raudsepast.281 Kriitika on positiivne, tuues
miinusena välja vaid mõningast lavalist staatilisust ja ennustades talle peale lavalise liikumise
vabamaks muutumist suurt tulevikku. Seega ootamatult suur edu. Toodud fakti kinnitab ka
viimane
YAM’ist leitud Eesti džässmuusikutega seonduv
jälg – 1944. aasta maikuu numbri
tagakaanel on Lulle Ellboj orkestri eelseisva Soome-turnee reklaam koos fotoga, kus vokaal-
solistina on mainitud E. Raudseppa.282
Järgmine Rootsi ajakirjanduses ilmunud eesti džässile pühendatud artikkel ei lase ennast kaua
oodata – sama
Orkester Journalen’i 1944. aasta septembrinumbris ilmub artikkel “Eesti
swing”,283 kus teatatakse, et Eugen Raudsepa kvintett koosseisus Eugen Raudsepp (voc, k),
Kuno Laren (v), Hans Speek (ts, cl, ak) ning rootslased Lasse Isberg (dr) ja Stig Lundquist (b)
mängis menukalt kogu augusti tantsulokaalis
Maxim.284 Sama artikli, mille juures ka foto
asjaosalistest
Maxim’i laval (vt foto 64), andmeil pakutud neile ka talvehooajaks tööd
Göteborgis ning kontserttuuri Rootsi Rahvusparkides.285 Rootsi džässiajaloolase M. Westini
andmetel olid need kontserttuurid muusikute seas
hinnas ja
konkurents sellise ringreisi saa-
miseks suur, seega võib sellest pakkumisest välja lugeda üsnagi positiivse hinnangu ansambli
tasemele. Nende võimaluste realiseerumise kohta andmed puuduvad. Teine neist pakkumistest
võis isegi reaalseks osutuda, kuid Göteborgi pakkumist ei olnud neil tõenäoliselt võimalik
vastu võtta, kuna kõik kolm kvintetis osalenud eestlast asusid õppima Stockholmi Ülikooli.286
Seega satuvad koos Raudsepaga Rootsi džässiajakirjanike huviorbiiti ka Soome kriitikutelt
hiilgavaid arvustusi pälvinud Hans Speek ja Kuno Laren, kuid seda Raudsepa kvinteti liikme-
tena, nende solistivõimetele pole tähelepanu jätkunud. Põhjus võibki olla sama kui meil Eestis
– Soomes esineti kontserdilaval, mis vääris ka kriitika tähelepanu, Rootsis oli põhitegevuseks
tantsumäng, mis üldjuhul arvustajate huviorbiiti ei
satu . Kui neist selles kontekstis üldse
kirjutati, siis ilmselt võib selle juba positiivseks kriitikaks lugeda.
E. Raudsepp ja K. Laren siirdusid 1946. aastal õppima USA-sse, millega lõpeb ka meie
džässmuusikute see aktiivse tegutsemise periood Rootsis, mille kohta Stockholmi arhiivides
leidus ajakirjanduslikke materjale. H. Speek jäi Stockholmi, keskendudes arhitektuuri õppimi-
sele. H. Speegi mängust pole säilinud ühtegi helijälge, kuid tema kaasaegsed, kes teda
mängimas kuulnud, kasutavad temast rääkides eranditult superlatiive. Samal arvamusel on ka
Soome džässiajakiri
YAM, kus leitakse, et ta ei jää millegi poolest maha Ameerika džässi-
281 “
Sweriges största swingband”.
Orkester Journalen 1944, mai.
282 “Lulle... ”
YAM 1944, mai, tagakaas. Fotol kahjuks Raudseppa pole, ilmselt ei olnud uue solistiga veel uut
“paraadfotot” teha jõutud.
283 “
Estnisk swing”.
Orkester Journalen 1944, sept. Artikli autor teadmata.
284 Lõuna-Stockholmis Södermalmi linnaosas Götagatani ja St.Paulsgatani nurgal paiknenud populaarne lokaal.
285 Rootsi Rahvuspargid on ulatuslik riiklik institutsioon, mille kompetentsi kuulub ka kultuuriürituste
korraldamine. Igas neist on vabaõhulava, mida suviti aktiivselt kasutatakse.
286 Eugen Raudsepast (1924–1995) sai lõpuks psühholoog, tema uurimisalaks kujunes inimese loovus ja
loomejõud. Magistrikraadi sai ta Princetoni Ülikoolist USA-s ja tegi oma erialal hiilgava karjääri, olles
paljude suurfirmade (
IBM, EXXON) konsultant; kirjutas
National Business Employment Weekly (1955, 18.05)
andmeil oma erialal 16 raamatut ja üle 700 artikli, oli
Princeton Creative Research in Princeton president.
Tema raamatuid on tõlgitud kuude keelde (K. Laren “Eugen Raudsepp”. NY Vaba Eesti Sõna 1996, 14.03).
Kuigi E. Raudsepp oli tunnustatud laulja juba enne kodumaalt lahkumist, ei ole tema esinemistest kahjuks
säilinud ühtki helijälge ei Eesti-päevilt ega Rootsis oldud ajast. Õnneks tuli tal aastaid hiljem USA-s mõte
jäädvustada oma lemmiklaulud lindile. Seda linti (mille koopia on tänu H. Speegile siinkirjutaja käsutuses)
kuulates, eriti kui mõelda end ajas 60 aastat tagasi E. Raudsepa hiilgeaegadesse, ei ole midagi imestada, et ta
publiku hulgas nii populaarne oli. Oma laulustiililt oli E. Raudsepp täiesti kaasaegne, soomlaste arvates
sarnanes tema stiil Bing Crosby stiiliga, Kuno Lareni hinnangul aga rohkem Frank Sinatra stiiliga. Eugen
Raudsepp suri 6. mail 1995 Princetonis.
117
tippudest287. Kuna ta kontserdilaval enam ei esinenud, ei ole temast ka rohkem mingeid
muusikaga seonduvaid jälgi jäänud. Hans Speek elab Stockholmis ja pidas tänavu veebruaris
oma 88. sünnipäeva.
Eeltoodu valgusel selgub pisut ootamatu tõdemus, et käesolevas töös vaadeldava perioodi
(1918–1945) paaril lõpuaastal pälvivad Eesti džässmuusikud välismaises džässiajakirjanduses
rohkem tähelepanu kui kodumaal kogu eelnenud perioodil kokku.
Hinnates eesti džässi ilmunud kirjutiste abil, tundub üldpilt mõnedest “tõrvatilkadest” hooli-
mata üsnagi positiivne. Miinuspooleks tuleks pidada kodumaiste artiklite vähesust, kuid ilm-
selt kehtib siin põhimõte “negatiivsete artiklite puudumine on iseenesest juba positiivne
kriitika”. Nagu eespool korduvalt mainitud, oli selle üheks põhjuseks valitsev põhimõte, et
arvustamist väärib ainult akadeemiline kontsertmuusika; teiseks, mitte vähemoluliseks põhju-
seks aga asjaolu, et meil lihtsalt polnud pädevaid džässi adekvaatselt hinnata suutvaid kriiti-
kuid. Eesti paremate džässmuusikute hulgas ei olnud kirjamehi; Henry Ambel, kes oleks ehk
olnud õige mees seda tegema, millegipärast ei teinud. Seevastu välismaised kriitikud olid
meie džässitippudest üle ootuste heal arvamusel – H. Speegi ja B. Kuuma kohta kasutas
Soome džässiajakiri
YAM lausa superlatiive, Rootsi suurima džässiajakirja
Orkester
Journalen’i kogenud kriitikute arvamus oli küll vaoshoitum, kuid midagi taunimisväärset ei
leidnud nemadki. Need arvamused on küll kõik meie džässmuusikute absoluutsesse tippu
kuulunud meeste kohta, kuid tõsi on seegi, et tühjalt kohalt ja iseenesest ei teki üldjuhul
midagi. Seega võib järeldada, et eesti džässi üldine arengutase oli siiski piisavalt hea, võimal-
damaks tippudel esile kerkida.
287 “
Estniska stjärnmusiker här!”
. YAM 1943, nov/dets., 12.
118
7. EESTIMAISE DŽÄSSI VABA ARENGUPERIOODI JÄRELLAINETUSNagu eelnevast selgus, arenes eestimaine džäss oma eksistentsi esimese veerandsajandi
jook -
sul küllaltki tormilises tempos ja meie džässmuusikute paremik jõudis 1940. aastate alguses
juba arvestatavale rahvusvahelisele tasemele, mille tõendusteks on nii Soome kui Rootsi
džässiajakirjades ilmunud kriitika. Džässi kui kontsertmuusika arendajaina tõusid eestlased
aga üsnagi esirinda. Nagu selgus juba eespool öeldust, ei suutnud sõda, küüditamine ja oku-
patsioonid eesti džässi täielikult hävitada. See eksisteeris, kuigi kildudeks lõhutuna, nii
kodumaal kui arvestatava järellainetusena eksiili siirdunud eestlaste ridades erinevais maailma
paigus. Viimasest, kuigi see väljub siinse uurimuse ajalistest raamidest, ei oleks õige
loobuda kas või juba sellepärast, et selle nähtuse juured on siiski käesolevas töös vaadeldud ajajärgus,
seda kaudselt iseloomustades. Sama oluliseks argumendiks on tõsiasi, et selle unikaalse,
Eestis siiani tundmatu materjali esmaavaldamine annab hea lähtepunkti järgnevatele uuri-
mustele.
Järellainetuse otsese tulemina näeme mitme Eesti emigrantidest koosneva džässorkestri teket
ennekõike Rootsis; siia kuulub ka mitmete teistel erialadel endale nime teinud eestlaste
tegevus džässi vallas, kellest paljud, lahkunud kodumaalt noorte meestena, ei jõudnud siin
oma talenti välja arendada. Kõik nad olid aga “džässipisiku” ja suures osas ka vastavad
muusikuoskused saanud kodumaal.
7.1. JÄRELLAINETUSE TIPUDHenno Tooming Rootsi Džässiföderatsioonis (
Svensk Jazzriksförbundet) selgus, et sõjaajal teadaolevalt Rootsi
siirdunud ja sõjajärgsel ajal seal tegutsenud džässmuusikutest oli neile hästi tuntud Henno
Toominga nimi. Samas on see nimi meie džässiüldsusele olnud siiamaani täiesti tundmatu.
Toominga mängutase ja
hilisemad saavutused aga lausa nõuavad tema nime kirjutamist eesti
džässi ajalukku. Rootsi tuntuimast džässiajakirjast
Orkester Journalen leiame H. Toominga
foto (65) ja mõned elulooga seonduvad faktid.288 Peamine põhjus, miks teda Eestis ei tuntud,
oli tõenäoliselt tema noorus ja tagasihoidlik loomus; ta polnud veel suutnud end pianistina
tutvustada. Teine põhjus võis olla selles, et sel eluetapil oli H. Tooming huvitunud põhiliselt
boogie-woogie stiilist, mida orkestritega ja tantsusaalis ei mängitud. Nagu mainis K. Laren,
kes temaga siiski mõned korrad koos olevat tantsumuusikat mänginud: “/.../ tema valsid olid
tõesti koledad”.289 K. Laren kirjutab samas kirjas, et see meeldiva ja äärmiselt tagasihoidliku
loomuga noormees oli suur Meade Lux Lewise290 stiili austaja ja järgija. Seda stiili ta uuris ja
valdas täiuslikult, millele viitavad ka eelmainitud
YAM’i artiklid. Tema repertuaaris oli
K. Lareni andmetel üle 30 M. L. Lewise pala (Lauk 2006: 142).
288 Tema sünniajaks on märgitud 3. jaanuar 1923 Tallinnas (
Orkester Journalen 1979, dets), nooruse ja
haridustee kohta aga andmed puuduvad. K. Lareni andmeil õppis ta Gustav Adolfi gümnaasiumis; muusika
alal olnud ta täielik autodidakt (K. Lareni kiri autorile 05.03.2006). G. Adolfi gümnaasiumi arhiivi andmetel
teda kooli lõpetanute nimekirjades aga pole.
289 K. Lareni kiri siinkirjutajale 15.12.2004.
290 Pianist ja helilooja Meade Anderson “Lux” Lewis (1905–1964) oli
boogie-woogie klaveristiili kuulsaim
esindaja, enamiku selle stiili harrastajate suur eeskuju.
119
Rootsis huvitus ta rohkem kaasaegsest džässist ja oli juba 1950. aastate algul tunnustatud
bebop-stiili pianist, kellega esinesid järgneva enam kui paarikümne aasta jooksul meeleldi
koos paljud Rootsi tippmuusikud: Georg Riedel, Seymour Österwall, Kettil Ohlson, Carly
Tornehave jt. Ta mängis aastaid ka Rootsis hästituntud
G. L. Unit Quintet’is, tehes seda kõike
väga heas Thelonius Monk’i291 stiilis. Tehniliselt oli ta väga heal tasemel, olles selles suhtes
oma eeskujust tublisti üle. Õnneks on
Svensk Visarkiv’is ja Rootsi Raadio arhiivides säilinud
mitmed tema lindistustest erinevate koosseisudega ja ka
G. L. Unit Quintet’iga292, mille alusel
võib julgelt väita, et Henno Tooming oli üks kõigi aegade parimaid eesti soost džässpianiste
üldse. Seega pole ka midagi imestada, et temaga on peale eelmainitute korduvalt koostööd
teinud sellised rahvusvahelised suurused nagu Sahib Shihab, Brew Moore, Jamalia Suleiman,
Jonny Griffin, Allan Botschinski. Ka Rootsi džässiajakirjanduses oli ta fookuses – temaga on
tehtud mitu raadiointervjuud ja džässiajakiri
Orkester Journalen on temast 1960. aastail
avaldanud hulga artikleid koos fotodega.293 Teadaolevatel andmetel ongi H. Tooming ainus
meie sõjaajal kodumaalt emigreerunud džässimeestest, kes valis professionaalse džäss-
muusiku kutse ja sel alal ka
tuntuse saavutas. Henno Tooming suri vähki 22.10.1979
Stockholmis.
Ilmar Laaban Eelmainitud Eesti džässmuusikutega, eriti Kuno Lareniga, tegi mõnigi kord koostööd Ilmar
Laaban, kes juba tudengiajal Tartus oli tunnustatud arvestatava džässpianistina. Temast kui
luuletajast on viimastel aastatel üsna palju kirjutatud, tema talendi teisest tahust – muusikust
ja muusikakriitikust seevastu tunduvalt vähem.
Ilmar “Imps” Laaban (1921–2000; vt foto 66) oli põline Tallinna poiss, kes 1934–1940 käis
oma kooliteed poeglaste Reaalgümnaasiumis, õppides samal ajal konservatooriumis klaverit
ja kompositsiooni. Reaalgümnaasiumis õppimise ajal osales ta aktiivselt ka kooli lakoonilise
nimega tantsuorkestri R tegevuses. Nagu aastakümneid hiljem on selgunud, oli selle orkestri
silmapaistvaks omapäraks just isikkoosseis:294 viiulit, kitarri ja tenorsaksofoni mängis Emil
Laansoo, üks sõjajärgsete aastate kõige produktiivsemaid ansamblijuhte ja arranžeerijaid,
trumme mängis pikki aastaid Estonia teatri dirigendina töötanud Vallo Järvi, klaverit Ilmar
Laaban, saksofoni Joann Juštšuk (hilisem heliplaadifirma
Melodija Tallinna-stuudio juhataja),
trompetit Jürgen Miilen (hiljem Eesti Raadio ja Eesti TV toimetaja), saksofoni Arno Valma,
kellest sai hiljem Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadur (Ojakäär 2000: 129), seega
kõik silmapaistvad isikud. K. Laren mäletab veel kontrabassist Kalju Hollast ning lauljaid
Eugen Raudseppa ja Harald Laant (Ojakäär 2003: 295). Ilmar Laabani elukaaslase Aino
Tamjärve andmetel osales orkestris ka Joann Juštšuki noorem vend, Ilmar Laabani pingi-
naaber Eugen Juštšuk,295 kellest edaspidi lähemalt.
291 Pianist ja helilooja Thelonius Sphere Monk (1917–1964), üks
bebop-stiili kontseptsiooni loojaid.
292 Koopiad siinkirjutaja käsutuses.
293
Orkester Journalen: I. Glanzelius “
Jazzå sommarkåseri” juuli/august 1959, lk 10; B.S. “
Tredje stipendiekonserten” aprill 1962, lk 8; L. Kleberg “
Hörtpa Gyllene Cirkeln” sept. 1962, lk 14; “
Jazz i
parkerna” juuli/aug. 1965, lk 4.
294 Tundub, et sellised haruldaselt “produktiivsed” koosseisud tekivad lainetena, teatava ajaühiku tagant. Siin
meenub vägisi 20 aastat hiljem Tartus tegutsenud Harvlek, kelle ridadest sirgus 1 akadeemik (Agu Laisk), 3
kõrgkooli õppejõudu (Arnold Karu, Hudo Jõgi, Rein Marvet), 1 tippsportlane (Eugen Ora), 1 tunnustatud
neuroloog (Leo Ora). Nendega lühemat aega koostööd teinutest võrsus veel üks akadeemik (Hans Trass), üks
professor (Edvitar Leibur) ja tuntud teleajakirjanik Andres Vihalem. Harvlek oligi järgmise põlvkonna
muusikute seas tuntud kui legendaarne “akadeemikute orkester”.
295 A. Tamjärve kiri siinkirjutajale 26.07.2006.
120
Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus I. Laaban õppima romaani keeli Tartu Ülikoolis, jätkates
samal ajal koostööd K. Lareniga džässi mängimisel. Tema osalemise või mitteosalemise
kohta Tartu avalikus džässielus puuduvad igasugused andmed. 1943. aastal lahkus ta sõja-
põgenikuna Eestist, minnes Soome kaudu Rootsi, kuhu ta jõudis aasta enne suurt põgenike-
lainet Baltikumist. Keeli oskava296 kirjanduse ja kunsti
inimesena sattus ta Stockholmis väga
põnevasse, juba varem Kesk-Euroopast saabunud intellektuaalide seltskonda, kuhu kuulusid
Nanna Schwarz (hilisem Nobeli kirjanduspreemia laureaat), Endre Némes (hiljem Göteborgi
ülikooli professor), ajakirjanik ja poeet Günther Dallmann, Giacomo Oreglia (itaalia keele
professor, poeet ja tõlkija) ja Lütfi Özkök (Türgi päritolu poeet ja fotograaf). Rootsis tegi
I. Laaban endale nime põhiliselt asjatundliku ja sõnaosava muusika- ja kunstikriitikuna,
kirjutades artikleid ja pidades loenguid kunstist ja muusikast; ta kuulus ka elektronmuusika
keskuse
Fylkingen liikmeskonda297 ning ajakirja
Nutida musik (Tänapäeva muusika) toime-
tusse. Tema suur
seotus muusikaga, seda nii uuema süvamuusika kui džässi kontekstis,
avaldus juba nooruses ja kestis läbi kogu elu, olles mingil moel seoses kogu tema
tegevusega teistel elualadel.298 Ilmekaks näiteks eelmainitud sidemele on ka tema viljeldud suund
poeesias, mida tuntakse
sound poetry nime all.299 Nende häälutuste ehk keelemuusikaga, nagu
ta neid ise nimetas, esines ta korduvalt nii Stockholmis kui Berliinis ja Pariisis. Kuigi ei ole
teada, et I. Laaban oleks Rootsis džässi mänginud kellegi
teisega peale K. Lareni, kes lahkus
Rootsist 1946. aastal, olid džässikontserdid ja -festivalid tema pidevaks huviobjektiks kogu
elu jooksul. Suurimateks lemmikuteks Duke Ellington, Charlie Parker, Miles Davis. Noorus-
ajal saadud džässipisik istus temas elu lõpuni. Veel elu lõpuaastatel, kui haigus oli ta
ratastooli surunud, külastas ta regulaarselt oma kodukoha lähedal Stockholmi eeslinnas Hägerstenis
kultuuriklubis
Tellus tegutsevat väikest džässiklubi.300 Ääremärkusena võib mainida, et üks
tema esimesest abielust sündinud poegadest Simon Runge on elukutselt rokktrummar, kes
elab ja tegutseb Los Angeleses.
Eugen Juštšuk Stockholmis Eesti džässmuusikute jälgi otsides sattusin veel ühele huvitavale leiule – Aino
Tamjärv meenutas, et koos nendega oli põgenikelaagris ka hea džässpianist Eugen Juštšuk,
kes juba põgenikelaagri päevil leidis tööd pianistina Söderhamni esinduslikus Central
Hotellis. Kuna ka seda nime pole ei A. Mutsu uurimuses ega ka V. Ojakääru raamatutes mai-
nitud, toogem siinkohal mõningad andmed tema kohta.
296 I. Laaban valdas peale emakeele rootsi, prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, inglise, vähemal määral ka taani,
norra, hollandi ja vene keelt (
ibid).
297
Visarkiv’i teaduri
Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis.
298 Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtu-
misi Elfriede Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi õpilastega, kus tema õppis, esines I. Laaban alati
klaveril, mängides Skrjabini, Stravinski või mõne muu kaasaegse helilooja loomingut. Talle ei istunud
romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil.
(A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis).
299
Sound poetry - “häälutus” e keelemuusika on poeesiastiil, kus tekst ja keelevälised häälutused markeerivad
ürgset luulet. Näiteks väljaande Ilmar Laaban “
Ankarkättingens slut ãr sångens början” (Ankruketi lõpp on
laulu algus)
Poesi & ljudpoesi 1944–1993 juurde kuulub ka CD (Stockholm: 1998, 48 s. + CD
Producer:
Teddy Hultberg).
300 Klubi praeguseks eestvedajaks on I. Laabani kasupoeg
Mats Tiigiste (A. Tamjärve poeg esimesest abielust
Ants Tiigistega), kes on ise hea bluusikitarrist ja kes väidab, et džässipisiku sai ta oma kasuisalt. (Intervjuu
siinkirjutajaga 22.01.2005 Hägerstenis).
121
E. Juštšuk301 (1921–2003) sündis Tartus töösturi perekonnas, tema isa Jaan oli rahvuselt
ukrainlane, ema Marta eestlanna. 1940. aastal lõpetas ta Tallinna Reaalgümnaasiumi, jätkates
1940–1943 Tallinna Tehnikaülikoolis ja õppides samal ajal ka Tallinna Konservatooriumis
prof. A. Lemba juures. 1943–1944 oli ta vabatahtlikuna Soome sõjaväes, kust siirdus Rootsi
ja lõpetas Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli puidutehnoloogina. Oma erialal tegi ta tähelepanu-
väärse rahvusvahelise karjääri, millest on pikemalt kirjutanud tema kolleeg Malev Margus
(2001, nr 1: 2).
E. Juštšuki aktiivsem muusikutegevus piirduski džässiliku meeleolumuusika mängimisega
üliõpilasaastail Stockholmi restoranides. Miks ta gümnaasiumipäevil aktiivsem ei olnud, ei
oska arvata, sest võimalusi selleks oleks tõenäoliselt vanema venna Joann Juštšuki302 (siis
juba tuntud bassimängija) kaasabil kindlasti leida võinud. Küsida pole seda kahjuks enam
kelleltki, sest nii tema ise kui vend Joann on surnud, tema rootslannast abikaasa, tänu kellele
need andmed ja fotod siinkirjutaja kasutada on, ei oska neile küsimustele vastata, kuna nad
tutvusid alles Rootsis. Seega, tõenäoliselt põhjus, miks temast varem Eestis kirjutatud ei ole,
seostub suurel määral pärast sõda meil valitsenud poliitilise olukorraga, sest vend Joannil oli
ilmselt piisavalt põhjust oma Soome sõjaväes teeninud vennast vaikida, pealegi puudusid meil
ju pikka aega igasugused andmed eksiili siirdunud džässmuusikute kohta. Musitseerimine jäi
E. Juštšuki lemmikharrastuseks siiski elu lõpuni.303
Rahvusvahelise tunnustuse džässmuusikuna on selle põlvkonna eestlastest pälvinud veel
Armas Maiste. Temast kui Eesti džässmuusikust saab rääkida küll ainult tinglikult; täpsem
oleks öelda eesti soost džässmuusik, sest kodumaalt lahkudes oli ta liialt noor, nii et on raske
oletada, kui palju tema valikutes oli meil valitsenud õhustiku mõju. See pole küll võimatu,
sest nagu meenutab O. Avarmaa,304 oli tol ajal “džäss õhus” ja temastki sai, hoolimata sellest,
et nende peres muusikuid polnud, džässihuviline juba 10-aastaselt. Tõenäolisem on siiski
arvata, et A. Maiste muusikalised suundumused kujunesid välja Rootsis305 ja Kanadas. Kah-
juks ei ole õnnestunud temaga kontakti luua, et neid küsimusi otse temalt küsida, seepärast
tuleb leppida
Kanada Entsüklopeedia internetiversiooni ja A. Hirvesoo raamatus “Kõik ilma-
laanen laiali” toodud andmetega (Hirvesoo 1996: 299). Omaette näitaja on siinjuures fakt, et
nii suures riigis kui Kanada, kus on sadu maailmaklassiga džässmuusikuid alates Oscar
Petersonist, on tema saavutused tunnistatud entsüklopeediaartikli vääriliseks.
Armas (Art) Maiste sündis 9. märtsil 1929 Tallinnas, sõja ajal õppis Tallinna Konserva-
tooriumis A. Lemba klaveriklassis306, 1945–1949 Stockholmi Kuninglikus
Konservatooriumis S. Sundelli klassis. Alates 1950. aastast töötas Kanadas aastaid nii
Montreali raadio kergemuusikaorkestri kui Montreali sümfooniaorkestri pianistina. Samal ajal
oli ta ka aktiivne džässpianist, esinedes nii solistina kui koos selliste kuulsustega nagu Sammy
Davies Jr, Joyce Hahn (kellega ta 1950. aastate keskel ka abiellus), Michel Legrand, Maynard
Ferguson jt raadios, kontserdilaval ja televisioonis, harrastades nii klassikalist, kaasaegset ja
levimuusikat kui ka džässi. Ta on korduvalt esinenud Euroopas mainekatel Montreux’ (1971
301 Rootsis ja mujal Euroopas kasutati tavaliselt nimekuju Justsuk, vahel ka Jushtshuk.
302 Mutsu andmetel mängis J. Juštšuk saksofoni ja klaverit (Mutsu 1991: 91), Ojakääru andmetel oli ta
tunnustatud kontrabassimängija (Ojakäär 2003: 436).
303 A. Tamjärve kiri siinkirjutajale 26.07.2006.
304 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007.
305 Seda arvamust toetab ka Kanada Entsüklopeedia (
http://www. Thecanadianencyclopedia.com Historica).
306 A. Lemba puhul köidab tähelepanu tema seotus džässmuusikute õpetamisega: tema õpilane oli soome varase
džässi silmapaistvaim pianist Robert von Essen, eestlastest õppisid tema juures Boris Kõrver, Eugen Juštšuk,
Armas Maiste, Kirill Raudsepp.
122
ja 1979), Oslo (1973), Bracknelli (1979) ja North Sea (1979) džässfestivalidel.307 Kanada
Entsüklopeedia rõhutab tema suurepärast stiilide tundmist/tunnetamist ja head
tehnikat , mida
ta veenvalt demonstreerib LP-del
Bach and the Blues (Bach ja bluus, 1966) ja
Pianostyles
(Klaveristiilid, 1972). Edward Farrant’308 andmetel on ta osalenud mitmete tuntud
džässmuusikute, nagu Maynard Ferguson, Willy Girard, Yvan Landry, Roger Simard plaatide
lindistamisel pianistina309, samuti väärivad esiletõstmist LP-d
All – Star Jazz Sextet and
Salome Bey (5-RCI 503) ja koos
Pierre Del Vescovoga tehtud Violet Archeri Sonaadi
metsasarvele ja klaverile (RCI 412) plaadistus. Džässmuusikuna on tema eeskujudeks olnud
Bud Powell, Erroll Garner ja Bill Evans. Seega igati tähelepanuvääriv laia ampluaaga muusik,
kelle oskused ja teadmised on eesti džässmuusikale ja meie noorele muusikute põlvkonnale
kaduma läinud.
7.2. JÄRELLAINETUSE ULATUS Eestlasi, kelle džässiharrastus jätkus ka pärast kodumaalt lahkumist, oli teisigi. Kõige
aktiiv -
semad olid Rootsis uue kodumaa leidnud džässmuusikud, neid oli ka arvuliselt kõige rohkem.
Nii on teada, et Stockholmis tegutses Meremeeste ühingu juures aastaid tantsuorkester, mille
kahest koosseisust on säilinud ka fotod (67 ja 68). Orkestri
eestvedaja oli August Liiv (1923–
2005),310 kes enne eksiili siirdumist õppis konservatooriumis fagotti, selles koosseisus mängis
viiulit ja saksofoni.
Kui võrrelda Meremeeste ühingu orkestri fotosid (kummagi fotografeerimise aeg ei ole
teada), näeme, et suur osa koosseisust on muutunud. See aga viitab asjaolule, et Rootsi
emigreerunud eestlaste hulgas oli harrastusmuusikuid küllaltki palju ja nende tase oli piisav
tantsuorkestris mängimiseks. Samast allikast pärit andmete kohaselt eksisteeris Stockholmis
mõnda aega kollektiiv, kes nimetas end “Väsind vendade orkestriks”. Nende koosseis ei ole
teada, fotot nendest ei ole õnnestunud leida.
Mart Kiiverilt saadud informatsiooni311 kohaselt tegutses 1950.–1966. aastani Rootsis
Eskilstunas aktiivselt 7-liikmeline Eskilstuna Eesti Seltsi orkester, mis esines eestlaste pidudel
Eskilstunas, Stockholmis, Uppsalas ja mujalgi, aga ka Rootsi soomlaste, lätlaste ja kohalike
rootslaste pidudel. Orkestrist on olemas ka foto (vt foto 69) ja teada koosseisus olnud muusi-
kute nimed.312 Toodud nimekiri on orkestri algkoosseisust, tegutsemise 16 aasta jooksul
vahetus koosseisus kokku 17 meest, kuid lühemat aega kollektiivi töös osalenute nimesid
M. Kiiver enam ei mäleta. Orkestri juhina tegutsenud inseneriharidusega M. Kiiverilt on pärit
ka andmed repertuaari kohta:
Take the “
A”
Trane, In the Mood, Jazz me Blues, 12-th Street
Rag, Things are not What They Used to Be, Royal Garden Blues jt.
See on tüüpiline tolle aja parimate svingorkestrite repertuaar, tuntumad on G. Milleri orkestri
tunnuslooks kujunenud J. Garlandi “
In the Mood” ja B. Strayhorni “
Take the “
A”
Train”,
307 Märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus Montreali McGilli ülikoolis, Ottawa ülikoolis, Toronto
konservatooriumis ja Humber-kolledžis. Hulk tema õpilasi (Luc Beaugrand, James Gelfand, Steve Holt,
Dave Restivo) on saavutanud tuntuse Kanada džässielus.
308 Kanada muusikateadlane ja produtsent, Kanada Entsüklopeedia (internetiversiooni) tsiteeritud artikli autor.
309 Täpsemad andmed saadaval
Canadian Jazz Discography’s.
310 Need andmed on pärit August Liivi pojalt, Stockholmi Eesti Päevalehe kaastööliselt Rein Liivilt (intervjuu
siinkirjutajaga 21.01.2005).
311 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007.
312 Mart Kiiver (as, juht), Valdek Vrooman (ts, ak), Leo Kippar (as), Manfred Bode (tr, voc), Rea Kiiver (kl),
Voldemar Järves (kb) ja Valfrid Luther (dr).
123
millest sai D. Ellingtoni orkestri
moto . Pärast sõda oli see pala ka üle 30 aasta tuntud
Ameerika džässiajakirjaniku Willis Conoveri maailma ühe aktsepteeritavama džässisaate (mis
omakorda oli kogu eesti sõjajärgse džässmuusikute põlvkonna põhiliseks infoallikaks) moto.
Sellist repertuaari mängivat orkestrit võib mööndusteta džässorkestriks pidada. Väiksema
koosseisuga esineti M. Kiiveri andmeil kuni 1966. aastani.
Eesti džässi vaba arenguperioodi Rootsi kaudu läände kandunud järellainetus oli üsnagi
märkimisväärne, seda nii
ulatuse , kestuse kui tippude poolest. Kuigi esimene tugevam laine
(Laren, Raudsepp, Speek) rauges paari esimese aastaga, kandusid järelmõjud veel 1960. aas-
tate keskelegi, kusjuures kõrgemad tipud (Tooming, Maiste) kerkisidki esile just järellainetuse
teises faasis, pärast oma oskuste täiendamist kohapeal, ja jäid märgatavaks kauemakski.
Otsustades Rootsi kandunud osa põhjal (mis oli suurim), tuleb nentida, et eesti džässi potent-
siaal 1940. aastate algul oli küllaltki tähelepanuväärne. Sõja ja sellega kaasnenu tõttu ei saa
me kunagi teada, kui suur osa sellest oleks teistes oludes realiseerunud, ega ka seda, kui palju
potentsiaalseid džässmuusikuid meie lavadele ei jõudnudki.
124
KOKKUVÕTEDžässmuusika käekäik Eestis on pälvinud siiani teenimatult vähe uurijate tähelepanu, mistõttu
on meie teadmistes selle algusaegade arengutest suured lüngad. Käesoleva töö tulemusel
õnnestus oluliselt täpsustada ja kokku koondada hulk seni paljudes arhiivides ja erakogudes
hajali olnud fotosid ja muid dokumente ning moodustus suhteliselt usaldusväärne andmepank
aastate 1918–1945 kohta meie käsutuses olevast džässialasest infost.
Džässi Eestimaale jõudmine 20. sajandi teise kümnendi keskel toimus mitmes mõttes küllaltki
soodsal ajal – äsja oli välja kuulutatud Eesti Vabariik, mis tekitas erilise akulturatsiooni-
valmiduse, soovi vabaneda võõrvõimu diktaadi pärandist ka kultuurielus. Samas oli Eestis
selleks ajaks olemas juba arvestatav orkestrimuusika traditsioon nii arvukate puhkpilli-
orkestrite kui ka sümfooniaorkestrite näol. Seega oli olemas hea pinnas uudse muusikaliigi –
džässiliku tantsumuusika vastuvõtuks ja juurdumiseks. Esimest korda püüti džässi Eestimaal
mängida 1918. aastal Tallinnas, kui hotelli
Kommerz omanik kutsus siis veel nimeta kooli-
poiste orkestri oma külalisi lõbustama. Samast orkestrist kujunes välja meie esimene profes-
sionaalne džässbänd
The Murphy Band.
Džässi siinmail juurdumisel ei olnud meie muusikutel õpetajaid mõne välismaise džässbändi
või džässiautoriteedi näol. Kuna Eestit külastasid enne 1940. aastat vaid üksikud välismaised
džässmuusikud ja -kollektiivid, toimus kogu õppeprotsess valdavalt kaudsel teel,
BBC
igaõhtuseid tantsumuusikasaateid kuulates, mõningal määral ka heliplaatide ja hiljem
kinofilmide kaasabil. Samuti puudusid arvestatavad džässiõpikud. Sellele vaatamata arenes
see muusikaliik siin väga kiiresti: esimesest professionaalse džässorkestri tekkimisest (1925)
kuni vaba arenguperioodi lõpuni (1940), mis on väga lühike aeg niivõrd kontrastse kultuuri-
ilmingu akulturatsiooniks, tekkis Eestimaal teadaolevalt vähemalt 110 džässilikku tantsu-
muusikat mängivat orkestrit või ansamblit umbes 750 muusikuga, mis on Eesti tolleaegset
suhteliselt madalat linnastumise astet (džäss seostus eeskätt linnakultuuriga) arvestades
tähelepanuvääriv tulemus. Tegelikkuses olid need arvud ilmselt mõnevõrra suuremad, sest
uurimise praeguse seisu juures ei ole meil kasutada analoogilisi andmeid üsna suure osa kohta
Eesti territooriumist. Kuigi Kesk-Eestis ei pruukinud džässi akulturatsioon nii hoogne olla kui
näiteks Viljandimaal, on siiski ebatõenäoline, et seal polnud ühtki uudsest tantsumuusikast
huvitunud kollektiivi.
Küsimusele, kas saame rääkida džässkultuuri läbimurdest meie kultuuriruumi, tuleb jaatavalt
vastata. Sellele viitavad juba mitmed välisedki tunnused: peaaegu Ҁ Tallinna tantsuorkestri-
test moodustasid džässilikku tantsumuusikat mängivad ja sellest johtuvalt ka vastava instru-
mentaariumiga kollektiivid; enamikul olid ingliskeelsed nimed. Džässmuusikud võtsid
Ameerika kolleegidelt üle ka hüüdnimede süsteemi. Siin tuli küll ilmsiks põhjamaine vaos-
hoitus – meie muusikud tuletasid hüüdnimed tavaliselt ees- või perekonnanimest, kuningaid,
hertsogeid ja krahve ei leia Eesti džässmuusikute hulgast ühtki.
Kõige tüüpilisemaks tantsuorkestri koosseisuks kujunes nn väike bigbänd, milles oli (nagu
tolle aja parimates inglise orkestriteski) tavaliselt ka viiul. Küllaltki lühikese aja jooksul
tekkis hulk märkimisväärse tasemega džässilikke tantsuorkestreid, kellest silmapaistvamateks
ja enim džässi kui tantsumuusika arengut mõjutanuteks olid kuni laialiminekuni 1929. aastal
The Murphy Band, siis üsna pika aja jooksul
Red Hot Ramblers, 1930. aastate lõpul aga juba
esimene tõeline svingorkester Kuldne Seitse. Väikestest koosseisudest tuleks esile tõsta
ansambleid
Four Swingers ja
Six Swingers. Muusikutest kujunesid liidriteks algul Kurt
Strobel ja Victor Compe, 1930. aastate teisel poolel aga Priit Veebel ja Hans Speek, kellele
sekundeeris tartlane Leo Tauts. Silmanähtavad ideelise liidri omadused ilmnesid ka Henry
Ambelil, kuid kahjuks ei võimaldanud ajaloo käik tal neid lõpuni välja arendada.
125
Džässmuusika vallutas lühikese ajaga enamiku linnade tantsusaalid, suurem osa maarahvast
vajas uue muusikaga kohanemiseks siiski rohkem aega. Et adaptsiooniprotsess siingi toimus,
sellele viitavad džässorkestrite tekkimised väikestes maakohtades, nagu Uue-Kariste ja Tali,
eriti aga Karksi lähistel Karutsis, Sammastes ja Saaremaal Pöide-Uuemõisas, kus ei
lastud end
isegi sellest segada, et koosseisus polnud džässorkestrile tüüpilisi pille nagu saksofon.
Tõenäoliselt ei olnudki nende muusika džäss selle sõna tänapäeva mõistes, kuid ei saa
unustada sedagi, et ka džässi sünnimaal olid paljud hiljem põhireegliteks muutunud tõeks-
pidamised siis alles kujunemisjärgus. Tähtis on see, et oma orkestreid nii nimetades viitasid
nad otseselt soovile selle uue muusikaliigiga tegeleda ja seda (võimaluste piires) mängima
õppida. Seega võib neis külakapellidest tekkinud džässbändides näha ka üleminekuetappi
sentimentaalselt saksalikult tantsumuusikalt džässilikumale stiilile.
Džässmuusikal oli niisiis arvestatav mõju meie tantsumuusika ja muusikalise mõtlemise kuju-
nemisele ning ühes uute tantsudega oli ta kogu seltskonnakultuuri oluline suunaja. Koos
publiku maitse kujundamisega avardas džäss ka paljude muusikute tõekspidamisi nii muusika
väljendusvahendite kui orkestri kõlapildi osas. Siis väljakujunenud tantsuorkestrite tüüpkoos-
seisud jäid tantsusaalides valitsevaks mitmekümne järgneva aasta jooksul.
Džässi kui noorsoo lemmikmuusika teeneks tuleb lugeda ka paljude inimeste muusika juurde
toomine, kellest enamik jäi (džäss)muusikaga tegelema harrastusmuusikuina, kuid mõnigi
jõudis ka professionaalsele tasemele. Seda väidet tõestab ilmekalt Kurt Strobeli ja Hans
Speegi näide, kes mõlemad said nooruses klassikalist viiuliõpetust, mis kummalegi aga huvi
ei pakkunud. Muutus tuli koos džässiga tutvumisega – Strobelist sai meie esimese džässbändi
liider ja kümnendi (1920–1930) parim trummar, Speek tõusis autodidaktina vaid paari aasta
jooksul eesti parima svingbändi Kuldne Seitse juhiks ja tunnustatuimaks arranžeerijaks,
jõudes samal ajal klarnetistina ja saksofonistina rahvusvahelisele tasemele. Džässi kaudu
jõudsid muusika juurde ka Eesti muusikakultuuri hilisemad suurkujud Tiit Kuusik ja Gustav
Ernesaks, mida võib pidada ehk džässi üldse suurimaks teeneks meie süvakultuuri ees.
Nagu selgus, mõjutas džässmuusika võidukäik otseselt ka puhkpilliorkestrite selleks ajaks
üsnagi väljakujunenud repertuaari, kuhu ilmusid uudsed tantsurütmid tango, boston,
one- ja
twostep jt. Seega leiab kinnitust väide, et džäss mõjutas küllaltki olulisel määral mitte ainult
meie tantsumuusika, vaid ka süvamuusika arengut, avardades paljude noorte muusikute silma-
ringi ja andes neile esimese publiku ees esinemise kogemuse.
Kuigi džäss, olles tantsumuusikana oma arengu algkümnenditel popkultuuri osa, vastandus
oma olemuselt kunstmuusikale, ei olnud ta hoolimata oma suurest populaarsusest meil siiski
popkultuuri staatuses, nagu ta seda tol ajal oli mitmel pool mujal; ta ei vastanud ka ühelegi
popkultuuri teoreetiku Dominic Strinati klassifikatsiooni kolmele põhiargumendile või
-kriteeriumile:
Eesti kontekstis ei saagi küsimusele džässi päritolust üheselt vastata, sest džäss jõudis siia
juba “teismeliseeas” ja mingeid rassilisi või sotsiaalseid seisuslikke vahesid meil džäss-
muusikute seas täheldada ei saa. Põhiargumendiks paremasse/kuulsamasse orkestrisse
pääsemisel oli mängutase, mitte seisuslik või rahvuslik kuuluvus.
Küsimusele kaubastumise ja tööstustumise mõjust on eestimaise džässi algaastatel lihtne
vastata – 1920. aastail võis džässi elavas esituses kuulda vaid Tallinnas, siinmail oli siis
aga nii vähe raadioaparaate ja grammofone, et mingist arvestatavast mõjust massidele ei
saanud juttugi olla. Kuigi 1930. aastatel olukord mõnevõrra muutus ja meil oli saada üsna
suures valikus Eesti artistide poolt välismaa stuudiotes sisselauldud/mängitud plaate
(Eestil puudus oma heliplaaditööstus), ei ole nende hulgas ühtki džässiplaati. See fakt
viitabki kõige otsesemalt asjaolule, et džäss ei saavutanud meil popkultuuri staatust –
ärimehed ei näinud siin veel suurte kasumite võimalust.
126
Meie oludes ei olnud džässil mingit konkreetset ideoloogilist rolli. Koos uue muusikaga
tulid küll uued, vanema generatsiooni tõekspidamiste seisukohalt ebasobivalt vaba-
meelsed tantsud, neidude kleidid muutusid enneolematult lühikeseks, käitumismallid
ennenägematult vabaks, kuid džässiga ei kaasnenud Eestis paljusid sotsiaalseid aspekte
nagu selle sünnimaal.
Eesti džässi arengus torkab silma teinegi omapärane joon, mis eriti reljeefseks muutub soome
džässi arenguga võrreldes. Kui soome džässi areng jälgib, loomulikult umbes 10-aastase
intervalliga, üsna täpselt ameerika džässi arenguteed (v.a lärmidžäss), siis meie džäss tundub
arenevat hoopis ökonoomsemat teed pidi – välditakse kõiki äärmuslikke liialdusi. Jääb mulje,
et meie muusikud tunnetaksid nagu alateadlikult svingi tulekut ja suunduvad sinnapoole kõige
otsemat teed pidi, n-ö kiirendatud korras, mõningaid
etappe vahele jättes või vaid põgusalt
puudutades, samal ajal säilitades teatud sidet süvamuusikaga. Piisab kui meenutada, et kõigil
Priit Veebeli kontsertidel oli orkestris ka keelpillide rühm ja oma 3. kontserdi 1. osa ta lausa
pealkirjastas “džäss-sümfoonilised teosed”; sümfoonilise elemendi olemasolu rõhutab ka
Viljandi-kontserdi kriitika. Paistab, et nii õnnestus ajalist mahajäämust Ameerikast mitme
aasta võrra lühendada.
Omaette märgilise tähenduse meie džässi arenguteel omandavad nn akadeemilised džässi-
kontserdid. Akadeemilise traditsiooni kohaselt korraldatud kontserdil (vastandina oluliselt
vabamale klubikontserdile, nagu neid korraldati nii Ameerikas kui Euroopas juba 1920. aasta-
test alates) peab kogu esitatav kava olema heal tasemel, huviga jälgitav ja moodustama ühtse
kunstilise terviku. Tundub, et eestlased tunnetasid üsna varakult džässi kui kontsertmuusika
potentsiaali, jõudes džässi selles arengufaasis isegi ameeriklastest ette.
Akadeemilisele kontserdilavale jõudis džäss teadaolevalt esimesena Rootsis, kus 7. märtsil
1930 esinesid kontserdisaali laval seitse nende paremat orkestrit; järgmine teadaolev jälg
tulebki juba Tallinnast ja selleks on Priit Veebeli 1. džässikontsert 3. novembril 1936 Estonia
kontserdisaalis. Seega on võimalik ka intrigeeriv variant, et Veebeli kontsert on esimene
akadeemilise tava kohaselt ja akadeemilises kontserdisaalis toimunud ühe orkestri terviklik
džässikontsert. Nagu ajakirjandusest lugeda võis, oli publik sellise lahendusega rahul – kõiki-
des arvustustes rõhutatakse täis saale ja publiku head vastuvõttu. Seda seisukohta tõestab
veenvalt ka fakt, et okupatsioonini jäänud vähem kui nelja aasta jooksul toimus veel vähemalt
viis erineva kavaga džässikontserti, mis viitab selgelt nii muusikute kui publiku aktiivsele
huvile.
Nii Nõukogude kui Saksa okupatsiooni tingimustes valitsesid džässmuusika jaoks eriti
ebasoodsad olud, kuna kumbki võõrvõim ei pidanud džässi arendamist soovitavaks. Seda
enam tuleb esile tõsta tõsiasja, et Eesti džässmuusikud suutsid just neil rasketel aegadel,
hoolimata küüditamisest, mobilisatsioonidest ja võimude eitavast suhtumisest, rahva ette tuua
veel vähemalt viis erineva kavaga džässikontserti. Siin tuleks eriti toonitada Hans Speegi
julgust, sest kui Priit Veebeli viimase kontserdi ja Leo Tautsi kontserdi (kontsertide) toi-
mumist saab seletada ka uute võimude võimetusega kõiki kultuuritahke nii kiiresti täieliku
kontrolli alla saada, siis Saksa okupatsiooni ajal, mil Speegi kontserdid toimusid, oli tegemist
hästi sissetöötatud süsteemiga, millele vastuhakkamine võis juba täiesti reaalseid karme
tagajärgi tuua. Tegemist oli ju kõige otsesema kodanikuallumatusega. Paistab, et Speegi
sõnum jõudis publikuni, sest saalid olid igal õhtul täis. Seega leiab tõestamist väide, et džäss
kujunes meil 1930. aastate teisel poolel tõsiseltvõetavaks kontsertmuusikaks ja säilitas selle
staatuse raskuste kiuste ka läbi okupatsioonide.
Peab tõdema, et nii muusikute kui publiku poolt aktsepteeritavat, tõsiseltvõetavat ja regu-
laarselt toimivat džässikriitikat Eestis välja ei kujunenud. Üksikuid selleteemalisi artikleid
aeg-ajalt erinevates väljaannetes siiski ilmus, kuid kahjuks torkab mõnigi kord silma kirjutaja
127
ilmne ebakompetentsus. Ühtlasi kajastub kirjutistes ka toonase kriitika üleolev suhtumine
sellesse muusikasse. Eriti resoluutne oli oma arvamustes tuntud muusikakriitik Eduard
Visnapuu, kes kasutas oma artiklites korduvalt teravas toonis väljendeid. Selles osas tunduvad
Tallinna saksakeelses ajakirjanduses ilmunud vähesed džässikontsertide arvustused olevat
kirjutatud suurema objektiivsuse ja asjatundmisega. Vaadeldavast ajast ei ole õnnestunud
leida ühtki Eesti autori kirjutatud sügavamat käsitlust džässist kui nähtusest ja tema kohast
meie kultuuris. Selgub ka pisut ootamatu tõdemus, et käesolevas töös vaadeldava ajaperioodi
(1918–1945) paaril lõpuaastal pälvivad Eesti džässmuusikud välismaises džässiajakirjanduses
rohkem tähelepanu kui kodumaal kogu eelnenud perioodil kokku.
Küsimusele, kas meil kujunes vaadeldaval ajajärgul välja rahvuslik džäss, ei ole antud juhul
võimalik jaatavalt vastata. Ilmselt oli nähtus ise liiga uus ja kõigepealt vajati aega selle
põhjalikumaks tundmaõppimiseks, alles seejärel oleks tulnud kõne alla selle kujundamine
rahvuslike traditsioonide vaimus. Mõned muusikud (V. Padva, V. Compe) propageerisid küll
juba 1920. aastate lõpul eesti rahvalaulude kasutamist tantsumuusika kirjutamisel. Kahjuks
pole need palad mingil kujul säilinud, seega on võimatu otsustada nende džässilikkuse üle.
Mõtted selles suunas siiski liikusid, mida näitab püüd luua uusi rahvusliku taustaga selts-
konnatantse (oli ju džäss 1930. aastate algul siiski põhiliselt tantsumuusika) ja uute seadete
abil kaasajastada juba tuntud tantse (jooksupolka jt), s.t kiirendada ja suunata akulturat-
siooniprotsessi. Siin leiab ka kinnitust Wolfgang Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab
piisavalt aega. Kuigi mõningaid vihjeid selle protsessi võimalikule käivitumisele võib “küla-
jätsi” (käesoleva töö autori poolt kasutusele võetud termin) tekkimises leida (kannel
Uuemõisa džässbändis), oli aega siiski liialt vähe olnud ja tõsiseltvõetavamalt saab rahvusliku
džässi tekkest rääkida siiski alles paarkümmend aastat hiljem seoses Uno Naissoo loominguga.
Tuleb tunnistada, et sõda ja okupatsioonid lõhkusid eesti džässielu kõige põnevamal
momendil, ajal, kui see just hakkas õiget hoogu sisse saama tänu pealekasvanud uuele noorte
muusikute põlvkonnale, kes asus järjest aktiivsemalt tegutsema džässipõllul. Neil noortel olid
juba küllaltki selged ja
kõrgele seatud eesmärgid, mille poole püüeldi. Oluliselt oli
laienenud ka džässmuusika leviala – kui see 1930. aastateni piirdus vaid Tallinnaga, siis nüüd oli täiesti
arvestatavaid arenguid märgata ka Tartus, Viljandis, Narvas ja Pärnus. Džässi populaarsuse
kiirest kasvust annab kõige selgemat tunnistust džässorkestrite tekkimine üsna väikestes
kohtades: Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester, Uue-Kariste jazzorkester UK, Väimela Põllu-
majanduskeskkooli I lennu jazz ja Karksi Laulu- ja Muusikaseltsi juures tegutsenud Karutsi
jazz, Sammaste ja Pöide-Uuemõisa jazzorkestrid.
Vaadates eeltoodule tagasi, äratab tähelepanu omapärane seaduspärasus – džässmuusika
arengus Eestimaal on Tallinnal vaieldamatu liidrikoht, siin hakkas ta teistest varem arenema
ning siin oli areng ka kõige kiirem ja dünaamilisem. Tähelepanuväärne on aga see, et Tallinn
pärssis oma suuruse ja arengute võimsusega kogu sellelaadse tegevuse rohkem kui 100
kilomeetri raadiuses enda ümber, imedes käsna kombel endasse kõik džässihuvilised muusi-
kud. Lähimad geograafilised punktid lõuna pool, kus džäss arenema hakkas, olid Viljandi ja
Pärnu, rohkem kui 130 km kaugusel, mis selle aja transpordivõimalusi arvestades oli
märkimisväärselt suur
vahemaa . Lähim punkt põhjarannikul, kus võis täheldada huvi džässi
vastu, oli Narva, Tallinnast enam kui 200 km kaugusel. Kahtlemata ei saa eesti džässiajaloo
uurimise praeguse seisu juures täie kindlusega väita, et kogu sellel suurel territooriumil, kus
teatavasti oli küllaltki aktiivne kultuurielu, ei olnud ühtki orkestrit, kes oleks üritanud džässi
mängida. Tõenäolisem on, et seal polnud ühtki silmapaistvamat orkestrit, mida kaugemalgi
tuntud oleks, ja seetõttu ei ole meil lihtsalt informatsiooni nende kohta.
Kõike eeltoodut kõrvutades näeme, et džäss Eestis tekkis ja arenes küll kõrvuti üsnagi
soodsate õppimisvõimalustega, kuid sellest hoolimata arenes ta siiski praktiliselt omapäi,
kasutades vaid kaudseid eeskujusid viletsakvaliteediliste raadiosaadete (silmas ei ole peetud
128
mitte saadete sisulist, vaid tehnilist kvaliteeti, mida mõjutasid nt ilmastikuolud, tugevamad
naaberjaamad, laineala “
ujumine ” jne) ja mitte just eriti arvukate džässiplaatide näol. Siin võis
olla tegemist ka suundumusega võtta eeskuju vaid tõesti parimailt ning Inglismaal (inglise
jaamu kuulati kõige enam) olid 20. sajandi esimesel poolel vaieldamatult Euroopa parimad
džässorkestrid.
Nagu selgub, andis selline “kaudõppe” süsteem täiesti arvestatava tulemuse ja 1940. aastate
alguseks, kui lõppes meie džässi vaba areng, oli meil nii rahvusvahelise tasemega muusikuid
(mida tõestavad Soomes ilmunud
YAM’i ja Rootsis ilmunud
Orkester Journalen’i artiklid;
E. Lindström hindab intervjuus siinkirjutajale meie tippude taset isegi paremaks Soome
muusikute omast) kui ka kandepinda, mida tõestab fakt, et meie džässi mängivaid muusikuid
jätkus nii ida poole rindejoont, kus neist moodustati erinevates sõjaväeosades hulk estraadi-
orkestreid, kui ka eksiili siirdunute hulka, kellest eeskätt Rootsis moodustus mitmeid tantsu-
orkestreid. Saame teha ainult hüpoteetilisi oletusi, milline oleks võinud olla eesti džässi tase
viie või kümne aasta pärast, kui oleks jätkunud normaalne areng ja kõik need vaieldamatult
andekad isiksused oleks meie lavadele alles jäänud.
Siin on kohane meenutada Kuno Lareni kommentaari Eugen Raudsepa kohta: “Vähestel on
annet ühte karjääri väga edukalt teostada. Eugen tegi seda kahel alal” (Laren 1996: 9). Need
sõnad kehtivad kõigi meie läände siirdunud džässitippude kohta, K. Laren ise kaasa arvatud.
Miks nad keegi, peale Henno Toominga (ja Armas Maiste, kuid tema polnud kodumaalt
lahkudes veel väljakujunenud muusik), ei valinud elukutselise muusiku teed, on praegu raske
oletada. Kas oli tegemist lihtsalt majanduslike kaalutlustega või olid neil kõigil tõesti nii
mitmekülgsed võimed ja huvid, et tekkis vastupandamatu tahtmine end ka mingil muul alal
proovile panna?
Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastail algas Eestimaal uus aeg uute džässivaenulike
reeglitega ning ka džässmuusikutel tuli nendega kohaneda. Nõukogude korra kokkuvarise-
misega lõppes see muusikakultuurile keeruline ajajärk ja koos Eesti taasiseseisvumisega
avanes ka džässmuusikutel võimalus normaalseks eksistentsiks, sh eestimaise džässi ajaloo
tundmaõppimiseks, millega käesolevas uurimuses algust on tehtud. Selle töö suurimaks
praktiliseks kasuteguriks tuleks pidada kokku kogutud, kommenteeritud ja süstematiseeritud
suurt hulka seni maailma eri nurkades hajali olnud dokumentaalset, aga ka suulisel
ajalootraditsioonil põhinevat materjali, mille jäädvustamiseks oli informantide kõrget vanust
arvestades viimane võimalus. Nagu kirjutab tuntud teoloog, kiriku- ja kultuuriajaloolane
Toomas Paul313, on suuline pärimus usaldatav umbes kolmveerand sajandit.
Käesoleva töö tulemina on selgunud ka esmajärjekorras täiendavat süvenemist vajavad oluli-
semad suunad. Põhjalikumat uurimist vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945,
samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjul sündinud “külajätsi” sisuline olemus,
võimalikud erivormid ja leviku ulatus. Huvitavaks teemaks tõotab kujuneda küsimus
džässmuusika mõjutustest meie süvamuusikas. Käsitlemist vääriks ka kõikide sõja tõttu
kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatus. See on meie põlvkonna auvõlg eestimaise džässi
loonud põlvkonna ees.
313 T. Paul (s 1939) “Ajalugu on meie elu lugu”.
Päevalehe lisa “Arkaadia” 2008, 15.05.
129
VIITEALLIKADACCULTURATION: An Exploratory Formulation, by The Social Science Research Council Summer Seminar on
Acculturation, 1954.
American Anthropologist, New Series, Vol. 56, No. 6, Part 1. Blackwell Publishing on behalf
American Anthropological Association.
AEBERSOLD, J.
How to play JAZZ and improvise. New Albany: Jaemy Aebersold Jazz, INC.
AEBERSOLD, J. 1995.
“Bird” Goes Latin. New Albany: Jaemy Aebersold Jazz, INC.
AGATHON Lüüdig sõidab Narva. 1928. –
Narva Postimees, 21.12.
AMON-MERILAIN, M. 2003.
Eesti Kaitseliidu puhkpillimuusika aastatel 1925–1940. Tallinn: TPÜ.
APPEL, A. jr. 2002.
Jazz Modernism from Ellington and Armstrong to Matisse and Joyce. New
Haven and London:
Yale
University Press.
ARIKE, E. 1966.
Boris Kõrver. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium.
AULIS, U. 1985.
Teatriteed. Hugo Schüts. Tallinn: Eesti Raamat.
AVARSOO, E. 1984. Eesti Laskurkorpuse džässorkester Tallinnas.
– Rahva Hääl, 13.12.
BASKIN, E. 1993.
Raudeesriide taga. Perona.
BAUSCH, A. 1985.
Jazz in Europa. Luxemburg: editions phi.
BENNET, A., SHANK, B., TOYNBEE, J. 2006.
The Popular Music Studies Reader. London and New York:
Routledge.
BERENDT, J. E. 1999.
Jazziraamat. Tallinn: Vagabund.
BRUÉR, J. 1998.
Svensk Jazzhistoria vol. 1. Stockholm: Caprice/Rikskonserter.
B.S. 1962. Tredje stipendiekonserten. –
Orkester Journalen, 8.04.
B.T. 1928. Eesti fox, boston ja tango. –
Uudisleht, 2.09.
BÜHL, W. L. 2004. Komposition, Improvisation und Gruppenidentifikation im Jazz. –
Musiksoziologie 3
. Bern, 175–
183.
CLAYTON, M., HERBERT, T., MIDDLETON, R. 2003.
The Cultural Study of Music. New York and London:
Routledge.
COLLIER, J. L. 1989.
Benny Goodman and the Swing Era. New York.
COLLIER, G. L., COLLIER, J. L. 2002. A Study of Timing in Two Louis Armstrong Solos. –
Music Perception. Vol.
19, 3. University of
California Press, 463–483.
COOK, N. 2005.
Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia.
DALE, R. 1979.
The World of Jazz. Birmingham: Basinghall Books Limited.
DMITRIEV, N. 1996. Unbending Russias’s saxophones
. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 10–11.
DOBBINS, B.
The Contemporary jazzpianist,
Vol. I. New York: Charles Colin.
EESTI esimene operett. 1931. –
Rahvaleht, 25.07.
ELISTO, E. 1949.
Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus.
ERM, A. 1984.
Polkast rokini. Tallinn: Perioodika.
ERM, A. 1989.
Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika.
ERNESAKS, G. 1980.
Kutse. Tallinn: Eesti Raamat.
ESTNISKA stjärnmusiker här! 1943. –
YAM, nov.-dets., 12.
GABBARD, K. 1995.
Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press.
GILLETT, Ch. 1971.
The Sound of the City. London: Sphere Books Limited.
GLANZELIUS, I. 1959. Jazzå sommarkåseri. –
Orkester Journalen, juuli/august, 10.
GONDA, J.
sine anno. A Rogtonzés vilaga I, II, III. Budapest: Editio Musica.
GREIFFENHAGEN, O. 1934. Konzert. –
Revalsche Zeitung, 9.01.
130
GREIFFENHAGEN, O. 1937. Jazz-konzert. –
Revalsche Zeitung, 21.10.
GUTMANN, H. 1932. Kerge muusika. –
Päevalehe lisa “Kunst ja kirjandus”, 28.11, 41: 161–162.
HAAVISTO, J. 1996.
Seven Decades of Finnish Jazz. Helsinki: Sibelius Academy.
HAAVISTO, J. 2000.
Puuvillapelloilta kaskimaille. Helsinki: Otava.
HASSE, J. E. (koost). 1958.
Ragtime. It’s History, Composers and Music. London.
HERSKOVITS, M. J. 1958.
Acculturation: The Study of Cultural Contact. New York.
HIRVESOO, A. 1996.
Kõik ilmalaanen laiali. Tallinn: Kupar.
HOMME Estonias Jazz-kontsert. 1939. –
Uudisleht, 02.11.
HOVI, K. 2002.
Viinisodasta kynttiläitoihin. Turu: Kirja-Aurora.
ILUS, A. (toim). 1994.
Treffoonia 110. Tartu: HTG.
JAAKKO Vuormaa bildar eget band! 1944. –
YAM, 1, 6.
JALKANEN, P. 1989.
Alaska, Bombay ja Billy Boy. Jazzkulttuurin murros Helsingissä 1920-luvulla. Helsinki:
Hakapaino OY.
JAZZ i parkerna. 1965.
Orkester Journalen, juuli/aug, 4.
JAZZ ja meie. 1928.
Rahvaleht, 30.06.
1. JAZZKONTSERT Wiljandis. 1937 –
Oma Maa, 15.09.
JAZZKONTSERT “Koidus”. 1937 –
Oma Maa, 20.09.
JAZZ-MUUSIKA. Juhatab A. Sladkin. Lauluosad: E. Kruuda. 1930. –
Postimees, 17.08.
JOHNSON , G. 1999.
Funk Keyboards. The Complete Method. Hal-Leonard Corporatione.
JOON, H. 1995.
Karksi kihelkond. Viljandi: AS Trükiekspert.
JÕGI, E. 2003.
Hendrik Juurikas – kogu elu on muusika. Tallinn: EMA. [Õpetajate täienduskoolituse lõputöö].
JÜRGENSON, A. 2002.
Siberi eestlaste territoriaalne identiteet. Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste
dissertatsioonid 7 [doktoriväitekiri]. Tallinn: TPÜ.
JÜRISSON, J. 1982. Karl Leichter ja eesti muusikaline kirjasõna. –
Karl Leichter. Valik artikleid. Koost. J. Jürisson.
Tallinn: Eesti Raamat, 5–32.
JÜRISSON, J. 1987. Vanemuise orkestrist ja suvemuusikast. –
Muusikalisi lehekülgi IV. Koost. E. Taru. Tallinn: Eesti
Raamat, 5–52.
KANGRO, B. (koost). 1984.
Koolilinn Valga. Lund: Wallin & Dalholm Boktr.AB.
KARJAHÄRM, T., LUTS, H-M. 2005.
Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Tallinn: ARGO.
KART, L. 2004.
Jazz in Search of Itself. New Haven and London: Yale University Press.
KASEMAA, O. 1983. Orkestriliikumisest XIX sajandi 80-ndatel aastatel. –
Muusikalisi lehekülgi III. Koost. P.
Kuusk .
Tallinn: Eesti Raamat, 20–45.
KASEMAA, O. 1983. Orkestrimänguharrastuse ulatus ja levik Eestis aastail 1818–1917
. –
ENSV TA Toimetised (toim.
M. Raudsepp), 31/1: Perioodika, 44–67.
KASEMAA, O. 2002. Saksofoni staatusest ja saatusest. –
Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52.
KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz
. – Ed. by K. Gabbard.
Jazz among the discourses. Durham and
London: Duke University Press.
KERGE muusa. –
Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30.
KERMIK, H. 1983.
Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat.
KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika.
– Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478.
KIKERPUU, K. 2006.
Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett.
KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. –
Eesti kultuuriloost
20. sajandi esimesel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A 3 Humaniora. Toim. Kaalu Kirme, Helgi
Vihma, Maris Männik. Tallinna Pedagoogikaülikool, 153–165.
131
KIRME, M. 2006. = Maris Männik-Kirme. 2006. Music Criticism as a History of Music Reception: Estonian Music in
Finland Before 1940. –
Musical Work: Boundaries and Interpretations. 38th Baltic Musicological Conference 21–23
October, 2004, Vilnius. Selected papers, 167–176.
KLEBERG, L. 1962. Hörtpa Gyllene Cirkeln. –
Orkester Journalen, sept. 14.
KR. Das zweite Jazzkonzert. 1937. –
Revalsche Zeitung, 17.04.
KUTSEMUUSIKUTE elu. 1938. –
Muusikaleht, 2, 52–53.
KÕRVITS, E. 1999.
Eesti muusikaelu ümberkorraldamine Nõukogude okupatsiooni algusaastatel 1940–1941. Tallinn:
EMA [bakalaureusetöö].
KÕRVITS, H. 1963.
Tiit Kuusik. Tallinn: Eesti Raamat.
KÜHN, V. 1993.
Die zehnte Muse. 111 Jahre Kabarett. Köln.
LAREN, K. Mälestuseks. Eugen Raudsepp 1925–1995. 1996. –
NY Vaba Eesti Sõna, 14.03.
LAUK, T. 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. –
Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Koost. ja toim.
K. Kirme ja M. Kirme. Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151.
LAUK, T. 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945.
– O. K. Fält (toim).
Faravid. Pohjois-
Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140.
LAURI, L. 1991.
Kirjutamata memuaare V. Tallinn: Perioodika.
LEEMETS, R. 1997. 65 aastat bändimuusikat Keilas
. – Lääne-Harju Ekspress, 22.02.
LEONARD, R. L. 1913. Tango
. – Musik für Alle, 110, 41–60.
LEVINE, L. W. 1998.
Jazz and American Culture. Sine loco. LEVINE, M.
The Jazz Piano Book. Petaluma, CA 94953: Sher Music Co.
LIIBEK, T. 2006. Ajalooline pildianalüüs: foto ajalooallikana. –
Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Koost. ja
toim. K. Kirme ja M. Kirme. Tallinn: TLÜ kirjastus, 9–22.
LILLE, I. 2006.
Akadeemilise saksofonimängu ja -repertuaari kujunemine Eestis aastani 1980. Tallinn: EMTA.
[Doktoriväitekiri.]
LIPMAN, S. (toim). 2001.
Berklee College of Music. Boston: Berklee College of Music.
LISZTI Ungari rapsoodia nr. 2 foksina. Reedel teine jazz-kontsert. 1937. –
Rahvaleht, 14.04.
LULLE Elboy med sin orkester sänder hjärtliga hälsningar till Finland. –
YAM, 4/5, tagakaas.
LUTS, E. (koost). 2006.
Muusikute tsitaate elust, armastusest ja tööst. Tartu: Fantaasia.
LUUR, A. (koost). 1975.
Juhan Simm sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat.
L. V. 1937. Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest. –
Muusikaleht, 5/6, 131–132.
MAIMIK, J. 1969.
Tallinna estraadiorkestritest minevikus ja tänapäeval. [TRK diplomitöö.]
MAJER, G. 2005.
The Velvet Longe on Late Chicago Jazz. New York: Columbia University Press.
MARGUS, M. 2001. Eugen Justsuk. –
Eesti Mets, 1, 2.
MAŽURS, I. 1995. From Riga to Ronny Scott’s.
– Jazz Changes, Vol. 3, 2, 14–15.
McCARTY, A. 1971.
The Dance Band Era. The Dancing Decades from Ragtime to Swing: 1910–1950. Philadelphia:
Chilton Book Company.
MɫRAE, B. 1990.
Jazzin käsikirja. Helsinki: Otava.
MERING, A. 1975.
Juhan Simm teatris. Tallinn: Eesti Raamat.
MIHKELSON, I. 1992. Kõlakaupmees
. – Teater.Muusika.Kino. 11, 35–41.
MITCHELL, W. J. T. 1994.
Picture Theory: Essays in Verbal and Visual Representation. Chicago: University of
Chicago Press.
MISS Estonia. 1929. –
Heling, 7/8, 5.
MOROZOV, G., RAAG, A., USTAV, H. 1990.
Kui kaugused kaovad. Tallinn: Valgus.
MUIKKU, J. 1997.
Finnish Jazz. Helsinki: FMIC.
132
MURDOCK, P. 1965.
How Culture Changes. New York: Oxford University Press.
MUTSU, A. 1991. Happy Days are Here Again.
– Kultuur ja Elu, 5–10.
MÄNNA, H. 1995.
Saaremaa laulupeo esimene sajand 1894–1994: sõnumeid kooridest, koori ja orkestrijuhtidest
ning laulupidudest. I osa. Kuressaare: Oma Saar.
NAISSOO, U. 1969.
Džässilik harmoonia ja orkestratsioon. Tallinn: Eesti Raamat.
NEUMAN, L. 2005.
Kõrge vaim on meie vari. Koost. M. Kirme. Tartu: Ilmamaa.
NETTL, B. 1964.
Theory and Method in Ethnomusicology. London: The Free Press of Glencoe.
NORMET, L. 2004.
Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa.
OJAKÄÄR, V. 1966.
Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat.
OJAKÄÄR, V. 1983.
Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat.
OJAKÄÄR, V. 1993. Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia. –
Teater.Muusika.Kino. 1, 20–31.
OJAKÄÄR, V. 2000.
Vaibunud viiside kaja. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
OJAKÄÄR, V. 2003.
Omad viisid võõras väes. Tallinn: Ilo.
OLESK, S. (koost). 2005.
Kultuurisild üle Soome lahe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
O`MEALLY, R. G. (toim). 1998.
The Jazz Cadence of American Culture. New York: Columbia University Press.
ORA, L. 2007.
Tartu üliõpilaste menuka džässorkestri HARVLEK lugu. (Käsikiri)
PAALMA, V. (koost). 2006.
Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel. Tallinn: Rahvusooper Estonia.
PAPPEL, K. 2003.
Ooper Tallinnas 19. sajandil. EMA väitekirjad I. Tallinn: EMA.
PAUL, T. 2008. Ajalugu on meie elu lugu. –
Päevalehe lisa “Arkaadia”, 17.05.
PEDUSAAR, H. 2000.
BOBA – mees kui orkester. Heino Pedusaar 2000, WW Passaaž 2000.
PIECHNAT, M. 1996. Poland: from Chopin to hip hop
. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 7–9.
PILLIROOG, E. 1992.
Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tallinn: Eesti Teatriliit.
POLILLO, R., POLILLO, A. 2006.
Swing, Bop & Free. Milano: M. Polillo Ed. S.r.l.
PORTER, L., ULLMAN, M., HAZEL, Ed. 1992.
JAZZ: From Its Origins to the Present. New Jersey: Prentice Hall
Englewood Cliffs.
RANNAP, H. 1984.
Tee muusikasse. Tallinn: Eesti Raamat.
RAUDLA, H. 1993. Viljandi tantsumuusikast sajandivahetusest kuni neljakümnendate aastateni.
– Sakala kalender,
130–135.
RAUNA, I. 2005. Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934–1939.
– Muusikaelu
Eestis 20. sajandi algupoolel. Koost. U. Lippus. Tallinn: EMA, 105–190.
REGI, A. 2000.
Muusikast ja muust. Tallinn: Humare.
REMMELGAS, R. Hääst muusikast ja Muusikaringist. –
Realist, 1936, 1, 11.
RINNE, A. 1973.
Kui ma olin väiksekene. Tallinn: Kodumaa.
ROSS, J. 2007.
Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
RUSSEL, G. 1959.
The Cromatic Concept of Tonal Organisation for Improvisation. New-York: Concept Publishing
Company.
SAAN, P. 2006.
Sõjaväeorkestrid 1918–1949. Tallinn: EMTA. [Doktoritöö.]
SARETOK, V. 1956.
Läbi uduliniku. Toronto: Orto.
SARETOK, V. 1957.
Läbi uduliniku II. Toronto: Orto.
SAVIAUK, J. 1983. Leningradi eestlaste muusikaelust.
– Muusikalisi lehekülgi III. Koost. P. Kuusk. Tallinn: Eesti
Raamat, 86–97.
SCHWINGER, W. 1972.
Temas helises Ameerika. Tallinn: Eesti Raamat.
SHIPTON, A. 2001.
A New History of Jazz. London-New York: Continuum.
133
SNIDERON, J. 1999.
Jazz Conception. ADVANCE MUSIC.
STARR, S. F. 1983.
Red & Hot. The Fate of Jazz in Soviet Union. New York/Oxford.
STEARNS, M. 1958.
The Story of Jazz. New York: Oxford University Press Inc.
STRINATI, D. 2001.
Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse. Tallinn: KUNST.
SWINGSON & ARTIE recensera: Jaakko Vuormaa`s DEBUT-JAZZKONSERT. 1944. –
YAM, 2, 7–8.
ZETTERBERG, S. 2005. Saatesõna. –
Kultuurisild üle Soome lahe. Toim. S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
TAKT ja trumm, jazz-band orkestrid Tallinnas. 1926. –
Rahvaleht, 20.04.
TAMPERE, H. 1975.
Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Tallinn: Eesti Raamat.
TANTSUMUUSIKAST enne ja nüüd. 1934. –
Sakala, 17.11.
TEDER, J. 1984. Pikad künnivaod
. – Kultuur ja Elu, 11, 31–34.
THE Estonian Dance Orchestra. Kõnelus orkestri juhi Victor Compega. Mees, kes on insener, maestro ja helilooja.
1931. –
Raadioleht, 26.07.
TIRRO, F. 1977.
JAZZ a history. New York: Norton & Company.
TOMBERG, I. 1977.
Kui Muusad pidid vaikima. Tallinn: Eesti Raamat.
TOMSON, M. 2008.
Kriitika väärtushinnangud ja tõekspidamised 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika põhjal.
(Käsikiri autori valduses).
TOOM, K. 1981.
Kunstiansamblite päevik. Tallinn: Eesti Raamat.
TORVINEN, J., PADILLA, A. (toim). 2005.
Musiikin filosofia ja estetiikka. Kirjoituksia taiteen ja populaarin
merkityksistä. Helsinki: Yliopistopaino.
TÕNURIST, I. 1996.
Pillid ja pillimäng eesti külas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
UUED muusikariistad kookospähkel ja banaan. –
Rahvaleht, 1932, 5.11.
UUS tants “Eesti valss”
. – Päevaleht, 1932, 15.10.
UZKURAITIS, D. 1996. Lithuania before & after Ganelin
. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 12–13.
VAHTER, A. (koost). 1975.
Eesti Muusika II. Tallinn: Eesti Raamat.
VAHTER, A. 1990.
Kapellmeistri päevik. Tallinn: Olion.
VANA kultuuritegelase kahekordne juubel. 1943. –
Postimees, 13.03.
VENDE, V. 1966.
Tallinna kohvikud. Tallinn: Akadeemia Trükk.
VASTAB Hendrik Juurikas – Võru muusikaelu Grand Old Man. 1995.
– Viruskundra 5, 4.
VISNAPUU, E. 1934. Jazzist ja kunstipoliitikast. –
Uudisleht, 13.01.
VISNAPUU, E. 1936. Jazz-kontsert. –
Uus Eesti, 25.11.
VISNAPUU, E. 1940. Haige ja terve muusika. –
Rahva Hääl, 30.08.
VISNAPUU, E. 1944. Krati muusika. –
Eesti Sõna, 26.02.
WARD, G. C., BURNS, K. 2004.
Jazz. A History of Americas Music. New York: Alfred A. Knopf.
WHITEMAN, P. 1926.
Jazz. New York: J. H. Sears & Company, Inc.
ÕPIVAD foxtrotti. 1926. –
Rahvaleht, 9.03.
ȻȺɌȺɒȿȼ, Ⱥ. 1972.
ɋɨɜɟɬɫɤɢɣ ɞɠɚɡ. Ɇɨɫɤɜɚ: Ɇɭɡɵɤɚ.
ȻɊɂɅɖ, ɂ. 1982.
ɉɪɚɤɬɢɱɟɫɤɢɢ ɤɭɪɫ ɞɠɚɡɨɜɨɢ ɢɦɩɪɨɜɢɡɚɰɢɢ. Ɇɨɫɤɜɚ: ɋɨɜɟɬɫɤɢɢ ɤɨɦɩɨɡɢɬɨɪ.
ɄɂɋȿɅȿȼ, ȼ. 1994. (koost).
150 American Jazz Standards. Ɇɨɫɤɜɚ: Ɇɭɡɵɤɚ.
MEȾȼEDEȼ, AɅ., MEȾȼEDEȼA, O. 1987.
ɋɨɜɟɬɫɤɢɣ ɞɠɚɡ. Moɫkɜa: ɋɨɜɟɬɫɤɢɣ ɤɨɦɩɨɡɢɬɨɪ.
ɉȺɇȺɋɖȿ, ɘ. 1978.
ɂɫɬɨɪɢɹ ɩɨɞɥɢɧɧɨɝɨ ɞɠɚɠɡɚ. Ʌɟɧɢɧɝɪɚɞ: Ɇɭɡɵɤɚ.
ɋɌɊȺȼɂɇɋɄɂɃ, ɂ. 1963.
ɏɪɨɧɢɤɚ ɦɨɟɣ ɠɢɡɧɢ. Ʌɟɧɢɧɝɪɚɞ: Ƚɨɫɭɞɚɪɜɫɬɜɟɧɧɨɟ ɦɭɡɵɤɚɥɶɧɨɟ ɢɡɞɚɬɟɥɶɫɬɜɨ.
134
Teatmeteosed BAUMANN, E., HOLOZSERT,V., OJATALU, U. jt. 1996.
Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988 (§58).
Tallinn.
EELHEIN, E., JÕGI, E.-P., KALLASMAA, J. 1990.
Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus.
FEATHER, L. 1960.
The Encyclopedia of Jazz. New York: Horizon Press.
HAAN, K., AASSALU, H., PAALMA, V. 2000.
Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee-
diakirjastus.
HABELA, J. 1972.
Muusika sõnastik. Tallinn: Eesti Raamat.
KERNFELD, B. 2002.
The New Grove Dictionary of Jazz I, II, III. New York: Macmillan Publishers Limited.
KLEIS, R. (peatoim). 1934.
Eesti entsüklopeedia 4. Tartu: Loodus.
KLEIS, R. (peatoim). 1936.
Eesti entsüklopeedia 7. Tartu: Loodus.
KLEIS, R., SILVET, J., VÄÄRI, E. 1981.
Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus.
PEDUSAAR, H. 1998.
Eesti heliplaatide koondkataloog. Tallinn: Ilo.
VAHTER, A. (koost). 1966.
Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat.
Arhiividokumendid EAA F-2100 N-1 S-322 H. Ambeli
dokumendid EAA F-2100 N-4 S-237 TÜ 300. a. juubeli dokumentatsioon
EFA 0-80401
The Murphy Band 1925
EFA 0-80402
The Murphy Band 1928
EFA 0-155467
Vivo BandEFA 3-7178
Merry PipersER ASCDR – 1365 M. Rautio reportaaž
Toompean varjossa ja Estonian teaterin parrasvalossaERA F-54 N-6 S-204 Ringhäälingu dokumentatsioon
ERA F-80, N-5, S-723 Ringhäälingu põhimäärus
ERA F-325 N-1 S-2 nr 36-39 Tartu Garnisoni klubi kassaraamat
ERA F-619 N-2 S-9 Tartu Ratsarügemendi dokumendid
ERA F-R-2078 N-1 Ajalooline õiend (Filharmoonia)
OJAKÄÄR, V. Eraarhiiv.
Kurt Strobeli elulugu, MC-l.
RRK 3 – 14.451 Ar. 94... B/Phillips – B. Phillipsi õpik
Course of Modern Orchestration SM F 3832: 45 – Uuemõisa jazzorkester
SM F 4022: 9 – Kuressaare Eesti Seltsi orkester
SUOMEN JAZZ & POP ARKISTO
Suomalaisen jazzin kultaiset vuodet 2. SÄVEL SÄLP. 665SVENSKT RADIO arkiv 5482-73/5254: 1 – H. Toominga septett
SVENSKT RADIO arkiv 5482-73/5254: 2 – H. Toominga septett mängib T. Monki muusikat
SVENSKT RADIO arkiv 5456-74/1718 – L. Westini intervjuu H. Toomingaga
SVENSKT RADIO arkiv rec. 1973.
Monk á la ToomingSVENSKT VISARKIV 45 rpm JaRe 1201 –
L.G. UnitSVENSKT VISARKIV Flasc Music FLCD-4 – H. Toominga kvartett
SVENSKT VISARKIV 78 rpm Modern Music M24 –
L.G. Unit & H. Tooming TILGAR, R. 1948.
Päevikud I ja II. (Käsikiri, J. Tilgari perearhiiv)
TMM F- MO 32 S-60 kavalehed 1919–1943
TMM F- M 303 N-26 S-18 Tartu džässiaktivistid
135
TMM F- M 303 N-28 S-2 L. Tauts ja H. Uibopuu
TMM F- M 303 N-28 S-30 Vance Loury
TMM F- M 421 N-2 S-35 V. Compe teoste nimekiri
TUBERIK, K. 2000.
Minu elust ja tegemistest. (Käsikiri, T. Tuberiku perearhiiv)
TÜAM R. Ritsingu kogu (korrastamata)
VM 10606
The Melody Makers, Akkord, Kaarli Sammaste jazz
Noodiväljaanded Modern Lööklaul 1930–1940
Musik für Alle 1913
Ajalehed-ajakirjad Eesti Mets 2001
Jazz Changes 1993–2004
Kultuur ja Elu 1981–1984; 1991
Lääne Elu 1928–1938
National Business Emploiment Weekly 1995
Narva Postimees 1927–1929
NY Vaba Eesti Sõna 1996
Orkester Journalen 1944–1979
Postimees 1943
Päevaleht 1921, 1924, 1932
Päevalehe lisa “Kunst ja kirjandus” 1932
Päevalehe lisa “Arkaadia” 2008
Pärnu Päevaleht 1935
Raadioleht 1931
Rahva Hääl 1941, 1984
Rahvaleht 1926, 1927, 1928, 1940
Realist 1935–2005
Sirp ja Vasar 1948
Tartu Kommunist 1940–1941
Teater.Muusika.Kino. 1992, 1993
Töörahva Hääl 1941
Viruskundra 1995–2002
YAM 1943–1944
Kirjad (T. Lauk`i valduses)Allik , K. – Lauk, T.
kirjavahetus 31.01.–20.10.2006, 5 kirja
Aruja, E. – Lauk, T.
12.08.2005
Avarmaa, O. – Lauk, T.
kirjavahetus 08.06.–21.12.2007, 11 kirja
Beneder, A. – Lauk, T.
02.04.2006
Bergner, R. – Lauk, T.
12.07.2006
136
Bruer, J. – Lauk, T.
14.03.2005
Busch, M. – Lauk, T.
07.02.2007
Esken, V. – Lauk, T.
15.11.2006
Grosberg, H. – Lauk, T.
17.06., 25.06., 01.10.2007
Hendriksson, J. – Lauk, T. 03.01.2005
Holma, N. – Lauk, T.
04.09., 05.09.2007
Jansons, S. – Lauk, T.
14.03., 15.03.2007
Joon, H. – Lauk, T.
kirjavahetus 13.03.–18.11.2007, 7 kirja
Juttus, E. – Lauk, T.
29.12.2006
Jürman, H. – Lauk, T.
29.09.2006
Kiiver, M. – Lauk, T.
13.03.2007
Kiiver, M. – Lauk, T.
18.04.2007
Laren, K. – Lauk, T.
01.12.2004
Laren, K. – Lauk, T.
15.12.2004
Laren, K. – Lauk, T.
15.01.2005
Laren, K. – Lauk, T.
03.08.2005
Laren, K. – Lauk, T.
29.04.2005
Liiv, R. – Lauk, T.
26.04.2006
Mereste, H. – Lauk, T.
15.11.2006
Mereste, H. – Lauk, T.
06.06.2006
Niidu, A. – Lauk, T.
01.11.1995
Orav, Õ. – Lauk, T.
17.10.2006
Tamjärv, A. – Lauk, T.
26.07.2006
Tamjärv, A. – Lauk, T.
22.08.2006
Tamjärv, A. – Lauk, T.
05.11.2006
Tamjärv, A. – Lauk, T.
16.11.2006
Veitners, I. – Lauk, T.
06.04.2006
Westin, L. – Lauk, T.
01.04.2005
Westin, L. – Lauk, T.
17.06.2005
Westin, L. – Lauk, T.
21.06.2005
Westin, L. – Lauk, T.
19.01.2006
Westin, M. – Lauk, T.
14.03.2005
Westin, M. – Lauk, T.
14.06.2005
Westin, M. – Lauk, T.
16.03.2005
Westin, M. – Lauk, T.
29.03.2005
IntervjuudAsper, H. – Lauk, T.
8.01.2007 Tallinn
Bender, A. – Lauk, T.
13.01.2007 Tartu
Bergner, R. – Lauk, T.
16.05.2006 Stockholm
Ginter, S. – Lauk, T.
12.02.2007 Tartu
137
Haug , R. – Lauk, T.
3.07.2007 Tallinn
Hendriksson, J. – Lauk, T. 20.11.2004 Helsingi
Jakobi, A. – Lauk, T.
14.04.2007 Tallinn
Jansen, E. – Lauk, T.
12.07.2003 Tallinn
Juttus, E. – Lauk, T.
10.11.2006 (tel. intervjuu) (434 4625)
Juttus, E. – Lauk, T.
13.01.2007 Viljandi
Juurikas, T. – Lauk, T.
19.11.2006 (tel. intervjuu)
Jõgi, E. – Lauk, T.
22.05.2007 Tallinn
Jürmann, H. – Lauk, T.
17.03.2007 (tel. intervjuu) (652 43 74)
Karmo, M. – Lauk, T.
10.01.2008 (tel. intervjuu) (668 07 51)
Kiiver, M. – Lauk, T.
4.03.2007 (tel. intervjuu)
Kroon, P. – Lauk, T.
23.10.2003 Tartu
Kroon, P. – Lauk, T.
13.04.2005 Tartu
Kõlar, E. – Lauk, T.
23.10.2003 Tartu
Kõlar, E. – Lauk, T.
17.03.2007 Tartu
Kõlar, H. – Lauk, T.
18.03.2007 Tartu
Laren, K. – Lauk, T.
15.08.2003 Tallinn
Laren, K. – Lauk, T.
18.08.2003 Tallinn
Liebmann, D. – Lauk, T.
9.07.2007 Siena
Liim, A. – Lauk, T
5.01.2007 Tartu (tel. intervjuu) (74 27 860)
Liiv, R. – Lauk, T.
22.01.2005 Stockholm
Lille, M. – Lauk, T.
25.08. 2005 Helsingi
Linde, J. – Lauk, T.
16.01.2007 (tel. intervjuu) (3 599 211)
Lindström, E. – Lauk, T.
22.11.2004 Helsingi
Loop, U. – Lauk, T.
8.02.2005 Tallinn
Luhats, T. – Lauk, T.
15.02.2007 (tel. intervjuu) (6704 597)
Malin, J. – Lauk, T.
28.12.2007 (tel. intervjuu) (734 14 77)
Marandi, L. – Lauk, T.
20.05.2005 Uppsala
Marandi. R – Lauk, T.
12.07.2000 Tallinn
Neuland, R. – Lauk, T.
11.04.2007 (tel. intervjuu) (6506194)
Ora, L. – Lauk, T.
13.04.2005, 12.02.2007 Tartu
Orav, Õ. – Lauk, T.
7.10.2006 Tallinn
Paalma, V. – Lauk, T.
10.02.2007, 23.02.2007 (tel. intervjuu) (683 1227)
Parts, T. – Lauk, T.
20.05.2005 Tallinn
Paršin, B. – Lauk, T.
16.01.2007 (tel. intervjuu) (56 615 410)
Praats, R. – Lauk, T.
5.01.2007 (tel. intervjuu) (742 4267)
Poomann, E. – Lauk, T.
18.04.2007 Tallinn
Sapožnin, O. – Lauk, T.
8.05.2007 (tel. intervjuu) (51 57 450)
Sapožnin, O. – Lauk, T.
18.05.2007 Tallinn
Speek, H. – Lauk, T.
20. ja 21.01.2005 Stockholm
Speek, H. – Lauk, T.
17.05.2006 Stockholm
138
Speek, H. – Lauk, T.
5.06.2007.(tel. intervjuu) (46 8386 626)
Svensson, K-O. – Lauk, T. 16.05.2006 Stockholm
Tamjärv, A. – Lauk, T.
17.05.2006. Hägersten
Tamjärv, A. – Lauk, T.
29.10.2007 (tel. intervjuu)
Tamjärv, A. – Lauk, T.
28.11.2007 Tallinn
Tamm, A. – Lauk, T.
17.04.2007 (tel. intervjuu) (50 69 113 Haapsalu KL)
Tamm, J. – Lauk, T.
12.03.2007 (tel. intervjuu) (533 28 566)
Tiigiste, M. – Lauk, T.
22.01.2005, 17.05.2006 Hägersten
Trummal, M. – Lauk, T.
14.03.2006 (tel. intervjuu) (7 427 290)
Tuberik, L. – Lauk, T.
14.02.2007 Tallinn
Tuberik, T. – Lauk, T.
14.02.2007 Tallinn
Uibopuu, V. – Lauk, T.
7.04.2007 (tel. intervjuu)
Vosemaa, E. – Lauk, T.
29.08.2007 (tel. intervjuu) (46 011 160473)
Westin, M. – Lauk, T.
21.01.2005, 15.05.2006 Stockholm
Internet http://www.Thecanadianencyclopedia.com Historica. http://www.Ⱦɠɚɡ.Ɏɟɣɟɪɬɚɝ .
http://estarts.ca/ajalugu_ekk42.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/V-Disc http://en.wikipedia.org/wiki/skiffle http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Paul http://ru.wikipedia.org/wik i, 2.03.2008
http://www.google.ee/search?hl=ru&q=Sid+Phillips&lr =
http://www.google.tonarchiv-online.de/service/musiklexikon/db1996.html http://www.google.ee/search?hl=ru&q=British+Big+Bands+Database&lr =
http://en.wikipedia.org/wiki/Image%3AParnakh_jazzband.jpg?powerset PlaadistusedCD-komplekt “
The best of Ballroom Music”, 1998,
Casa Musica CD-album “Eesti jazz 70”, 1995, EJF &
Bella Musica Pedusaar, H. 1998.
Eesti heliplaatide koondkataloog.Tallinn: Ilo.
Suomalaisen jazzin kultaiset vuodet 1 Suomalaisen jazzin kultaiset vuodet 2 Henno Tooming septet spelar Thelonius Monk (5482-73/5254: 1-2)
Henno Tooming Quartet. Jazzmagasinet 17/5 1975
E. Raudsepa laulud MC-l (14 laulu)
139
LISADLISA 1. FOTOD312 J. Maimiku kogust
Foto 1. The Luna Band Narva-Jõesuu Kuursaalis (1927). Vasakult: Elmar Milkop,
Johannes Tamberg, Aleksander Barmin, Adolf Müller, Robert Flink (Tavas) ja Artur Flink
K. Strobeli kogust V. Ojakääru kogust
Foto 2. Kurt Strobel (1979)
Foto 3. Victor Compe 312 Fotodel, kus muusikute asetus võib põhjustada loetelu vääriti mõistmist, on sulgudes lisatud pill.
140
Eesti Filmiarhiiv313
Foto 4. The Murphy Band Marcelle’i laval (1925). Vasakult: Arved Kappet, Jakov Sahharov,
Eugen Allas, Kurt Strobel, Rolf Eichwald, Victor Compe ja Konstantin Paalse
Eesti Filmiarhiiv314
Foto 5. The Murphy Band’i suur koosseis Estonia Punases saalis (1928). Vasakult: Jaak Randva, Jakov
Sahharov, Eugen Allas, Arved Kappet, – , Rolf Eichwald, Leonid Ernits, Willi Kiausch ja Victor Compe
313 0-80401
314 0-80402
141
Eesti Filmiarhiiv315
Foto 6. Vivo Band (arvatavalt 1927). Vasakult: Elmar Pert, Elmar Sööt (kb), Artur Bachfeldt/Ojamaa (ts),
Priit Veebel, Gustav Ernesaks, Evald Turgan ja Arnold Ruuben
A. Mutsu kogust
Foto 7. Merry Party 2.01.1929. Vasakult: Bernhard Sergo, August Saarm (tr), Alvar Anni (sph),
Valter Kallas, G. Kuusik, Uno Tamberg, Jüri Söödor, Udo Kallas, M. Kuusik
315 0-155465
142
A. Jakobi kogust
Foto 8. Red Hot Ramblers Vasakult: Elmar Karendi, Voldemar Niine, Arved Jakoby, Artur Tamvelius,
Oskar Vichmann, Herbert Vellesaar, Romuald Gross, –
V. Ojakääru kogust
Foto 9. Red Hot Ramblers’i visiitkaart. Vasakult: pianist Boris Torpan, viiuldaja Artur Värik, saksofonistid
Oskar Vichmann ja Romuald Gross, trompetist Elmar Karendi, kitarrist Voldemar Niine, kontrabassimängija
Herbert Vellesaar ja trummar Artur Tamvelius
143
J. Kikase kogust
Foto 10. Viljandi koolipoiste
The Bonzo Band. Keskel viiuliga Johannes Porisammul/John Pori
J. Maimiku kogust
Foto 11. (Side) Bonzo Band. Pildil olevast koosseisust on teada Aadu Mutsu (kl), John Pori (v),
Aksel Kuuse (dr) ja Herbert Kulm (cl)
144
A. Rinne kogust
Foto 12. Bi-Ba-Bo (1928). Vasakult: – , – , Alfred Vaarmann, – , Theofil Maiste (kl), Artur Rinne,
Evald Vain, –
M.WĊslawska kogust
Foto 13. The Estonian Dance Orcestra Estonia Valges saalis (1931). Vasakult: Valter Peschel,
Jakov Sahharov, Boris Borissov (Jaanikosk), Victor Compe, Heinz Fick, Udo Kallas, Leonid Ernits
145
A. Mutsu kogust
Foto 14. Strong Hard Rodgers (1931). Vasakult: Heinrich Sachsen, Boris Kirikal, Robert Süld,
Aadu Mutsu, Rudolf Rotka, Jüri Söödor ja Herbert Kulm
A. Mutsu kogust
Foto 15. Vinona Band. Vasakult: – , Aleksis Avasalu (kb), – , Riho Johanson(Järvi), Juhan Kaljaspoolik,
Ado Haamre, Herbert Kulm, – , – .
146
V. Ojakääru kogust
Foto 16. Mutli Strong Party (1934). Ees vasakult: – , Erich Kitsemets, – , Rudolf Mutli, – ,
taga: – , – , Roland Freiberg, Ludvig Mutli, – .
Eesti Filmiarhiiv
Foto 17. Merry Pipers (arvatavasti 1933). Vasakult: Erich Kitsemets, Heinrich Teder, F. Veske,
Nikolai Omann, Rostislav Merkulov, Erich Jalajas, Herbert Kulm, Jüri Söödor
147
A. Jakobi kogust
Foto 18. The Scouts Band (1932). J. Grünthali fotol seisab Arved Jakoby, teiste nimed teadmata
U. Toomi kogust
Foto 19. Eesti Maapanga džässorkester (1932). Paremalt kolmas Ullo Toomi
148
H. Speegi kogust
Foto 20. Kuldne 7 (arvat. 1938 või 1939). Ees vasakult: Raimund Pakasaar, Erich Hendla, Karl Aavik,
Hans Speek, Aadu Mutsu. Tagareas Paul Oja, Nikolai Kalm ja Evald Haaviku
J. Maimiku kogust
Foto 21. The Dancing Travellers. Vasakult: Alfred Rüütel (tr), Evald Haaviku (kb), Arkadi Arv (s),
klaveri taga Kirill Raudsepp, teiste nimed teadmata
149
H. Lepnurme kogust
Foto 22. Meie Poisid (1935). Tallinna Ohvitseride Kasiino laval. Vasakult: Voldemar Tammel, Arnold
Plees, E. Jaaniste, Harri Vellend, – , R. Inn, Veeber, Aadu Regi, Mart Liipa, Roland Kriit, Hugo Lepnurm ja
E. Luhari
J. Maimiku kogust
Foto 23. Red Reding Hood. Vasakult: Rostislav Merkulov, Herbert Kulm, paremalt äärmine Korkmann
150
H. Kõlari kogust
Foto 24. Longhairs 17.05.1941. Vasakult: Benjamin Socher (osaliselt nähtav), Erich Kõlar (dr), Merirand
(kb), trompetid F. “Jossa“ Tamme, Ott Tammik, Elmar Kotkas ja Kalju Taevere, nende ees trombonistid
Kabal ja Pukk, ees seisab Jüri Teng, temast edasi saksofonistid Harry Kõlar, Endel Õunapuu, Valdo Kallion
ja Arvi Rõuk
V. Ojakääru kogust
Foto 25. Inge Põder ja Pärnu Rannasalongi orkester (arvat. 1937). Ees vasakult: August Saarm, Udo
Kallas, Inge Põder, Oskar Rosenbenk, Enn Kandvere; taga: Valter Kallas, Elmar Kruus ja Uno Tambre
151
E. Kitsemetsa kogust
Foto 26. J. Pori orkester Estonia Suveaias (1938). Ees vasakult: Karl Niitme, Erich Kitsemets, John Pori,
Ferdinand Kaasik, Paul Kiin; taga: Valter Roots, Roland Freiberg ja Herbert Vellesaar
V. Ojakääru kogust
Foto 27. Narva
Akkord (1939). Ees vasakult: – , – , Albert Vaht, – , – , Helmut Reismaa; tagareas: – ,
Raul Liivoja, T. Raudsepp
152
T. Tuberiku kogust
Foto 28. POIKA 23.04.1937. Ees vasakult: Sild, Pribitkin, Kaarel Tuberik, Eugen Juštšuk, Uno Veenre,
taga vasakult: Landmann, Edgar Ereline ja Joann Juštšuk
A. Benderi kogust
Foto 29. Blue Boys Band e
BBB (1937). Vasakult: Kalju Klaus, Robert Tilgar, Eugen Kelder,
Alfred Bender, Viktor Koort, Arvo Muna
153
A. Benderi kogust
Foto 30. BBB (1939). Ees vasakult: Robert Tilgar, Alfred Bender, Soosaar, Hugo Trummal;
tagareas: Ilmar Jaanson, Edgar Ereline, Elmar Niinas
O. Avarmaa kogust
Foto 31. Tartumaa Kaitseliidu tantsuorkester Vanemuise saalis 1940. aasta I poolel. Ees vasakult: – ,
Olgert Müürsepp (?), Pripitkin, Ants Sillaots; tagareas: Paul Sarv, Leo Virkmaa ja Ovid Avarmaa
154
R. Bleive kogust
Foto 32. Kuldne 6 12.11.1939. Vasakult esimene Richard Kangro, kolmas Alfred Offard (?),
neljas Johannes Bleive, kuues Hugo Kull (?)
. TMM kogu316
Foto 33. Duo
Heino Uibopuu (vasakul) ja
Leo Tauts stuudios mängimas
316 FM 303 N28 S2
155
TMM kogu317
Foto 34. Tartu džässiaktivistid (kevad 1939). Vasakult: Henry Ambel, Leo Tauts,
Viktor Tallmeister, Ovid Avarmaa
Foto koguteosest “Koolilinn Valga”
Foto 35. Bummy-Band 19.12.1927. Vasakult: H. Rakso, K. Kais, L. Kulbin, O. Tennov, P. Saar,
A. Orav, J. Urb, A. Kampus, – , A. Ustav
317 F M 303 N 26 S 18.
156
L. Käärma kogust
Foto 36. Le-Ar-Di 16.02.1931. Vasakult: Ants Niidu, Tiit Kuusik, Leo Käärma, Arnold Reinhaus,
Hans Rohtung
Viljandi Muuseumi fotokogust318
Foto 37. Melody Makers (1937). Ees vasakult: Herman Nelivald, Endel Kalam, Juho Sumera,
Elmar Luts, Martin Kaldma; taga: Valter Järvekülg, Eduard Kikas, Josephine Ondruy
318 VM 10606
157
Viljandi Muuseumi fotokogust319
Foto 38. Viljandi
Akkord (1937). Ees vasakult: Ernst Teder, A. Johanson, Martin Rubin, Juhan Rebane,
Siim Mandre; taga: Johannes Reiman, Ferdinand Helm, klaveril E. Ullmann
J. Dmitrievi kogust
Foto 39. Do-Re (1940). Vasakult: Jüri Dmitriev, Dmitri Vainumäe, Agu Kuller, Juhan
Mitt ,
Magnus Pärn, Jakob Kammer, Johannes Kask
319 VM 10606
158
A. Niidu kogust
Foto 40. Rütmi Poisid (1939). Ees vasakult: Ants Niidu, Mart Rubin, Hans Rohtung, Hiiemäe (?),
taga: Anton Holter, Helmut Kuningas ja Karl Sinikas
E. Juttuse kogust
Foto 41. UK (1938). Vasakult: Jaan Parts, Elmar Põder, Adolf (Ats) Laanmets, Eino Juttus,
Martin Viik, Karl Piiskop, Hillar Ruuber, Ervin Juttus ja Paul Juttus
159
L. Ojakääru kogust
Foto 42. MG. Vasakult: Endel Stafenau (kl), R. Kubjas, – , Ringold Neuland (ak), – ,
Alfred Pisuke (v), Voldemar Kattai, A. Pähklamets, – , Pastarus (dr?), – , Leo Ojakäär (s, cl)
H. Juurika kogust
Foto 43. Väimela PKK I lennu jazz (1942). Ees vasakult: Karl Tallo, Hendrik Juurikas,
Evald Pehter ja Valter Kurusk, taga: Ilmar Vislapuu, Uno Teemant, Kaljo Rähni
160
M. Dietrichi kogust
Foto 44. Haapsalu Jahtklubi orkester. Paremalt esimene: Harry Rikandi, trummidel Konstantin Põld
H. Juurika kogust
Foto 45. Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester (1930. aasta II pool). Ees vasakult: Voldemar Kaiküll,
Karl Juurikas, Hendrik Juurikas ja Karl Talu, taga: Paul Tamm, Kristjan Talu, Arnold Ilov
161
H. Joone kogust
Foto 46. Karutsi jäts320 naabritalu simmanil: vasakult viiuliga Hans Karu, tema ees istub Jaak
Israel, viiuliga August Scherbakov, tema taga Jaak Karu, trummari nime ei tea, Ernst Vene ja
Hendrik Karu, lõõtspilliga istub Juhan Kadak, kes tavaliselt bassi mängis.
H. Joone kogust
Foto 47. Karutsi jäts’i hilisem koosseis (1933–1934). Vasakult: Hans Karu, Hendrik Karu,
Jaak Israel, Ernst Vene, Juhan Karu, “maestro” Jaak Karu ja Juhan Kadak. Muusikute taga
seisavad kaks orkestrisse mittekuulunud naabrimeest.
320 Arvatav fotografeerimise aeg 1930 või 1931.
162
Viljandi Muuseumi fotokogu321
Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930)
Saaremaa Arhiivraamatukogu322
Foto 49. Uuemõisa jazz orkester (21.04.1935). Ees vasakult: Aleksei Koppel, Aleksander Kaldvee,
Aleksander Kreek, Mihkel Peel, August Laar, Augustin Kommel ja Juhan Õun, taga: Aleksander Kommel,
Herman Oll, Juljus Kirsimäe, Juhan Saar, Steffan Varb
321 VM 10606
322 SMF 3832 : 45
163
J. Maimiku kogust
Foto 50. Six Swingers Dancing Palace Glorias (1939). Ees vasakult: Herbert Kulm,
Enn Kandvere; taga: Voldemar Tammel, Elmar Kruus, Viktor Ignatjev, Uno Tambre
E. Kitsemetsa kogust
Foto 51. Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkester (1940). Ees vasakult: Issajev, Avdejev,
John Pori, Friedrich Kaasik, Paul Kiin ja Valter Roots; taga: – , Karl Niitme, Kupatašvili, Roland Freiberg,
Larionov, Herbert Vellesaar, Erich Kitsemets
164
G. Metssalu kogust
Foto 52. Sinimandria kvartett (1940–41). Vasakult: Georg Metssalu, Riho Järvi, Heino Uibopuu, Uno Värk
E. Karendi kogust
Foto 53. Tanzkapelle des Landessenders Reval (1942) stuudios. Vasakult äärmine rida eest tahpaoole:
Elmar Kruus, Erich Kitsemets, Elmar Karendi, Voldemar Tammel, Valter Roots.
Edasi vasakult: Kaarel Vallimäe, Ilmar Kureniit, Oskar Vichmann, Konstantin Paalse, Eduard Kurt,
Vladislav Trojanski, Enn Kandvere, teadustaja Cordula Eller, Friedirich Kaasik, Kaarel Maarand
165
H. Speegi kogust
Foto 54. Tanzkapelle des Landessenders Reval (märts 1943) Viljandis. Istuvad: E. Karendi,
E. Kitsemets, – , E. Kandvere, F. Kaasik. Seisavad: H. Speek, E. Kurt, O. Vichmann, V. Roots,
E. Kruus, K. Paalse, K. Maarand, G. Neeme, I. Kureniit, L. Tauts
K. Paalse kogust
Foto 55. Esimene džässikontsert. Estonia kontserdisaal 24.11.1936. Dirigeerib Priit Veebel,
solist Violetta Borkmann (tr)
166
H. Speegi kogust
Foto 56. Kuldne 7 Estonia kontserdisaalis (12.02.1941). Vasakult esireas: Hans Speek, Lembit Raudmäe,
Jossif Šagal, Romuald Gross, Paul Kornel, Paul Oja; taga: Bernhard Sergo, August Saarm, Georgi Gross,
Arnold Plees, Ülo Raudmäe, Jürgen Miilen, Arnold Press, Georg Metssalu, Nikolai Kalm
J. Tibari kogust
Foto 57. Viljandi džässikontsert. Esimene rida vasakult: Herman Nelivald, – , Martin Kaldma, seisab Endel
Kalam, Herbert Kärmas, Juho Sumera, Elmar Luts, solist Violetta Borkmann ja Ervin Juttus. Tagumises reas
Valter Järvekülg (kb), Eduard Kikas (dr), pianisti kõrval Ernst Teder, Kärmase ja Sumera vahelt paistab
Johannes Reiman
167
J. Maimiku kogust
Foto 58. Five Royalty Band (1928). Vasakult: Eugen Allas, Uvah, Priit Veebel, Raymond Michel,
Willi Kiausch
K. Paalse kogust
Foto 59. Duo P. Veebel (vasakul)
ja K. Paalse stuudios168
EAA323 O. Sapožnini kogust
Foto 60. Henry Ambel Foto 61. Vladimir Sapožnin 1930. aastatel
H. Speegi kogust
Foto 62. Hans Speek (1941)
323 F 2100 N 1 S 322.
169
E. Lindströmi kogust
Foto 63. Jaakko Vuormaa bänd kontserdil. Vasakult: Sal Furman (tr), Olle Lindström (b), Kuno Laren (v),
Erik Lindström (ak), Herbert Katz (k), Peggy Solin (vok), Henno Tooming (kl), Jaakko Vuormaa/Furman
(dr) ja Onni Gideon (v)
K. Lareni kogust
Foto 64. E. Raudsepa kvintett Maxim’i laval. Vasakult: L. Isberg, H. Speek, E. Raudsepp,
K. Laren ja S. Lundquist
170
Foto ajakirjast
Orkester Journalen 1962 nr 4
Foto 65. Henno Tooming esiplaanil klaveri taga
Juštšukkide perekonnakogust
Foto 66. Vasakult:
Eugen Juštšuk, Endel Vesk, Ilmar Laaban (1946)
171
R. Liivi kogust
Foto 67. Meremeeste ühingu orkester324. Vasakult: Ants Toomla, August Liiv, Arne Rand,
Endel Kärner, Edgar Voosemaa
A.Tamjärve kogust
Foto 68. Meremeeste ühingu orkester II. Vasakult teine August Liiv, klaveri taga Armas Maiste
324 Fotode 67 ja 68 täpne fotografeerimise aeg teadmata.
172
M. Kiiveri kogust
Foto 69. Eskilstuna Eesti Seltsi orkester Stockholmi raekoja Blå Hallenis (1954). Esimene rida vasakult:
Heino Vaher, Valdek Vrooman, Mart Kiiver, Leo Kippar, Manfred Poode; teine rida: – , Voldemar Järves,
Rea Kiiver
K. Lareni kogust
Foto 70. Kuno Laren/Boris Kuum (1943)
173
LISA 2. THE MURPHY BAND’i REPERTUAAR (REKONSTRUKTSIOON)1925
Harry Akst “Dinah”
Irving Berlin “
Always”
Walter Donaldson “
Yes, sir, that’s my baby”
Jerome Kern “
Who”
Fred Raymond “
Ich hab’ das Fräulein Helen baden seh’n”
Fred Raymond “
Ich hab’ mein Herz in Heidelberg verloren”
I. S. Zamecnick “
Somewhere in Naples” (Eestis “Kesk õitsvaid lilli”, mängiti valsina)
1926
Ray Henderson “
Black Bottom”
Walter Kollo “
Zwei rote Rosen, ein zarter Kuss”
José Padilla “Valencia” ja “
Ça...c’est Paris”
Erno Rapee ja Lew Pollack “Charmaine”
H.G. Matos Rodriguez “
La Cumparsita”
Harry Tierney “
Rio Rita ”
Mabel Wayne “
In a little Spanish town”
1927
Walter Donaldson “
My blue heaven”
Karel Vacek “
Du schwarzer Zigeuner” (Meil “Hei, mustlane mängi”)
Mabel Wayne “Ramona”
Vincent Yomans “
Hallelujah”
Victor Young “
Sweet Sue”
1928
Franz Doelle “Siis, kui valge sirel õitseb taas”
Ralph Erwin “Ma suudlen teie kätt, madam”
Ray Henderson “Constantinopole”
Jimmy McHugh “
I can’t give you enything, but love”
1929
N. H. Brown “
Brodway melody”
Hoagy Carmichael “Tähetolm”
Ray Henderson “Kui mul oleks sinust rääkiv pilt”
Hans May “Armunud Bimbambulla”
Anton Profes “
Am Sonntag will mein Süsser mit mir segeln geh’n”
174
LISA 3. P. VEEBELI 1. DŽÄSSIKONTSERDI KAVA (nagu see oli trükitud) Teisipäev, 24. novembril 1936. a.
JAZZ-KONTSERT
Juhatab F. Weebel
Kava:
I
1. Dinah Fox-Trot
arrang. F. Veebel
2. The Vagabond King R. Friml
Potpurrii samanimelisest helifilmist
3. Chickie
Ray Stilvel
Trombooni soolo – vA.Flink
4. Valsside potpurrii Weebel
5. Sügismõtted Tango
T. Targama
Life is a song Aeglane fox E. Ahert
Laul A. Rinne
6. Lapsepõlve kodu Parafraas
F.Weebel
7. Klaverite duett Weebel ja K. Paulson
II
8. Persia turg Fox-trot arrang. F. Weebel
9. Indiaani armuhüüd arrang. F. Weebel
R. Friml
10. “Brodway meloodia” Potpurrii arrang. F. Weebel
11. Whispering
Trompeti soolo prl. V. Borkmann
12. “Möödunud šlaagerid”
F. Weebel
13. “Pipsy”
E. Plessow
“Laughing baby” Xylofoni soolo W. Pachla
14. “Rumba” arrang. F. Weebel
15. “Take your pick”
P. Mandell
Gitarri soolo W. Kiausch
16. “White Jazz” Fox-Trot
R. Clifford
Algus kell 8 õhtul
Kontserdil viibinud muusikute Georg Metssalu ja Karl Aaviku1 kinnitusel mängiti ka
G. Gershwini “Rhapsody in Blue`d”, mis millegipärast kavalehel ei kajastu.
H. Juurika andmeil võis kava 12. punkti all mängitud olla Sarah Leanderi laulud “Ma seisan
sajus ja ootan sind” ning kolmanda meloodiana “Sa oled mu õnnetäht” (H. Juurika intervjuu
E. Jõgile).
1 Ojakäär 2000: 324
175
LISA 4. P. VEEBELI 3. KONTSERDI KAVA (täpsustustega) 1.
Sensation E. Köstner
orkester
2. Mexikana, eksootiline rapsoodia
E. Plessow
orkester
3.
Lamentation Coleman Hawkins
Saksofoni soolo R. Gross arr. P. Veebel
4. Naȧla, fox-trot intermetso
Léo Delibes
arr. A. Lange
5.
Hör mein Lied, Violetta R. Lukesch
orkester
6.
Bei mir bist du schoen arr. P. Veebel
svingsekstett koosseisus: R.Flink – trompet,
O. Vichmann – klarnet, A. Eller – tenorsaksofon,
V. Roots – klaver, H. Velberg – kontrabass,
K. Strobel – trummid
II
7. Mariachie, rumba h.filmist
“Tütarlaps kuldsest läänest”
S. Romberg
orkester
8.
Dark eyes arr. Tommy Dorsey
orkester
9.
Flasting Fingers P. Frosini
Fliegende Bälle B. Goldwyn
Marimbasoolo W. Pachla
10.
Serenade in blue E. Plessow
orkester
11. Eesli serenaad
S. Romberg
laulusolist F. Kaasik
12.
Tiger rag arr. P. Veebel
klarnetisoolo E. Pert
176
LISA 5. P. VEEBELI 4. KONTSERDI KAVA 177
LISA 6. KULDSE 7 KONTSERDI KAVA (12.02.1941) K A V A
JAZZ-KONTSERT12. veebruar 1941. a. K U L D N E 7 Juhatab: H A N S S P E E KSolistid: Boris Kõrver – klaver
Paul Oja – laul
Georg Metsalu – laul
Teadustaja: Henry Ambel
1. Sarve hüüd (Bugle
Call Rag) ........................................... Pettis, Mills, Schoebel
2. Tantsu algus (Begin the Beguin) ....................................... Cole Porter
3. Rütm ja armastus (Dipsy Doodle) ..................................... Larry Clinton
4. India külalislaul ........................................ ........................ Rimski-Korsakov
arr. H. Speek
5. Mis on, mida nimetatakse armastuseks
(What is that Thing Called Love) ..................................... Cole Porter
6. Katjuša............................................................................... vennad Pokrass
arr. B. Kõrver
7. KLAVERISOOLOD: Boris Kõrver mängib oma kompositsioone
8. Kuri kuningas .............................................................. ..... arr. Geraldo
9. Silmates veepiiri (I Cover the Waterfront) ....................... Green, Gray
10. Meeleolus (In the Mood) .................................................. Glen Miller
11. Tiigri hüüd (Tiger Rag) .................................................... Domenic La Rocca
V a h e a e g
12. Uisutajad
Waldteuffel
arr. H. Speek
13. Džungli trummid (Jungle Drums)
Lecuona
14. SEKSTETT SWINGIB: klaver, trummid, kitarr, bass, klarnet, viiul
a) Sosistades
(Whispering)
vennad
Schoenbergerid
b) Magus Sue (Sweet Sue)
Schoebel
c) Aleksandri
orkester
Irving
Berlin
(Alexander’s Ragtime Band)
15. Funiculi,
Funicula
Itaalia
rahvalaul
16. Kadunud kari (Milk Cow Blues)
Arnod
17. Kareldes parketil (Jumping at the Woodside)
Count Basie
18. Tähetolm
(Star
Dust)
Hoagi
Carmichael
19. Meenutagem
lööklaule
arr.
H.
Speek
20. Kella ühe hüpe (One o’clock Jump)
Count Basie
178
KOOSSEIS:
Trompetid: Plees, Arnod; Miilen, Jürgen; Saarm, August
Tromboonid: Gross, Georgi; Raudmäe, Ülo; Sergo, Bernhard
Altsaksofonid: Šagal, Josif; Gross, Romuald
Tenorsaksofonid: Kornel, Paul; Raudmäe, Lembit
Klaver: Kõrver, Boris. Kitarr: Oja, Paul
Bass: Press, Arnold. Trummid: Nikolai Kalm
N.B! Andmed H. Speegi kogus olevalt kavalehelt. Kavas esinevatele vigadele on tähelepanu
juhitud põhitekstis.
179
LISA 7. H. SPEEGI PLAZA-KONTSERTIDE KAVA Osaline rekonstruktsioon (vabas järjestuses)
x
Friml & Stothart ................................ Eesli serenaad
x
Count Basie .......................................
One o’clock Jumpx
Hoagi Carmichael .............................. Tähetolm
...........
I Hear a Rhapsody (Speegil “
Es klingt eine Rhapsodie”)
x
Dino Olivieri ............................... ......
Tornerai (Speegil “
Komm zurück“)
x
..............................
Lang Ist’s Herx
J. E. Winner ....................................... .
Little Brown Jugx
Stephen Foster ............................ .......
Camtown Races (Speegil “Kapten Kliiverpoom”)
x
Emil Waldteufel (arr. H. Speek) ........ Uisutajad
x
Juan Llossas ....................................... Tango Bolero (solist B. Kuum)
x
Nacio Herb Brown ..............
Good Morning (“Gut’n Morgen”, solist E. Raudsepp)
x
Nick LaRocca ....................................
Tiger Rag (Speegil “
Kommt der Tiger”)
180
LISA 8. PUNAARMEE JAZZ-ORKESTRI KONTSERDI KAVA V A N E M U I S E KONTSERTSAAL22. augustil 1940 kell 20.30
Punaarmee jazz-orkestri kontserdi kava
Juhatab B. Smit
I OSA
1. Marss ........................................................................................ Dunajevski
2. Marss ........................................................................................ Dunajevski
3. “Sergei laul” kinof. “Hävitajad”............................................... Bogolovski
4. Vene tants................................................................................. Knuševitski
5. “
Tuisk ” ..................................................................................... Varlamov
6. “Po Piterskoi”........................................................................... B. Smit
7. “Kostja laul” kinof. “Inimene relvaga” .................................... Armand
8. “Laotub meri end laialf*
Vana madruste laul
9. Eesti marss............................................................................... P. Veebel
II OSA
1. Marss ........................................................................................ Dunajevski
2. “Suve lauluke” ......................................................................... Knipper
3. “Katjuša” ...... ........................................................................... Blašter
4. Valss kinof. “Tsirkus” .............................................................. Dunajevski
Saksofoni soolo
5. “Neopolitani lauluke”............................................................... Purtes
6. Ekstsentriline foxtrott
7. “Saladus”, tango ....................................................................... Sidorov
8. “Juudi komnoor” ...................................................................... Dunajevski
9. “Noorukene” ............................................................................ Dunajevski
E K.-Ü. .POSVCMSHE" TRÜKK
181
LISA 9. RAHVAPEO KAVA 182
LISA 10. HENRY AMBELI KIRI 183
184
185
LISA 11. YAM’i ARTIKLID 186
187
188
189
LISA 12. ELULOOLISI ANDMEID Kurt “Kunna” Strobel (sünd 8.04.1904 Tallinnas – surn 20.11.1982 Warradale’is
Austraalias),
The Murphy Band’i asutaja ja eesti džässi algaastate silmapaistvaim trummi-
mängija, oli pärit eesti-saksa segaperest (isa Friedrich Christian Strobel oli sakslane, ema Olga
Allas eestlanna)2. Oma kiindumuse muusikasse saigi Kurt kodust, viiulimängu hakkas ta isalt
õppima 6-aastaselt, kuid see pill ei huvitanud teda. Pisut paremini edenesid klaveritunnid Eva
Raudkats-Noormaa ja Ülo Topmani juures. 1913 sai ta konkursiga sisse Tallinna Peetri Reaal-
kooli ja kui see viis aastat hiljem jagunes Tallinna I Reaalkooliks ja Saksa Poeglaste Güm-
naasiumiks, jäi K. Strobel viimasesse. Pärast kooli lõpetamist 1923 siirdus ta Karlsruhe ülikooli
keemiat õppima, kuid õpingud jäid pooleli – muusika kutse oli tugevam.
Kuidas temast just trummimängija sai, sellest räägib ta oma oma elulookassetil: “Mina vahe-
tasin viiuli trummide vastu. Nimelt oli minu isa ostnud sügisel3 terve puhkpilliorkestri pillide
komplekti ühelt Saksa sõjaväeorkestrilt, mis Saksamaal alanud revolutsiooni pärast koju sõitis.
Sealt sain suure ja väikese trummi, kaks timpanit (neid ma hakkasin kasutama alles 1931.
aastast peale oma orkestris). Suure trummi löökjala konstrueeris mulle Kristali muusikaäri.
Tom-tomide asemel kasutasin lihtsalt juurdemonteeritud tamburiine. Taldrikud olid päris head,
aga liiga suured.”
Strobeli trummimängija karjäär sai tegelikult alguse juba reaalkoolis õppimise ajal, kui ta oli
mänginud mõningase aja, kuni koolidirektori resoluutse keeluni, Astoria hotelli viiuldaja
Boris Kuhlmanni triole trumme tantsurütmideks. Varasematest töökohtadest mainib ta veel
trummimängimist ühes mustlasorkestris, kus talle selleks puhuks kleebiti ette mustad vuntsid
ja pandi pähe parukas, ning lühikest aega koos Victor Compega Kadrioru öölokaalis. Seega,
löökpillimängijana oli ta autodidakt, kuid olles esimese džässbändi trummar, ei olnudki ju siin
kelleltki õppida. Tundub, et see töö talle sobis – tema mängu kohta pole keegi midagi halvasti
öelnud ja kuni svingi võidukäiguni peeti teda üheks Eesti paremaks trummimängijaks4. Kõik
temaga koos mänginud muusikud rõhutavad tema erilisi mänedžerivõimeid ja tema orkestrite
head töömeeleolu (Regi 2000: 133).
1939. aasta novembris asus K. Strobel koos perega5 Saksamaale ja sealt 1949 edasi
Austraaliasse, kus ta Warradale’is suri. Muusikaga ta pärast Eestist lahkumist ei tegelenud.
Konstantin “Paula” Paalse6 (7.08.1903–27.03.1979),
The Murphy Band’i teine asutajaliige,
sündis Tallinnas. Ta oli K. Strobeli koolivend nii Tallinna Peetri Reaalkoolis kui ka Saksa
Gümnaasiumis. Klaverit ja muusikateooriat õppis Paalse August Topmani juures. Kui 1925.
aasta juunis avati kohvik
Marcelle, kuhu
The Murphy Band mängima kutsuti, oli K. Paalse sõja-
väes aega teenimas. Sügisel, pärast vabanemist, liitus ta bändiga, hakates bandžot mängima.
2
Fr. Chr. Strobel oli omaaegses Tallinna muusikaelus silmapaistev isik, seepärast on kohane siinkohal teda
lühidalt tutvustada. Olles lõpetanud Leipzigi konservatooriumi viiuli erialal
cum laude, oli ta olnud Šveitsis
Monteux’ sümfooniaorkestri ja hiljem Halle teatriorkestri kontsertmeistriks. 1880. aastatel siirdus ta
Peterburi Maria teatri orkestrisse viiuldajaks. Sel ajal oli Peterburis moeks käia suvitamas Tallinnas, nii sattus
Strobelgi suvevaheajal siia, mängides Kadrioru tiigi
kaldal asunud
Kontzertgarteni orkestris. Talle hakkas
siin sedavõrd meeldima, et paari aasta pärast koliski ta siia elama ja veel aasta hiljem abiellus Kadrioru
kontserdiaia restoranipidaja tütre Olga Allasega. Peagi sai temast kontserdiaia orkestri juht, talvehooajal
töötas ta Tallinna saksa teatris, 1914. aastast alates aga Estonias. Märkimist väärib ka tema pedagoogiline
tegevus (Ojakäär 2000: 80–81). Eeltoodud andmed pärinevad Kurt Strobelilt. Eesti muusika biograafilise
leksikoni andmeil elas Fr. Chr. Strobel Tallinnas juba 1885. aastal (EMBL 1990: 238).
3 Siin peetakse silmas 1918. aastat.
4 Rahvaleht 1926, 20.03.
5 Ta oli abielus endise Estonia baleriini Elfriede Lepaga, neil oli 2 poega, Dieter ja Christian.
6 1937. aastani Paulson.
190
Pärast
The Murphy Band’i laialiminekut 1930. aastal mängis ta bandžot ja akordioni orkestris
The Happy Seven uues luksusrestoranis
Dancing Palace Gloria. Koos samas mängiva Priit
Veebeliga moodustati klaveriduo, mis hiljem sageli esines omaette kavadega ringhäälingus.
1931. aastast alates kuulusid mõlemad K. Strobeli orkestrisse, kuni see 1939 laiali läks. K.
Paalse põhiinstrumendid olid kitarr/bandžo ja akordion, ta tegi ka arranžeeringuid. Aastail
1940–41 mängis ta restoranides, oli lühikest aega eksisteerinud Töölisteatri orkestris ja Saksa
okupatsiooni ajal
Landessender Reval Tanzkapelle’is. Pärast järgmist võimuvahetust mängis
Eesti Raadio džässorkestris ja ka restoranides (Ojakäär 2000: 84).
Victor Compe7 (31.08.1895–27.06.1968) sünnikohana märgitakse dokumentides tavaliselt
Tallinn, kuid tütre andmetel (Ojakäär 2000: 88) sündis ta Tallinna lähedal Kurnas Vara
mõisas. 1904–1911 õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, õppides samal ajal ka klaverit (õpetaja
pole teada). Kuigi tema võimete juures olnuks loomulik minna õppima muusikat, otsustas
perekonnanõukogu teisiti ja V. Compe astus Riia Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1917
sillaehitusinseneri kutsega. Pärast instituudi lõpetamist töötas ta oma erialal mitmes firmas, ka
kindlustustöödel, aastail 1920–1922 täiendas end Saksamaal Frankenhauseni polütehnilise
instituudi
Kyffhäuser-Technikum´i õhusõidukiehituse osakonnas. 1922. aasta suvel töötas ta
kaks kuud AS Aeronaut lennumasinate ja –mootorite montöörina, sügisel sai temast sise-
ministeeriumi mereasjandusvalitsuse rannasõidusadamate ja tuletornide ehituse osakonna
juhataja. On teada, et insenerina töötamise ajal ei katkestanud Compe sidemeid muusikaga,
mängides õhtuti siin-seal, samuti kui saanud elukutseliseks restoranimuusikuks, pidas ta
kõrvalteenistusena väikest projekteerimisbürood.
Compe ei olnud küll
The Murphy Band’i asutajaliige, kuid tulnud 1925. aasta oktoobris
ansamblisse pianistiks, sai temast kui kõige kogenumast selle kunstiline juht (
management oli
Strobeli ülesanne). Tema tegi ka enamiku arranžeeringuid (Strobel 1979).8 1929. aastal, kui
Strobel läks aega teenima ja ka Paalse lahkus, lõpetas
The Murphy Band tegevuse. V. Compe
moodustas uue koosseisu, mis sai nimeks
The Estonian Dance Orchestra – ilmselt peitub
nimes vihje töökohale Estonia Valges saalis, kus orkester töötas 1933. aastani. Kuigi Raadio-
lehe artiklist9 loeme, et orkester on üks parimaid Eestis ja et nende igalaupäevaste raadio-
esinemiste populaarsus kuulajate seas on suur, ei suutnud see kollektiiv saavutada eelkäija
kuulsust. Siin oli võib olla põhjuseks ka hea mänedžeri K. Strobeli lahkumine, sest Compele
see töö ei istunud.
1930. aastail esilekerkinud uute orkestritega ei suutnud V. Compe enam sammu pidada.
Tagantjärele on raske analüüsida põhjusi, miks üks silmapaistvamaid eesti džässi aluse-
panijaid, kes oma ande ja intellekti poolest oli enamikust kaaslastest kindlalt üle, ei suutnud
(või hoopis ei soovinud?) saavutatud positsiooni hoida. Nagu oletab V. Ojakäär, võis põhjus
olla ka selles, et svingi saabudes oli ta juba 40-aastane küps muusik. Pealegi, nagu Compe
tütar vestluses V. Ojakääruga mainis, ei piirdunud tema huvi kaugeltki džässiga. Talle lihtsalt
polnud oluline olla tooniandja (Ojakäär 2000: 93). Džässmuusikaga jäi ta küll kuni Eestist
lahkumiseni seotuks, mängides erinevates restoranides, nagu Must Kass, Petersen, Astoria,
restoran-suveaed Maksim (Weizenbergi tänavas), Pirita rannahoones ning Tartus Vanemuise
restoranis. Tema viimane töökoht Eestis oli Rakvere restoran Du Nord.
7 Sageli kirjutati tema nime Kompe, Poolas kasutati koguni nimevormi Komp-Compe, tema tütre arvates on
õige siiski Compe (Ojakäär 2000: 98). Suur osa eluloolistest andmetest pärinevadki tütrelt Juliana Compelt,
kes 1978 Eestit külastades vestles V. Ojakääruga.
8 Kahjuks ei ole neid teadaolevalt säilinud, TMM-is (M421) on tänu tema tütrele osa Compe süvamuusika
loomingu käsikirju, kuid mitte ühtki džässipala.
9 “
The Estonian Dance Orchestra. Kõnelus orkestri juhi Victor Compega. Mees, kes on insener, maestro ja helilooja.” – Raadioleht 1931, 26.07.
191
Lahkunud 1937. aasta lõpul Poolasse, kus elas tema õde Gerda Parasewicz, töötas ta mitmetel
insenerikohtadel algul Varssavis, siis Danzigis, pärast sõda Sopotis. Inseneritöö kõrvalt
hakkas ta aktiivsemalt tegelema komponeerimisega, mis teda varemgi oli huvitanud. 1938
valmis tal klaverikontsert, ta komponeeris üsna palju miniatuure ja isegi tšellokontserdi oma
väimehele Jerzy WĊsáawskile, kes oli Varssavi Suure Ooperiteatri kontsertmeister (Compe
tütar oli samas priimabaleriin). Compe teoseid mängis Varssavi Raadio kammerorkester ja ka
Poola Raadio orkester, ta võeti Poola Heliloojate Liidu liikmeks10.
Ajas tagasi minnes tasuks meenutada, et 1929. aastal käis V. Compe koos Mihkel Aitsamiga
maal rahvaviise kogumas ja avaldas OÜ Esto-Muusika kirjastuses “50 Eesti tantsu viiulile ehk
klaverile”.
Lõpetuseks jääb lisada, et V. Compe
talent ei piirdunud sugugi muusikaga, ta tegeles aktiiv-
selt ka maalimisega, nagu tõendab tütre poolt Eestisse saadetud foto ühest tema üsnagi heas
köölerlikus stiilis tehtud maalist “Eesti taluõu” (Ojakäär 2000: 97). Compe suri Sopotis 1968.
aastal ja on sinna ka
maetud .
Kuno Laren (Boris Kuum), E. Raudsepa ansamblikaaslane Rootsi-päevilt, hakkas viiuli-
mängu õppima ülivara – 2-aastaselt! Esimesed esinemiskogemused sai ta juba 3-aastaselt,
esinedes seansside vaheajal kinos
Grand Marina. K. Lareni džässihuvi on pärit Tallinna
Reaalkooli aegadest, kus õppimise ajal mängis ta nii kooli sümfoniett- kui tantsuorkestris.
Tema koolivendadeks olid Emil Laansoo, Kalju Hollas, Ilmar Laaban, Eugen Raudsepp, kui
mainida vaid muusikas nime teinud mehi. 1941 küüditati tema isa ja ta pidi ise eluga hakkama
saama. Tänu heale viiulimängu oskusele õnnestuski K. Larenil majanduslikult toime tulla. Ta
käis asendusmängijaks mitmetes restoranides, kõige sagedamini Mustas Kassis ja Glorias.
Ühe suve töötas Pirita Rannahoones ja ka juhuslikele pidudele oli tal tihti pakku-misi. Sageli
oli tema partneriks koolivend Ilmar Laaban, kes tema hinnangul oli päris hea džässpianist.
Koos Laabaniga olid nad ka 1942. aastal ühe rindetrupi koosseisus, lõbustades paari nädala
vältel idarinde võitlejaid. Eespool mainitud H. Speegi orkestri Plaza-kontsertide ajal oli ta
juba orkestri põhikoosseisus. Lühikese Soome-perioodi järel, millest oli eespool juba juttu,
esines ta Rootsis nii koos E. Raudsepa kvintetiga kui ka mitmesuguste muude koosseisudega,
sageli teenis leivaraha ka nn kõrtsimuusikuna koos Ilmar Laabani või kohalike muusikutega.
1944 asus ta Stockholmi ülikoolis majandust õppima, 1946 siirdus edasi Ameerikasse, kus
tegi hiilgava ärimehekarjääri ja veedab praegu muretuid vanaduspäevi. Pillimänguga oli
Rootsist lahkumisega kahjuks lõpp.11
10 Compe teoste nimekiri (TMM F M 421, N 2, S 35).
11 Andmed võetud K. Lareni kirjadest autorile 1.12.1994 ja 15.12.1994.
192
LISA 13. E. RAUDSEPA LINDISTUSTE NIMEKIRI * THE
LADY IS A TRAMP
* I’VE GOT YOU UNDER MY SKIN
* NIGHT AND DAY
* I’VE GOT THE WORLD ON A STRING
* WITCHCRAFT
* TOO MARVELLOUS FOR WORDS
* HERE IS GO AGAIN
* WAVE
* IT MIGHT AS WELL BE SPRING
* MOONLIGHT IN VERMONT
* MISTY
* ONE FOR MY BABY
* HOW INSENSITIVE
* HOW ABOUT YOU
193
LISA 14. TALLINNA DŽÄSSMUUSIKUTE NIMEKIRI Aalak, Jakob (cel, bž)
Eff, Evald (v)
Aasmäe, Vaino (dr)
Eichwald, Rolf (v)
Aavik, Karl (s)
Eller, Adolf (s)
Abramtšuk, J., vt Aalak, J.
Elmat, V. (bž)
Aero, Jaan (kb)
Elts, Uno (k, ak, vib)
Allas, Boris (dr)
Emaljanov (dr)
Allas, Eugen (s, bž)
Ennok, Harri (ak, tr)
Alu, Ott (tr)
Erendi, Raivo (v)
Ambach, V., vt Aasmäe, V. Ernesaks, G. (dr),
Anni, Alvar (sph) Ernesaks, Oskar (s)
Annus, Endel (kl) Ernits, Leonid (s)
Anzev (kl) Esko (k)
Arv, Arkadi (s) Espenbaum (s)
Avasalu, Aleksis (kb) Essenson vt Erendi
Bachfeld, A., vt Ojamaa, A.
Felicius, N. (trb)
Bachmann, Friedrich (s)
Fick, Heinz (v)
Barmin, Aleksander (dr)
Flink (Flinck), Artur (trb)
Bartels, V., vt Parvel, V.
Flink (Flinck), R., vt Tavas, R.
Bender (s)
Freiberg, Roland (dr)
Bockmann (dr)
Borissov, B., vt Jaanikosk, B.
Golubev (dr)
Borkmann, Alfred (tr)
Gordon, Gabriel (v, kl)
Borkmann, Violetta (tr)
Greenberg, Georg (v)
Gross, Georgi (trb)
Compe, V. (kl)
Gross, Romuald (s)
Dreving (kl)
Dubrovkin, Maks (dr)
194
Haamre, Ado (kl, ak)
Joasoo, Karl (kl)
Haaviku, Evald (kb)
Johanson, Feliks (tr)
Hamburg, E., vt Haaviku, E.
Johanson, R., vt Järvi, R.
Hammer, A., vt Haamre, A.
Johanson, V., vt Vetting, V.
Hannikas (tr)
Juštšuk, Eugen (kl)
Hartmann, Aleksei (tr)
Juštšuk, Joann (kl, s, kb)
Haug, Arved (dr, s)
Juul, Karl (bž, v)
Heideberg, A., vt Urmet, A.
Jänes, Hans (s)
Heinlaid, Endel (k)
Järv, Voldemar (sph, kb)
Hendla, Erich (v)
Järvi, Riho (v, dr)
Hermaküla, Udo (ak)
Järvi, Vallo (dr)
Hiiemets (dr)
Jürgenson, Jüri (tr)
Hiienurm, Gustav (tr, ak)
Holst “Juk” Johannes (s)
Kaarna (s)
Hugen, Elmar (tr)
Kaasik, Ferdinand (v)
Kaasik, Friedrich (v, s, vok)
Ignatjev, Sergei (s)
Kabal (trb)
Ignatjev, Viktor (k, ak, kb)
Kadapik (s)
Ild, Valentin (kl)
Kalam, Endel (v)
Ilsjan, Osvald (tr)
Kaljaspoolik, Juhan (s)
Inn, Raimond (s) Kallas, Udo (s)
Ipsberg (cel)
Kallas, Valter (k, bž, ak)
Iserovitš (kl)
Kallion, Valdo – (as)
Isok, Raimond (tr)
Kalm, Nikolai (dr)
Ithal, Rudolf (s) Kandvere, Enn (v)
Kanniste, Martin (s)
Jaanikosk, Boris (dr)
Kappet, Arved (s)
Jaanisto, Eduard (dr)
Karendi, Elmar (tr)
Jakobson (kl)
Karis, Tiit (trb)
Jalajas, Erich (kl)
Kariste, Roman (k, vok)
Jalukse, Harald (dr)
Karjus, August (cel, v)
Jankovski, B., vt Jaanikosk, B.
Karpin, Konstantin (s)
Jansin, E. (v)
Karro, Maksim (sph)
195
Karubach, E., vt Hendla, E.
Kraft, E., vt Kandvere, E.
Kasch, M., vt Kanniste, M.
Kranig, Mihkel (v, s)
Kask, Elmar (trb)
Krivtšov, vt Kulgevee
Kask, Meinhard (kb)
Kruus (v)
Keltjanov, Harry (kl)
Kruus, Elmar (dr)
Kereman, E., vt Karendi, E.
Krüger, E. (dr)
Kernas (trb)
Krüger, Jüri (dr)
Kiausch, Willi (bž, k)
Kubli, Nikolai (tr)
Kiilaspea, Ants – (s)
Kuhlmann, Boris (v)
Kiin, Paul (k, ak)
Kukk, Karl (s)
Kilberg (Kielberg), August (v)
Kulgevee (cel)
Kilvar (tr)
Kulm, Herbert (cl, s)
King, Jüri (tr)
Kulmann, E., vt Kulmar, E
Kirikal, Aleksander “Aali” (s)
Kulmar, Ermo (kl)
Kirikal, Boris (tr, dr)
Kureniit, Ilmar (s)
Kirillov, Peeter (kb)
Kursk, Kaido (ak, bž)
Kirkmann, Endel (s)
Kursk, Raivo (kl)
Kitsemets, Erich (tr)
Kurt, Eduard (v, s)
Kivi (k)
Kuulmann, Jaan (v)
Kivi Rudolf (trb, ak)
Kuulme, Leho (sph)
Klas-Glas, A. (v)
Kuuse, Aksel (dr)
Klas-Glas, E. (cel)
Kuusik, G. (dr)
Klein, vt Kilvar
Kuusik, M. (v)
Kodrau, Erika (kl)
Kuusmaa, Tõnis (cel)
Koik, Albert (kb)
Kõlar, Erich (dr)
Kolbak, L., vt Kuulme, L.
Kõlar, Harry (ts)
Kolga, Hans (kl)
Kõrver, Boris (kl)
Kompe, V., vt Compe, V.
Känd, Harald (kb)
Kont, Karl (s)
Köll, Hans (dr)
Kornel, Jaan (s)
Korn, Ernst (kl)
Koromaldi, Aleksander (dr, k)
Kotkas, E. (tr)
Kotzenski, Boleslav (sph, kb)
196
Laaban, Ilmar (kl)
Marland, K., vt Maarand, K.
Laama, Karl (kl)
Martinson, Gert (s)
Laansoo, Emil (v, k, s)
Megel (v)
Laasi, Edgar (s)
Melnikov, G., vt Metssalu, G.
Laikvee, Riho (dr)
Meltser, Nikolai (v)
Laulmann, Georg (tr)
Merirand (kb)
Lauton, Hugo (dr)
Merkulov, Rostislav (v)
Leinberg, R., vt Laikvee, R.
Mespak, Roland (kl)
Lemmik, Voldemar (sph)
Metssalu, Georg (dr, k, vok)
Lemmik, Voldemar (tr, v)
Michel, Raymond (v)
Lepik, Harald (dr)
Miilen, Jörgen (tr)
Lepnurm, Hugo (kl)
Milkop, Elmar (s)
Levin, Rafael (v)
Mullat, Enno (kl)
Liipa, Mart (sph)
Mullat, Josef (Jazef) (kl)
Liiving, Vodemar (ak, kb)
Muller, E., vt Mullat, E.
Lindemann, I., vt Lindi, I.
Muller, J., vt Mullat, J.
Lindi, Ivo (tr, ak)
Muršak, Sarah (kl)
Lubi (cel)
Mutli, Ludvig (kl)
Luhasoo, Huko (s, v)
Mutli, Rudolf (s)
Luht, Vladimir (tr, kb)
Mutsu, Aadu (kl)
Lukk, Bernhard (s)
Müller, Aksel (kl)
Lutschian, Voldemar (v)
Müller, Aleksander (cel)
Lüübek, O., vt Alu, O.
Nahkur, Lydia (kl)
Maarand, Kaarel (kb)
Neem, Eino (tr)
Maasepp (kl)
Neeme, Guido (trb, ak)
Madis, Voldemar (s)
Nelsas, Egon (dr)
Madisson, Boris (sph)
Nelson, E., vt Nelsas, E
Maiste, Theofil (kl)
Neumann, G., vt Neeme, G.
Makesch, A. (cel)
Neumann, K., vt Niitme, K.
Malama, Varvara (kl)
Nigula, Priit (kl)
Malm (v)
Nihvelt, V., vt Niine, V.
Mamontov, Sergei (kl)
Niine, Voldemar (bž, v)
197
Niitme, Karl (trb)
Pohla , Bernhard (tr, kb)
Nikolai, F., vt Nigula, P.
Poolakene, Eduard (v)
Nirgi,
Leonhard (ak, dr)
Pori, John (v, s)
Noorlaid, Valdur (s)
Porisammul, J., vt Pori, J.
Nõmtak, Enno (v)
Prohhov (cel)
Premse (kl)
Oamer (tb)
Press, Arnold (kb)
Oja, Paul (k, dr)
Priimägi, Nikolai (kb)
Ojamaa, Artur (s)
Prinzthal, Rudolf (trb)
Olm, Herbert (v)
Pritso, Feliks (tr)
Omann, Nikolai (v)
Pruuli (dr)
Otsman, Raimond (v)
Prügi, Voldemar (v)
Oudova, Paul (kl)
Puju, Ernst (kb)
Putzker, Herbert (v)
Paalse, Konstantin (bž, k, ak, kl)
Pütsepp, Aleksander (kl)
Pachla, Wolfgang (kl, ksülofon)
Paemaa, Hjalmar (v)
Randva, Jaak (tr)
Pakasaar, Raimond (tr, v)
Ranne, Artur (v, s)
Pallas, O. (s)
Rannula, Riho (v, dr)
Palm, Rudolf (v)
Rasin, Viktor (s)
Parum, H., vt Paemaa, H.
Raudkepp, L. (bajaan, s)
Parvel, Vladimir (dr)
Raudsepp, Eduard (v)
Pastarus, A., vt Ranne, A.
Raudsepp, Eugen (vok)
Patulova, Elli (kl)
Raudsepp Kirill (kl)
Paulson, K., vt Paalse, K.
Rebane (s)
Peebo, Kaino (s)
Regi, Aadu (s)
Pert, Elmar (cl,s, v, tr)
Regi, Ira (kl)
Peschel, Valter (tr)
Reimann, Villem (kl)
Peterson (dr)
Reinla, Viktor (s)
Piht, Artur (kb)
Riiga, Bernhard (tr)
Pirchan, Joosep (v)
Rinne, Artur (V, vok)
Plees, Arnold (tr, ak)
Roomet, Boris (kl)
Roomet, Olev (v, tr)
Roots, Valter (kl)
198
Roosenbenk (s)
Simson, Evald (cl)
Roosenbenk, Alfred (s)
Sladkin, Abram (v)
Rosenlill, J., vt Randva, J.
Snamenski, Johanna (v)
Rotka, Rudolf (bž, dr)
Snamenski, Nikolai (trb, s)
Ruuben, Ainold (bž)
Socher, Benjamin (kl,v, s)
Ruuberg (v)
Socher, Bernhard (dr)
Rõuk, Arvi (s)
Speek, Hans (cl, s, ak, k, kb)
Rägo, Eduard (v, s)
Strobel, Kurt (dr, v, vok)
Rüster, R., vt Rannula, R.
Strock, Oscar (kl)
Rüütel, Alfred (tr)
Suits, Aleksander (v)
Sulgar, Anton (fl, s)
Saar, Voldemar (v)
Söödor, Jüri (s)
Saare, Elmar (v)
Sööt, Elmar (kb)
Saarm, August (tr)
Süld, Robert (dr)
Sachsen (s)
Sachsen, Heinrich (v)
Šagal, Jossif (v, s)
Sahharov, Jakov (tr, v)
Šumjatser, Jaša (v, s)
Saia, Mihkel (ak, s)
Šumjatser, Miša (v)
Salong, Robert (bajaan)
Sassi, Harald (v)
Taevere, K. (tr)
Saul, Voldemar (v)
Talivee, Heido (trb)
Scheller, Adolf (v, s)
Tamberg, Johannes (s)
Scheller, E., vt Silvet, E.
Tamberg, U., vt Tambre, U.
Schmidt, Georg (kl)
Tambre, Uno (kl)
Schmiedehelm (kl)
Tamme, Fred “Jossa” (tr)
Schultz, Julius (tr)
Tammel, Voldemar (ak, kb)
Schutinski, A., vt Sulgar, A.
Tammik, Ott (tr)
Schütz, Hugo (v)
Tamvelius, Artur (dr)
Schütz, Karl (v)
Taniel (v)
Sepp (kb)
Tannebaum, Aksel (kl)
Sergo, Bernhard (trb)
Tarassov, A., vt Arv, A.
Sihisalu, Edgar (dr)
Tarkpea, Vladimir (kl)
Siirak, Arnold (kl)
Taube, Leo (ak, dr)
Sillakivi, Karl (kl)
Tauts, Leo (kl)
199
Tavas, Robert (tr, v)
Vaarmann, Alfred (cel)
Teder, Heinrich (dr)
Vaher, Rudolf (dr)
Teder, Voldemar (kl)
Vaht (v, ak, s)
Teffel, Harry (kl)
Vain, Evald (s, v, kl)
Teller, Artur (kl)
Valdmann (ak, cel)
Teng, Jüri (cl)
Valgemäe, Parfeni (cel)
Tenneberg, Eugen (dr)
Valgre, Raimond (k, ak, kl)
Tereštšenko, Jakob (tr)
Vallimäe, Kaarel (cel)
Tiidemann, Artur (dr)
Valma, Arno (s)
Tiisel, R., vt Valgre, R. Valter, Leo (s)
Timtšenko, Boris (bž)
Vanatoa, Bernhard (cl)
Tomasberg, H., vt Talivee, H.
Varrak (dr)
Toome, Udo (kb)
Webel, Friedrich, vt Veebel, P.
Toomi, Ullo (v, cl, s)
Veberman, Feliks (kl)
Topman, Ülo (kl)
Veebel, Priit (kl, v, cl)
Torpan, Boris (kl)
Veenre, Ago (ak)
Treiman, Rudolf (kl)
Veenre, Uno (ak, kb)
Trepp, Paul (kb)
Vekk, H., vt Lahaloo, H.
Treimundt (s)
Velberg, H., vt Vellesaar, H.
Triodin (v)
Vellend, Harri (tr)
Trojanski, Vladislav (s)
Vellesaar, Herbert (sph, kb)
Truder, August (dr, vok)
Veretennikov, Vladimir (kb, vok)
Turgan, Evald (v)
Veske (tr, kb)
Tuulik (ak, kb)
Veting, Georg (k)
Vetting, Vera (kl)
Udrik, Adolf (v)
Vichmann, Oskar (s)
Ufer, Edgar (kl)
Viikberg (v)
Urmet, August (v, s)
Viilup, Johannes (v)
Uus,
Edmund (cel)
Vikentjev (sph)
Uusmann, Ants (s)
Volde (kl)
Uustalu (dr)
Volkov, Boris (bž, k, ak)
Uvah (dr)
Vollmann, E., vt Voolaid, E.
Voolaid, Elmar (trb)
Vulpak (v)
200
Värik, Artur (v)
Värk, Hans (tr, k)
Värk, Uno (tr, ak)
Õunapuu, Endel (as)
Õunapuu, Oskar (v)
Ülevain, Edmund (tr)
201
LISA 15. TARTU DŽÄSSMUUSIKUTE NIMEKIRI Koch (ak)
Ainla, Endel (kb)
Kont, Karl (ak, cl)
Allmere, Aksel (cel)
Koort, Viktor (dr)
Allmere, Jaak (v)
Kruuda, E. (vok)
Altosaar, Arkadi (as)
Kull, Hugo (tr)
Asper, Heino (trb)
Kütt, Alfred (ts)
Avarmaa (Akermann), Ovid (kl)
Küttmann, Karl (cl, s)
Bender, Alfred (ts, cl)
Laaban, Ilmar “
Imps” (kl)
Bleive, Johannes (kl)
Landmann (dr)
Borkmann (kl)
Lehmus, Jaan (ak)
Leetna, Enn (as)
Elbri, Uno (dr)
Liblik, Kalju (Kaljo) (trb, kl)
Elken (v)
Lillas (ak)
Ennok, Anton (tr, ak)
Luhats, Elmar (kb, voc)
Ennok, Harry (tr)
Ereline, E. (trb)
Marandi, Rein (kl)
Markna, Paul (tr)
Fiala, Eugen “
Kiki” (dr, voc)
Marran, Julius (dr)
Migul, Harald (dr)
Hennoch, Axel (tr)
Mork, Elmar (tr,ak)
Muna, Arvo (kb)
Ipspere, Johannes (s)
Muna, Eero (kb)
Murss, Raido (kl)
Jaanson, Ilmar “
Jansa” (kl, v)
Must, Nikolai (kb)
Jaanvere, Alfred (as)
Müller, Edvard “
Eti” (kl)
Juštšuk(k), Eugen (kl)
Müürsepp, Olgert (v, as)
Juštšuk(k), Joann (kl, kb)
Mällo (ak)
Jõelaid, Oskar (s)
Nemvalts, Kaarel (tr)
Kaho, Elmar (ts, v)
Niinas, Elmar (dr)
Kangro, Richard (ak)
Kelder, Eugen “
Eo” (kl)
Offard, Alfred “
Vutt” (v)
Klaus, Kalju (trb, v)
Ojamaa (tr)
Klaus, Õie (kl)
Olm, Herbert (v)
Pakasaar, Raimund (tr)
Trummal, Hugo (as, ak)
Pedrautse, Gunnar (kl)
Truus (tr)
202
Pert, Elmar (cl, s)
Tuberik, (Laatspere) Kaarel (tr)
Plotnik, Harry (dr)
Türna (s)
Poltan (kb)
Polton (kb)
Uibopuu, Heino (kl)
Pripitkin (as, cl)
Urm, Osvald (s)
Raud (ak)
Rehesaar Uno (tr)
Vaha, Artur “
Ats” (kb)
Rehesaar, Heino (kl)
Vahi, Paul (cl)
Reidoja (trb, ak)
Veenre (Veeber), Uno (kb)
Ritseson, Juhan (v)
Viirsalu, Aksel (ts)
Vihermaa (kl)
Saak (ts)
Virkhaus, Taavet (tr)
Saar, Oskar (kb)
Virkmaa (Wirkhauside suguvõsast) (dr)
Saks, Eduard (ak)
Visnapuu, Jakob (as, cl)
Sarv, Paul (kb)
Voitka (tr)
Sassi (v)
Volberg, I. (dr)
Seitam, Arno(?) (ak)
Vään, Richard (dr)
Sepp, L. (tr, v)
Sild, Artur (trb)
Sillaots, Ants (cl, s, kl, ak)
Soll, Artemi (dr)
Soomet (s, v, kl)
pr Soomet (kl)
Soosaar, (as)
Säga, Siegfried (ak)
Söödre, Peeter (kl)
Sütt, Ilmar (dr)
Tattar, Kirill (cl)
Tauts, Leo (kl)
Teffel, Harry (kl)
Tilgar, Robert (tr, as)
Tooren, Rudolf “
Ruts” (as, ts)
Treiman, Rudolf (kl)
203
ELULOOKIRJELDUSNimi: Tiit Lauk
Sünniaeg ja -koht: 09.01.1948, Tartu
Kodakondsus : Eesti
Haridus
2003
Eesti Muusikaakadeemia/Sibeliuse Akadeemia džässiosakonna magistrantuur,
muusikapedagoogika magister
1979
Tallinna Riiklik Konservatoorium klaveri erialal
1974
G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool klaveri erialal
Teenistuskäik
2003–
Tallinna Ülikooli mittekoosseisuline õppejõud
2001–
Tallinna Muusikakooli mittekoosseisuline õppejõud
1997–2001 Vabakutseline muusik
1993–1997 Eesti Jazzifondi
tegevdirektor 1990–1995
Eesti Jazziliidu aseesimees, tegevjuht; džässifestivali “Jazzkaar” finantsjuht
1989–1990
Kultuurikooperatiivi “Aara” muusikajuht, G. Otsa nim. Muusikakooli õppejõud
1987–1989 ETV
muusikasaadete
toimetaja/saatejuht
1985–1987
ENSV Rahvaloomingu Tead. Uurimise Metoodikakeskuse levimuusikaosakonna
juhataja, vabariikliku tarifitseerimiskomisjoni esimees
1977–1985 Tallinna Ped. Kooli õppejõud
1974–1979
Pianist-arranžeerija erinevates Tallinna ansamblites/orkestrites (Vana Toomas, Lexikon jt)
1963–1974 Pianist-arranžeerija (alates 1968 juht) TRÜ klubi tantsuorkestris
Erialane enesetäiendamine
IASJ r/v suvekoolid 2007. aastal Siennas ja 2002. aastal Helsingis
IASJ r/v I džässipedagoogika konverents Haagi Kuninglikus Konservatooriumis 2004
Džässklaveripedagoogika täienduskursus Stadia rakenduskõrgkoolis Helsingis 2003
Seminar “Džässist ja selle õpetamisest Euroopas ja Ameerikas” Grenobles 1995
Prof. Bob Brookmeyeri improvisatsiooni meistriklass Amsterdami Suveülikoolis 1993
Tegevus interpreedina
Alates 1970. aastast esinenud enam kui 20 muusika- ja džässifestivalil end. NSVL ja Euroopas koostöös
enamiku Eesti džässitippude (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt jt) ning tuntud välismaiste muusikutega
(Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); kontserdid Itaalia tähe Roberto Lorettiga
Arvukalt lindistusi Eesti Raadio fondi
MC-d “Kohtumispaik Jazzkaar”(1995) ja “JAZZ PENDEL” (1998)
Süvamuusika poolelt kontserdireisid M. Palmi, T. Maiste, V. Kuslapi, V. Puura, E. Otsmaniga
Rootsis, Soomes, USAs, Prantsusmaal, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis
Kontserdid Eestis lauljate ja T. Saviaugu (flööt), P. Bernhardti (viiul), A. Villenthaliga (kontrabass)
Süvamuusika solistina
esitanud G. Gershwini “Rhapsody in Blue” sooloklaveri varianti nii Eestis (11
korda), Krakovis kui Helsingi “Kunstide öö” programmis 2005. aastal
Esinen publiku ees erinevate programmidega nii solistina kui ansamblistina igal kuul keskmiselt 3–5
korda.
204
CURRICULUM VITAE Name: Tiit Lauk
Date and place of birth: 09.01.1948, Tartu
Citizenship: Estonian
Education
2003
Master’s studies in the Jazz Department of the Estonian Music Academy/
Sibelius Academy, Master of Music Pedagogy
1979
Tallinn State Conservatoire, piano
1974
G. Ots Tallinn Music College, piano
Work Experience
2003–
Tallinn University, extraordinary lecturer
2001–
Tallinn Music School, extraordinary lecturer
1997–2001 Freelance musician
1993–1997
Managing director of the Estonian Jazz Foundation
1990–1995 Vice president of the Estonian Jazz Union, managing director; financial director of the
Jazzkaar international jazz festival
1989–1990 Musical
manager of the Cultural Cooperative ‘Aara’, G. Ots Music College lecturer
1987–1989 Music producer in the Estonian Broadcasting Company
1985–1987 Head of Music Department of the Scientific Research Centre of Estonian Folk Culture,
chairman of the Estonian Republican Rating Committee
1977–1985 Tallinn Pedagogical College, lecturer
1974–1979 Piano/arrangements in various bands/orchestras in Tallinn (Vana Toomas, Lexicon etc.)
1963–1974 Piano/arrangements (since 1968 conductor) in the dance orchestra of the Tartu State
University club
Professional Development
IASJ international summer schools in Sienna (2007) and Helsinki (2002)
IASJ 1st International Jazz Teaching Conference in the Royal Hague Conservatoire (2004)
Training course in jazz piano teaching in Stadia College in Helsinki (2003)
Seminar “Jazz and its Teaching in Europe and America”, Grenoble (1995)
Prof. Bob Brookmeyer’s improvisation master
class in the Amsterdam Summer University (1993)
Interpreter’s Activities
Since 1970 has participated at more than 20 music and jazz festivals in the former Soviet Union and in
Europe together with most of Estonian top jazz musicians (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt, etc.) as well
as with well-known foreign musicians (Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); concerts
together with the Italian star Roberto Loretti
Numerous recordings for the Estonian Radio
MC “Let’s Meet at Jazzkaar” (1995) and MC “JAZZ PENDEL” (1998)
Serious music concert tours with top soloists M. Palm, T. Maiste, V. Kuslap, V. Puura, E. Otsman in
Sweden, Finland, USA, France, Czech Republic, Poland, Lithuania, Latvia
Concerts in Estonia together with both singers and T. Saviauk (flute), P. Bernhardt (violin), A. Villenthal
(
double -bass)
As a serious music soloist, T. Lauk has performed the solo piano version of G. Gershwin’s “Rhapsody
in Blue” in Estonia (11 times), Krakow and Helsinki (Arts Night
Programme , 2005)
Every month some 3–5 public performances with various programmes both as a soloist as well as in
bands
205
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID 1. ɋȿɊȽȿɃ ȾɈɐȿɇɄɈ.
ɉɪɨɛɥɟɦɵ ɩɨɷɬɢɤɢ Ⱥ. Ɇ. Ɋɟɦɢɡɨɜɚ. Ⱥɜɬɨɛɢɨɝɪɚɮɢɡɦ ɤɚɤ ɤɨɧɫɬɪɭɤɬɢɜɧɵɣ ɩɪɢɧɰɢɩɬɜɨɪɱɟɫɬɜɚ. Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2000. 162 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ
ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 1. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-135-0.
2. MART KIVIMÄE.
Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga (lisades tõlgitud R. Koselleck, J. Rüsen, E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid. Tallinn: TPÜ kirjastus,
2000. 201 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 2. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-
164-4.
3. ɇȺɌȺɅɖə ɇȿɑɍɇȺȿȼȺ.
Ɇɢɧɟɹ ɤɚɤ ɬɢɩ ɫɥɚɜɹɧɨ–ɝɪɟɱɟɫɤɨɝɨ ɫɪɟɞɧɟɜɟɤɨɜɨɝɨ ɬɟɤɫɬɚ. Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ
Ɍɉɍ, 2000. 177 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 3.
ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-125-3.
4. ɈɅȿȽ ɄɈɋɌȺɇȾɂ.
Ɋɚɧɧɟɟ ɬɜɨɪɱɟɫɬɜɨ ȼ. Ʉɚɜɟɪɢɧɚ ɤɚɤ ɥɢɬɟɪɚɬɭɪɧɵɣ ɢ ɤɭɥɶɬɭɪɧɵɣ ɮɟɧɨɦɟɧ. Ɍɚɥɥɢɧ: ɂɡɞ-
ɜɨ Ɍɉɍ, 2001. 142 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 4.
ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-180-6.
5. LAURI LINDSTRÖM.
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Rahvus, sugu, sünnikoht ja keskhariduse omandamise koht üliõpilaskonna kujunemist ja kõrghariduse omandamist mõjutavate teguritena. Tallinn:
TPU Press, 2001. 92 p. Tallinn Pedagogical University. Dissertations on Humanities Sciences, 5. ISSN 1406-4391.
ISBN 9985-58-190-3.
6. AɍɊɂɄA MEɃMPE.
Ɋɭccɤɢe ɥɢɬɟɪɚɬoɪɵ-ɷɦɢɝɪaɧmɵ ɜ ɗcmoɧɢɢ 1918–1940. ɇa ɦɚɬepɢaɥe ɩɟpɢoɞɢɱɟɫɤoɣɩɟɱaɬɢ. Ɍɚɥɥɢɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2001. 165 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ
ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 6. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-205-5.
7. AIVAR JÜRGENSON.
Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 312 lk.
Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-239-X.
8. DAVID VSEVIOV.
Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõdaTallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 104 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 8.
ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-242-X.
9. ROMAN KALLAS.
Eesti kirjanduse õpetamise traditsioon XX sajandi vene õppekeelega koolis. Tallinn: TPÜ kir-
jastus, 2003. 68 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 9. ISSN 1406–4391. ISBN
9985-58-256-X.
10. KRISTA KERGE.
Keele variatiivsus ja mine- tuletus allkeelte süntaktilise keerukuse tegurina. Tallinn: TPÜ kirjastus,
2003. 246 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 10. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-
265-9.
11. ȺɇɇȺ ȽɍȻȿɊȽɊɂɐ.
Ɋɭɫɫɤɚɹ ɞɪɚɦɚɬɭɪɝɢɹ ɞɥɹ ɞɟɬɟɣ ɤɚɤ ɷɥɟɦɟɧɬ ɫɭɛɤɭɥɶɬɭɪɵ: 1920–1930-ɟ ɝɨɞɵ.Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2004. 168 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪ-
ɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 11. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-302-7.
12. VAHUR MÄGI.
Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918–1940). Tallinn: TPÜ
kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. ISSN 1406-4391.
ISBN 9985-58-344-2.
13. HEIKKI OLAVI KALLIO.
Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen Yliopiston. Huma-
nististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7.
14. ÜLLE RANNUT.
Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391.
ISBN 9985-58-394-9.
15. MERLE JUNG.
Sprachspielerische Texte als Impulse für schriftliche Textproduktion im Bereich Deutsch als Fremdsprache. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 186 S. Universität Tallinn. Dissertationen in den
Geisteswissenschaften, 15. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-409-0
16. ANDRES ADAMSON.
Hertsog Magnus von Holmsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. Tallinn:
TLÜ kirjastus, 2005. 156 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 16. ISSN 1736-3624. ISBN
9985-58-427-9.
17. ȺɂȾȺ ɏȺɑȺɌɍɊəɇ.
Ɋɨɦɚɧ ȼ.ɋ. Ɇɚɤɚɧɢɧɚ «Ⱥɧɞɟɝɪɚɭɧɞ, ɢɥɢ Ƚɟɪɨɣ ɧɚɲɟɝɨ ɜɪɟɦɟɧɢ»: Homo urbanis ɜ ɩɨɥɟ«ɭɫɪɟɞɧɟɧɢɹ». Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2006. 146 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ
ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 17. ISSN 1736–3624. ISBN-10 9985-58-435-X. ISBN-13 987-9985-58-435-4.
18. JULIA TOFANTŠUK.
Construction of Identity In The Fiction of Contemporary British Women Writers (Jeanette Winterson, Meera Syal, and Eva Figes). Tallinn: Tallinn University Press, 2001. 160 p. Tallinn University.
Dissertations on Humanities Sciences, 18. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-479-8.
206
19. REILI ARGUS.
Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2007. 242 lk. Tallinna
Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 19. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6.
20. ÕNNE KEPP.
Identiteedi suundumusi Eesti luules. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 222 lk. Tallinna Ülikool.
Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 20. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-574-0.
21. ANNELI KÕVAMEES.
Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi „Itaalia capriccio” ja Amée Beekmani „Plastmassist südamega madonna” . Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 141 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste
dissertatsioonid, 21. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6.
ILMUNUD VEEBIVÄLJAANDENA ɂɇɇȺ ȺȾȺɆɋɈɇ.
Ɇɨɞɚɥɶɧɵɣ ɫɦɵɫɥ ɞɟɡɢɞɟɪɚɬɢɜɧɨɫɬɢ: ɨɬ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣ ɡɨɧɵ ɤ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣ ɬɢɩɨ-
ɥɨɝɢɢ ɜɵɫɤɚɡɵɜɚɧɢɣ (ɧɚ ɦɚɬɟɪɢɚɥɟ ɪɭɫɫɤɨɝɨ ɹɡɵɤɚ). Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ ɌɅɍ, 2006. 131 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚ-
ɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-455-2.
MARIS SAAGPAKK.
Deutschbaltische Autobiographien als Dokumente des zeit- und selbstempfindens: vom ende
des 19. Jh. Bis zur umsiedlung 1939. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 163 S. Universität Tallinn.
Dissertationen in den Geisteswissenschaften. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-469-9.
JANIS EŠOTS.
MullƗ SadrƗ’s Teaching on Wujnjd: A Synthesis of Mysticism and Philosophy. Tallinn: Tallinn
University Press, 2007. 150 p. Tallinn University. Dissertations on Humanities Sciences. ISSN 1736-5031. ISBN 978-
9985-58-492-7.
ȽɊɂȽɈɊɂɃ ɍɌȽɈɎ.
ɉɪɨɛɥɟɦɚ ɫɢɧɬɚɤɬɢɱɟɫɤɨɝɨ ɬɟɦɩɚ. Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ ɌɅɍ, 2007. 145 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ
ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-507-8.
ȾɂɆɂɌɊɂɃ ɆɂɊɈɇɈȼ.
Ƚɥɚɝɨɥɶɧɨɫɬɶ ɜ ɫɮɟɪɟ ɢɦɟɧ: ɤ ɩɪɨɛɥɟɦɟ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɝɨ ɨɩɢɫɚɧɢɹ ɞɟɜɟɪɛɚɬɢɜɨɜ (ɧɚ
ɦɚɬɟɪɢɚɥɟ ɪɭɫɫɤɨɝɨ ɹɡɵɤɚ). ɂɡɞ-ɜɨ ɌɅɍ, 2008. 98 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ
ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-563-4
INNA PÕLTSAM-JÜRJO
. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel
poolel. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 257 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. ISSN 1736-
5031. ISBN 978-9985-58-570-2.
ILMUNUD MONOGRAAFIANA ANNE LANGE.
Ants Oras. Monograafia
. Tartu: Ilmamaa, 2004. 493 lk. ISBN 9985-77-163-X.
KATRI AASLAV-TEPANDi.
Eesti näitlejanna Erna Villmer. Monograafia
. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2007. 495 lk. ISBN
978-9985-860-41-0.
207
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 207 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JelizavetaSobolj
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid