esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpuhkpillide tähtsus. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglisarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks. Nt Gustav Mahleri 8. Sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 19. sajandist alates saab rääkida mõistest ,,dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. Vasaku käega annab ta edasi emotsiooni. Dirigendi käte järgi joondub kogu organisatsioon. Muusika on omaette keel ja dirigendi käed annavad muusikute tegevusele ajamõõte millal ja mida peab muusik tegema
puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste silmapaistvate muusikpedagoogide juures nagu Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks. Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale eesti korpuse suure dzässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (19461948) ning kahes kultuurihoones (19481953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Tema talent ei jäänud aga märkamata ja teda hakati kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Kui Abi Zeider 1980. aastal orkestrisolisti ja trompetirühma kontsertmeistri kohalt pensionile siirdus, näis, et on aeg pühenduda oma lemmikharrastustele: jahipidamisele ja kalastamisele, toimetustele mereäärses maamajas. Kuid juba järgmisel aastal asus Abi Zeider teostama oma ammust kavatsust, asudes salvestama palu sooloplaadi tarvis. Esimene soolo-LP ilmus 1984. aastal.
Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikkuses sageli
Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda tavaliselt püsti seistes või natuke lühema kontrabassi korral kõrgel toolil istudes. Kontrabass toetub selle laiemale otsale kinnitatud kandepulgale ehk jalaga maha.
Pilli lest on kinnitatud kõvera vasktoru külge, ent sõrmetöö on samasugune nagu oboe mängimisel. Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on klarnet pilliks, millele orkestris võib usaldada küllaltki vastutusrikkaid ülesandeid. Klarnet on ühekordse lesthuulikuga puupill. Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul. Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist, eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele
konterdisaalides? pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. 10. Milliste heliloojate loomingus Mina tean! kujunes välja klassikaline Tänapäeval võib kuulata orkestrikoosseis? sümfoonia-, kammer-, puhkpilli-, rahvapilli-, jazz- ja teisi orkestreid. 11. Mitu orkestranti mängib Mina tean! tänapäeva orkestris? Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 12. Kes juhatas orkestrit Mina tean! barokiajastul? Tänapäeva orkestris mängib
Suur trumm ehk basstrumm On löökpill, mis kuulub ebamäärase helikõrgusega membranofonide hulka. Suur trumm on basspill. Orkestris kasutatava suure trummi suurus on tavaliselt 32 tolli. Trummikomplektis on suure trummi suurus tavaliselt kõigest kas 20, 22 või 24 tolli. Suurel trummil on kas üks või kaks nahast või tehismaterjalist membraani. Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul. Suurt trummi mängitakse vildist, puidust, plastmassist või harvem ka metallist nuiaga
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana
Tuuba, kui üks meestekeskne instrument Kõikidest instrumentidest orkestris, on tuuba ilmselt kõige laialdasemalt tuntud just oma suure kere ja madala tämbri poolest. Tuubal on väga eriline osa orkestris (eriti puhkpilliorkestris), ta ei saa mängida küll kõige põnevamaid osi, kuid kui ei oleks bassiliini, laguneks kogu teos koost. Oma suuruse ja jõulise tämbri poolest on tuuba väga stereotüüpne instrument. Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus
KSÜLOFON Esitlust valmistasid: Diana Lanevskaja ja Anastasia Ossadtšaja KSÜLOFON Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris- Ferdinand Kaueri seitse variatsiooni muusikas, mis olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksül...
Flöödiõpik Johann Joachim Quartz kirjutas selle õpiku 1752. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Klaveriõpik Bach kirjutas selle õpiku 1753. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Viiuliõpik Mozart kirjutas selle õpiku 1756. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Flööt Puupuhkpillirühma kuuluv pill, mis oli ka esindatud klassikalises orkestris; Quartzi lemmikpill. Klarnet Puupuhkpillirühma kuuluv pill, mis oli ka esindatud klassikalises orkestris. Oboe- Puupuhkpillirühma kuuluv pill, mis oli ka esindatud klassikalises orkestris Tsello Neljahäälsesse keelpillirühma kuuluv pill, mis oli esindatud klassikalises orkestris. Oli ka esindatud keelpillikvartetis. Klaver Bachi üks lemmikpill ning kirjutas ka selle pilli kohta õpiku. Kuulus klaveritriosse või klaverikvintettidesse. Mozart oli selle pilli uuendaja, sest ta püüdis oma teoses ,,Romanss" välja arendada parema käe tehnikat.
soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda -
Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
EDUARD TUBIN 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha
valged klahvid) Kõik C keeled on värvitud punaseks ja F keeled siniseks, et mängijal oleks parem orenteeruda. Harfi jala sees on 7 medaaliga menfalismi, igale oktavile seitsmest helist vastab üks pedaal, mille abil saab muuta heli kõrgusi pool või terve tooni võrra. Harfi mängitakse istudes pill toetud mängija õlale. Vasaku käega näpitakse madalamaid keeli, paremaga kõrgemaid keeli. Harfi kasutatakse meeldiva ja õrna kõla tõttu nii orkestris kui ka soolopillina. Eesti tuntud harfi mängijad on Tatjana Lepnurm ja Eda Peäske. Harfil on väga pikk ajalugu. Peaaegu kõik vanad kultuurrahvad tundsid harfi laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr
muusikamaailmas. o Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. o Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaid Eesti muusika tutvustajaid maailmas. https:// www.youtube.com/watc h?v=R04t4GiVE5o Paavo Järvi o Neeme Järvi ja Liilia Järvi poeg o Sündinud 1962.aastal o Juhatanud üle 10 orkestri, peadirigent 3 orkestris. o Eesti Riikliku Sünfooniaorkestri kunstiline nõustaja. o Järvide perekonnas ainus, kes on võitnud Grammy auhinna. o 2012. aastal nimetatud Aasta muusikuks. o 2013. aastal saanud Valgetähe III klassi teenetemärgi. Maarika Järvi o Neeme Järvi ja Lilia Järvi tütar o Sündinud 1964. aastal o Õppinud Tallinna Muusikakoolis flööti. o Pärast emigreerumist jätkas õpinguid Bostoni ja New
Eduard Tubin (1905 1982) Sissejuhatus Kes on? Lapsepõlv Haridus Hinnatud helilooja Elu Rootsis Surm Tunnustused Teosed Mälestuseks Eduard Tubina muuseum Muud huvitavat Kes on? Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsiäärses Torila külas kaluri pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi
Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. Võrdle baroki- ja klassitsismiajastu instrumentaalkoosseis. Millised on erinevused? Mida uut t6i selles osas klassitsism? Eesikohale tõusis instrumentaalmuusika.Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester,mis on kasutuses täna-seni.Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad,lähtudes õukonnamuusikutest,kuid klassikalises orkestris on kindlad,proportsionaalsed pillirühmad.Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid:viiulid,vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpilliderühm:flööt,oboe,klarnet ja fagott.Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid.Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia.Muudatused toimusd ka teistes instrumentaalkoosseisudes
Indoneesia nimi Indoneesia Kultuur India ookean. riis. Gamelan. Jaava ja Bail. -Kultuur Muusika instrumendid Road. Varjuteater. Instrumendid Metallophone Gong Kendang Muusika näited https://www.youtube.com/watch?v=viW0M5R2BLo&list=PLkbaG37V-vG 8Fib_qvgOKf3qzqA0SUk59 See on terve playlist. Palun. Viited. 1.Mis asi on gamelan? 1. TUBLI POISS!!! See on pilliorkester. 2.Kus asub indoneesia ? 2. See asub lõuna - ida osas indiaookenais. 3. Mis on põhi pillid mida mängitakse gamelan orkestris? 3. Seal on: Bonang, Gender, Gong ja Kendang. TÄNAN KUULAMA ST!!!
oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. • Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. E uroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitšaride muusika kaudu. Tänapäeva orkestris kasutatav suur trumm on 14. sajandi türgi davuli järeltulija. • Suure trummi erikujuks on gongtrumm.
muusikalisust. Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud kodakondsus. Ei kirjutanud oopereid. fuugasid. Tööaastad Töötas kappelmeistrina, Algul mängis orkestris viilulit, organistina, õukonna muusikuna hiljem orkestrijuht. Oli organist, ja viiuldajana. Lipzigis kontrot. Oli kappelmeister ja õukonna muusika direktor muusik. Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi Teenis jumalat läbi muusika pimedaks. Jäi kolm korda
SWING Swing Dzässmuusika stiil Sai alguse 1930. aastatel Swingimuusikat esitavad mitmed pillid Big band Erinevused võrreldes traditsioonilise dzässiga Rohkem esitajaid Orkestris rohkem muusikuid Improvisatsioonivaesem Kasutatakse ka tantsumuusikaks Tuntud swingimuusikud Benny Goodman (1909-1986) Count Basie (19041984) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Glenn Miller (19041944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Coleman Hawkins (19141969) ...
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas peamiselt ooperit ja tänu sellele pidi ta selle lavaletoomiseks palju reisima. 1740
Bändis mängides kohtus Louis Lillian Hardiniga, kes oli klaverist. 1924. aastal nad abiellusid. Lillian oli abitsioonikas ja intelligentne naine. Ta arvas, et Louis raiskab oma annet Oliveri bändis. Lõpuks läkski Louis New Yorki ja liitus Fletcher Hendersoni orkestriga, kus ta mängis 13 kuud. New Yorgi ajal tegi Armstrong mitmeid laule koos tuntud bluesi mängijatega. 1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris. Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five. See oli esimene kord kui Armstrong salvestas lugusid oma nime all. Hot Five´i ja Hot Seven´it peetakse senini absoluutseks dsässi klassikaks. Hot Five ei esinenud kunagi laval, aga jätkas salvestamisega kuni 1928. Armstrong oli saanud 1929. aastaks suureks staariks. Ta tuuritas USAs ringi oma sõuga ,,Hot Chocolates". Lisaks esines ta vahel ka Luis Russelli orkestris. 1931
liikuma hakkamisest (kuna ka rongirataste ühe kiirenev kolksumine ei allu ju kindlale meetrumile). Honeggeri viiets sümfooniast on väljapaistval kohal 3. sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille
enam seotud kitsa publiku maitsega. Järjest enam trükiti noote ja anti välja muusikaõpikuid. Suur osa heliloojate loo- mingust oli mõeldud kodus või salongis musitseerimiseks. Klassitsismiajastu tõi muusikasse mitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja
J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhiplaanid: kiire-aeglane-kiire (Itaalia) ja aeglane-kiire- aeglane (Prantsusmaa). Sümfoonia on 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile. Täiuslikkuse saavutas sümfoonia Viini klassikute loomingus. Kuulus ,,Ood rõõmule" pärineb Beethoveni 9. sümfooniast. Sümfoonia orkestris võib kaasa teha koor. Sümfooniad millele on kirjutatud sõnalisi seletusi on programmilised sümfooniad. ,,Saatuse sümfoonia" on Beethoveni 5. Sümfoonia. Rondo on muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega. Vormiskeem: ABACA. Variatsioon on muusikavorm, milles sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul. Vormiskeem: A, A, A, A jne.
1886) Ferenz Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.
kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love, freedom to lose" (Forte, 1992) Urmas Lattikas lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. aastal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. 19901991 õppis ta Berklee Muusikakolledzis dzässkompositsiooni ja klaverit William Daviesi juhendamisel. 19911995 töötas Lattikas Eesti Raadio orkestris ja bigbändis. 1994. aastal dirigeeris Lattikas Eurovisionil Dublinis Eesti võistluslaulu "Nagu merelaine". Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000.
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud ·
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975
oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise omamoodi rütmiga, mis läks üle saksofoni sooloks. Sellele järgnes jällegi see rütm ning siis trompeti soolo
FERENC LISZT Pianist ja helilooja BIOGRAAFIA Sündis Doborjani külas, Soproni linna lähedal, Ungaris 1811 aastal. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris. 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Samal aastal andis ta ka esimese avaliku kontserdi. Teda õpetati tasuta, sest perekonnal polnud piisvalt raha, et selle eest maksta. Oma päritolu tõttu ei võetud 1823 teda Pariisis konservatooriumi. 1824 andis ta esimese avaliku kontserdi Pariisis. Ta õppis Pariisis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 suri ootamatult Liszti isa.
Eduard Tubin Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumkoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Innukalt harjutas ta ka klaverit. 1920. aasta sügisel astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu
muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928)
saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999
sajandi algusaastateks oli sellest sadamalinnast kujunenud tõeline kultuuripaabel, mille elanikud laulsid briti rahvalaule, tantsisid hispaania rahvatantse, mängisid prantsuse balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. Muusika New Orleansi jazz sündis mitmesuguste etniliste tunnusjoonte ja muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. Pillid Jazz-ansablisse kuulusid: Meloodiapillid: kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmipillid: tuuba, banzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba kontrabassiga, bandzo kitarriga ning lisandus klaver. Louis Armstrong
sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis
1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' inspireeris paljusid nooremaid muusikuid.Chicagos alustas oma hiilgavat karjääri Louis Amstrong (1900-1971).Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris, alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu.Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz'ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti. Teine Jazzi keskus oli Chicago.Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu. Sain teada seda, et seda muusikat osad usklikud vihkasid ja tahtsid seda üldse ära
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina origin...
bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis täpsusega, et vaserühmas oli alatest neljakümnendatest enamasti neli või isegi viis trompetit ja trombooni, viis saksofoni (kaks alt, kaks tenorit ja bariton). Benny Carter Benny Goodman (Benjamin David Goodman)
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a
mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse,
Wagneri olulisemad uuendused: Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks
ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost
ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller
kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti laulvad meloodiad, Samieli juhtspetakord ja timpanid. Ooperi muusikas on kasutatud saksa rahvalaulude viise.
kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul. Suur trumm ehk basstrumm Suure trummi eelkäijad on pärit mitmete Aasia ja Aafrika maade traditsoonilisest muusikast. Euroopasse jõudis see 19. sajandi paiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
