● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989)
õlekõrrest ja hakkasin paberile oma hingevalu ridasid vedama. See tegevus andis jõudu, mis mind vee peal hoidis. Vabanesin 12.05.1956. aastal. 2. Leo Nurmet `` Värvimängud, rütmirõõmud.``(1990) - Kunstiteaduse kandidaadi, muusikateadlase Leo Normeti artiklitekogu tutvustab erinevaid suundi 20. sajandi muusikaloomingus. Autor ei piirdu ainult helikunsti käsitlemisega, vaid toob nähtavale põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj
meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa." Eesti Raadio uueks nimeks sai siis Estraadiorkesester
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
Isegi imelik, kuidas ta siin, meie labajala valtsi ja “Tõmba Jüri” harrastajate seas viie lühikese aasta jooksul sarnast suurt poolehoidu on leidnud, et Tallinnas näit. vanu tantse enam pea sugugi ei pooldata, veel harvem neid tantsitakse”. Lausa prohvetlikuna tundub siin artikli autori ettenägelikkus: “Läheb kaua aega, ennem kui maapidudel fokstrott poolehoidu hakkab leidma. Seni tõmmatakse aga “matsi-polkat”, nii et põrand mürtsub...” 69 . Nagu meenutab V. Ojakäär, mängiti veel 1939. aastal Pärnus tantsu- pidudel jooksupolkat, krakovjakki ja vengerkat (Ojakäär 2000: 122) 70 . 65 Rahvaleht 1926, 09.03, artikli autor teadmata. 66 Bernhard René Leer (esines koos abikaasaga ka kabareetantsupaarina Marcelle & René), kohviku Marcelle omanik, kes ka kohviku oma abikaasa järgi “Marcelle’iks” nimetas (Ojakäär 2000: 87). 67 Kuulus inglise tantsuõpetaja, 1922
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www
● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver)
sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator
Raimond Valgre sündis 7. oktoober aastal 1913 ja suri 31.detsember 1949 Tallinnas . Ta suri vanaaastaõhtul alkoholi tõttu aga paljud räägivad, et ta tõugati trepist alla ja, et tema neerud said väga raskelt kahjustada. ! Muidu oli Valgre üks Eesti tuntumaid heliloojaid ja oli muusik. Tema laulud on muutunud üldrahvuslikeks lauludeks. Raimond oli noorpõlves mitmekülgsete huvidega, ta armastas joonistada ja maalida, õppis keeli ja luuletas. Valter Ojakäär ütles, et kui Raimond oli kümneaastane, siis ta ehitas dedektorvastuvõtja, mida paljud pidasid ilmaimeks. Lapsena mängis ta juba klaverit, akordionit, kitarri ja trummi. Valgre avaldas oma esimese laulu varjunime all ja lauluks oli "Blond Aleksandra". Aga kokku on ta teinud üle saja laulu. Tema loometööd on kasutanud ka paljud teised heliloojad ja samuti ka Eesti filmides. Mõned laulud "Aegviidu valss" jne. Raimond Valgre
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline pror...
Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise
home because the school was too full of people. The other scene took place in 1945 when school students arranged a party. Of cource they got caught. This party implicated such much trouble that some students had to leave the school. The designer of the play was Ursula Vanamölder. Her designs and superb drawings were miracular. Musical artist of this play was Siim Aimla. He used songs from very many noted composers. Such as Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Mihkel Lüdig, Valter Ojakäär etc. I really liked this play. The music was really good and I was really surprised by the young actors and also the extraordinary young musicians. I wonder if they are so good at such a young age, then what great things can they do years later. I would definitely recommend this play to anyone who enjoys good music and history. Anete Palmik 11a
traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul Pinna opereti "Jaani öö". Noorte näitlejate jaoks oli üllatus ka see, et "Põhjamaa" on tegelikult laul Ülo Vinteri muusikalist "Pipi Pikksukk" ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse
● Lydia Koidula, poet ● Friedrich Martens, lawyer ● David Oistrakh, violinist ● Georg Wilhelm Richmann, German physicist ● David Samoylov, poet ● Olev Siinmaa, architect ● David Shrayer-Petrov, poet, fiction writer, translator, medical scientist ● Maxim D. Shrayer, author and literary scholar 5. Citizens of Honour ● 1886 Konstantin Possiet ● 1901 Friedrich Fromhold Martens ● 1934 Konstantin Päts ● 2007 Neeme Järvi ● 2008 Valter Ojakäär ● 2009 Jüri Jaanson 6. Pictures of Pärnu Main Street Pärnu Beach 6. 6.
Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja
rock’n’roll’ile. Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleidorkestreid “Kuldne 7“ ja “Rütmikud“. Märkimisväärne oli “Rütmikute” koosseis, sest kõik selle liikmed-Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut. 1949 aasta tõi muutusi, mil algas Külm sõdaNõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni.Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored
moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit. 6. 1970. aastad Eesti muusikas
Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis mitu aastat. "Muinaslugu sinilinnust" projekti esimene etapp oli see, et žürii valis välja 100 parimat eesti laulu. Laulud olid erinevatelt selleaja tuntud lauljatelt nagu nt Uno Loop, Valter Ojakäär, Raimond Valgre jt. Nendest 100-st valiti omakorda välja 18 laulu. Lutz Krajenski hakkas nendele lugudele tegema uusi seadeid. Samal ajal, aga valmis Ameerikas nendele lugudele uue seadega ka uued sõnad. Ameerika laulukirjutajatele isegi ei öeldud millest need laulud eesti keeles räägivad ehk said nad täiesti nullist uued sõnad mõelda ja laulule uue mõtte anda. Ingliskeelsete sõnade autoriteks on maailma tipptasemel laulukirjutajad USA-st: Pamela
· "Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind." · Iseloomulik tüsklilisus: "Kinhu pulmalaulud", "Seitseteist eest pulmalaulu", "Naistelaulud", "Meestelaulud" jm Modernnde helikeel: · Uued kõlavärvid · Kõnelaul · Lahendamata dissonantsid(ebakõlad) · Klastrid(kobarakordid) Heino Eller 1887-1970 Peteruri konservatoorium(viiu, kompositsioon) Kompositsiooniõppejõud Õpilasi; E.Tubi, E.Oja, V.Kapp, V. Ojakäär... jne Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika "Viis pala keelpilliorkestrile" viimane osa "Kodumaine viis" Eduard Tubin 1905-1982 töötas dirigendina "Vanemuise teatris" 1944 põgenes rootsi. Looming: 10 sümfooniat balett "Kratt" ooperid "Barbara von Tisenhausen" ja "reigi õpetaja" Arvo Pärt 1935 saavutas kiiresti populaarsuse 1968 keelati ta teos Gredo ära 1968-76 loominguline paus Uus stiil tintinnabuli õhuline faktuur, rohkelt pianissimot, palju pause
b) Jazzpianism algusaastatel; Fats Waller, Teddy Wilson mängi aafrika muusikant kunagi kaua põhimeetrumi impulsse "löögi peal", vaid toob harilikult juba esimesel kordamisel järgmise takti impulsid ettepoole. 1 Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote Basie on kõige rohkem kasutanud svingmuusikas levinud riff-tehnikat, mis seisneb lühikese ostinaatse mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada meloodilise fraasi kordamises. (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped)
3 Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev Tekst on võetud internetist. 4 Autori(te) nimi (juhul kui on konkreetne autor). Pealkiri. Interneti aadress. Lehekülje kasutamise aeg ehk kuu, aasta. Tekst on võetud kaasõpilase tööst 5 Autori perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri, Töö nimetus, lk. number 1 Estonia teatrer, J. Straussi opereti ,,Viini veri", Kava, 10. oktoober, 2007 2 Karp, E. & I. Garsnek & J. Ojakäär (1999). Muusikaõpik VII-VIII klassile. Riia, Avita, lk. 162 3 Sule, R. (2007). Muusika, mis väärib avastamist. Postimees, 5. september 4 Padar, K. Operett "Viini veri" taas Estonia teatri laval. http://www.teater.ee/index.html?action=uudis&id=606, november, 2007 5 Pajumets, T. (2007). J. Straussi operett ,,Viini veri", Retsensioon, lk. 2
Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka kuulusid: Eduard Tubin, Karl Leichter, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt jpt. Artur Kapi (18781952): ,,Tubin on geenius... Tubin on parem kui Brahms" ,,Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega püüavad laiale massile meeldida Johannes Hiobi mälestusi : ,,Artur Kapp oli suur Bachi asutaja, ...käskides meid tema tööd ,,padja all" hoida. Kapp ei võtnud kunagi muusikat külmalt,paljalt tehniliselt, vaid elas alati sisemiselt kaasa.
Dance raadio programmi. Fletcher Henderson Paljud Goodmani loomingut mängis Henderson. 1939 aastal Henderson lahkus oma bändist ning liitus pianist Goodmanig koosseisuga. Henderson koos Don Redmaniga lõid sving muusika, mis sai USA väga populaarseks. Tal oli ka oluline roll improvisatsiooni toomist jazzmuusi- kasse. Lisaks arendas chicago jazzi, kasutades break- orkester võtet. Kasutatud kirjandus Aive Skuin, Karolina Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 9klass. Tallinn: Avita. http://en.wikipedia.org/wiki/Bud_Freeman http://www.pbs.org/jazz/biography/artist_id _ellington_duke.htm http://biography.just-the-swing.com/fletche r-henderson http://www.biography.com/people/coleman -hawkins-9331743
Aarne, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. H. Eller on muidugi üks legendaarsemaid kompositsiooniõpetajaid Eestis, oma koolkonna rajaja vastukaaluks nn. Tallinna koolkonnale, mille eesotsas oli professor Artur Kapp. Elleri pedagoogitalenti on hinnatud õige mitme kandi pealt. Aga eelkõige
Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oili pingeliseim aeg möödas ja eller võis taas asuta õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50. aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes
a nn toonane moemuusika külmasõjaga O Jazz-muusikud pidid kolima jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz, buumile valmistas biit ja estraad pinnast Emil Iga-aastased Tallinna jazz-
põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960
mitmetes eesti filmides. Raimond Valgrel oli mitmeid armusuhteid ja ta oli abielus Evi Hannusega kuid väga lühikest aega. Raimondile said saatuslikuks sõjakannatused, millest ta lõplikult ei toibunudki. Vaid 36. aastaselt vandus ta alkoholile ja elule alla ja lahkus siit ilmast psühhoneuroloogiahaiglas 31. detsembri hommikul 1949. KASUTATUD ALLIKAD 1. Koppel M-M. Tuntud ja tundmatu Valgre. http://kultuur.elu.ee/ke473_valgre.htm 2. Ojakäär. V. Raimond Valgre. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 3. Tooming R. 2013. Raimond Valgre 100: Kibeda saatusega muusiku elukäigus on siiani palju salapärast. http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/raimond-valgre-100-kibeda-saatusega-muusiku- elukaigus-on-siiani-palju-salaparast?id=66836323
muuskas eneses on toimunud olulisi muutusi.Paljud väidavad , et rock'n roll on lihtsalt valgete poolt ülevõetud mustade rhythm and blues(rütm ja bluus) , millele anti uus nimi , et asi oleks väärikam. Siiski tuleb tunnistada , et kuigi rock`n'rollis on ääretult palju rütmi ja bluusi elemente on seal ka palju teiste stiilide nagu Country , Gospel, Folk, Western, bluus ja jazz (ülevõeti boogie woogie rütm) mõjutusi.(ainestik V. Ojakäär Pop muusikast lk 54) Zanri ristiisa au päris endale ühe Cleavlandi ringhäälingu saate töötaja Alan Freed , kes 1952 . aastal pani oma saate lõpuosale, mis oli pühendadud mustale rütmile ja bluusile nimeks "Moondog's Rock and roll party".(Kuukoera rock'n' rolli pidu).Tiivustatuna saate menust , üritas Freed aasta hiljem korraltada kohalikul staadionil avaliku kontserdi tolleaegsete populaarsete mustade lauljate osavõtul.Kümne tuhande kohaga staadionile
Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused igal kuul, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Francis Newton on väljendanud tabavalt Duke Ellingtoni teeneid, väites et Ellington lahendas esimesel katsel suure orkestri dzässmuusika kolmekordse probleemi: ,,dzässirepertuaari komponeerimise, dzässorkestratsiooni probleemi ja (mängijate läbikaalutud valiku kaudu) instrumentaalsete stiilide küsimuse" Valter Ojakäär kirjutab oma raamatus ,,Dzässmuusika" (1966) järgmiselt: ,,Ellingtoni orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahrisse. Ta ei sobi hästi ei traditsionaalse dzässi, svingmuusika ega hilisemate dzässi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale, kuigi ta kõigist neist perioodidest midagi omandas" Paljude kriitikute arvates oli Ellington tihti liiga lähedal Euroopa muusikale. Nad peavad silmas tema kiindumust suurematesse vormidesse. Aga see kiindumus paljastab ka
Norra majanduse areng aastatel 1991-2004 I Norra üldiseloomustus Põhiandmed Majanduse üldiseloomustus Rahvastik Sisemajanduse koguprodukt Töö hüpotees: Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast. Norra pindala on 386 958 km2 Pealinnaks Oslo Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri) Majanduse üldiseloomustus Nafta ja maagaas Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht Edukas p...
väljendusrikkusele. Hiphoptantsu samme on kümneid, võib-olla ka sadu, nad tekivad, levivad ja vajuvad unustusse tänavatel ja klubides, osalt ka muusikavideodes. Tantsustuudiod ja spordiklubid õpetavad hiphoptantsu nime all tantsu, mis sisaldab hiphopi tüüpilisi samme ja liigutusi, kuid milles puudub tänavatantsule iseloomulik improvisatsiooniline ja emotsionaalne element. Kasutatud materjal: · A. Skuin, K. Sepp, J. Ojakäär, A. Sepp; ,,Muusikaõpik" · http://www.eestihiphopfestival.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Hiphop · http://et.wikipedia.org/wiki/Priit_Kolsar · http://et.wikipedia.org/wiki/Chalice · http://et.wikipedia.org/wiki/Eminem · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupac_Shakur · http://et.wikipedia.org/wiki/Hiphoptants
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamatek...
Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist
* Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale (prof. Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50- Kalafati). aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme.
Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Gunnar_Graps http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=188420 http://et.wikipedia.org/wiki/Ornament_(ansambel) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=86080 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ello http://et.wikipedia.org/wiki/Mikronid http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=197874&q=Gunnar+Graps+m%e4lestuskivi ``Muusikaõpik´´, 9. klassile , lk 92-94. ``Pop muusikast´´, autor: Valter Ojakäär, lk 275-279 ``Eesti muusika biograagiline leksikon´´ 1. köide, teksti autor: V. Satumets, lk 111
Referaat 8.klass 2005 Elvis Presley (1935 1977) Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935. aastal vaesesse Mississipi osariigi perekonda. Ta oli ainuke laps, sest tema kaksikvend suri sündides. 8aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast keskkooli lõpetamist, elades juba Memphises, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. 1953. a. otsustas Presley kinkida emale sünnipäevaks plaadi oma lauldud lööklauluga "My happiness". Selle tegi ta Sam Phillipsi stuudios. Rock'n'rolli kroonimata kuninga Elvis Presley (1935 1977) avastas 1954. a. Sam Phillips. Memphise väikese plaadifirma Sun omanik. Phillips viis Elvise kokku kitarrist Scotty Moore'i ja bassist Bill Black'iga. Peaaegu kui õnnetusena - tro sai edukaks Arthur Crudup'i looga "That's All R...
1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga
esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused. Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo dzässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad
ebaromantilise Bill Haley kõrval mõjus Presley nagu elektrilöök, ja igatahes oli ta ka Haley'ist parem laulja. Publik oli oodanud just nimelt niisugust lemmikut ja nüüd oli see ootus täitunud. Edasi läks kõik juba massipsühhoosi, sensatsioonihimu ja reklaami kombineeritud jõudude toimel. Siiski oli või vähemalt kujutati nii, et Elvis Presley oli rock'n'rolli kroonimata kuningas. Kasutatud kirjandus *Valter Ojakäär "Popmuusikast", Tallinn, Eesti Raamat, 1983 *http://www.elvis.ee/ *https://www.itv.ee/portal/muusika.aspx? id=1518 *http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/elvis_presley.htm *http://www.helitroop.ee/?m=prod&w=show&id=101608 *http://www.pulmad.ee/index.php?go=anews_detail&news_id=108 *http://www.hot.ee/rock6roll/Elvis.htm Elvis Aron Presley 1935-1977 8C
Selgus, et ainult väga väike osa tänaseid kooliõpilasi hindab ennast ümbritsevaid inimesi nende muusikaliste eelistuste järgi. Teemat võiks edasi uurida, laiendades klubimuusika osakaalu erinevate stiilide tutvusted, täpsem ajalugu. Samuti võiks küsitleda inimesi vanuses 16-18, et selgitada, kas valitud hüpoteesid vastavad selles vanusegrupis tõele või mitte. 26 Kasutatud kirjandus 1.Skuin, Aive, Karolin Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 8. klass. AS Bit. 2.Sepp, Anu, Igor Garsnek, Jaak Ojakäär 1996. Muusikaõpik IX klass. Kirjastus ,,Avita" 3.Warner, Timonty 2003. Pop Music - Technology and Creativity: Trevor Horn and the Digital Revolution. Aldershot: Ashgate. 4.Eesti Keele Seletav Sõnaraamat 2009 Eesti Keele Sihtasutus 5.Õigekeelsussõnaraamat. 2006 Eesti Keele Sihtasutus 6.The New Encyclopedia Britannica vol 26 Kirjastus Encyclopædia Britannica, Inc. 2003. 7. Popmuusikast. http://en
Urmas Lattikas-pianist Ain Agan-kitarrist Raivo Tafenau-saksofonist Taavo Remmel-bassist Els Himma-laulja Silvi Vrait-laulja Reet Kromel-laulja "H orreZeigeriorkester" "K iigelaulu kuuik" "W eekendGuitarTrio" 19. KASUTATUD KIRJANDUS: 1 "D zässm uusika"-Valter Ojakäär-Tallinn 1966 2 "M uusikaIX"(õpik) -Eve Karp-Tallinn1998 3 "M uusikaõpik IX klass"-Anu Sepp,IgorGarsnek,Jaak Ojakäär -kirjastus Avita 1996 4 "H elisev M aailm " (m uusikaõpik V -VI klass)-Raimo Kangro-Tallinn "K oolibri" 1994 5 "V aibunud viisidekaja" -Valter Ojakäär-Tallinn 2000 6 "Jazziraam at"-Joachim E. Berendt-kirjastus "V agabund"1999 7 "Jazz,The Rough Guide" -Jan Carr, Digby Fairweather, Brian Priestley-1998 London 8 I. M ihkelsoni loengu "Populaarm uusika" konspekt Tallinn Eesti Muusikaakadeemia 2000
Seitsmekümnendail algas dzässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi dzässi vastu ning taas hakati korraldama festivale. Neist pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" Tallinnas ja suvised dzässifestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Dzässmuusikat on Eestis tutvustanud Valter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. VILLU VESKI Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna
keskpaiga muusika. Nagu nähtub nimetusest, oli selles muusikaliigis kaks komponenti- rütm ja blues. Ehtne blues oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill)
nendes stiilides: Opeth, Karnivool, Dream Theater, Gojira ja The Aristocrats. Kuulamine: Dream Theater - Our New World https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Opeth - Sorceress https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Muse - Uprising https://www.youtube.com/watch?v=w8KQmps-Sog Tool - Lateralus https://www.youtube.com/watch?v=_tcW-j7KFgY 2. Progressiivne rockmuusika Eestis Mõiste „intellektuaalne rock“ tõi Eestis 1970. aastate lõpus kasutusele Valter Ojakäär oma raamatus “Popmuusikast” ja seda vastena ingliskeelsele mõistele progressive rock. Kuigi tänapäeval kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühendit progerock, oleks Eesti rocki ajaloos mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väljendit. Progressiivse rocki kümnete minutite pikkuste lugude, ülepaisutatud muusikatöötluse, klassikalise muusika mõjutustega muusikaga on Eestis tegeletud väga vähe. Eestis on tehtud
Aristocrats.11 Kuulamine: Dream Theater - Our New World https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Opeth - Sorceress https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Muse - Uprising https://www.youtube.com/watch?v=w8KQmps-Sog Tool - Lateralus https://www.youtube.com/watch?v=_tcW-j7KFgY 11 Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017). 2. Progressiivne rockmuusika Eestis Mõiste ,,intellektuaalne rock" tõi Eestis 1970. aastate lõpus kasutusele Valter Ojakäär oma raamatus "Popmuusikast" ja seda vastena ingliskeelsele mõistele progressive rock. Kuigi tänapäeval kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühendit progerock, oleks Eesti rocki ajaloos mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väljendit. Progressiivse rocki kümnete minutite pikkuste lugude, ülepaisutatud muusikatöötluse, klassikalise muusika mõjutustega muusikaga on Eestis tegeletud väga vähe. Eestis on tehtud just intellektuaalset rocki leidlike muusikaliste
ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil Erich Carl Hugo Adamson sündis 18
õpinguid ei lõpetanud); edasi õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust; peale seda läks aga P. konservatooriumi tagasi õppides kompositsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve heliloojatest, kes selle asutuse lõpetas) Töö: Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud, mille vältel kujunes välja nii öelda Tartu koolkond; kutsuti Tallinna konservatooriumisse muusikaprofessoriks (töötas seal surmani) - tema käe all õppisid Villem Kapp, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Valter Ojakäär jne. Looming: kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, mis oli eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, oluline osa loodusmotiividel; 3 sümfooniat; sümfoonilised poeemid (“Koit”, “Videvik”); kammermuusikast viljeles miniatuurides; kirjutas klaveripalasid (“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982
moel erineb mustlasmuusika kohalike rahvamuusikast, kuid see osutub juba märksa keerulisemaks. Usun, et mustlastel on midagi, mille üle uhke olla. Selleks on mustlasmuusika. 27 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Classical Music... = Classical Music on CD: the Rough Guide. 1994. London: Rough Guides Ltd. 2. EE = Eesti Entsüklopeedia. 1992. VI osa. Tallinn: Valgus. 3. Eve Karp et al 1995a = Karp, E.; Garsnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Laulik. Tallinn: Avita. 4. Eve Karp et al 1995b = Karp, E; Garsnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Muusikaõpik VII- VIII klassile. Tallinn: Avita. 5. Miller et al = Miller, Terry; Shakriari, A. 2006. World Music: a Global Journey. London: Routledge. 6. Nidel, R. 2005. World Music: the Basics. London: Routledge. 7. Rademacher, J. 1997. Musical instruments. London: Barron´s. 8. World Music: the Rough Guide 1994 = World Music: the Rough Guide. 1994. London:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
