PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.
1. Progressiivse rockmuusika ajalugu välismaal 1.1 Sissejuhatus Esiteks, enne kui minna edasi, tuleb eelkõige mõista, mis on progressiivne rockmuusika. Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville.
aastate lõpul ja on säilitanud oma koha tänaseni. Põhilised tunnused hard rockis ja heavy metalis on jõuline korduv motiiv basskitarri partiis ja kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil, ühtlane trummipartii, iseloomulike helimuundurite kasutamine elektrikitarri puhul ning maksimumini viidud helitugevus. Kuulsaimad esindajad on: The Rolling Stones, Deep Purple, Black Sabbath, Def Leppard, Iron Maiden, AC/DC, Metallica, Led Zeppelin. Progressiivne rock, Jazz rock ja fusion 1960. aastate lõpul hakkas rock-muusika otsima uusi ideid rock´i peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluusile ka jazz-muusika teistest vormidest ning isegi klassikalisest muusikast. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rocki´ist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest ka nn progressiivset rock´i mängitavate ansamblite tõusuperiood 70
Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker,
Jazz fusion on muusika zanr mis ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music. Ühendatud albumid - isegi need mis on tehtud sama artisti poolt - on väga mitmekesised. Jazz fusion sündis 1960-tel, kui jazzi artistid hakkasid erinevaid jazzistiili kokku miksima elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor................................................................................
Kõik kommentaarid