lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig id ad 73% kaits Mets Ø Ø Män ealast o n n Kaas ikud (69 mets ( i % 2508 Kuus kud (12, ) Ø ikud 6%) h a) Tam m ( hekt on pea 11,6%) aril. puul iik 1 7,7 j a ha ab 1
lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig id ad 73% kaits Mets Ø Ø Män ealast o n n Kaas ikud (69 mets ( i % 2508 Kuus kud (12, ) Ø ikud 6%) h a) Tam m ( hekt on pea 11,6%) aril. puul iik 1 7,7 j a ha ab 1
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
Kandle põhios a d e k s on kõlaka st ja sellel e tõm m atud ke el e d . Vane m at el kanneld el oli ainult 5 või 6 ke elt. S elle s s e liiki kuuluvad ka väikekann el d e k s ja setu labag a kanneld e k s kutsutud pillid. Uue m at el kanneld el võib ke elte arv ulatuda kuni pool e s aj ani. Kandlek e e l e d tõm m atak s e helis e m a sõr m e d e g a või plektroniga . Erand on hiiurootsi kannel , mida män gitak s e poog n a g a . Kannel on levinud ka soo ml a st e , karjalaste , marid e , udmurtide , lätlaste , lee dula st e ja ven ela st e hulga s. Esim e n e kirjalik tead e Eesti kandle kohta p ärine b 1579 . aasta st. Veljo Tormis e ärgitus el on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuek e e l s e i d väikekandl eid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka krom a atilisi kandleid , kuid lõpetas tootmis e 1990nd at e algus e s .
VANAAJA MUUSIKA Esimesed kõrgkultuuriga maad arenesid Euroopast idapool Mesopotaamias ja Egiptuses suurte jõgede ääres. Juba 3000 aastat eKr. Olid seal linnad, tegeldi käsitööga, arendati välja piltkiri. Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus. Sumerid. Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest o...
"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo, samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen. Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis, teadusulme fännina kirjutanud lugusid erinevatele ulmeajakirjadele. ...
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED ...
Stieg Larsson ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" TAUST ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" on rootsi kirjaniku Stig Larssoni esimene romaan nn Milleniumi triloogiast. Raamat ilmus 2005 aastal ning pälvis avalikkuse poolt kohe suure tähelepanu. 2006. aastal ilmus sarja teine osa ,,Tüdruk, kes mängis tulega" ning 2007. sarja kolmas ning ühtlasi ja viimane osa ,,Purustatud õhuloss". AUTOR Rootslane Stieg Larsson oli uuriv ajakirjanik, keda tunnustati kui paremäärmuslaste ja rassismi eksperti. See ei olnud ohutu tegevus, 32 aastat Larssoniga vabaabielu elanud Eva Gabrielsson tunnistab, et nad pidid kogu aeg jälgima ettevaatusabinõusid. Kui Larsson oli kirjutanud oma kolm romaani valmis, hakkas ta neid saatma kirjastustele. Üks teise järel tulid eitavad vastused, kuid lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima. Ka...
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä ...
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdur...
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. ...
Maksimum Töötajate palga ja preemia suhe 12,0 kr 10,0 kr 8,0 kr Column F 6,0 kr Column G 4,0 kr 2,0 kr 0,0 kr Ilves Kana Kuus Mar Meis Meril Mets Mäg Män Mülle Müür Oks Oksp Parre Paul Petro Pulk Rand Sara Tom Kalju k mor ter aid Kaivo er d r sepp Kristi uu Selm us v Aadu la pik Mari Aare Anto Arnol Karl Olav Tarm Raili ina Reijo a Madi Meeli Aasa Evi a n d o s s 2,0 kr 0,0 kr
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja...
41-110), Kk., 1902 Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 3 löökpilli, keelpillid. OP.48 "Vabastatud kuningatar", ballaad segakoorile ja orkestrile (Cajander), 1906 Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid ,3 löökpilli, keelpillid. OP.65 Kaks laulu segakoorile a cappella 1. Män fràn slätten och havet (Knape), 1911 2. ,,Kallio kiriku kellaviis" (Engström), 1912 33 OP.84 Viis laulu meeskoorile a cappella 1. Herr Lager (Fröding), 1914 2. Pà berget (Gripenberg), 1915 3. Ett drömackord (Fröding), 1915 4. Evige Eros (Gripenberg), 1915 5. Till havs (Reuter), 1915 OP.91 1. ,,Jäägrimarss" meeskoorile a cappella (Nurmio), 1917. Ka meeskoorile ja orkestrile.
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
on toodud suurest sügavusest tõusumõõna tsooni, hukkuvad ilma kunstliku varjuta 1 päevaga, kuigi samas piirkonnas elavad edukalt nende liigikaaslased tänu sümbiontsetele vaguviburvetikatele (zooksantellid) /mõlemale kasulik kooselu sümbioos/; neist on eristatud 3 erinevat aminohapet, mis neelavad erineva lainepikkusega UV kiirgust ja kaitsevad sellega peremeesorganismi (koralli). Bioluminestsents Isegi sügavu st e s , kuhu päike s e v algu s ei suuda tungida, män gib valgu s olulist rolli. Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks
pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Även här kan man dock se hur hjärnornas kamp ofta innefattar ett nietzscheanskt fattat "krig mellan könen". Att hjärnornas kamp inte är bunden till kampen mellan man och kvinna visar de två pjäser som Strindberg författade efter Fordringsägare: Den starkare och Paria. Båda är i det format som kort tidigare lanserats av Théâtre Libre i Paris, så kallade "quarts d'heure", det vill säga 15-minuters enaktare. I Den starkare förs kampen mellan två kvinnor, och i Paria mellan två män 2 Efter krisåren på 1890-talet fick Strindbergs dramatik delvis en annan inriktning. Han hade tidigare arbetat med sagospel, som stred mot realismens krav, men pjäser som vandringsdramat Till Damaskus för in ett helt nytt formspråk. Med religiösa idéer inspirerade av Emanuel Swedenborg och förtätade drömscener löste Strindberg upp den tidigare realismen för att ge plats åt det mer expressionistiska
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
Kellegi, kes on teinud show läbiviimis er Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud cari-võitja Angelina Jolie ja David Oyelowo) imekaunist loodusest ümbritsetud kodus ning veedavad eavad Oliveri vanemad (Gillian Jacobs ja John Gallagher Jr,) poja ekraanitaguse koletise käest pääst “Näljamängude” filmid, “Minu armsad luud”) ja auhinnatud komöödialegend Chris Rock. Filmis män a teevad, näevad Garrityd inimkonna parimaid ja halvimaid külgi. Üleilmne apokalüpsis on peaaegu äsu enne põhivägede saabumist viis päeva vastu pidada. Noortel poistel tuleb võidelda ülekaaluka n) püüab Blissfieldi keskkooli verejanulistes koridorides ellu jääda. Ent kui tema tee ristub linna kuri t gängsterilt Reggie Fontainelt (Morgan Freeman), kes esitab ultimaatumi, et Max peab kiiremas ko
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
