jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud
konsi oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. tema kasutamise korral professionaalses muusikas pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb
Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks mitmehääseks žanriks on organum (lisahääle juurdelaulmine gregoriuse laulule). 2 liiki: 1)paralleelorganum 2)vaba organum. Nende õitseaeg 1150-1250 Pariisis. Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väg...
· Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv. · regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne
Mainiksin ära Doris Kareva tekstile kirjutatud ,,Sügistüdruku", mis oli kontserdi esimene kindlat viisiskeemi sisaldav lugu. Loo lõpus tekitas Voorand häälte salvestamisega huvitavaid klasterkõlasid. Selle nipi viisid nad aga kõrgemale tasemele Artur Alliksaare ,,Kosmilisele etüüdile" põhinevas loos, kus Voorand pani kordama oma elektriliselt moonutatud häälega lauldud fraase. Kui lisandusid veel kitarri vastamine vokaalfraasidele, kontrabassi-impro ja selle käsitseja tantsimine, oli tulemuseks perfektne hullus ja minu suu vajus lahti. Trio oli kokkuvõttes super. Lavalt kõlas minu jaoks täiesti uudseid helisid, kooskõlasid ja emotsioone ning saalist väljusin täiesti hämmastununa. Sain oma senise elu parima kontserdielamuse!
Kuidas teose loomine toimub? Koos musitseerib trio (kolmik) raagatihe seos dzässiga, osaleb solist (looja, autor), keelpillimängija (burdoonkeelpill tampura), löökpillimängija. Igal oma positsioon. Oluline dünaamiline skaala: Sissejuhatus (solist, keelpillimängija) vaikne ja aeglane Peaosa (solist, keelpillimängija, löökpillimängija paneb teaose meetrumi e.taktimõõdu paika) tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled Sitar 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes
- Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald. - Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile. Bebop - Püüti taaselustada New Orleans’i stiili. - 1940 ja taassündis 1970. - Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks. - Modernse jazz’i algus. - Keerukas meloodia, impro, rütmi ja harmoonilise plaaniga. - Kiired, puhangulised improvisatsioonilõigud. - Ansamblisse kuuluvad saksofon, trompet, klaver, kontsabass ja löökpillid. - Off-beat’id (natuke närviline). - Hüljati korduvad mudelid. - Rütmigrupp hakkas mängima juhuslikke ebaregulaarseid aktsente. - Meetrumit hoidis pizzicato’s mängiv kontrabass. - Dizzy Gillespie (bebop’i rajaja), Charlie Parker, Ella Fitzgerald Cool jazz
· Fenetska - I. Turgenev "Isad ja pojad", 2002 · Laure Carlier - C. Magnier "Vaene kunstnik!", 2003 · Pille - J. Tätte "Kaotajad", 2003 · Sonetska, Nobunaga, Geisa - V. Pelevin "Tsapajev ja Pustota", 2003 · Rita - U. Lennuk "Boob teab", 2004 · Anna van Gogh - N. Wright "Vincent", 2004 · Õde - F. Kafka "Metamorfoos", 2004 · Osatäitja - W. B. Yeats / J. Rohumaa "Impro 3 - Punane Hanrahan", 2005 · Esitaja - Eesti teatri laulud, 2005 · Tiina - A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006 Rollid mujal: · Shen Te - B. Brecht "Hea inimene Sezuanist", Vanalinnastuudio 2002 · Vaikne Hääl - J. Cartwright "Vaikse hääle tõus ja langus", Vanalinnastuudio 2003 · Rizzo - J. Jacobs/ W. Casey "Grease", Nukuteater 2004
kirjutatud 1793.aastal, kui Beethoven oli 13-aastane. Isa harrastused nõudsid raha ning perekonna materjaalne olukord kehvenes. Puudusest ja raskest elust vaevatud ema jäi tõsiselt haigeks. Ludwig oli sunnitud endale tööd otsima ning temast sai kuurvürsti kapelli organist. End juba helilooja ja pianistina tõestanud, tegi Beethoven lõpuks teoks oma ammuse unistuse 1787. aastal sõitis ta Viini, et kohtuda Mozartiga. Ludwig mängis kuulsale heliloojale ette oma teoseid ning impro-viseeris. Mozart imetles nooruki julget ja rikast fantaasialendu ning tema ebatavaliselt tormakat ja hoogsat mängumaneeri. Rohkem need kaks suurt muusikut enam ei kohtunud. Samal aastal suri noore Beethoveni hell ja armastav ema ning kogu perekonna eest hoolitsemine langes noore helilooja õlule. Kahe noorema venna kasvatamine nõudis hoolt, tähelepanu ja raha. Ludwig kauples end tööle ooperiteatrisse, mängis orkestris vioolat, andis kontserte ning muusikatunde
võetud piiblist. Muusikaliselt on saanud mõjutusi protestantide muusikast+ Euroopa ja Aafrika folkloor. Spirituaalide tekstid on tulevikku suunatud ja helged. Jumal ei ole keegi keda peab kartma , nende jaoks oli ta heatahtlik vanamees, kellega suheldi võrdle võrdsega. · Iseloomulikud jooned: · Tekst on pärit piiblist · Koori ja eeslaulja vahetumine (antifoonia) · Kasutatakse melismaatika ( impro. Meloodia kaunistus.) · Rütmi nihe- off beat, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. · Pentatoonika- heliredel mis koosneb 5 noodist · Hingestatud esituslaad · Tantsuliigutused, käteplaksutamine, vahele hõiked Kuulsamad esitajad: Mahalia Jackson, Golden State Quartet BLUES- kurva alatooniga laul. Alati soololaul, sageli improviseeritud. Tekkimise põhjus orjuse kaotamine. Ameerika kodusõda 1861-65. Kodusõja põhjus: P. Ameerika maksis
Gozzi meelest Goldoni hävitanud Itaalia maskiteatri commedia dell'arte. Goldoni kui valgustaja oli veendumusel et commedia dell'arte on kui idee, kunstiline tase seal õudustäratavalt madal. Oluliselt madal tekstide improvisatsiooniline osa. Talle ei meeldinud et kasvatuslik moment tuuakse tühiseks meelelahutuseks, lõbustab ja ei kasvata inimesi. Valgustaja tahtis kõiki alati harida jne. Goldoni meelest oli vaja teater ,,ümber kasvatada", ta mõtles ka välja kuidas seda teha: impro asendada kirjanduslike tekstidega. Goldoni kirjutas stsenaariumeid Antonio Sacchi trupile. Sacchi oli pärit suurest dell'arte dünastiast. Alustas oma näitlejakarjääri prantsusmaal, alustas balletis. Võttis isalt üle Truffaltino ehk teise zanni maski, see oli see kohmakas ja rumal zanni mitte see kaval. 1738 kolis Veneetsiasse. 42-45 töötas Peterburis, pärast seda tuli tagasi Veneetsiasse, algas koostöö Goldoniga 40nendate lõpus. Goldoni tundis teatrit / commedia
lenud vormi arendamise ja täiustamisega, jõudes kohati isegi kummastavate tulemusteni, nii et “helilooja pigem tajub oma teost visuaalselt ja kontseptuaalselt, kasutades silmi sama palju nagu kõrvu” (Cook 2005: 154) või “kuulajal võib osutuda võimatuks seda muusikalist objekti haarata ilma partituuri analüüsivalt lugemata” (Cook 2005: 11) 37 . Džässmuusika areng on kulgenud teist teed mööda, kogu tähelepanu on koondunud impro- visatsiooni täiuslikkuse, seega loominguvabaduse taotlemisele, mille põhivahendina nähakse harmoonilis-laadiliste suhete arendamist ja individuaalsuse esiplaanile seadmist. Siin ongi raske otsustada, kas džässmuusikat peaks käsitlema rohkem suulise (folkloorse) või kirjaliku (akadeemilise) muusikatraditsiooni aspektist lähtuvalt – ühest küljest baseerub džäss suures osas improvisatsioonil, mida ei ole parimagi tahtmise korral võimalik rahuldaval tasemel noteerida, 38 s
annaabi.ee 
