Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate nin...
Sving DANIEL MICHAEL TIKVA 9.A Mis on sving? Sving on muusika stiil, mis arenes 1930. aastate alguse New Yorgis ja sellest arenes iseseisev muusikaliik 1940. aastaks. Swing kasutab tugeva rütmi osa, milles esinevad kontrabass ja trummid. Svingi meloodiad olid kas originaal või arranžeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Sving on algus aastatest saati täiustunud ja arenenud. Svingiajastul kujunesid välja bigbändid. Pillid * Piltidel olevad pillid on mõeldud ainult vaatamiseks ! Mängivad sellised pillid nagu trompetid, tromboonid, saksofonid ja klarnetid või ka keelpillid nagu viiul, kitarr, kontrabass ja ka klaver ning trummid. Areng 1930: Svingi sünd. 1935 – 1946: Oli aeg kui big bändi stiilis sving oli Ameerikas üks populaarsemaid.
SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level ...
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid.
docstxt/.txt
ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga
35-50, siis praegu on see juba 25-40. Kahjuks ei ole olemas statistikat nende svingerite rahulolu kohta. Kuid loodame, et tulemus on pigem positiivne kui negatiivne. Svingimisel võib olla erinevaid vorme. Näiteks, eritatakse pehmet svingimist, milleks on vastastikused hellitused või isegi oraalseks; kinnine svingimine paarid mitte ainult ei vaheta partnereid, vaid lähevad ka erinevatesse ruumidesse või kohtuvad samal ajal, kuid erinevates kohtades; avatud sving partnerite vahetus toimub samas ruumis üksteise silme all. Kui keegi partneritest on biseksuaalne, siis võimaldab see mitte ainult vahetust, vaid ka nelja inimese samaaegset üksteise hellitamist. Algajad paarid eelistavad seksida samas ruumis partnereid vahetamata või kui naised paarides on biseksuaalsed, siis mehed jälgivad neid ning seejärel seksib igaüks oma partneriga. Kõiges elus on olemas reeglid, kaasaarvatud svingimises.
linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940 ● Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving ● Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud ● Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda - kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks, ning jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all Popmuusika Eestis 1950 ● Svingimuusika järgijatest tegutsesid Eestis ansamblid Kuldne 7, Rütmikud ja Miklid
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjusek...
Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. Bepo ja Free J azz 1940ndail sai alguse Be pop. Be bop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga s wing'i vastu(s wing oli liiga kommertslik)
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele
üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist. Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade
kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik)
tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver,
bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud.
põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop
põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop
(trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden
SWING Swing Dzässmuusika stiil Sai alguse 1930. aastatel Swingimuusikat esitavad mitmed pillid Big band Erinevused võrreldes traditsioonilise dzässiga Rohkem esitajaid Orkestris rohkem muusikuid Improvisatsioonivaesem Kasutatakse ka tantsumuusikaks Tuntud swingimuusikud Benny Goodman (1909-1986) Count Basie (19041984) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Glenn Miller (19041944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Coleman Hawkins (19141969) ...
püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi harmooniast ja taktideks jaguneva meetrumi raamest, harrastades äärmiselt kummalisi meloodia kujundeid, kus kõlas ka veerand toone. See kõik ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid, kes süüdistasid free jazzi muusikuid lihtsalt valesti mängimisese. Kuigi free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bebpop, kujunes 1960. aastate keskel ja lõpul selle stiili harrastajaid. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani ja Cecil Taylori free jazzi. Põhilisi jazzi esitajaid- Saksofonistid: Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai. Trummarid: Sunny Murray ja Milford Grave. Trombonist: Roswell Rudd Kontrabassist: Charlie Haden Trompetist: Don Cherry
Muusikal Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse...
Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950
Saatana muusika Jazz-muusika on muusikastiil, mis tekkis 20. sajandi algul New Orleansis. Sellel on pikk ajalugu. Jazz kujunes Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika segunemisel ning kasvas välja USA orjadest afroameeriklaste töölauludest. Jazzi iseloomustas mustade tunnetus, valgete meloodia ning sving. Tihti esines ka improviseerimist. Jazzi suhtuti 20. sajandi algul väga halvasti. See erines teistest ajaviitemuusikatest oluliselt. Arvati, et jazz-muusika nn. mustade muusika tõttu on kaalul tsivilisatsiooni tasakaal, see põhjustab naiste suhtes vägivalla kasutamist, õhutab rasside ja inimeste ning politseivahelisi konflikte. Samuti kardeti, et jazz hävitab noorte huvi klassikalise muusika vastu. Kõikide nende põhjuste pärast keelati jazzi mängimine paljudes USA osariikides
ei olnud kõigile meele mööda, laulud muutusid kinnisemaks. 10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja loominguline ja improvisatsioonirikas see on, jazzil on nii palju erinevaid vorme,et suudaksin kindlasti tutvustada talle mmidagi, mis talle huvi pakuks.
otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See kitsamates ringides sai tuntuks juba koondus pianist Muhal Richard 1950. aastate teisel poolel. Ta loobus Abramsi asutatud Loovmuusikute oma improvisatsioonides tavapärasest Edutamise ogranisatsiooni (Association harmooniast, vasardades klaviatuuri for the Advencement of Crative
nüüdisaegseks dzässiks. Dzäss levis alkoholikeelu tagajärjel. JAZZ Algselt mängiti seda ainult bordellides. Üks kuulsamaid dzässmuusika vilelejaid oli Louis Armstrong. Louis Armstrong What A Wonderful World http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie.
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure ar...
Ta tegi palju ilusat muusikat ja korraldas kontserte, et näidata mis dzäss tegelikult on. Pärast Armstrongi oli dzäss arenenud juba tuntavalt. Dzässi hakati aina rohkem austama. Dzäss oli muutumas salajasest ja räpasest muusikast austatud muusikaks. Sellel ajal kogus tuntust Paul Whiteman. Ta oli tõeline dzässikunn. Tema muusikat armastati väga. Tema käe all oli orkestrist tulev muusika asendamatu. Ta oli omaaja parim orkestrijuht. Ajapikku arenes dzässist välja sving. See oli põhiliselt tantsumuusika. Inimestele meeldis väga svingi järgi tantsida ja sellest ajast on ka palju tuntud artiste. Kunagisest räpasest dzässist oli saamas ülemaailmne menuk. Ja ta ei olnud enam nii illegaalne. Dzäss arenes koos inimestega. Kunagised noored olid saamas aina vanemaks ning nad hakkasid austama teistsugust muusikat. Lõpuks lasti esitada igasuguseid ilusaid dzässipalasid ka uhkemates kohtades. Võib ütelda, et kunagine eufooria hakkas vaikselt rahunema.
õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra. Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult dzässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele, kuid noored võtsid dzässi hästi vastu. Dzässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati dzässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Dzässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi juhtumeid, kus laps visati dzässi mängimise pärast kodust välja. Kui keelati alkohol, hakkasid inimesed käima gängsterite klubides, kus sai alkoholi pruukida ja seal mängisid neegrid dzässi
eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor
kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis
Eesti kultuuri iseloomustab 1940.-1950. aastatel vahetult peale maailmasõda, sellised märksõnad: Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid. Vabalt võis mängida jazz’i kui toonast lemmikut moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline
· Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi · 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, dzäzz, traditsiooniline pop-muusika ja rock'n'roll. · Kuna Rock'n'roll kogus suurt menu euroopas Ameeriklaste Elvis Presley, Buddy Holly jt näol, hakati Suurbritannias ka ise seda looma. esimeseks suureks läbimurdeks oli Cliff Richards looga "Move it" [video] 60ndatel Rock'n'roll asunud valitsema muusikaedetabeleid üle euroopa, eriti Suurbritannias. Kuna materjali oli VÄGA palju siis otsustasime
praegu. Ta oli USA laulja ja näitleja, tihti on teda nimetatud ka 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. Aastal 1971 anti talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind. Läbi seitsme kümnendi kestnud karjääri jooksul salvestas Sinatra suure hulga klassikalisi albumeid, koos mitmete tuntud lauludega nagu "My Way", "New York, New York", "Strangers in the Night" ja "It Was a Very Good Year". Tema ainukesteks rivaalideks olid Elvis Presley ja The Beatles. Tema stiilid olid: sving, Big Band, vokaalne Pop ja vokaalne Jazz. Zanr, mida tema esindas olid: vokaal ning jazz. Ta oli eriti aktiivne kolmekümnendatel kuni üheksakümnendatel. Joonis 5 Noor Sinatra, 1940. algul Joonis 6 Sinatra album ,,Best of the Best" 5 4. NÄITLEJAKARJÄÄR Näitlejana muutus ta kõrgelt hinnatuks oma esinemistega filmides nagu: "The Man with the Golden
osaks. Päikseline, samas lihtne ja siiras muusik püüdis rääkida eesti keeles, tegi nalju ning püsis kogu kontserti vältel rõõmsameelsena. Minu jaoks jäi kõige rohkem meelde Richard Bona puhas ning kandev hääl ning tema basskitarr, mis oligi mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks. Veidi vähem meeldejäävaks osutusid trummar ja soolokitarrist, kuid kõik koos kõlasid nad veatult, üksteist täiustavalt. Esitatud teostes olid segunenud jazz ja blues, Aafrika pärimusmuusika, sving, funk, salsa jne. Inglise keelsete lugudega vaheldusid douala-keelseid laulud, mida Bona suutis kaasa laulma panna ka häbelikud eestlased ja see tekitas korraks üleva tunde, et ma ei viibigi Eestimaal. Muusika oli vägagi mitmekülgne ja tänapäevasest klassikalisest jazzist üsna erinev. Minu lemmik palaks osutus ,,Eyala". See eristus teistest esitatud lugudest, olles hoopis rahulikum ja isegi nukra alatooniga. Kuigi laul oli taaskord douala-keeles, jõudis meeleolu ja tunne ilma
aendaja jazzis ja swing muusikas. Teda sageli kutsuti ka Smack Hender- soniks (tänu oma pesapalli oskustele). Aastal 1922 asutas ta oma bändi. 1935 Goodman orkester valiti house bänd Let's Dance raadio programmi. Fletcher Henderson Paljud Goodmani loomingut mängis Henderson. 1939 aastal Henderson lahkus oma bändist ning liitus pianist Goodmanig koosseisuga. Henderson koos Don Redmaniga lõid sving muusika, mis sai USA väga populaarseks. Tal oli ka oluline roll improvisatsiooni toomist jazzmuusi- kasse. Lisaks arendas chicago jazzi, kasutades break- orkester võtet. Kasutatud kirjandus Aive Skuin, Karolina Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 9klass. Tallinn: Avita. http://en.wikipedia.org/wiki/Bud_Freeman http://www.pbs.org/jazz/biography/artist_id _ellington_duke.htm http://biography.just-the-swing.com/fletche r-henderson http://www
O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külmasõjaga O Jazz-muusikud pidid kolima jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning
popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha
Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Ta oli muusik, kelle loodud meloodiad olid nagu päikesehelk pimedas öös, mis ei lasknud kustuda unistusel puhtamast, ilusamast maailmast täis muusikat ning armastust. Dirigent Eri Klas on öelnud "Valgre sving suudab rohkem kui lohutada", "Heliloojaks võib lugeda inimest, kes on loonud vähemalt ühe meloodia, mida rahvas armastab ja laulab". Raimond Valgre on eestlastele nagu mingi kaunis mälestus, kui konkreetne isik, helilooja. Ta elab oma lauludes, tema viise teatakse peast ja igaüks on loonud endale oma kujutluse temast kui legendist. Tema laulud püsivad igihaljaina, leiavad ühe uusi kuulajaid ja uusi esitajaid. Huvitavad faktid
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat jazz'i. Populaarseks sai sving ning selle muusika viljelejatest olid meil tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Põhjalikud muutused algasid 1949. aastal nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ning jazz-muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all nin rock 'n' roll'i tulek Eestisse oli mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1956. aastal seoses Hrustsovi sulaajaga. Stalini
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks välje...
......................... 22 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25 2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28 2.2.6. Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30 2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32 2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34
Tõenäoliselt sai tants oma nime kuulsa Ameerika muusikuHarry Foxi järgi. Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks.Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tunde tants. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock. Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu peltnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Aegalse fokstroti muusika taktimõõt on 4/4.Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Muusika tempo on 28-34 takti minutis. Sobivamaks tempoks on 30 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. 7
Teise löögi sai ta ilusti griinile, ta oli mäletanud, et ta mängupartneril oli sama putt olnud ja oli napikalt mööda löönud, aga Mickelson ei löönud mööda. Kolmas Major Riietatud musta, mees kes mängib riskidega, hoidis ühe löögiga liidri kohta. Kaks puud seisid tema vastas, 207 yardi Augusta National Golfi Clubi eramajad oli tema ja griini vahel. „Ma lähen sellele“ ütles Phil Mickelson oma caddile, Jim Mackayle. Üks julge sving raud 6’ga, pall võttis perfektse trajektoori läbi tule ja vee, maandudes täpselt üle vee ja võttes positsiooni 2 meetri kaugusel lipust. Isegi kui Mickelson pani eagli putti mööda, tegi ta tagasilöögi birdiga, olles 2 löögiga ees. Nädal algas Tiger Woodsi kõva tagasitulekuga, Tiger lõpetas neljandana, 5 lööki maas Phil’ist. Lõppude lõpuks, oli seal Mickelson – kellel oli kõige südant soojendavam jutt golfimängijatele. Pärast seda kui
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kuj...
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page...
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke ...
laienemine. 1950-1970 suurenes kõrgkoolide ja üliõpilaste arv neis 2, 3 ja rohkem korda. Üha keerukamaks muutuvad tootmisprotsessid ja seadmed nõudsid teadmisi. 1950. aastaid on moes nimetatud naiselikkuse kümnendiks. Ideaal oli saledus, make up pidi olema tugev , huulepulk suudluskindel ja ripsmed kõverdatud. Samal kümnendil tekkis esmakordselt noorsoomood (kitsad püksid jms.) noored püüdsid oma rõivastusega eristada end vanemast põlvkonnast. Moemuusikaks oli sving, kuid see muutus 1950. aastate keskpaiku rock´n´rolliks. 1950. aastate tähed olid E. Presley (1935-1977) ja M. Monroe (1926-1962). 2 60-ndad See oli aastakümme, mil inimkond jõudis kosmosesse ja teisele taevakehale. Äge konkurents teostus kahe üliriigi NSV Liidu ja USA vahel. Esialgu võisteldi rakettide tugevuses ja täpsuses, siis inimese saatmises maakesksele ehk geotsentrilisele orbiidile,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
