Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab
täine tillokõne klaaisplaait.” Direktor oli otsustanud Pukspuu koolist välja heita. Põhjus oli järgmine – tema arvas, et poiss oli teinud 10. klassi tunnis põrgumasina härraTooderi ehmatamiseks. Kooli sai ta naaseda vaid siis, kui ta sügisel tegi uuesti eksamid ja sai kõigis ainetes vähemalt kolmed. Pukspuu oli iseenesest mitte just väga hea õpilane, pigem halb. Sellepärast, et ta lihtsalt ei viitsinud õppida. Kuna toimunud olid peaaegu kõik teadlikult, küsitles inspektor Ambel peale õnnetust klassi poisse. Ta käskis mitteasjaosalistel klassist lahkuda, kuid mõned mitteosalised otsustasid siiski jääda. Kui küsiti mitte süüdi olevalt poisilt, et miks tema siis süüdi on, vastas viimane, et ju ta ikka on, sest ta on ju 10. klassi poiss. Koolist aga otsustati välja visata üksnes Pukspuu. Poistel tekkis mõte, et nad võiksid rahad kokku panna ja iga kuu näiteks
Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma. · Usuõpetust hakkas andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud enam kümnendikega tegeleda. · Penn tegi klassile ettepaneku, et midagi teha, selleks, et Pukspuu saaks koolis käima hakata.
aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused.
pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga
Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on
Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis
saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Ambel, kes uuris üksikasjalikult mis oli juhtunud. Direktor oli sela ajal haige. Poisid valetasid midagi kokku, kuid Puukspuu rääkis, et ta tõmbas tikust tuld ja tahtis sellega valgustada korvi, kuid tikk põletas näppu ning see kukkus korvi. 10. klass valetas, et nad arvasid, et korvis on hiir. Puukspuu saadeti koju. Klass jäeti nädal aega peale tunde istuma. Viiendal päeval tegi Ambel katse. Ta lubas lahkuda neil, kes on süüst puhtad. Lahkusid vaid Terrepson, Linkman, Tumbu ja Trulli
järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22. Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu
Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed
............................................................................................................................ 98 5.2. Liidrid ................................................................................................................................................................. 99 Priit Veebel ....................................................................................................................................................... 100 Henry Ambel .................................................................................................................................................... 101 Hans Speek ....................................................................................................................................................... 103 Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin ................................................................................................... 104 5.3
meeldejäävamatele õpetajatele. Märke üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et põhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla. Märgi saab direktor Puhm, kuna poisid annavad talle selle ainult, sest too on direktor. Nad enne vaidlevad kaua, kas seda anda talle või mitte. Märki vastu võttes uhkustab nagu möödaminnes Puhm oma teiste saavutatud aumärkidega. Ambel, kes poiste arvates koolist minema intrigeeriti saab poistelt märgi, kuigi ka selle üle, kas talle anda, vaidlevad poisid kaua. Märgi saab ka Plebs, ilma igasuguse vastuvaidlemiseta. Samuti ka Lüllii ja Hellmann. Weslerile märgi andmist kaaluvad poisid kaua ja teevad hääletuse, kuid ülekaalukalt saab ikkagi Kiks märgi. Märk otsustatakse anda ka Toodrile, umbes nagu andekspalumise eesmärgiga, kuna tuntakse ennast süüdi tema lahkumises.
annaabi.ee 
