Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused.
SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon,altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul.
Charlie Parker { Jan Verner Pulles Üldine Tegeles Cool Jazziga Oli USA Jazzsaksofonist ja –helilooja 19201955 1940. aastatel jazzmuusika üks eestvedajaid Hüüdnimi oli „Yardbird“ Muusika Keeruline rütm Väga hoogne Improviseeris tihti Algus Sündis Kansases Alustas Muusika ühingust Üheteist aastaselt alustas saksofoni mängimisega Rentis saksofoni kooli kaudu Isa oli suur eeskuju muusikaga Karjäär Harjutas igapäev umbes 15 tundi Mängis Kansase pubides õhtuti. 1938 ühines Jay McShanni bändiga, millega sai kuulsaks ülemaailmselt. Kuulamine Charlie Parker I've Got Rhythm http://www.youtube.com/watch?v=3fgxy yrqZI Materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker http://en
Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900 Kasutatud kirjandus ://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon http://www.hot.ee/saksofon/saxist.html http://http://www.youtube.com/watch? v=ekvYqGMUGtE The Pink Panther - Saxophone Quartet LaDoS Tänan, et kuulasite
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900 Kasutatud kirjandus ://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon http://www.hot.ee/saksofon/saxist.html http://http://www.youtube.com/watch? v=ekvYqGMUGtE The Pink Panther - Saxophone Quartet LaDoS Tänan, et kuulasite
värvilaikudega abstraktsel maalil. Kuigi selline mängimisviis ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid. Kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Üheks tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni. Arche Shepp õppis ka näitlemist. Ta õppis näitlemist Gobbardi ülikoolis aastatel 1955- 1959. Alles pärast näitlejaks õppimist kolis Shepp New Yorki kus ta hakkas muusikaga tegelema. Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos.
Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Olnud õppejõuks workshop'idel Saksamaal Freiburgis ja Norras.
seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis täpsusega, et vaserühmas oli
transporditööd) OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel valdan suhtlemistasandil Arvutioskus: internet, Windows-keskkond (Arvutikasutaja Oskustunnistus A02, A03, A04) Autojuhiload: B-kategooria alates 2003. a Muud oskused: klaveri ja saksofoni mängimise oskus MUU INFORMATSIOON Saavutused: 2006 II koht maakondlikul füüsikaolümpiaadil 2005 Jõgeva maakonna meister võrkpallis Huvialad: saksofoni mängimine (5 aastat puhkpilliorkestris) võrkpall kriminaalromaanide lugemine line-tants Ühiskondlik kuuluvus: 2006 k.a X-erakonna Noortekogu 2004 k
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestriga, Eesti Raadio Estraadiorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Osalenud Nyyd Ensemble'i projektides ja esitanud hulgaliselt kammermuusikat nii kodu- kui välismaal. Alates 1999.
Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aastast 2001 olnud Eesti Muusika-ja Teartriakadeemia saksofonieriala õppejõud on osalenud edukalt paljudel erinevatel konkursidel. Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon.
HARD BOP Sandra ja Sanna · Hard Bop tekkis 1950ndatel vastukaaluks cool jazz´ile · Tekkis kuna mustanahalised muusikud soovisid uuesti elustada jazz`i afroameerikalikke algeid ja arendasid välja hard bop´i · Aluseks võeti gospelmuusika · Hard bop´i kõrvalzanrideks said funky ja soul jazz Hard bop iseloomustavad: · Hoogsus · Jõuline rütm · Trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis · Off-beat´i rõhutamine Hard bop´ile omased pillid on: · Klaver · Trumm · Saksofon · Kontrabass · Trompet Tuntumad hard bop´i muusikud on olnud: · Art Blakey · Charles Mingus · Julian Cannonball Adderley · Sonny Rollins · Clifford Brown Näited hard bop muusikast: Video Video2
Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts 1991) oli ameerika jazzi muusik, ansamblijuht ja helilooja. Tuntud peamiselt kui tenor saksofoni mängija, kuid oskas ka klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks mõjukamaid ja olulisemaid jazz tenori saksofoniste Big Band ajastul. Ta oli üks 1922 aastal alustanud Austin High School Gang(Austin Keskkool) algliikmetest. Bud Freeman Pärast seda tal kujunes välja oma stiili. Üks tema silmapaistvaim soolo oli 1933 aastal- Eddie Condon. Freeman hüüd-nimeks sai angerjas (The Eel-pikkade nootide järgi). Pärast teistes bändides mängimist moodus-
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock.
Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad')
· väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine) 3. Muutlikud kujundid. Kas sa näed kuubi sisemist või alumist põhja? Mitut erinevat pilti sa näed? · Võimalik on näha vähemalt nelja erinevat varianti Kas trepp läheb üles või alla? 4. Kaksipidi pildid. Mida näed pildil? · Kas vaas või kaks nägu? Mida näed pildil? · Kas te näete noort või vana naist? Mida näed pildil? · Kas saksofoni mängiv mees või tütarlapse portree? 5. Võimatud kujundid. Kolmnurgad Veel kujundeid Mitu jalga on elevandil? 6. Illusoorsed kujundid. Kas sa näed musta / valget kolmnurka? Tõenäoliselt näib kujund mustemana/valgemana kui taust. Kujund mida tegelikult ei ole olemas 7. Vilkuvad/liikuvad kujundid. Vilkuvad kujundid Vaata ringi pildi keskel. Mida sa näed?
http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi
tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt.Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett
Charlie Parker Lapsepõlv: ● Charlie Parker sündis 29. august 1920 Kansas City, Missouri osariigis. ● Parkerile meeldis jazz muusika ja ta hakkas ise ka jazz muusikaga tegelema. ● Parker hakkas mängima saksofoni 11-aastaselt ning 14-aastaselt liitus ta kooli bändiga kasutades koolist renditud instrumente. ● Tema suurimaks eeskujuks tol ajal oli noor trombooni mängija, kes õpetas talle põhitõdesid improvisatsioonis. Varajane karjäär: ● 1930. aastate lõpus hakkas Parker hoolega harjutama improvisatsiooni. ● Aastal 1938, Parker liitus pianist Jay McShann`i bändiga. ● Bänd tuuritas ööklubides ja mujal edelas, samuti Chicagos ja New York`is.
Esimesed jazzi orkestrid tekkisid 20. sajandi algul. Chicago jazz on üks jazzi liike. Chicago jazzi stiilis suurenes solistide tähtsus. Vähenes kollektiivse improvisatsiooni osa, see säilis vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga. Sellest sai hiljem alguseks svingile. Chicago jazzi kuulsamad esitajad on Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal USA armeega ja juhtis seal Usa armee bändi. Duke Ellington oli helilooja ja orkestrijuht. Mitmetes suuremates Ellingtoni teosetes on teemaks mustade ajalugu. Ta väljendas tihti uhkust oma nahavärvi üle. Talle ennustati tihti langust kriitikute poolt, aga seda ei tulnud. Duke Ellingtoni karjäär kestis üle 50 aasta. Johnny Hodges oli saksofonist. Ta alustas mängimist koos Lloyd Scott, Sidney
Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia.org/wiki/Sving www.en.wikipedia
Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise omamoodi rütmiga, mis läks üle saksofoni sooloks. Sellele järgnes jällegi see rütm ning siis trompeti soolo. Vahepeal läks lugu vaiksemaks, kuid järsku liitus tugev trummimäng ja niimoodi kõik pillid ükshaaval. Lõpuks mängisid kõik jälle koos ja siis tuli uhke lõpp. Eve Pärnsalu oskab laulda ja väga ilusti, kuid kui ma seda varem ei oleks teadnud, siis ei arvaks ma praegu nii. Orkester mängis temast kõvasti üle ja näha oli emotsionaalset osavõttu sellel kontserdil tema poolt kuid kuulda ei olnud mitte kui
Kontsert toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus 2. detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla. Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut Kava oli ülesehituselt hea. Mulle meeldis see sellepärast, et eri zanriga laule esitati erinevas järjekorras ning siis oli vaheldust ja huvitav kuulata. Samas oli tegemist küllaltki keeruliste lauludega, mis esitati ülihästi ja vigadeta
Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Suvel saab ujuda ja sõita rattaga Paljud noored veedevad vaba aega koos sõpradega linnapeal ringi käies ja juttu ajades.
populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine.
Klarnet Kõige suurem heliulatus. 28 sõrmeava, helikõrguse muutus klapide abil. Fagott Fagott on puupuhkpillirühma bass ja vahel nimetatakse teda ka orkestri klouniks, kuna ta kõlab kõrgemas registris naljakalt. Kõlatoru pikkus üle 2.5 m. 25-30 heliava osa sõrmedega osa klappidega. Saksofon Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument. Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill. Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas. 18-21 kõlaava(klapimehanissmiga)
„süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt
Tanel Padar *Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas. Ta on 31aastane. Elanud lapsena Haljalas. *Ta on õppinud Haljala keskkoolis ning Rakvere muusikakoolis saksofoni ja klarnetit, aga hetkel mängib põhiliselt kitarri. Ta on laulnud kiriku, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. *Tanel Padar oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. *Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Saavutused
armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist) Hedvig Hanson (laulja) Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja)
trompet jne.) Rohkem tuntud kui RHCP kitarrist. Michael "Flea" Balzary Michael Peter Balzary, rohkem tuntud kui Flea, on sündinud 16. oktoobril 1962. Austraalias sündinud Ameerika muusik ja näitleja Bändi bassimängija ja helilooja. Ainuke konstantne bändi liige. Chad Smith Chadwick "Chad" Gaylord Smith on sündinud 25. oktoobrik 1661. Ameerika muusik. Bändi pikaajaline ja praegune trummar. Lisaks trummidele mängib ka kitarri, klaverit ja saksofoni. muusikastiil Flea bassi mängimise stiil on funki ja blues'i ühtesulamine. Meloodia ja gruuvi loomiseks kasutab ta kas tavalist sõrmetehnikat või siis peale löömist. Kitarristid, kes on pundiga koos lindistanud, omavad kõik sarnaseid mängimisstiile terav ja "väändunud" laia ulatusega saund. Kiedis laulab RHCP lauludes väga erinevalt. Tema stiiliks on sageli räppimiserääkimise segu, kuid ka traditsioonilisem laul, mis on aidanud bändil säilitada kestvat edu ja stiili.
Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla. Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala, instrumentide solistid olid Nikita Korzoun kes mängis saksofoni ning Rain Rämmal kes mängis klaverit. Kuna lugu oli hoogne ja rütmikas meeldis see mulle väga, kuid samas meeldis mulle ka lugu „Su silmist näen“ mis on kirjutatud Raimond Valgre poolt. Lugu oli huvitavam kuna see oli ainuke kord kui mängiti flööti, mille esitajaks oli Sander Murumets. Sellel lool astus lavale ka solist kes laulis, kelleks oli Helin-Mari Arder. Mõlemad lood tekitasid kergustunde ja täpselt õige sügisõhtuse tunde.
elektrikitarr), bassist, trummidest ja saksofonist. Põhiosa laulmisel, sõnadel ja rütmil. R&B juured ulatuvad 1930-40 aastatesse ja on pärit Ameerikast. Seda on nimetatud mustaks muusikaks. 1950. aastatel said kuulsaks sellised lauljad nagu Fats Domino (looga ''Blueberry Hill''), Irma Thomas ja The Neville Brothers. 1980. aastatel muutus R&B muusikastiil oluliselt, kuna sinna kaasati elemente soul, funk ja popmuusikast. Saksofoni on lauludes tunduvalt vähem kuulda, kui vanasti. Beyonce Beyonce Giselle Knowles on sündinud 4. septembril 1981. aastal Texases Houstonis, ta on USA laulja, helilooja ja filminäitleja. Praegu on ta 28-aastane. Ta alustas oma lauljakarjääri bändis Destiny's Child. Peale seda on ta laulnud bändis Girls Tyme millega nad läksid ka staariotsingu saatesse, kuid neil ei õnnestunud seda võita. Beyonce õppis väiksena balletti ja dzässtantsu, kuid peagi
(soojendusesineja) ja Dub FX ise. Dub FX on tänavamuusik Melbournest, Austraaliast. Tema kaubamärgiks on see, et ta ei kasuta oma esinemistel mingeid pille ega saadet, vaid kasutab ainult oma häält. Ta kasutab selleks ühte aparaati, mis salvestab need klipid ja jätab need kordama. Niimoodi valmistab ta enda laulule ka ise saate ja laulab sinna peale. Ta muusikastiil on hip-hop, reggae ja drum&bass. Ta sõber Mr Woodnote kasutab sama aparaati ja on ka tänavamuusik, aga lisaks kasutab ka saksofoni või flööti. Uksed avati kell 9, kontsert ise algas kell 10. Lavale astus Mr Woodnote ja ta oli seal 2 tundi. Peale seda, kell 12 astus lavale Dub FX ja oli seal kella poole 2-ni, siis ka kontsert lõppes. Leian, et soojendusesineja Mr Woodnote esinemine ei olnud kõige parem. Olen ta oskusi internetist vaadanud ja need olid palju hämmastavamad. Kontserdil oli heli paigast ära. Seetõttu pean ütlema, et tase ei olnud kõige parem. Siiski oskas ta rahvast endaga ühenduses
JAZZ Algselt mängiti seda ainult bordellides. Üks kuulsamaid dzässmuusika vilelejaid oli Louis Armstrong. Louis Armstrong What A Wonderful World http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie. Duke Ellington Sweet Jazz O'Mine (1930) http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8
Minu mulje: Minule meeldisid kontserdi osad palad väga nagu näiteks Rondo poolt esitatud popurrii kaunimatest jõululauludest kuna see oli vaikne kuid samas oli meloodia mänguline. S. Berensi, M. Lehto ja R. Mäetalu esitatud popurrii ,,Jõuluviisid'' meeldis mulle samuti väga kuna basskitarri ja klaveri kooskõla oli kaunis ning oli väga hea dünaamika. Palad nagu nt. ,,Jõulupopurrii'' mida esitas saksofoniansambel ei meeldinud mulle, kuna mulle tundus, et mängida mitu saksofoni tolles väikses kirikus oli liiga paljut kuna saksofon on niigi vali. Sama asi käis ka puhkpilliorkestri juures. Asukoha suhtes meeldis mulle see et väga hästi sobis ka kerge kaja vaiksete ja kaunite palade juures, aga tihti tundus et liiga palju pille mängis korraga sellise kiriku jaoks. 5.
kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Muusika kuulamine: 1) Kuulasin Charlie Parkeri lugu ‘’Ornithology’’. Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente. Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti meeldejääv ei tundunud, sest selles puududus omapärasus. https://www.youtube.com/watch?v=fsAMAIaas94 2) Veel kuulasin ka Dizzy Gillespie Quinteti lugu ‘’Salt Peanuts’’. Selle loo helilooja on Kenny Clarke. See lugu meeldis mulle veidi rohkem, sest see erines teistest kuuldud lugudest. Lisaks muusikainstrumentidele oli kuulda ka meeste laulmist. Olulisel kohal oli jälle saksofon. Lugu oli üpris kiire. https://www.youtube.com/watch?v=ASoA5wvl6J4
see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja ja õpetab Harryt tegema asju, milleks ta varem aega pole leidnud (õpetab Harryt tantsima, viib ta maskiballile). Pablo kehastab meest, kes Harry ei ole (nägus, mängib saksofoni). Pablo aitab Harryl maagilises teatris läbi elada uskumatuid nägemusi. Marias koonduvad füüsilised naudingud, meelte- ja armurõõmud. Kõik need kolm on justkui peeglid, mis aitavad Harryl taasavastada oma unustatud tahke. Maagilises teatris õpib Harry nägema ennast ja maailma tervikuna; isiksust piirideta, lõpmatuna ja mitmekihilisena. Ta õpib et vastandid on inimene loonud oma peas ning need ongi just peamised häda põhjustajad. Figuurimäng iseloomustab
Mõlemad pillimehed olid lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning edukalt osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest meistriklassidest, saavutades mitmeid eripreemiad. Ma arvan, et solistid väärivad tõepoolest aukohti, sest koostöö käigus suutsid nad suurepäraselt väljendada oma nägemust eesti vaimulikust laulust. Etenduse alguses oli mul raske ette kujutada mainitud riistade terviklikku kooskõla. Pillid olid loodud erinevatel ajajärkudel. Orel kuulub vanimate puhkpillide hulka ja saksofoni vastupidi peetakse nooremaks instrumendiks. Kontserdi lõpuks ma muutsin oma arvamust ning leidsin mitmeid ühiseid tunnuseid. Siis kui helid vajusid hingepõhja, ma tajusin, et saksofonil ja orelil on võimalus teineteist täiendada ja tugevdada hääli. Üldistavalt võib öelda, et orel lõi ümbruskonda ja saksofon teemat. Nüüd oleks õige aeg pöörata tähelepanu muusikapaladele, mis üldjoontes kõlasid rahulikult ja heatahtlikult
tundi. Jääääre tutvustus: Jäääär sündis 21. jaanuaril 1991 Tartus. Liikmed: Andrus ,,InBoil" Rootsmäe(laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ja Riho Sibulaga CD `Öö on öö' millel Heikki Kalle ja Indrek Hirve looming. 1998 tuli Jäääär koosseisus Jaan, InBoil, Tõun ja Tarz jälle kokku. Järgneva 10 aasta jooksul salvestati `Tartu - väike puust linn' (1998), `Oota' (2003), `Väikesed raamatud' (2004), duubelplaat (teine ketas Jäääär `tribute') `Ei üle ega
Sarnaneb välimuselt oboele, kuid kõlab pehmemalt ja mahedamalt Klarnet Oboe Kuula Fagott Fagott on puupuhkpillirühma bass ja vahel nimetatakse teda ka orkestri klouniks, kuna ta kõlab kõrgemas registris naljakalt Lastele valmistati fagoti õppimiseks väikesi pille, mida nimetati fagottini Kuula YouTube - Dieter ACKER Monodie Für f agott solo Saksofon Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli
Eesti pop-staarid. Heleri Melsas Tanel Padar. sündinud 27. oktoobril 1980 Haljalas on eesti laulja on õppinud klarnetit ja saksofoni on laulnud kiriku-, laste ja poistekooris on tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga Tanel Padar Oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Tanel Padari saavutused.
arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga. Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. K 2. Nimeta, kuidas saab ansambleid liigitada. Ansambleid liigitatakse kahe põhitunnuse järgi: muusikute arv pillikoosseis 3. Nimeta neljast saksofoni mängijast koosnevat muusikute gruppi kvartett. Kahest klaverimängijast koosnevat muusikute gruppi nim duett, duo. Kolmest parmupillist, kahest vilepillist, akordionist ja pingipillist koosnevat ansamblit nim kvintett. 4. 4. Milliseid erinevate muusikakoosseisude nimetusi tead veel peale sõna ,,ansambel" nimetada? Orkester. 5. Kirjuta lahti, milline vahe on ansamblil ja orkestril. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel
,,Rahalaul" Nukitsamehe filmist oli hea tuntud lastelaul, mis rõõmustas ka vanemaid. Selle esituse tegid meeldejäävaks samasugune hääle käristamine ja salapära nagu filmiski. Kuna keskkonna ja raha säästmine on väga olulised, näitas Uuspõld, kuidas väheste vahenditega töötava ja laheda kõlaga pilli meisterdada. Kohapeal valmis porgandist pill, mida mängiti loo ,,Jõulutaat on poolel teel" saateks. Laul kõlas kolmel häälel, saksofoni ja süntesaatori saatel. Cole Porteri ,,Let's Do It, Let's Fall In Love" kõlas minu jaoks kõige jazzilikumalt nende esitatud laulude seast. Selle rahulik tempo ja improvisatsioon olid kerged kuulata. Muidugi ei olnud võimalik sel koosseisul mängimata jätta pala ,,Tramm nr. 66". Lugu sai uue lähenemise improvisatsiooni ja jazzi-elementide näol ning on kingituseks Eesti Vabariigile 100. juubeliks.
ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida
kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre, kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati
annaabi.ee 
