Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll.
Klass Filmi `'Klass'' tegija Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik, stsenarist ja rezissöör ning televisioonitegelane. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, täiendas end Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud
ee/news/eesti/etv-saateid-ei-pruugi-oluline-osa-auditooriumi-naha- sest-idavirumaalasteni-eesti-kanalid-ei-jouagi?id=72329975 Põld, A. (2015). ETV+ on valmis ronima barrikaadidele, et ka venekeelne kriitika Eesti ühiskonna kohta eetrisse jõuaks. Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/etv-on-valmis-ronima-barrikaadidele-et-ka- venekeelne-kriitika-eesti-uhiskonna-kohta-eetrisse-jouaks?id=72302301 Raag, I. (2015). Ilmar Raag: ETV+ ülesanne on anda veel üks instrument maailma mõtestamiseks. Postimees, 11. august. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3289047/ilmar-raag-etv-ulesanne-on-anda-veel-uks-instrument- maailma-motestamiseks Samorodni, O. (2014). Oleg Samorodni: vene telekanal kui vajalik alternatiiv. Postimees, 21. november. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3000925/oleg-samorodni- vene-telekanal-kui-vajalik-alternatiiv
Mis juhtub, kui kultuur kaob ,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga. Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob? Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma. Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli uus seal koolis ja tundis end tõrjutuna nagu ka linateose üht peategelast, Joosepit, tõrjuti koolis. 18.aprillil avaldati internetileheküljel www.paber.ekspress.ee artikkel ,,Lapsed matkisid Ilmar Raagi filmist nähtud seksuaalvägivalda". Koolis toimus filmi ühisvaatamine, kuid Ilmar Raag sinna ei jõudnud, et endapoolne kommentaar öelda. Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog. Paar päeva hiljem sundisid 13-aastased poisid kaht esimese klassi poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks. Filmi lõpus võiks olla kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda
*KOOLIDE TURVANÕUDED- PjG:kool peab tagama turvalisuse, mille eest vastutav meeskond NEG-l on AINULT tuleohutus evakuatsiooni nõuded *RIIGI LISASAMMUD KRIISIOLUKORDADES- saadetakse koolidele nõusatjaid MÄRKMED: T.Rõivas- ,,Haridusminister ja siseminister peavad teravama tähelepanu all üle vaatama koolide turvalisuse,, J.Ossinovski- ,,Riik peab tegema lisasamme koolide turvalisuse eesmärgil,, Ilmar Raag (filmi ,,Klass,, autor) - ,,küsimus ei olnud ,et kas see juhtub , vaid millal see juhtub.,, Lääne-Virumaal viiakse läbi uuring kuidas on tagatud koolides laste turvalisus,koolijuhtidel tuleb ankeedid täita hiljemalt 19.novembriks. Tallinn tegeleb sellega samuti aktiivselt.
saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng - telenäidendid - suveetendused - performance'id · Teatrikunst on välja kujunenud Dionysose pidustustest, kirjanduszanrina sai populaarseks 17. sajandil
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal Gerda Raag Eliisbeth Melts Eesti Rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Rahvaarv 1 286 540 Maismaa pindala 43 432,31 km² Asustustihedus 28,4 elanikku km² kohta Pealinn Tallinn Omavalitsusüksusi 33 linna ja 193 valda Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka
Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
“Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta. Siiski, on näidend nauditav kõigile, nii noortele ja vanuritele.
A Film Review ,,Class" was directed by Ilmar Raag. It is based on the relations between violent leader Anders, his sacrifice Joosep, a new student Kaspar, his popular girl-friend Thea and other classmates. The film talks about the violence in schools what is a very actual theme in Estonia. There comes a new student Kaspar to a city school and quickly becomes popular because he is communicative and talented. He also gets a popular girl-friend, but it all doesn't like to the class leader Anders. There is also a whipping boy Joosep. Kaspar is going to protect him what changes a new classmate to a foeman of Anders. Developing the film uncovers schools violence, relations with parents, pedagogues apathy, punishment and retribution. For me, the film was really galvanic and thought-provoking. In real Estonia it is not that cruel as it is in film, but it may be possible in somewhere American schools. I think the film is too uncharitable a...
Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama. Koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Keskvöönis on saagikus esimesel aastal 10 15 kauna, vastavalt 3040 pähklit taime kohta. TOODANG
Taimeprojekt PAJU Võru Kesklinna Gümnaasium 2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal.
Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs Mulle väga meeldis selle filmi süsee.Näitlejatöö oli ka tasemel.Kaameratöö ja heli olid ka
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit.
Põhiliseks Eesti riigi probleemiks on eestlaste väljaränne riigist ning mitte tagasinaasmine kodumaale. Põhjuseks võib olla, et eestlaste jaoks on palk kodumaal liiga väike ning seepärast lähevad nad edu otsima välismaalt. Teises riigis olles võib oma riigi keel ununeda, sest pead suhtlema teises keeles. Muidugi ei pruugi nii ka juhtuda, sest kui sa oled ikka Eesti sündinud ning omandanud riigi keele, siis jääd sa ikka eestlaseks. Seda on öelnud ka Ilmar Raag oma essees „Milleks kaitsta eesti kultuuri“: „Ma olen eestlane ja ükskõik, mida ma ka ei teeks, jään ma alati eestlaseks. Sellest hoolimata ei otsusta see sünnipäraselt kaasa antud määratlus seda, kes ma inimesena olen“. Samuti võib eesti keel kaduda ka sel põhjusel, et pidevalt kolib Eestimaale palju välismaalasi, kes ei oska riigi keelt ning räägivad omas keeles. Nende poolt on selline käitumine alatu, sest nad ei väärtusta eesti keelt
Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - libretto Wolfgang Amadeus Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium Ilmar Raag ,,Klass" IV Lüroeepika: - värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Aleksandr Puskin ,,Kaukaasia vang" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" - valm Ivan Krõlov - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg"
KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks leian murekohaks, et perel pole kindlaks märatud igakuuiset „mustadepäevade“ raha, mis oleks tarilik kõrvale panna, sest kuangi ei tea, mis elu toob. Antud juhul on perekonnale heaks küljeks see, et on võidetud bingoga. Sellisel juhul ka pidada läbirääkismisi pangaga kas oleks
situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. Kui vastu tuleb noormees, kes on riietatud üleni musta, needistatud, pealael juuksed püsti, käib pubides õlut joomas, siis arvame ta olevat pahade elukommetega ning tihtipeale keelavad vanemad lastel taoliste inimestega suhtlemise. Kui aga kohtame
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKAINSTITUUT Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 1 Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud 13.10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1
Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõppeda massikommunikatsioonist tingitud massipsühhoos vägivaldselt. Kuid kas me saame süüdistada selles massimeediat? Filmi ,,Klass" tagajärjeks osutus ühes Eestimaa koolis kolme 12-13-aastase poisi katse teha järgi homovägivaldset stseeni. Selle peale algas suur kommentaaride sõda, kes on siis süüdi? Kas on süüdi kool ja direktor filmi näitamise eest, filmi autor Ilmar Raag või üldse poiste pered? Filmi tegemise põhimõte oli tegelikult ju näidata, millise vormi võib võtta koolivägivald ja see ülesanne sai täidetud. Just tänu massimeediale, kes levitas selle filmi põhimõtet. Koolinoored on teadlikumad ohtudest ja neile on ka selge, et kõike võib juhtuda. See, et need kolm poissi võtsid endale eesmärgiks tegevust matkida on sügavam mure, see läheb välja perekondadeni. Samas leitakse ka ikka ja jälle argument: ,,Nad on ju lapsed, nad ei
lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see
Ita Ever began her career in 1953 as a stage actress and has appeared in numerous Estonian and Russian film productions. She was formerly married to Estonian actor Eino Baskin and is the mother of director/actor Roman Baskin. In 1983 Ita Ever starred in the film adaption of Agatha Christie's novel ,,A Pocket Full of Rye" as the character of Miss Marple. Worldwide prizes ,,The Class" is an Estonian film about school violence directed by Ilmar Raag. It was released on March 16, 2007. In 2007, the movie received an award from Karlovy Vary International Film Festival and Warsaw International Film Festival. The movie was also the official Estonian submission to the Best Foreign Language Film Category of the 80th Academy Awards. Worldwide prizes The Temptation of St. Tony is a 2009 Estonian film written and directed by Veiko Õunpuu, starring Taavi Eelmaa. The plot has
Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord. Merikilpkonna tunnused. Merikilpkonnade toit. Merikilpkonna levik. Merikilpkonna pesitsemispaigad Merikilpkonna püük. Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Kilpkonni leidub troopilistes meredes. ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Essee "Tervislik toitumine - mida see minu jaoks tähendab?" aines Toitumisõpetus Juhendaja: Karmen Raag Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 Tervislik toitumine ei ole küll alati olnud inimese elus tähtsal kohal, kuid tänapäeval on see inimese elus üks olulisemaid aspekte, sest toit on meie organismi kütus. Kui see ,,kütus" on hea kvaliteediga, püsib meie organism enamasti töökorras ehk terve. Igaüks tahab meist olla vormis ja terve kehaga
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes
Kunst annab alati edasi mingisugust sõnumit. Siia ma võin tuua ühe näite. Mõned aastad tagasi, kui kinoekraanidele jõudis Ilmar Raagi film ,,Klass", muutusid inimesed ärevamaks. Enne oleks kõik elanud nagu suures teadmatuses mis toimub paljudes meie õppeasutustes. Paljudes ajalehtedes ilmusid artiklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi, et tegelikult see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Järgmisena tekivad mulle silme ette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlasti suurel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tuge...
au." Just nende sõnadega algab Ilmar Raagi vändatud linateos ,,Klass". Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud klassi peksupoisiks. Viimasel õppeaastal lisandub klassinimekirja uus noormees nimega Kaspar, kes astub Joosepi kaitseks välja. Sellega seoses hakkab ta vastu klassi liidrile Andersile
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema teostest on veel ilmunud ...
Kadri Raag, Xb Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet? Tõde, ausus, otsekohesus need olid Taani riigis puudu, neid soovis Hamlet leida, kui kodumaale naases. Korras riigi asemel leidis Hamlet eest valelikkuse, lipitsemise ning pugemise. Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust.
näib kui öine tulivärav, lõke kustuv, punaleek, verev mõõk ehk oda, teek. Isamaa Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. Kodumaa metsad Jaan Lõo Kodumaa metsades kevade algus, kodumaa metsades -- hävitav talgus: heliseb kirves ja vihiseb saag, nende ees murdub viimne kui raag. Ohkaval hoigel langevad kased, kui surmani haavatud kangelased, maapinnale, emarinnale. Isamaale Juhan Liiv Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi -- ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh seda on palju, liig palju: mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! Ilus isamaale anda Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu.
Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014 Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T T PI
Filmi kangelanna sakslasest aadlipreili Agnes otsustab, et ta ei soovi abielluda ,,Liivimaa parima ratsutaja" Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster. ,,Viimne reliikvia" omab olulist tähtsust meie kultuuriruumis. Tema hea jälgitavus ja lihtne süzee on muutnud ta rahva seas populaarseks mõjutades iga eestlast, kes seda filmi on näinud. Ilmar Raag on öelnud: ,,Eestlaste identiteedi diskursuse kohaselt me oleme "mässavate talupoegade" järeltulijad." Gabrieli tegelaskuju seda kajastabki.
Tartu Kivilinna Gümnaasium MODERNISM referaat Koostaja: Margus Raag Klass 11c Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................... 3 Modernism................................................................ 4 Modernismi voolud/ Futurism.......................................... 5 Ekspressionism.............................................
Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) Tõsieluromaan "Homse maailma kirjanikud" (Marketing Communication Alliance OÜ 2013) 3) Kes on filmistsenaariumi autor? Milliseid tema tehtud filme veel tead? Vastus: Filmistsenaariumi auror on eesti filmikriitik,-stsenarist ja –režissöör ning televisioonitegelane Ilmar Raag. Raagi filmid: "Tappev Tartu" (1998) telefilm "August 1991" (2005) mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita
Inimesed tegelevad koorimuusika, rahvatantsu, pillimängu, näitlemise, käsitöö, folkloori ning muu harrastustegevusega. (Tänapäeva kunst) Eraldi kunstiliigina on hakatud käsitlema fotograafiat. Enam leiavad kasutamist installatsioon, performance ja video. 1992 loodi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 2006. aastal avati Kumu kunstimuuseum. (... film) Filmikunstist on tuntud näiteks Arvo Iho (Karu süda), Sulev Keedus (Georgica), Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil), Ilmar Raag (Klass) ja Veiko Õunpuu (Sügisball, Püha Tõnu kiusamine). Tavaliseks on muutunud koostöö tegemine teiste riikide filmigruppidega. Priit Pärna on viinud Eesti animatsiooni maailmakaardile ning väga populaarsed on Heiki Ernitsa ja Janno Põldma koostöös valminud animafilmid. Samuti alustas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õpetamist. Seoses filmikunsti levikuga on Eesti jõudnud ka Oscari galale, filmidega „Mandariinid“ ja „Vehkleja“. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka,
ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) lihakas osa on õiepõhi.) Tüübid: Kogukukkurvili kõige ürgsem ja kõige ühesemalt võrreldav käbiga, sellest on arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt
lähedal, küllap seepärast, et Kivikas neist enam osa ei võtnud. Möödunud aastal valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti „Nimed marmortahvlil“. Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Nüüd, 20. septembril, etendus film esimest korda Ameerikas. Washingtonis käis seda vaatamas ligi 200 inimest. Etenduse korraldas Eesti- Ameerika Fond, filmi näitamisega seoses olevaid asju ajas Helmo Raag. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütleme kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka Ameerika mandri teistes eestlaste keskustes. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on
hilisemad võitlused Võru ja Pihkva lähedal, küllap seepärast, et Kivikas neist enam osa ei võtnud. Möödunud aastal valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Nüüd, 20. septembril, etendus film esimest korda Ameerikas. Washingtonis käis seda vaatamas ligi 200 inimest. Etenduse korraldas Eesti-Ameerika Fond, filmi näitamisega seoses olevaid asju ajas Helmo Raag. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütleme kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka Ameerika mandri teistes eestlaste keskustes. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada.
keele ja kirjanduse huvilisi. Selts peab oma ülesandeks koguda ja uurida Johannes Aaviku pärandit, teda tutvustada, kaasa aidata eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. Seltsil on 93 liiget. “Johannes Aaviku seltsi asutamise koosolek peeti Tallinnas 26. septembril 1992. Asuta- jaliikmeid oli 20, nende hulgas Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini. Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada Johannes Aaviku rahvuskultuuri- ja keeleuuendusideid; selgitada Aaviku osa eesti kultuuris, tema ainulaadse keele- reformi olemust; aidata harida eesti kirjakeelt,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Art Nouveau. Alphonse Maria Mucha Mirjam Raag 12. b klass Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Art nouveau olemus........................................................................................................3 Art nouveau iseloomulikud jooned................................................................................3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
