Jazz - konspekt (0)

Põhikool - Muusika - Muusikaajalugu

5 VÄGA HEA

Aafrika muusika

Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika.
Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud.
Muusika on meelelahutus , inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid .
Tähtsaim väljendusvahend on rütm .
Laulud on lühikesed . Koori ja eeslaulja vaheldus.
Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia , responsoorne laulmine , ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon .
Muusikainstrumendid :

idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere)

kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora)

membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid)

aerofonid - puhkpillid
Jazz -muusika põhijooned

Improvisatsioon
Kõlavärv e tämber
Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd . Koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid . Soolopillideks on kornet , trompet , saksofon , klaver , klarnet , vibrafon või tromboon . Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass , löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot).
Rütm.
Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia : madaldusi ei kasutata.
Akordijärgnevused

Eelkäijad

Sündis 1900. paiku Ameerikas.
Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone.
Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid)
Improvisatsioonilisus.
Eeslaulja ja koori vaheldumine .
Vaba rütmitunnetus.
Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima.
Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus .

Ragtime

Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915.
Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides.
Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged.
Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon).
Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos.
Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks.
Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse.

Bluus

Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides.
Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul.
Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt.
Blue notes, nukker alatoon
Oluline roll improvisatsioonil
Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil.
Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana
Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King

New Orleansi jazz

Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi.
Kujunes 20.saj algul kuni 1917.
Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel.
Orkestrid.
Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne.
Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil).
Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid
Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.
Ajajooksul lisandus klaver .
Muusika sündis kohapeal. (ei noteeritud)
Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon.
Louis Armstrong - säravaim muusik , kornetist- trompetist
Joe “King” Oliver
Jelly Roll Morton

Dixieland

Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul.
Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz.
Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud.
Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid).
Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad .
Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle.
Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama.
Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga.
Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid.
Tänini populaarne stiil.
Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917. aastal New Yorgis esimesed jazz’i-palad.
Tuntumad ansamblid : New Orleans Rythm Kings, Louis Armstrongi All Stars Orchestra.
Tom Brown kasutas esimest korda 1915. aastal oma orkestri iseloomustamiseks sõna jazz ning tõi selle kõnepruuki.
Ülim hitt 1917. Nick La Rocca “Tiger rag” 20. sajandil.

Chicago jazz

Tekkis 1920. aastate algul, pärast seda, kui USA astus I maailmasõtta (New Orleansi meelelahutusasutused Storyville’is suleti, Chicagost sai uus jazzi -pealinn).
Tänu dixielandi salvestamise võimalusele levis see laialt, lisaks saabus 1920. aastatel bluusi tippaeg, misjärel need kaks stiili põimusid üha rohkem.
Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda proovisid matkida valged keskkooli noored, mis pani aluse Austin High School Gang’ile, millest sai noorte talentide ja muusikastiili taimelavaks.
Suur tähtsus on soolodel ja pillimehe virtuoosus.
Kollektiivsete soolode asemel said põhiliseks võtteks break’id, kus orkester vaikis improvisatsiooni ajal.
Marsilik rütm asendus sujuvamaga, sarnanes pigem bluusile kui ragtime’ile.
Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol.
Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman .
Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule).
Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari.
Jazz tungis meelelahutusse.
Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman , kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt.
“ Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924.
Whitemani orkestriga hakati kasutama mõistet “sümfooniline jazz”.

Sving

Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks.
Kuldaeg kestis u 1935-1945.
Svingiga saavutas jazz suurima kaubandusliku edu.
Esimene jazz-muusika stiil, mis levis väljaspoole Ameerika Ühendriike.
“Nelja löögi jazz” e rõhud paigutuvad kõigile neljale löögile.
Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika.
Meloodiad originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest.
Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid).
Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele.
Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest.
Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule.
Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult.
Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik.
Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald .
Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile.

Bebop

Püüti taaselustada New Orleans’i stiili.
1940 ja taassündis 1970.
Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks.
Modernse jazz’i algus.
Keerukas meloodia, impro , rütmi ja harmoonilise plaaniga.
Kiired, puhangulised improvisatsioonilõigud.
Ansamblisse kuuluvad saksofon, trompet, klaver, kontsabass ja löökpillid.
Off-beat’id (natuke närviline).
Hüljati korduvad mudelid.
Rütmigrupp hakkas mängima juhuslikke ebaregulaarseid aktsente.
Meetrumit hoidis pizzicato’s mängiv kontrabass.
Dizzy Gillespie (bebop’i rajaja), Charlie Parker, Ella Fitzgerald

Cool jazz

1950 kujunes välja bebop’ist.
Võrreldes bebopiga rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum.
Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm.
Ebatavalised pillid ( oboe , flööt, vibrafon jt).
Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule.
Mitme helistiku samaaegne kasutamine ja kindla helistiku puudumine.
Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet

Hard bop

Hard- raske, vali
Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazzile.
Võib käsitleda kui bebopi traditsioonide taaselustamist.
Ühendab endas rhythm’n’ blues ’i, gospelit, bluusi ja mustanahaliste soovi taaselustada jazz’i afroameerika algeid.
Iseloomulik: kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis.
Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid.
Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet)

Free jazz

1960. loobuti impro traditsioonidest.
Puudub kindel vorm ja taktimõõt
Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele
Esituskoosseisud väiksed
Cecil Taylor, Ornette Coleman , John Coltrane

Jazz rock

Tekkis 1969. aastal
Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam .
Aka fusion (sulamine).
Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving.
Saavutas kaubandusliku edu noorte seas.
Nii akustilised pillid kui ka süntesaator , elektriklaver, elektrikitarr , basskitarr jne
Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne
Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel.
Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni
Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite kasutamine.
Keskne figuur: Miles Davis.
Teisi: Herbie Hancock , Weather Report, John McLaughlin.
Üks jazz muusika enimmüüdud plaate on Miles Davise “Bitches Brew” 1970.

Jazz 20. sajandi lõpul ja tänapäeval

Stiililine mitmekesisus , stiilipiiride ületamine
1960. a hakati taasavastama oma juuri rahvuskultuurist
Kasutades erinevate maade rahvamuusikat sündis world jazz
1980. a taasavastati sving ja bebop ja kujunesid ka uued stiilid

Free funk

Jazz-rocki järellainetus
Tantsuline, jazz-rocki rütmid ja free jazzi vaba improvisatsioon
Ornette Coleman

No wave

Müramuusika
Eesmärk: publiku sokeerimine
Ühendab endas loendamatult palju stiile, ka punk ja maailmamuusika
John Zorn , James Blood Ulmer, ansambel Defunkt.

Hiphop -jazz

Hiphopist üle võetud funk’ilikke rütmifiguure.
Kasutatakse sämpleritega kopeeritud katkeid erinevate aegade jazz’i salvestustest.
Ansamblid Gang Starr , US3, The Roots

New Age jazz

Lõõgastav, meditatiivne.
Elektroonilised instrumendid .
Dave Liebman, Kenny G

Acid jazz

1990.
Aeglane, tantsuline.
Segunenud soul, funk, hiphop ja sving.
James Taylor Quartet.

New traditionalism e neobop.

Proovib jazz’i viia tagasi bebop’i ajastusse.
Wynton Marsalis.

Smooth jazz

Ajaviiteline, lõõgastav ja rahustav instumentaalne taustamuusika .
Tantsuline, peamiselt stuudios toodetud.
Boney James, George Benson.

Nu-jazz

2000-
House-muusika, elektroonilise tantsumuusika ja jazzi elementide sümbioos.
Peetakse ka acid jazz’i järeltulijaks.
Cinematic Orchestra

Drum’n’bass jazz

Segu elektroonilistest bassirütmidest ja improvisatsioonist.
Kasutavad paljud muusikud
Herbie Hancock, Courtney Pine, John Coltrane

Jazz-muusika Eestis

Jõudis Eestisse 1920.aastatel.
Esimene avalik jazz-muusika kontsert toimus 1936.aastal Estoias - Priit Veebeli juhatusel.
Algul halvustati jazzi.
Enne II maailmasõda viljeles üle maailma levinud svingi orkester Kuldne Seitse .
Selles osalesid Boris Kõrver ja Raimond Valge.
Raimond Valgest kujunes eesti jazz-ja popmuusika legend.
Pärast II maailmasõda innustasid Eesti muusikuid Ameerika filmid ja nendes esitatud jazz-muusika.
Bigbänd Merry Pipers.
Ansambel Rütmikud.
Külma sõja ajal keelustati jazz.
Eesti Raadio jazz-orkestr nimetati ümber Eesti Raadio Estraadiorkestriks.
Jazz muusikute tegevus kolis nö põranda alla.
Uno Naissoo loodud Swing Club.
1950. Muutus asi leebemaks. (jazz-ansambel Kevad, Stuudio 8, Mickeys jne)
1960 muutusid regulaarseks Tallinna rahvusvahelised jazz’i-festivalid.
Charles Lloydi kvartett tekitas pahameelt ja Moskva keelas Tallina festivalide korraldamise pikkadeks aastateks.
1970 hakkasid paljud tegema hoopis rock- ja popmuusikat.
1978 Tbilisi jazz’i festivalil said Eesti muusikud suure publikumenu osaliseks .
Juhtivate jazz-muusikute hulka kuulusid: Helmut Aniko , Tõnu Naissoo, Lembit Saarsalu jt.
1980 algusest on olnud jazz Eestis populaarne.
Alustas tegevust Tudengijazz.
1990 iga-aastane Jazzkaar. Peakorraldaja Anne Erm.
Eestis saab omandada pop-ja jazz- muusikalist haridust.
Eesti jazz-muusikud esitavad väga palju erinevaid stiile.
Villu Veski (saksofon)
Toivo Unt (bassist)
Kadri Voorand , Siiri Sisask
Estonian Dream Big Band, Modern Fox

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 27 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

turnon Õppematerjali autor

jazz muusika rütm impro meloodia orkestr pillid trompet jazz muusika saksofon kõla sving orleans kitarr bebop

Sarnased õppematerjalid

docx

Jazz

rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire

Muusika

doc

Jazz muusika

Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus)

Muusikaajalugu

doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU

Muusikaajalugu

docx

JAZZ-muusika

JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis

Jazzmuusika

pptx

Chicago jazz

New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus

Jazzmuusika

odt

Jazz muusika

Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.......

Muusika

docx

Hard Bop

Hard-Bop Cooli juurest tagasitulek bebopi esteetika juurde. SArnaneb cool jazziga, kuid rütmika on tugevdatud (kõige tähtsam). Ideed tulevad Rhythm&Blues-ist, kus trummar rõhutab off-beati ja gospelist. Trummar oli enne olnud muusikute sõber, nüüd sai ta võrdväärseks partneriks. Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisatsioon John Coltrane (1926-1967) Tenorsax, sopransax Väga raske lahterdada. Muusikaharidus klarnet, mellofon 15-a. altsax, kool pooleli. 1945. a

Muusika

Rohkem sarnaseid