Aravete Keskkool ORKESTRILIIKUMISEST XIX SAJANDIL Referaat Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest....................................................................................................................8 3.1 D.O.Wirkhaus....
Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad kaasmaalased dirigendid kui ka paljud suured maestrod mujalt maailmast. Orkestri ajalukku mahub 300 heliplaadi ja CD salvestust, millest paljud on saanud kõrgemaid rahvusvahelisi auhindu. 2001. aastal arvasid kriitikud kollektiivi Moskva orkestrite kolme parima hulka. Jekaterina Metsetina on maailmas üks andekaim ja säravaim noor pianist. Esineb Venemaa ja Euroopa parimate orkestrite ees. Tal on olnud õnn töötada koos suurte kaasaegsete muusikutega. Seda muusikaelamust on väga raske võrrelda teistega, kuna kontsert oli kõikidest teistest kõvasti üle. See on kindlasti parim kontsert, kus olen kunagi käinud. Esimene päris elamus suurest orkestrist ja muusikast.
hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester.
suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga.
riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika muusikatraditsioonide juurde. Võrreldes svingiga muutus bebop'is meloodiline ja harmooniline
1960-1963 aastatel oli Järvi ERSO* dirigent ja 1963- 1979 selle peadirigent, kuid samas oli ta ka 1963-1975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi ka väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971. aastal võitis Järvi esimese preemia Roomas, Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. Järvi on palju reisinud ning olnud väga paljude erinevate orkestrite peadirigent. 1980. aastal emigreerus Järvide pere USA-sse. 4 1.1 Karjäär 1982-2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 1984-1988 Kuningliku Soti Rahvusorkestri peadirigent (praegu selle audirigent). Ta on olnud ka City of Birmingham Symphony Orchestra esimene külalisdirigent ning aastate jooksul kuni siiani Japan Philharmonic Orchestra peakülalisdirigent Tokyos. 1990. aastast arus Järvi
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjusek...
paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada.
jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt II üldlaulupidu: http://kjt.ee/wp- content/uploads/2014/06/Teine- %C3%BCldlaulupiduTartus-1879.-aastal.jpg Neljapäev, 19. juuni · Kell 8: ilmaliku kontserdi proov · Kell 15: rongkäik · Kell 16: ilmalik kontsert Ressource´i aias · Pidusöök Vanemuise aias Reede, 20. juuni · Kell 10: üksikute kooride ja orkestrite kontsert Ressource ´i aias · Kell 14: kooride võistulaulmine Vanemuise aias Üldlaulupidu täna http://estonianworld.com/culture/estonian-song-celebration-timeline/ Kasutatud materjalid · http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/ (Külastatud: 03.04.2017) · Väljavõte Perno Postimehest: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s335390&nid=12566&frameset=1 (Külastatud: 03.04.2017) · http://www.eesti.ca/jannsen-jakobson-ja-eesti-esimene-uldlaulupidu/a
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus RENESSANSS Tööleht nr. 8 INSTRUMENTAALMUUSIKA ARENG Renessansiajastul hakkab instrumentaalmuusika kiiresti arenema. · 15. sajandil tekkisid väikesed orkestrid, mis koosnesid põhiliselt puhkpillidest. · Need orkestrid mängisid ...koori..-teoseid, sest pillidele veel muusikat ei kirjutatud. · 16. sajandit nimetati ,,...............-sajandiks". Vajadus tantsumuusikat mängivate orkestrite järele oli suur ja seetõttu olid 16. sajandi orkestrid juba suuremad,puhk.- pillidele lisandusid 1) keelpillid 2) klavessiiin. 3) orel. Kirjutatakse juba spetsiaalselt pillidele muusikat. · TANTSUSÜIT mitmeosaline teos, mis koosneberineva karakteritega tantsudest. · Ajastu lemmikpill oli Lauto, sest seda peeti inimhäälele kõige lähedasemaks...................................................................................................................
Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik
Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid mitmed uued professionaalsed teatrid, koorid ning orkestrid. Välja hakati andma palju maailmakuulsaid kirjandus teoseid, ajalehti ning ajakirju. Muusika ja kunsti valdkonnas hakkasid silma jääma just rohkem noored põlvkonnad. Kasvas isetegevuslike kooride ning orkestrite arv. Teatri valdkond arenes esialgu Tallinnas, kus asus kolm kutselist teatrit. Kutselisi teatreid asus ka Tartus, Narvas, Pärnus ja ka Viljandis. Üks silmapaistvamaid neist oli Estonia teater, kus näidendati ka oopereid ja ballette. Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist hakkas Eestis tekkima mitmeid uusi spordiseltse,
Timpan Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pi...
SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level ...
See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r. Romantismiaja orkester Romantismiajal 1830-1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillde areng. Kui 18. sajandil oli taktilöömine põhiliselt continuo-mängija käes, siis orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Salongiorkester Salongiorkester on varieeruva koosseisuga instrumentaalansambel(orkester), millega eelkõige aastatel 18801950 esitati meelelahutuseks nö salongimuusikat. Salongiorkestri funktsioon pärineb 19. sajandi kodanlikest salongidest ja tantsusaalidest. Salongiorkestrite hiilgeaeg oli 1920. ja 1930. aastatel. Pidid Video Video kus on hästi näha kõiki ja saab kuulata muusikat: http://youtu.be/ueJcRmfweSM
Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes kollektiivides: Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso, tsellokvartetis C-JAM ja ka erinevates kammermuusika koosseisudes. Tema suured kogemused olid tunda ka kontserdil, kus ta tõesti väga oskuslikult käsitles pilli. Ka Maarit Saarmäe on end välismaal palju täiendamas käinud ning esinenud solistina paljude orkestrite ees ning andnud ka mitmeid soolokontserte. Saarmäe tegutseb aktiivselt ka kammermuusika erinevates koosseisudes. Andnud ka kontserte Eestis, Soomes, Hispaanias ja lisaks teinud pikaajalist koostööd kontsertmeistrina ETV tütarlastekooriga. Esitatavad palad olid nii pikad, et pianistil oli noodi lehtede keeraja kõrval istumas. Kontsert polnud just kuigi meeleolukas, kuid omas siiski hüpnotiseerivat mõju ja pani esitatavatesse paladesse sisse elama ja süvenema.
Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima
varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks. BigBändi muusika oli Helmuti üks nõrkusi, ta arranzeeris seda ka oma orkestrite tarbeks. Ka on ta erinevates koosseisudes üles astunud Soome, Ungari, Venemaa, Saksamaa, Rootsi, Taani jt. Dzässifestivalisel. Ta oli osaks ka mitmetes teistes ansamblites nagu ,,Baltika", ,,Virmalised", ,,Laine", ,,Fix", ,,New Winds" ja ,,Apelsin". Instrumentaallugue kõrval on Helmut kirjutanud ka mõned laulud, nt ,,Jäälill ja täht", ,,Suur Vanker" jne. millest viimane pälvis Haapsalu ,,Valge daami" lauluvõistlusel aastal 2002 kolmanda preemia. Helmutile meeldis koostööd teha
Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks
gamba mängimisele. Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala
klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides
banzo, trummid. - Ajajooksul lisandus klaver. - Muusika sündis kohapeal. (ei noteeritud) - Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon. - Louis Armstrong - säravaim muusik, kornetist-trompetist - Joe “King” Oliver - Jelly Roll Morton Dixieland - Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised
konservatooriumis klaveri erialal, Julius Epsteini käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini ülikooli veel filosoofiat ja ajalugu õppima. Samal ajal töötas ta muusika õpetajana ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse alles 10 aastat peale konservatooriumi lõpetamist. Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880. aastal alustas Mahler tööd dirigendina suveteatris Bad Hall ning peale seda järk- järgult suuremates ooperimajades. Ljubljana aastal 1881, Olomouc aastal 1882, Viin ja Kassel aastal 1883, Praha 1885, Leipzig 1886 ning Budapest 1888. Tema esimene pikaajaline töösuhe oli Hamburgi ooperimajas 1891- 1897. Selle aja sees sooritas enesetapu tema noorim vend Otto.
Hiina kultuur Triin Kalmus 10H Suurehitused Üks suurim ehitis on meile tuntud Hiina müür. Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. Müür ehitati selleks, et kaitsta Hiina piire põhjas elavate metsikute suguharude eest. Teine suurehitis on Suur Hiina kanal. Kanali eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hiina lõunapoolsete riisikasvatuspiirkondadega. Kanali pikkuseks 1794 kilomeetrit. Hiinlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus. Hiina müür Hiina kanal (Hangzhoust Pekingini) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kolmas tase ase Neljas tase Kolmas tase ...
EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne
Nimelt muutuvates taktimõõtudes ja rütmides on kujutatud Mahleri tütreid hoogsas mänguhoos. Sisaldades nii rahulikke hetki kui ka õdedevahelisi pingeid. Mainimata ei saa ka neljandat osa , mis vaatamata oma pikkusele, üle 25 minuti, suutis pinget kasvatada viimaste hetkedeni, mis tõid kaasa siiski traagilise lõpu. Esitamise seisukohast, ei ole Gustav Mahleri teosed kindlasti kerged, võib-olla just selle pärast on tema sümfooniad kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite repertuaaris, näiteks Berliini filharmoonikud mängivad pidevalt Mahlerit. Lisaks oma keerulisusele on selle sümfoonia esitamiseks vaja ka väga suurekoosseisulist orkestrit. Nimelt on vajalik lausa 8 metsasarve ja 6 trompetit. Vaatamata selle teose nõudlikule iseloomule sai ERSO sellega väga hästi hakkama, eraldi mainiksin ära vapustavad bass-klarneti soolod mida mängis Meelis Vind. Väga hästi kõlasid ka metsasarvesoolod Vigo Uusmäe esituses 3. osas . Meeldivalt üllatas
- Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunsti.muuseum ja Kunstihoone. Muusika : - Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. - Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreerid. - Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. - Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja nüüd tahtsid nad saada tasu kannatuste eest. USAs ja rikkamates Euroopa maades ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega tugevnesid sidemed linnade ja maakondade vahel. 9
Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatust. Näiteks kas muusikat mängitakse väga vaikselt või väga tugevalt. 8.Missugused muutused tulid orkestrite kõlapilti? (Vt eelmist küsimust) Romantismis oli dünaamiline võimsus palju suurem, heli jõuline liikumine vaikse ja valju vahel. 9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessan...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külm...
Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele
Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusi...
muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon. Valitsuse roll Valitsuse kultuuripoliitikat täidab kultuuriministeerium. Riik toetab pärimuskultuuri programmide ja ürituste rahastamisega. Rahvakultuuri keskus koordineerib riiklikke kultuurialaseid programme ja UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konvektsiooni rakendamist. Rahvakultuuri toetusprogrammid Laulu - ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusika - ansamblite tegevus - toetuse programm Koori - ja tantsujuhtide mentorite programm Rahvakultuuri maakondlikud toetused Folkloori ja pärimusmuusikafestivalide toetused Rahvusvaheline tähendus Eesti rahvakultuur on andnud põhjust maailma suurorganisatsioonile UNESCO- le kaitse alla võtta meie kultuuriruumis olevaid järgnevaid väärtusi: Kihnu kultuuriruum Eesti Laulu- ja tantsupidude traditsioon Seto leelo taotlus Sport
lauludega. Ometi olid Uue Maailma pinnal tekkinud afro-ameerika spirituaalid omapäraseks jätkuks õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. neile tavandilistele ja usulistele traditsioonidele, mida neegrid olid pärinud oma aafrika esivanemailt ja Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu kust võrsus jazzmuusika. püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem Aafrika suguharude vahelises võitluses oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil jumalad
seal. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra sallivamad kui inglased ja ameeriklased. Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. -3- Ragtime Vaidlusi on esile kutsunud ragtime'i umbkaudsed sünniaastad: arvamused kõiguvad 1870-ndate ja
pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa lauludest, eestikeelse tekstiga. Ainsad eesti laulud olid Aleksander Kunileid'i ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Dirigentideks Jansen (korraldaja) ja Kunileid. II üldlaulupidu toimus 1879 Tartus. III üldlaulupidu toimus 1880 Tallinnas. 14-st laulust olid 7 eesti heliloojatelt.Laulupeod kestsid 3 päeva. I päev vaimulikud laulud, II päev . ilmalikud laulud, III päeval kooride ja orkestrite võistlused. 19. saj II poolel algas seoses esimeste laulupidudega eestlaste rahvuslik ärkamine ehk ärkamisaeg. Taasärkamisaeg . 1987 lõpust kuni 1990. 1987 aastast Tallinnas öölaulupeod, ,,laulev revolutsioon".Koos laulmine on olnud eestlastele väga oluline ja omane. Rasketel aegadel on saadud laulust tuge. Lauldes saab ka sõna suurema jõu. Aleksander Saebelmann Kunileid (1845-1875) Tema kaks laulu olid I üldalulupeol ainsad laulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani".
koolikohustus, koolivõrgu laiendamine, uued eestikeelsed õpikud, kutsehariduse edendamine, eestikeelne kõrgharidus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Teadus-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool.1938 avati Eesti Teaduste Akadeemia. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste edendamisele Kirjasõna-eestikeelsed trükised muutusid üldkättesaadavaiks, Eesti Entsüklopeedia, kasvas ajalehtede ja ajakirjade arv Muusika-esimene ooper, kasvas kooride, orkestrite arv, kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon Kunst- 1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst-teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio"
Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi 5.01.1980), Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik sõna, jagus aega pärida töö või perekonna järele, rääkida mõni uudis või anekdoot. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna
E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt. F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. Igale pillile olid ette kirjutatud tabulatuur- noodikiri ( noote asendavad numbrid või tähed). Tänapäeval kasutatakse ka mõningate orkestrite puhul tabulatuuri nt jazzi mängimisel. G)missa osad- Kyrie Eleison (ole õnnistatud), Gloria (ülistus), Credo (usun sinusse), Sanctus (püha), Benedictus , Agnus Dei (jumala talleke). H)esimene konservatoorium oli The Accademia Nazionale di Santa Cecilia (National Academy of St Cecilia). Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano).
mõnisada meetrit kalmistust eemal, alustas orkester rütmilist muusikat. New Orleansi puhkpilliorkestrite mäng erines tunduvalt nende Euroopa ametivendade omast. See oli kõlalt räme ja kooskõlaliselt tahumatu, sest igas orkestris oli neid, kes ei tundnud nooti ja mängisid kuulmise järgi. Pealegi püüdsid mustad puhkpillimängijad saavutada tooni, mis meenutaks inimhäält. Märkimisväärne oli nende orkestrite rütm. Nad lähtusid Aafrika muusikale omasest ühtlasest pulsist. Sellele lisandus aegamööda off-beat. Lisaks rütmilisele omapärale, pillimehed improviseerisid. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
