JAZZMUUSIKA AJALUGU (0)

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Table of Contents

EESSÕNA 2
ARENGULUGU 3
TÖÖLAULUD 5
SPIRITUAALID 7
BLUES 9
MINSTRELITE ETENDUSED 12
RAGTIME (~1890) 13
NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must 15
DIXIELAND (~1920 I pool) valge 18
CHICAGO JAZZ (~1920 I pool) 20
SWING (~1930) 22
BEBOP (~1940) 24
COOL JAZZ(~1950) 27
HARDBOP 29

EESSÕNA

See või teine muusik , keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt – mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis ’e, kes alustas bebop’iga ja lõpetas fusion ‘i ning hip-hop‘iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ’ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop’I kuningas ja nõ selle looja alt- saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika . Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust , et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha.

ARENGULUGU

Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506 ), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud.
Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani ( isad - palverändurid), kes 1620 . aastal koos perekondadega purjekal “Mayflower” saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul.
Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus , terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõuna- aristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid.
Uus- Inglismaa ja lõunaosariikide olustikus kõlav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk täpsemini anglokeldi (iiri, šoti, walesi ) päritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest . Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast.
Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel.
Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori.
Oli ka organisatsioone, kes ostsid üles orje, sihiga õpetada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi müüa. Sealsed õpilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mõjud välja peksti. Orjadele õpetati peamiselt keelpillidel mängimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende järeltulijaid võis aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid . See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- väikesed puhkpilliorkestrid.
Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust , mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus - afroameerika muusika.

TÖÖLAULUD

http://www.youtube.com/watch?v=1JtD_YpyXYU
Ameerika pinnal sündinud afro- ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel. Aafrikas on säilinud töid saatva rahvamuusika esialgne ergutav mõte. Euroopa rahvaste folklooris pole töölaulud kunagi mänginud säärast organiseerivat ja kaasakiskuvat osa, nagu seda võib tähele panna Aafrikas. Tavaliselt laulavad töötajad ise, vahel aga on nende juures isegi spetsiaalne koor, kes saadab tööd laulu, käte plaksutamise ja jalgade trampimise või ka trummidega. Seda neegrite põlist harjumust märkasid ka nende ameerika peremehed ja leidsid sellele tööjõudlust ning kasumeid tõstva rakenduse oma istandustes ja mujalgi.
Nii tekkisid aja jooksul erinevates olukordades aafrika töölaulu paljud ameerika teisendid:

• plantation songs – istandustelaulud
  

Link : http://www.youtube.com/watch?v=wARzIY07VnQ , Link: http://www.youtube.com/watch?v=ubvYEL5Ntbg

• chain gang songs- aheldatud vangide töölaulud
  

Link: http://www.youtube.com/watch?v=C-zlSq4mWiE&feature=related , Link: http://www.youtube.com/watch?v=4G5KtQynWvc ,
Link: http://www.youtube.com/watch?v=9ch5IWTavUc&feature=related

• shanties (chanteys)- meremeeste laulud
  

Link: http://www.youtube.com/watch?v=fpLYKkfw_D8 , Link: http://www.youtube.com/watch?v=nPIcwFKrTus ,
Link: http://www.youtube.com/watch?v=xsLL2bmLgfg

• hollers- helletused
  

Link: http://www.youtube.com/watch?v=ajSEpNj21Cs , Link: http://www.youtube.com/watch?v=fjv0MYIFYsg

• sounding calls- lootside hüüded
  
• street cries- tänavakaubitsejate hüüded
  

Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm).
Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger . Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid.
Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: “Üheksajalane labidas”, “Pressi seda
puuvilja”, “ Issand , see puit peab veerema”, “Töölõpu laul”.
Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt- kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus- hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga.

SPIRITUAALID

Aafrika suguharude vahelistes võitlustes oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. Selles peitus loogika, sest kaotus näitas, et vastase jumalad olid tugevamad ja vanu, häbistatud jumalaid polnud vaja austada.
19 sajandil hakkas neegrite eraldumine nn. segakirikutest (need hõlmasid nii valgeid, kui mustanahalisi). Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone.
Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia , meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest).
Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem- off- beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada.
Peale sprirituaalide, milleks on nimetatud ka kogu afro ameerika muusikat, eksisteeris veel erinevaid stiile või vorme( Mahalia Jackson, Nat King Cole jne.):

• gospel songs (evangeeliumilaulud)
  
• moans (kaebed)
  
• shouts (hõisked)
  
• sermons ( jutlused )
  

Selleaegsete kirikulauludega, olnud need siis evangeeliumilaulud või kaebed, otsiti väljapääsu mustas maailmas olevatest raskustest. Otsiti lohutust maapeal olevatele piinadele, mis on saanud osaks tänu valgete inimeste toodud orjusele. Nende lauludest tuleb välja, et nende jaoks on ristiusus eksiteeriv Jumal mitte kõrgel taevas, vaid pigem meie juures maapeal ning kõigi meie tavaliste inimeste sarnane.
Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inimlik kurbus paljudes kauni meloodiaga spirituaalides (“ Nobody knows the trouble I see” - “Keegi ei tunne mu muret”). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste : “Vana saatan on toimekas vanamees , ta veeretab kive mu teele, issand Jeesus aga on mu südamesõber, tema veeretab need jälle minema.”
Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. 1663- 1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Juba 19 sajandi viimasel kolmandikul jõudis spirituaal kontserdilavale.
MUUSIKA KUULAMINE :

Nat King Cole – I Want To Be Ready (Every Time I feel The Spirit , 1959 ) Vinüül

Nat King Cole – Ain’t Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül

Nat King Cole – Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül

Mahalia Jackson – Walk In Jerusalem ( Greatest Hits) Vinüül

Mahalia Jackson – Nobody Knows The Trouble I’ve Seen (Greatest Hits) Vinüül

BLUES

Kõigist ameerika olustikus levinud afro- ameerika muusikalistest vormidest on BLUES jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on algselt(sel ajal ka eranditult) soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.
Blues tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt see suur vabanemine, millest töölauludes ja spirituaalides räägiti. Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa suured nälgimised, mis viisid lausa surmani. Orjadel ei olnud enam garanteeritud peavaru ja süüa ning nende saadud tulu kattis vaevu -vaevu kulud. Suureks probleemiks oli juba selleaegne vägivald needrite vastu, kuna nüüd ei kaitsnud keegi(isegi mitte valge mees) musta meest. Olgugi, et ei olnud enam orjust, ei olnud ka mingisuguseid õigusi. Töölauludes ja spirituaalides lauldud lootus asendus kurbade nutulauludega neegrite raskest elust.
Bluesilaulude sisuline karakteristika peitub tegelikult sõnas blues, mis tähistab ameerika neegrite dialektis nukrat, raskemeelset meeleolu. Seega on blues eeskätt kaebelaulu, milles kurdetakse igapäevaelu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaesel inimesel iialgi puudu ei tule. Siiski on bluesides ka sarkasmi, huumorit, lüürikat. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega.
BLUES:

• Vormiliselt koosneb klassikaline blues 12 taktist.
  
• Olulisteks astmeteks on I( Toonika ), IV(Subdominat) ja V( dominant ).
  
• Akordideks on „dominant“ funktsiooniga akordid . I 7, IV 7 ja V 7. Struktuuriline ehitus: s.3, v.3 ja v.3
  
• Arhailine blues koosneb 3 eelpool nimetatud akordist: I 7, IV 7 ja V 7.
  
• Jazz blues’I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet.
  
• Vastav dominantide liikumine annab vastava mažoori ja minoori vahelise tunnetuse . Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor…?!
  

Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix ’it, Nirvana’I, Louis Armstrong’I Miles Davis’t, Pink Floyd’I, James Brown ’I, Frank Zappa’t jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema. Jimi Hendrix oligi Blues ja Beatles , millest tuli hiljem Rock and Roll on tegelikult ju blues. Peale Ameerika kodusõda hakkasid mustad liikuma maalt linnadesse, et leida tööd. Orjus oli kaotatud , nüüd oli vaja leiba teenima hakata ja ise endaga läbi saada. Mamie Smith lindistas 1920 aastal plaadile esimese teadaoleva Bluesi, milleks sai „ Crazy Blues“. Seda lugu saavutas suur edu ja peale seda hakkasid sellised artistid nagu Bessie Smith ja Louis Armstrong bluesi lavale tooma . Mr. Armstrong segas seda jazz‘iga ja saigi midagi uut.
Blind lemon Jefferson hakkas peale seda ka maailmale pakkuma uut sorti muusikat milleks sai Delta / Country Blues ning inspireeris sellega ka kõikki teisi kitarriste. Ühtlasi sai temast ka kuulsaim pile blues’I kitarrist . See uus muusika jõudis ka peale Missisippi ka Kansasesse, kus selle eestvedajaks sai Count Basie. Tema oli selle aja suurimaid bigbandi arendajaid. Peale Kansase jõudis blues ka New York ’I, kus bluesi kuningannakas tituleeritud Billie Holiday viis sisse jazzilikumad maneerid ning blues sai veelgi suurema kuulsuse.
Ühesõnaga blues sai väga suure osa jazzist endale ning nad hakkasid koos eksisteerima .
Blues arenes aga omasoodu edasi ning arenesid välja omakorda erinevad stiilid:
Delta( Charley Patton, Tommy Johnson , Robert Johnson, Willie Brown jne) ja Lousiana(Jamer Brooker , Guitar Slim , Dr John jne) bluesile lisandus elekter ja sellest said alguse Chicago( Muddy Waters , Willie Dixon, Jimmy Reed , Buddy Guy, Ottis Rush jne) ja Texas (Blind Lemon Jefferson, Blind Willie Johnson, Johnny Winter jne) blues. Kõik arenes samamoodi nagu hakkas arenema jazz ning nad tegid seda ka osati ka käsikäes. Tekkisid veel mitemed erinevad bluesi valdnonnad nagu näiteks Britti Blues, kelle eestvedajateks olid Eric Clapton , The Rolling Stones, Yardbirds(Eric Clapton, Jimmi Page – Led Zeppelin , Jeff Beck ) ja Rhythm and Blues, mille kuulsaim artist oli Kindlasti Ray Charles. Edasi kujunesid bluesist välja veel sellised artistid nagu Jimi Hendrix, Led Zeppelin, Carlos Santana,
Stiililiselt on Blues palju rikkam ja värvikam, kui meie praegu tunnis võtame. Kuna vastav tund on Rütmimuusika ajalugu ning pigem Jazzmuusika ajalugu siis peab tegema valikuid . Blues on olnud vajalik et sai kujuneda jazz ja pop ning kõik muu. Kuid on ise infoküllasena vägemalt sama mahukas, kui jazzmuusika ajalugu ise.
„I spent most of my teens and early twenties studying the blues – the geographyof it and the chronology of it, as well as how to play it, “ Eric Clapton
MUUSIKA KUULAMINE:

Mamie Smith – Crazy Blues ( http://www.youtube.com/watch?v=OiJrBgbwsJw )

Bessie Smith – St Louis Blues ( http://www.youtube.com/watch?v=jNWs0LsimFs )

Louis Armstrong and his All- stars – Back o’town Blues (Take It Satch) Vinüül

Louis Armstrong – St. James Infirmary ( Gold Standard Series, 1957) Vinüül

Louis Armstrong – West End Blues (New Orleans to New York, 1957) Vinüül

Robert Johnson – Crossroads ( http://www.youtube.com/watch?v=Yd60nI4sa9A )

Blind Lemon Jefferson – Black Snake Moan ( http://www.youtube.com/watch?v=h3yd-c91ww8 )

Billie Holiday – The Blues are Brewin‘ ( http://www.youtube.com/watch?v=bWtUzdI5hlE )

The Bleatles – Can’t Buy Me Love (A Hard Day’s Night , 1964) Vinüül

The Rolling Stones – Little Red Rooster 1965 ( http://www.youtube.com/watch?v=iiFnleuNULQ&feature=related )

MINSTRELITE ETENDUSED

Huvitav nähtus Ameerika Ühendriikide muusikaelus oli ameerika rahvalike rändmuusikute, nn. Minstrelite tegevus, mis sai alguse juba 18 sajandi lõpul ja kujunes välja 19 sajandi keskpaigaks kui kindlate traditsioonidega olustikuline teatrikunst. See ühendas endasse koomilise sisuga sõnalist ja muusikalist ajaviidet. Nende nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad olid tuntud menestrel ’idena.
Minstrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine . Alati ei olnud see naeruvääristav vaid pigem ajaloolise toega. Kuna mustada olid siiski nõ alamrass , siis huumor ja naeruvääristamine ei kadunud kuskile. Valged tõid välja mustade olemuse vägagi detailselt, võib õelda, et tänu sellele me mäletame ning saame sellest hetkel nii täpselt rääkida. Seega, kui afroameerika muusika puhul sobitasid mustanahalised end valgete muusikakultuuri, siis siin üritasid valged ameeriklased pakkuda mustade muusikat.
Miks valiti just neegrid nendeks, keda jäljendada. Põhjus ei olnud ainult nende nõrkuses. Selle aja ühiskond hoolis väga rõhututest ning selle all kannatasid enamus afro-ameeriklasi ning valgetele pakkus vägagi huvi needrite tantsud ja laulud ning üleüldiselt kultuur. Nende miimika oli ka elevam, kui valgel inimesel(see tundub muidugi nii just meile valgetele). Kuid arvatakse, et neegrite miimika arenes välja just selle pärast, et nad pidid keel oskamatuse tõttu palju füüsiliselt šestikuleerima. Üks kuulsamaid Minstrelite lugude kirjutatajaid oli Stephen Foster . Teda võib pidada ka esimeseks pop-muusika heliloojaks või produtsendiks. Paraku jäi autorlus tol ajal tahaplaanile, sest ettevõtja omas kõiki õigusi peale ostu. Seega polnud mõtet autoreid ka avaldada. Ning laule korjati nõ kõikjalt. Nende etenustest sai äri ning liikusid suured rahad. Jazzmuusikuile oli kasu neist sellepärast, et paljud neist said sel orkestrites praktikat.
MUUSIKA KUULAMINE

Ray Midleton - I Dream of Jeanie, writen by Stephen Foster(Mintrelite etendus) ( http://www.youtube.com/watch?v=6NqbxQw0rdY )

Al Johnson – Oh, Susanna, written by Stephen Foster(Minstrelite etendus) ( http://www.youtube.com/watch?v=EYWmBaVcNYg&feature=related )

RAGTIME (~1890)

Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime’ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi .
Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk’ i tantsurütme ja istandustes levinud bandžomängu tehnikat . Tekkis hulk ragtime’ i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud žanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga , mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two- Step ja Slow drag .
Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime’i pala – rag’i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harmooniat “ bass - akord- bass- akord”, paremas käes on tugevasti sünkopeeritud meloodia. Ragtime’i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks ragtime band . Kuigi suur osa ragtime’i heliloojatest kuulusid valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntuimaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin (1868- 1917), kelle “ Maple Leaf Rag(1899)” on tänapäevani populaarne. Tema mäng oli pigem eurooplaik ja seda võib tõdeda ka faktist, et ta on kirjutanud 2 ooperit.
Ragtime’I nõ loojaks peetakse meest nimega Ernst Hogan, kes oli ka ühtlasi esimene afro-ameeriklasest mees, kes jõudis Broadway lavale. Tema algseks tööks oli Minstrelite orkestrites tantsija , humorist ja muusik. Tema mõtles välja nime Ragtime.
Väga tähtsaks meheks sai aga ka Jelly Roll Morton , kes astus välja helilooja poolt ette antud materjalist ja hakkas kirjutatud teemadel varieerima , improviseerima. Teemad olid valdavalt tema enda omad või vähemalt inspireetitud ragtime’st. „Mina leiutasin 1902 aastal jazzi“, Jelly Roll Morton, kuid nimekaardil oli Ragtime looja. Kumbki väide ei ole 100% õige. Tema pugul tõdeme, et esimest korda on muusik või tema interpretatsioon olulisem, kui helilooja poolt kirjutatud materjal( kaudselt ).
Ragtime mõjutas edaspidi väga paljusid erinevaid jazz muusikuid ja eelkõige klaverimängijaid. Jelly Morton viis oma mängi välja kuni 1920 aastate Chicagosse, kus Willie Smith, Fats Waller ja paljud teised hoidsid kõrgel Ragtime lippu.
Ragtime on tuntud ka kui marsi muusika, milles on prohkem sünkopeeritud rütmi ja veidi afro-ameerikalikum stiilitunnetus. Ragtime’s puudub improvisatsioon .
MUUSIKA KUULAMINE:

Scott Joplin – Maple Leaf Rag ( http://www.youtube.com/watch?v=57DCa6cboHA )

Jelly Roll Morton – Finger Breaker ( http://www.youtube.com/watch?v=RYMArK1f7wU )

Duke Ellington – Bigle Call Rag ( http://www.youtube.com/watch?v=REFxKuFXBQo )

NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must

New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased , olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid Ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu- müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused.
Enamasti jõukamad segaverelised kodanikud, kreoolid (indiaanlase ja valge järeltulija), pidasid endast eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit.
Ka orjadele anti selles vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust. New Orleansi elanikud laulis briti rahvalaule, tantsisid hispaania tantse, mängisid prantsuse tantsu- ja balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. See oli väga musikaalne linn.
Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt “surnuks mängida”, hiljem aga viidi rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivad orkestrid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. Tavaliselt asusid orkestrid sel puhul suurel lahtisel vankril või hiljem veoautol, mille tagumisele avatud luugile pandi tromboonimängija , et ta oma pilli pikka kulissi välja tõmmates teisi mängijaid ei segaks.
Primitiivsed jazz orkestrid leidsid kasutust mängides ka matustel. Kuni surnu mulda sängitamiseni toimus kõik vajaliku tõsidusega, kuid tagasiteel alustas orkester rütmilist muusikat. New Orleansi puhkpilliorkestrite mäng erines tunduvalt nende Euroopa ametivendade omast:

• See oli kõlalt räme ja kooskõlaliselt tahumatu
  
• Igas orkestris oli neid, kes ei tundnud nooti ja mängisid kuulmise järgi.
  
• Pealegi püüdsid mustad puhkpillimängijad saavutada tooni, mis meenutaks inimhäält.
  
• oli nende orkestrite rütm. Nad lähtusid Aafrika muusikale omasest ühtlasest pulsist.
  
• Sellele lisandus off- beat.
  
• Lisaks rütmilisele omapärale, pillimehed improviseerisid.
  

New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon , puupillidest klarnet , rütmi eest hoolitsesid tuuba , bandžo ja trummid ja hiljem asendati tuuba, bandžo ja kornet jazzorkestris kontrabassi, kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver . Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet , klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit . Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi.
Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides (itaalia k. improvisazione- ettevalmistamatult millegi tegemine), kusjuures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale . Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hot solo ’ks (kuum soolo ).
Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema,
seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega.
TEEMA – SOOLO – SOOLO - …(HOT) - TEEMA
New Orleansi jazzi väljapaistvaim muusik oli kornetist- trompetist Louis Armstrong (1900- 1971 ). Oma noorusaastad veetis ta Mississippi suure sadama möllus, kreooli kvartalis . Ta saadeti internaat kooli, kui ta uue aasta vastuvõtmisel paukpadrunitega kõmmutas. Sealses koolis sai temast laulja koorikoolis, mis esines matustel ja pidustustel. Omaesimesed muusikalised näpunäited sai Louis kooliorkestri juhatajalt vanal lömmis kornetil. 1922 aastal läks ta Chicagosse, et liituda King Oliver’i ansambliga .
Selle orkestri liikmed olid esimesed neegermuusikud , kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat. Kaks aastat hiljem alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga “Hot Five ” ja saavutas kohe suure menu . Tema teeneks oli, et jazzist sai solistide muusika. Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti, trompetimängu ja laulu vahel.
MUUSIKA KUULAMINE
1. George Lewis New Orleans Jazz Band - Mahogany Hall Stomp ( http://www.youtube.com/watch?v=jCdWvCblaW8 )
2. King Oliver Jazz Band – St. James Infirmary ( http://www.youtube.com/watch?v=4w6RomPNgPw )
3. Louis Armstrong Hot Seven - Wild Man Blues ( http://www.youtube.com/watch?v=xO3k-S_pqK4 ) Vinüül

DIXIELAND (~1920 I pool) valge

New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg . Valgete orkestrid tegutsesid samaaegselt mustadega orkestritega.
“Papa”- Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa. Juba algusaastatel eristati jazzis valget stiili, mida iseloomustas:

• väiksem väljendusjõud,
  
• kuid mõnikord parem mängutehnika.
  
• Meloodiad olid sujuvamad,
  
• harmoonia “puhtam”,
  
• kõlavärvid mitte nii äärmuslikud.
  
• Valged tõid sisse ka arranžeeringu, tehnilise viimistluse.
  
• Valgete jazz (dixieland) oli reeglina kiirem kui mustadel .
  

“Dixie’s Land ”- see oli laul, mille kirjutas 1859 aastal Dan Emmet. Laul rääkis orjakaupmehest Jonathan Dixie’st, kes müüs oma orje tihti lõunasse. Hiljem sai Dixielandist USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus. Dixielandist rääkides peetakse tavaliselt silmas üldist perioodi 1900- 1930 aastate teise pooleni.
Tol ajal hakkas popmuusikale mõju avaldama ka heliplaaditööstus ja kommertsraadio.
Esimeseks rahvusvah elise kuulsusega jazzorkestriks sai “ Original Dixieland Jazz Band”. Selle orkestri tuumik alustas 1913 aastal New Orleansis, siirdus aga kaks aastat hiljem Chicagosse.
1917 aastal tegi see orkester esimesed jazzmuusika heliplaadid, millel kõlasid lood “Livery Stable Blues” ja “Original Dixieland One- S tep ”. Tollases kirjapildis kasutati sõna “ jass ”. Orkestrijuht Tom Brown väidab, et ta kasutas seda juba 1913 aastal ühes San Francisco ajalehes. Enne seda oli jass (ja tema varasemad vormis jasm ja gism) tarvitusel slängisõnana, tähendades vunki energiat. Eestis puudub veel jazzterm inoloogia.
Algul mingi hetk sooviti liita Dixieland ja New Orleans ühe stiili alla, aga siis see juhtus ise, sest valged muusikud hakkasid mängima mustade orkestrites ja vastupidi. Jazz sündis m usta ja valge rassi kokkupuutest. Sellepärast tekkis see USA lõunaosas, sest seal olid kokkupuuted kõigeintensiivsemad.
MUUSIKA KUULAMINE
1. Bryant ’s Minstrels - Dixie’s Land/I Wish I Was in Dixie(Daniel Decatur Emmett) ( http://www.youtube.com/watch?v=ff58W_m2ipk )
2. Original Dixieland Jass Band - Livery Stable Blues ( http://www.youtube.com/watch?v=5WojNaU4-kI )
3. Original Dixieland Jass Band - Original Dixieland One- Step ( http://www.youtube.com/watch?v=mW7rldvqN1w )

CHICAGO JAZZ (~1920 I pool)

New Orleansi arengut Chicagos seostatakse üldiselt USA astumisega I maailmasõtta(1914-1918). New Orleansist sai sõjasadam. Mereväe ülemjuhataja leidis, Storyville’i(punaste laternate tänav) elulaad võib kahjustada tema üksuste moraali, ning saavutas loa Storyville sulgemiseks. Paljud muusikud lahkusid linnast ja pöördusid Chicagosse. See oli vaid üks järk mustade asumisest põhja. Edasine areng kulges nii, et esimese silmapaistva jazzstiili (nime poolest new orleansi) hiilgeaeg oli hoopis 20 aastate algul Chicagos. Just Chicagos tehti kõik kuulsamad new orleansi salvestused, sest fonograaf muutus I maailmasõja järel aina populaarsemaks.
Kahekümnendatel oli Chicagos ka bluesi tippaeg. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid tegevust New Orleansis, oli tänava jazzi ja bluesi vahel hulk erinevusi. Kuid õige pea hakkas blues sulama jazzi peavoolu ja sellest ajast peale olid jazz ja blues omavahel läbipõimunud.
Kahekümnendaid peetakse bluesi “klassikaliseks” perioodiks . Suurim bluesilaulja oli tol ajal Bessie Smith. Suurte jazzimeeste ja kuulsate bluesilauljate ümber koondunud jazzielu koondus Chicago mustanahaliste linnaossa South Side’i. Jazzis peegeldusid suurlinna meeletu tempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Saanud tõuke South Side’i jazzielust, hakkasid noored valged keskkooli- ja kolledžiõpilased ja muusikud arendama seda, mida kutsuti “chicago stiiliks”.
New Orleansi stiili imiteerimine eriti ei õnnestunud, kuid see- eest tekkis midagi uut- “chicago stiil”. Grupp koolipoisse asutas ansambli “Austin High School Gang”(Bud Freeman ), mis sai andekate noorte taimelavaks.
Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon (Adolphe Sax - 1846), mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix ( Leon ) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast.

• New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud.
  
• Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt.
  
• Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama.
  
• Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus.
  
• Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile.
  

Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni ( 1898 - 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid . Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranžeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins ( 1904 - 1969) , tänu kellel sai “näuguvast” saksofonist tõsiseltvõetav soolopill .
Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui “jazzikuningat” (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini “Rhapsody in Blue ”. Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste “sümfooniline jazz”.
MUUSIKA KUULAMINE:

Bud Freeman – I got Rhythm ( http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs )

King Oliver Creole Jazz Band – Dippermouth Blues ( http://www.youtube.com/watch?v=J-HJI464CVs )

Paul Whiteman and His Orchestra – Rhapsody In Blue(George Gershwin ) ( http://www.youtube.com/watch?v=PG7MNU1JmHw )

SWING (~1930)

Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega- ümberasumisega Chicagost New Yorki . Kui jazzi vanemaid stiile iseloomustas “two- beat jazz” (kahe löögi jazz), siis swingi võib iseloomustada kui “nelja löögi jazzi”, sest see paigutab rõhud taktis kõigile neljale löögile.
Sõna swing (inglise keeles – õõtsuma, kiikuma) on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi. New Orleansis ja Ragtime’is on aktsent nn. rõhulistel löökidel (esimesel ja kolmandal nagu näiteks marssides). Siit alates hakkab jazz muutuma rütmiliselt aina keerukamaks ja intensiivsemaks.
Sõnavorm swing tähistab kolmekümnendatel domineerivat jazzstiili. Selle termini levikule aitas kaasa Briti Raadiokorporatsioon (BBC), kus leiti, et sõna jazz on raadios kasutamiseks siiski liialt ebapeen ja diktoritele tehti korraldus asendada see sõnaga “swing”. Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite- bigbändide väljakujunemine. Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. “Sving” on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga “swingipala” svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis “svingib” ei ole veel “swing”.
Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni , 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr , kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. – kõik).
Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny Goodman, koos temaga said kuulsateks Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb.
Niisugused suured orkesterid ei saanud enam peast mängida- seega jäi improvisatsioon üksikutele soolopillidele. Kõik muu oli nootidesse kirja pandud. Tõusis vajadus eriti spetsialistide- arranžeerijate järele. Esialgu tulid need orkestrantide hulgast. Need olid iseõppinud muusikud, kel oli vaid praktilise töö kogemus. Swingimuusika baseerus suures osas populaarsetele lauludele. Pillimehed pidid olema oma ala meistrid, olema virtuoosed, lugema nooti ja heal juhul ka aranžeerima. wingiperioodi säravate tähtede hulka kuuluvad ka lauljad Billie Holiday (1915- 1959) ja Ella Fitzgerald (1918- 1996).
MUUSIKA KUULAMINE:

Gene Krupa, Benny Goodman – Sing , Sing, Sing ( http://www.youtube.com/watch?v=j9J5Zt2Obko )

Count Basie & His Orchestra – Splanky (Vinüül)

Ella & Basie - On The Sunny Side Of The Street (vinüül)

Tommy Dorsey – Boogie Woogie (vinüül)

Glenn Miller – Chattanooga Choo Choo; Moonlight Serenade; In The Mood (vinüül)

Duke Ellington – Satin Doll ( http://www.youtube.com/watch?v=SDDCzb3dv_Y )

BEBOP (~1940)

Swing polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti vaid ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata - näiteks Glenn Milleril. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia.
Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades New Yorgis Harlemis (neist tähtsaim oli restoran nimega Minton’s Playhouse), kuhu 1941 aastal kogunes hulk muusikuid.
Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli – vähendatud kvinti) järele laulda. On veel versioon , et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote . Viimaseks on nimetatud seda fraasi kõlaks, mis tekib, kui valge mees(politsei) lõõb kummi nuiaga mustale vastu pead.
Minton’s Playhouse’is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny Clarke (1914-1985)- nemad teerajajaks bebopis, kitarrist Charlie Christian , trompetist Dizzy Gillispie (1917-1993) (tema viis bebopi rakendamise suurde orkestrisse ning oli eeskujuks paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Pärast Charlie Parkerit ei olnud jazz enam see kes ta oli enne.
Mis on Bebopile omane:

• Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing.
  

• Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel.
  
• Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid.
  
• Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt.
  
• Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid.
  
• Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike.
  
• Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima.
  
• Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele.
  

Seoses kauamängivate heliplaatide ilmumisega, polnud jazzpala pikkus enam rangelt piiratud. (Nagu juhtus esimeste jazzpalade salvestustega- et lugu plaadile ära mahuks, mängiti seda kiiremas tempos.) Lühikese improvisatsiooni asemele ilmus muusikalise mõtte pikk, töötluslaadne arendus. Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt.
Bebop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni. Teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmist nimetatakse “scat”- lauluks.
Üks bebopi mees on õelnud: “Kõik, mis on ilmne tuleb kõrvale jätta!” Kogu raamistiku loob alguses ja lõpus esitatud teema, mida taalises jazz-koosseisus mängivad trompet ja saksofon(Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Unisoonis esitatud teema andis märku, et nad tahtsid et neid märgataks. See paneb kuulama, nagu Beedhoveni “Ood rõõmule” või koraanid. Kogu sellest bebopi arengust ehmusid paljud vanakooli jazzi armastajad ära ning tahtsid saada midagi lihtsat ja liikusud tagasi New Orelasi. Sealset muusikat aga hakkasid kummardama mustad isegi liiga palju ning klisheedest kubisev silmaklappidega vasikavaimustuses olnud muusikaarmastajad pöörgusid tagasi bebopi!
Paljud tolleaegsed jazzi kriitikud arvasid, et bebop on jazzi lõpp, kui mitte isegi muusika lõpp. See aga oli rumalus , sest bebopist alates on jazz midagi muud, kui enne.
Kõik eelnev, mis on olnud muutub ajapikku üheks ühtseksmassiks, on see siis nimetusega traditsioonliline jazz või mainstreem. Kuid pidagem meeles, et siis kui peale New Orleasi või Swingi tuli Bebop, oli see midagi mida varem ei olnud tehtud, see oli sensatsioon . Me ei tohi liigselt alahinnata mõõdunud asjade olilisust.
MUUSIKA KUULAMINE

Charlie Parker and Dizzy Gillesbie – Confirmation

Charlie Parker – Scrapple from the Apple

Charlie Christian – Swing to Bop ( http://www.youtube.com/watch?v=Ce9Jtl9D6FQ )

Bill Cosby – Drum gig with Sonny Stitt ( http://www.youtube.com/watch?v=1Zn-P0ZH3_M )

Clifford Borwn & Max Roach Quintet – Cherokee ( http://www.youtube.com/watch?v=x2rGMGp6gYE )

Lambert , Hendrix & Ross – Every Day Have the blues ( http://www.youtube.com/watch?v=4EIm9OFQuAQ )

Annie Rosse – Twisted ( http://www.youtube.com/watch?v=APS_3Q3mGlQ&feature=related )

Dizzy Gillespie – Salt Peanuts ( http://www.youtube.com/watch?v=NGs8vNt6M8U )

Cannonball Adderly – Love For Sale ( http://www.youtube.com/watch?v=NGs8vNt6M8U )

Wes Mongomery - Round Midnight http://www.youtube.com/watch?v=8pbp2FhdKyg&feature=related

COOL JAZZ(~1950)

Neli- viis aastat peale oma plahvatuslikku ilmumist muutus bebop taltsamaks. Tema lärmakusele mõjus vastukaaluks neljakümnendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. “COOL JAZZ” (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv , flööt (madalas registris), oboed vibrafon . Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente.
Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss(laidback feel). Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus . Teostati pööret tõsise muusika suunas. Miles Davise , John Lewise ja Tad Dameroniga saigi alguse “Cool Jazzi” ajastu.
Selline trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davis’e ( 1926- 1991) mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie “närvilist” stiili, ei möödunud aga kuigi palju aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja “jahedamas” maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikka veel särava tooniga jõuline instrument . Davis’e sametine trompetitoon oli ebaharilik ja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid, toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid).
Muusikaajaloo esimesed cool jazzi soolod on Miles Davis’i omad 1947 aastast (“Chasin’ the Bird ”). 1949 aastal plaadistas Davis’e oktett rea palu, mis said koondnimetuseks “ Birth of the Cool”. Selles koosseisus kaasa teinud muusikuist on jazziz erilisel kohal altsaksofonist Lee Konitz ja baritonsaksofonist Gerry Mulligan.
Lennie Tristano on üks tähtsamaid muusikuid cool’I ajastul, sest 1951 aastal tuli ta Chicagost New Yorki ja asutas seal oma kooli The New School Of Music. Lennie pidas oma muusikat emotsioonide vabaks ja lineaarseks. Kuigi ta lubas ennast sellega ka reklaamida, siis selline külm suhtumine oli kuulda ka tema mängus. Mingi hetk hakkasid vastanduma kokkuvõttes kolm erinevat stiili: Cool, West Coast, Hardbop..
MUUSIKA KUULAMINE:

Charlie Parker & Miles Davis – Chasin’ The Bird (Savoy Recordings, 1947) ( http://www.youtube.com/watch?v=BwWL0Eyi8I4 )

Miles Davis – Boplicity (Birth Of Cool, 1951)

Lennie Tristano – Deliberation (The New Lennie, 1955)

Chet Baker – But Not For Me (Let's Get Lost , 1954)

Miles Davis – All Blues (Kind Of Blue, 1958)

Jimmy Giuffre – The Train and The River (The Jimmy Giuffre 3, 1958)

Ed Bickert – Easy to Love(youtube.com, live ) http://www.youtube.com/watch?v=bxPBvDYVX2w

Paul Desmond – Alone Together(Take Ten, 1963) ( http://www.youtube.com/watch?v=Y6Phn1YqXL0 )

HARDBOP

Hard bop- ( ka revival- bop, neo- bop, modern- bop) tegemist 40ndate aastate bebopi taassünniga, vastukaaluna cool jazzile, mis osade jazzmuusikute arvates oli liiga intellektuaalne, akadeemiline ja liigselt euroopaliku orientatsiooniga. Viiekümnendate aastate algul näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. Sellele viitasid mõned tendentsid cool jazzis. See aga ei meeldinud tulevase uues stiili loojatele/viljelejatele, kes pidasid oliliseks siiski oma päritolu(aafrika, gospel, blues…) Mustad tahtsid minna tagasi oma juurte juurde. Kuna ka juurteks on blues ja gospel, siis see annab jõudu nii HardBop’I arenemiseks kui ka uute stiilide nagu Rhythm & Blues, Funky ja Soul muusika.
Enamus Hardbop’I mängivad muuskud elasid NewYork’is, kuid ei olnud seal sündinud. Koliti tihti Detroitist ja Philadelphiast NY’i. Hardbopi mängijaid iseloomustas gospel’lik energia, blues’ ilik tunnetus ja bebop’ilik harmoonia tunnetus ning tehnilisus. Jazz saab tagasi oma dünaamilisuse. Tähtsaimad nimed on trummarid Max Roach ja Art Blakey, pianist Horace Silver , kitarristid Wes Montgomery trompetistid Clifford Brown, Freddy Hubbard, Lee Morgan , Blue Mitchell ja Miles Davis, saksofonistid Sonny Rollins, Hank Mobley, Sonny Rollins ja viimaks John Coltrane.
HardBop viis muusikalised vormid kaugemale. 12 ja 32 taktilised formid muutusid ühtaegu Ragtime’likuks vormigruppideks.
Miles Davis: If Art Blakey’s oldfashioned, I’m white!
Nimed: Art Blakey(trummid), Max Roach(trummid)
MUUSIKA KUULAMINE:

Art Blakey & The Jazz Messengers - Free For All(Free For All, 1964)

Blue Mitchell - Chick's Tune (The Thing To Do, 1964)

John Coltrane - Moment's Notice(Blue Trane, 1957)

Miles Davis - Seven Steps To Heaven (Seven Steps To Heaven, 1963)

Miles Davis - Two Bass Hit(Milestones, 1959)

Hank Mobley - The Breakdown(Roll Call, 1960)

Clifford Brown/Max Roach Quintet - Gerkin For Perkin(Study In Brown, 1956)

Pat Martino - Lazy Bird(East!, 1968)

Horace Silver - Song for My Father (Song For My Father, 1964)

Sonny Rollins - St. Thomas (Saophone Colossus , 1956)
30