Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate nin...
SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level ...
Sving DANIEL MICHAEL TIKVA 9.A Mis on sving? Sving on muusika stiil, mis arenes 1930. aastate alguse New Yorgis ja sellest arenes iseseisev muusikaliik 1940. aastaks. Swing kasutab tugeva rütmi osa, milles esinevad kontrabass ja trummid. Svingi meloodiad olid kas originaal või arranžeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Sving on algus aastatest saati täiustunud ja arenenud. Svingiajastul kujunesid välja bigbändid. Pillid * Piltidel olevad pillid on mõeldud ainult vaatamiseks ! Mängivad sellised pillid nagu trompetid, tromboonid, saksofonid ja klarnetid või ka keelpillid nagu viiul, kitarr, kontrabass ja ka klaver ning trummid. Areng 1930: Svingi sünd.
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud
sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20
sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale
Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud
muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud
Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud muusikat. Nagu eeldada võis, oli kontsert oli jazzi-teemaline. Muusikat esitati nii jazzi, svingi kui ka jazzi bipop zanris. Lood olid voolavad, mõnusaid jazzilikke imelikke rütme ja huvitavaid kõlasid täis. Mängiti nii audio-, kui ka visuaalefektidega. Jazz tundub minu jaoks kõige ,,boheemlaslikum" klassikalise muusika zanr (ehk meloodiatel ega rütmidel pole väga kindlaid traditsioonilisi piire), mida oli mulle ka tunda. Kokku oli lugusid 9, teoseid esitati albumist ,,Quotes". Lugudel olid veidi filosoofilised ja mõtlemapanevad ingliskeelsed pealkirjad
ving Anni Petron 9. klass Lagedi Kool 2017/2018 Swing – õõtsuma • 1930 • New York • Kuldaeg 1935- 1945 • Kaubanduslik edu • Lihtne harmoonia • https://www.youtube.com/watch?v=Ob22XAHFycY&list =PLqIGKy44MoMg2aIeXQTGkk6nU9RjW18lr&index=5 • • Swingtantsud • Svingi muusika saatel • Svingiajastu hiilgeajad • Populaarseim-Lindy Hop • https://www.youtube.com/watch?time_continue=3&v= NlTVJ9fOmro (3) Bigbänd • Koosseisus : • 3-4 trompetit • 2-4 trombooni • 4-5 saksofon • Kokku 12-17 pillimeest • https://www.youtube.com/watch?v=8uNbqi2hrmc (1) Tuntuimad esitajad • Pianist Duke Ellington • Trombonist Glenn Miller • Klarnetist Benny Goodman • Paljud laulukuulsused • https://www.youtube
Džäss Džässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muusikastiili. Selle eelkäijateks loetakse USA mustanahaliste töölaulu, spirituaali, bluusi ning ragtime’i. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässmuusikas on suur osa improvisatsioonil. Džäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. See oli emotsionaalne, ettearvamatu ja kirglik. Kuna džässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes tahtsid vastanduda oma vanematele
Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima Coco Mbassi dualakeelne hällilaul, sest see oli rahustav ja omapärane. Ainuke häiriv asi oli see, et sõnadest ei saanud aru. Lisaks Hedvig Hansonile olid laval ka kitarrist Andre Maaker
Ta võitis 13 Grammyt Ronald Reagan premeeris teda riikliku kultuurimedaliga (National Medal of Arts) George H. W. Bush premeeris teda Presidendi Vabadusmedaliga (Presidential Medal of Freedom) Ta müüs üle 40 miljoni albumi Teda on sageli nimetatud Leedi Ellaks ja Laulu Esimeseks Leediks Laulmine Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Kõige enam tuntakse teda dzässilauljana. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Count Basie, Nat King Cole, Frank Sinatra, Dizzy Giliespie ja Benny Goodman. Karjääri algus Lauljana debüteeris ta 17- aastaselt 21. novembril 1934 Harlemi ooperimajas. Talle pakuti ka võimalust esineda tantsijana, kuid ta eelistas laulmist.
Ella Fitzgerald Tabasalu Ühisgümnaasium Hendrig Sellik Üldiselt Ella Jane Fitzgeraldoli 20.sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Ta suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Frank Sinatra ja paljud teised. Elulugu Ella Fitzgerald sündis Virginias Newport Newsis 1918. Pärast seda, kui ema 1923 oma armukesega tütre Francise (Ella poolõe) sai, pandi Ella Bronxi Värviliste Laste Varjupaika. Teismeeas võttis politsei ta kinni, sest ta pidas lõbumajas
1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam session'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne
Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. Bepo ja Free J azz 1940ndail sai alguse Be pop. Be bop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga s wing'i vastu(s wing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam s e s s ion'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse fre e jaz z , mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne.
Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati
Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik
University. Temast sai proffessionaalne golfimängija aastal 1992. Ta on 45 aastat vana. Mickelson on ainuke kes on võitnud PGA Touri ikka veel olles amatöör. Varasemad aastad Sündides San Diegos, Californias. Isa nimega Philip Anthony Mickelson ja ema kelle nimi on Mary Mickelson kasvatasid ta üles Scottsdale`s, Arizonas. Muidu olles parema käeline, mängib ta golfi vasaku käelisena. Kui ta alles õppis golfi, vaadates oma isa parema käelist svingi, peegeldades selle siis enda löögiks. Mickelson alustas golfi õppimist isa käe all enne kooli algust. Isa töötas tal piloodina, kes reklaamis erinevaid firmasid lennukiga, nii et isal oli palju vaba aega ja ta sai golfi mängida mitu korda nädalas. Phil’i teatakse väga heana lähimängus, see on sellepärast, et ta harjutas igal õhtul enda tagaaias kõige rohkem lähimängu. Mickelson lõpetas San Diego High Schooli 1988 aastal. Mängustiil
Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Muusika kuulamine: 1) Kuulasin Charlie Parkeri lugu ‘’Ornithology’’. Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente. Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti meeldejääv ei tundunud, sest selles puududus omapärasus. https://www.youtube.com/watch?v=fsAMAIaas94 2) Veel kuulasin ka Dizzy Gillespie Quinteti lugu ‘’Salt Peanuts’’. Selle loo helilooja on Kenny Clarke. See lugu meeldis mulle veidi
tegelikult on. Pärast Armstrongi oli dzäss arenenud juba tuntavalt. Dzässi hakati aina rohkem austama. Dzäss oli muutumas salajasest ja räpasest muusikast austatud muusikaks. Sellel ajal kogus tuntust Paul Whiteman. Ta oli tõeline dzässikunn. Tema muusikat armastati väga. Tema käe all oli orkestrist tulev muusika asendamatu. Ta oli omaaja parim orkestrijuht. Ajapikku arenes dzässist välja sving. See oli põhiliselt tantsumuusika. Inimestele meeldis väga svingi järgi tantsida ja sellest ajast on ka palju tuntud artiste. Kunagisest räpasest dzässist oli saamas ülemaailmne menuk. Ja ta ei olnud enam nii illegaalne. Dzäss arenes koos inimestega. Kunagised noored olid saamas aina vanemaks ning nad hakkasid austama teistsugust muusikat. Lõpuks lasti esitada igasuguseid ilusaid dzässipalasid ka uhkemates kohtades. Võib ütelda, et kunagine eufooria hakkas vaikselt rahunema. Seejärel nagu välguna selgest taevast hakkas kunagine gängsterite
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud:
Viimastel aastatel on ta oma erinevate ansamblikoosseisudega esinenud Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes, USA-s, Fääri saartel ja mujalgi. Raivo Tafenau ansamblite koosseisud muutuvad üha rahvusvahelisemaks ning tema muusika haare ulatub modernjazzi kõladest kuni bossanova ja popjazzini. Andres Mustonen on avara huvideringiga muusik, piirideületaja, uute ideede genereerija, eesliini mees, kes ühendab oma viimaste aastate kontsertidel barokki ja rokki, Bachi ja svingi ning mõnda muudki. Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne muusik viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli `Hortus Musicus`juht, vanamuusika uurija ja asjatundja on oma tegevust avardanud.ta juhatab mainekaid sümfooniaorkesreid paljudes riikides, kus kavas nii klassika, romantikute kui ka tänapäeva heliloojate teoseid. Solistina esineb ta erinevate kammerkoosseisudega.
Ta keha reageerib saksofoni viguritele nagu iiris ja sulavõi." Mõningaid tutvustusi tema töödest Eestis: · Muusikaline tantsuetendus ,,Peegelpildid" on viiest erinevast rahvusest artistide ühine originaallooming, mis vaatleb muusikat ja tantsu kui muutliku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. ,,Peegelpildid" on ainulaadne etendus, kus tantsijad lähevad mängleva kergusega kaasa muusikute ootamatute improvisatsioonidega. Iga etendus on kordumatu! · "Changing Images"RUSSELL ADAMSONI TANTSUTRUPP (Jamaika / Soome / USA) "Changing Images" vaatleb muusikat ja tantsu kui muutlikku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Koosmõjus luuakse võimas aura, mille intensiivsus tungleb aistingu poole nimega sensatsioon
rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917. aastal New Yorgis esimesed jazz’i-palad. - Tuntumad ansamblid: New Orleans Rythm Kings, Louis Armstrongi All Stars Orchestra. - Tom Brown kasutas esimest korda 1915. aastal oma orkestri iseloomustamiseks sõna jazz ning
· Muusikaline tegevus 2003. aastal loodud ansamblisse The Sun kuuluvad solist ja kitarrist Tanel Padar, basskitarrist Danel Pandre, kitarrist Meelis Tauk, trummar Eimel Kaljulaid ja klahvpillimängija Johannes Lõhmus. DVD filmitud kontsertidel esitatatud lood on basskitarristi Daneli sõnul suurelt jaolt samad, mida The Suni repertuaaris tavaliselt kuuleb, kui mõned täiendused välja arvata. Kõik palad on arranzeeritud mõned suisa tundmatuseni bluusi ja svingi, kantrisse ja valssi. Taneli eeskujude ja lemmikute hulka kuuluvad Eric Clapton, B.B.King, Lenny Kravitz, Rolling Stones, R.E.M, Jimi Hendrix jpt. Tanel on kahtlemata üks parimaid ja tuntumaid lauljaid Eestis, seda näitab ka mitmesuguste erinevate auhindade võitmine. Populaarne on ta ka teistel elualadel Tanel on muuhulgas Aasta 2001 Seksikaim mees ja Aasta 2001 parim turismiedendaja. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed
sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda
avangardliikumisega. Teda kõrvutati John Clotrane'iga. Ometi on Sheppi muusika alati olnud vähem abstraktne kui teistel free-jazz'i kuulsustel. On Shepp ise pidevalt toonitanud, et tema teeb muusikat inimestele. Tema lugudes võib kuulda rocki ja svingi, kauneid ballaade ja täpselt komponeeritud lõike vaheldumisi pikkade improvisatsioonidega. Archie Shepp on kui jazzi elav ajalugu, sest peaaegu viis aastakümmet väldanud karjääri jooksul on ta musitseerides kokku puutunud väga paljude selle muusika suunanäitajatega. Ajalootunnetust saab osa ka tema kontserdil viibija, kuid seal
........................9-11 Sissejuhatus Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast peale sai ta kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilma kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Minule isiklikult meeldib väga jazzmuusika. Eriti nauditav on seda kuulata taustaks igapäevastele toimetustele, autosõidul või bussis. Oma referaadis tutvustan ma ühte 21. sajandi tuntumat naisjazzlauljat Norah Jones´i, kelle loomingut olen ma kuulanud juba väga mitmed aastad. Andmed Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate
Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika
traditsioonilisi okrestriinstrumente). Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkester Jazz- orkestri ehk bigbändi koosseisu kuuluvad tavaliselt 17 instrumenti: viis saksofoni, neli trompetit, neli trombooni ja neljaliikmeline rütmigrupp (trummid, bass, klaver ja kitarr). Erinevalt teistest jazz- koosseisudest mängivad bigbändi liikmed muusikat noodist, ka sooloimprovisatsioonid on nooti sisse kirjutatud. Bigbänd esitab peamiselt svingi, mis on varaseim tantsulise jazz- muusika stiil. Eesti tuntuim bigbänd on Estonian Dream Big Band. Estonias Dream Big Band
dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Dzäss Tekkis 19.sajandi lõpus.USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpseltnoodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Louis Armstrong Click to edit Master text styles 20.Sajandi alguses loodud Second level Third level dzässmuusika uue stiili dixieland Fourth level eestvedaja.
Elva Gümnaasium Pop- ja rockmuusika stiilid Nimi - ......... Kool - .................. Klass - ........ Kuupäev - ....... Rock'n'roll Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'st 1940. Aastatel USA's ning populaarseks muutus 1950 aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artis...
wikipedia.org/wiki/ %D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F%D0%B3%D0%B8 (10.05.18), : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), https://kulturologia.ru/blogs/200615/24953/ ] 3. Muusika ja tantsud 3.1. Muusika 1940.a. lõpust kuni 1950.a. alguseni stiljagid eelistasid Glen Milleri orkestri svingi muusikat, eriti kuulsaid muusikapalasid, mis esinesid filmis ,,Päikese oru serenaad". 6 Laul ,,Rong Tsatanugule" filmist ,,Päikese oru serenaad" sai stiljagide hümniks ( rahva suus levinud kui ,,tsutsa"). Pardon me, boy Is that the Chattanooga Choo-Choo Track twenty nine,
eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab dzässi iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka dzässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks dzässi. Dzässpala
sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues
mängijat koosseisus ei olegi, on see ülesanne bassimängijal, kelle stabiilne 4/4 tagab vajaliku tunnetuse. Biit, euroopalikule tunnetusele vajalik rütmikomponent, tekkis siis, kui aafrika- likku rütmitunnetust hakati rakendama koos euroopalike korrapäraste meetrumitega. 2.2.6. Sving ja vorm Džässrütmika lahutamatuks koostisosaks on swing ehk four beat jazz ja samast sõnast tuletatud väljend “svingima”, mis tähendab kõiki svingi reegleid arvessevõtvalt mängima. See on üks neist nähtustest, mis on siiamaani üheselt defineerimata, hoolimata sellest, et kõik džässmuusikud teavad, mis see on. Rahvusvaheliselt tuntud vene džässpianist ja -teoreetik Igor Bril on selle nähtuse sõnastanud järgmiselt: “Sving – see on rütmiline impulsiivsus, mis tekib esitamise momendil ja tekitab džässimprovisatsioonis pinge” (Ȼɪɢɥɶ 1982: 46). Svingi
Billie Holiday elulugu Lapsepõlv Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan Gough, kaootiline elu algas Baltimores 7.aprillil, 1915. Laulja isa, Clarence Holiday, oli kuueteist aastane jazz-kitarrist ja bändzo mängija, kes hiljem kuulus Fletcher Hendersoni orkestrisse. Ta ei abiellunud kunagi lapse ema Sadie Faganiga ning jättis ta koos tütrega maha. Holiday ema oli samuti väga noor, kolmeteist aastane. Ema oskamatuse või hoolimatuse tõttu jäeti Billie tihti vanaema või sugulaste hoida. Paraku sugulased suhtusid temasse kui teenijasse. Billie saadeti kümneselt katolikku kooli1, sest tüdruk tunnistas üles, et teda on vägistatud. Kahe aasta pärast sai ta sealt välja tänu perekonna sõbrale. Olles kogenud mentaalseid kriise, kolis Billie koos oma emaga 1942. aastal New Jerseysse ja hiljem Brooklyni. Karjääri redel New Yorgis aitas Holiday oma ema majapidamistöödega, hiljem töötas lisa raha teenimiseks bordellis prostituudina. Selle...
seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche dzässina. Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010)
Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott, tarlston, tango. 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit
heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaazidega käike. K asvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Seoses kauamängivate heliplaatide ilmumisega, polnud jazzpala pikkus enam rangelt piiratud. (Nagu juhtus esimeste jazzpalade salvestustega-et lugu plaadile ära mahuks, mängiti seda kiiremas tempos.) Lühikese improvisatsiooni asemele ilmus muusikalise mõtte pikk, töötluslaadne arendus. Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt. Bepop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni
kriiskavalt. · Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. · Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaazidega käike. 24 · Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. · Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Seoses kauamängivate heliplaatide ilmumisega, polnud jazzpala pikkus enam rangelt piiratud. (Nagu juhtus esimeste jazzpalade salvestustega- et lugu plaadile ära mahuks, mängiti seda kiiremas tempos.) Lühikese improvisatsiooni asemele ilmus muusikalise mõtte pikk, töötluslaadne arendus. Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt. Bebop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
