Heino Liimets Heino Liimets oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta on esimene Eesti kasvatusteadlasest akadeemik. Liimets on andnud suure panuse Eesti kasvatusteaduste arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets,
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor.
2 Heino Liimetasa (1928-1989) teaduslik mõte on liikunud põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia, didaktika, kasvatussotsioloogia ja filosoofia valdkonnas. 1980. aastate alguseks jõudis Ta integraalse pedagoogilise teooria vajaduse tunnetamiseni ning selle põhiprintsiipide formuleerimiseni. H. Liimets on ca 150 teadusliku ning ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H
pelgalt kasvatuslike meetoditega muuta või siis parandada. Siin võib isiksuse kasvatamist nimetada pigem kunstiks, kuna ,,meistriteose" materjal on erinev, seega olenemata kasvatuse viisist on ka tulemus isesugune iga indiviidi puhul. Rühmatöö kasvatuslikku efktiivsust käsitlenud uurimused viitavad, et see mõjutab tunduvalt isiksuse integraalsete omaduste, see tähendab suundumuste, eneseteadvuse, loovuse jt arengut.(Liimets, 1998) Rühmatööd tehes on õpilastel vajalik omavaheline koostöö ja suhtlemine ning nad peavad ise otsustama, mis ülesanne on igal grupis oleval õpilasel. Õpilased ei puutu rühmatööd tehes niivõrd kokku õpetjaga, kes neile selle ülesande annab ja juhendab, kuivõrd oma rühmakaaslastega. Õpilased, kes töötavad ühise eesmärgi nimel aitavavad üksteist, vahetavad infot ja kontrollivad üksteise töö tulemusi. Sellisel koostööl on
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha.
pidades silmas lapse isiksust tervikuna. Individuaalse tööviisi väärtustena tuuakse esile laste võimalus töötada iseseisvalt, oma huvide ja võimete kohaselt ja individuaalses tempos. Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks
EUROAKADEEMIA Karina Repetun RS1E Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja Essee Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega
ühiskonna või kaaslaste mõjutusteta. 1.7 Muusika kui õppeaine Muusika kui õppeaine vajalikkusesse suhtuvad õpilased järgmiselt: Saab õppida muusikaajalugu (teada kuulsamaid heliloojaid ja nende teoseid; teada erinevaid muusikastiile, zanre, instrumente jne); Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine). (Liimets, Raudvara ,,Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest") Kasutatud allikad 1. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/10-11mustv.pdf 2. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/11.html 3. http://noortehaal.delfi.ee/archive/kust-saab-noor-muusika-ja-video.d?id=39684347 4. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf Resümee Muusika on nagu telg, mille ümber kogu noorte elu keerleb, selle järgi samastatakse end teatud inimgrupiga ja erinetakse teistest.
ühiskonna või kaaslaste mõjutusteta. 1.7 Muusika kui õppeaine Muusika kui õppeaine vajalikkusesse suhtuvad õpilased järgmiselt: ● Saab õppida muusikaajalugu (teada kuulsamaid heliloojaid ja nende teoseid; teada erinevaid muusikastiile, žanre, instrumente jne); ● Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; ● Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine). (Liimets, Raudvara „Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest“) Kasutatud allikad 1. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/10-11mustv.pdf 2. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/11.html 3. http://noortehaal.delfi.ee/archive/kust-saab-noor-muusika-ja-video.d?id=39684347 4. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf 6 Resümee
Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?
ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist, mille käigus õppija saab teadlikuks, milliseid õppimise viise on ta seni harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………..
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus.........................
noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru Tantsukooli juhataja, endine aktiivne rahvatantsija, nüüdne juhendaja; Kalmer Liimets, praegune TÜVKA IV kursuse tantsutudeng ja Anna Kirs, endine TÜVKA tantsutudeng katkestanud vigastuse tõttu. Põhilisteks piirkondadeks vastanuil, kus ilmnes suurem hulk tüsistusi olid pöiad- jalalabad, põlveliiges, puusaliiges ja selg, mis on ka üldiselt enamlevinud piirkondadeks tantsijatel kogu eelneva materjali põhjal. Nii Annal kui Anul on esinenud probleeme pöidadega, ilmselt tulenevalt faktist, et mõlemad on klassikalise balletiga tihedalt seotud olnud, mis
rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse. Teiste seas olid enim pilkupüüdvad nii konverents ,,Looduskasutus ei talu hoolimatust", milles pöörati tähelepanu looduskasutusele Võru linnas ning arutati võimalikku maastikuhooldust ja inimestele tervislikuma linnamiljöö loomise võimalustest75 kui ka konverents ,,Koolimõtetega", kus ENSV haridusministri asetäitja Kalju Luts ning akadeemik Heino Liimets pöörasid tähelepanu haridusele Võru linnas.76 Ajaleht Töörahva Elu avaldas juubelipidustuste üritustesarjas mitmeid Võru linnaga seotud ajalukku vaatavaid artikleid. Nii toodi artiklis ,,Tamula asula - kauge eelkäija" välja Roosisaare ümbruse arheoloogilise tähtsuse, kus on välja kaevatud üle 20 haua ning kaevamised on toimunud seitsmel korral.77 Ka ilmus mitmeid artikleid Võruga seotud tähtsatest inimestest: doktor Fr. R. Kreutzwald78 ja krahv George von Browne.79
annaabi.ee 
