1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja
Selja segmentaalne hüpomobiilsus võib olla krooniliste valulike häirealade põhjuseks nii lihastes, nahas kui luuümbrises, nii lokaalselt (otse seljalülide juures) kui ka kaugemal. Alaselja valu võib olla tingitud häiretest kõrgemal keskseljas, mille tüüpiliseks põhjuseks on harjumuspärane kühmus kehahoid, eriti pikakasvulistel isikutel. Halva kehahoiu korral on näidustatud kehahoiu korrektsioon ja spetsiifiline harjutusravi. Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga
samal ajal kätega pead ette lükates. Hoia asendit 5 sekundit ning korda. Tee seda harjutust ettevaatlikult, sest liiga kõvasti surudes on kaelavigastus kerge tulema. 3. Seina najal ühe käe laiutamine-Seisa seina äärde ning pane parema käe peopesa vastu seina nii, et sõrmed oleksid suunatud taha. Nüüd pane oma vasak käsi vastu kõhtu, küünarnukist 90 kraadise nurga all kõverdatuna ning pööra seda välja. Sama moodi nagu käsi laiutades. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Alaselja stabiliseerimine. 1. Hantlite tõsted ette-Püsti seistes võta mõlemasse kätte hantlid ning tõsta käsi kordamööda üles. Ette tõstete ajal peavad peopesad olema suunatud ülespoole. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Hantlite tõsted küljele-Seisa püsti ning võta mõlemasse kätte hantlid, kõverda küünarnukid 90 kraadise nurga all ette ning tõsta hantlid külgedele üles. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 3. Õlaringid tahasirutusega-Seisa käed küljel, hantlid käes
Muidugi pidin ma ka endast väiksemate karjas olema. No need päevad on alati täis ootamatusi, sest mitte kunagi ei või teada millega nad jälle hakkama saavad. Ja iial ei või aimatagi, kust pauk või pirn tuleb. Isegi metsa ei julge sellistega enam minna. Kujutage ette, et sõidate rahulikult, teist möödub kimaga Paralepa võistkonda kuuluv rattur ning siis kilkab kõva häälega üks pärdikutest:" Näe, Paralepa p***e läheb!" Vaju või maa alla! Pidid nad just dressi alaselja osale oma võistkonna nime trükkima. Vaheaeg möödus liiga kiiresti. Oleksin meeleldi rohkem lugenud ja reisinud kaugemalegi, kui Lõuna-Eestisse, kuid muid toimetusi oli nii rohkelt, et päris puhkust õieti polnudki. Igavust ei tundnud ma suvel kordagi.
asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada. Küfoos ehk kumerselgsus Küfoos on selgroo pataloogiline seisund, mille iseloomustavaks tunnuseks on lülisamba kumerus taha suunas. Tekib selgroo rindkere piirkonnas. Kui vaadata inimest kõrvalt, siis on märgata, et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Põhjused: • Ebaõige rüht • Nõrgad kõhu- ja seljalihased • Kaasasündinud • Osteoporoos • Deformatsioon võib olla traumaatiline põhjustatud lülimurrust või seljavigastuse tagajärg • Võimalik meditsiinilise protseduuri või ravi tulemusena, kirurgilise ravi tüsistusena Diagnoosimine: • Kliiniline läbivaatus • röntgenuuring
Lihas on nagu kummipael, mida rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19. Lülisamba funktsionaalset seisundit aitab veelgi parandada vaagna stabilisatsiooni treening. 20. Ebastabiilse puusavöötme korrastamist alustada tuharalihaste treenimisega, sest tuharalihaste nõrkuse korral koormatakse liialt alaselja piirkonda. Tuharalihaste nõrkuse korral on puusliigese sirutus ebapiisav ning see omakorda põhjustab tagumiste reielihast pinget. 21.Alaseljavaludega patsientidel täheldatakse ka kõhu ristilihase nõrkust. Treeningprogrammi peab kindlasti lülitama kõhuristilihase ja mitmejaolise lihase koostoime harjutusi. See on süvalihaste kasutamisoskuse kujundamine. Kuna süvalihased vastutavad otseselt stabiilsuse
tunnetada, mis on just tema jaoks õige. Enne sünnitust Juba paar nädalat enne sünnitust võidakse tunda ebamääraseid valusid alakõhus ning on võimalik ka nn "valesünnitus". See on nähtus, kus emaka kokkutõmbed muutuvad jubaregulaarseks ja valulikuks, kuid ei tugevne ning mööduvad mõne tunnipärast iseenesest. Loode vajub peaga allapoole vaagnaluude vahele pea fikseerub. Seda võib aru saada kergenenud hingamisest ja vähenenud raskustundest, samuti alaselja ja vaagna piirkonna valulikkusest. Esmasünnitajate puhul fikseerub pea umbes kolm nädalat enne eeldatavat sünnitust. Korduvsünnitajate puhul juhtub see hiljem. Umbes 1-2 nädalat enne sünnitust võib eralduda emakakaela sulgev limakork, kuid see võib juhtuda ka alles 1-2 päeva enne sünnitust või isegi alles sünnituse alguses. Limakorgi eraldumise märgiks on limanevõi ka punakaspruun määriv voolus. Ämmaemandaga tuleb võtta ühendust, kui: tekivad emaka regulaarsed kokku
Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, lampjalgsus ja väikelapse kõnnimuster (ennetustöö, konsultatsioon ja ravikava)
nimmepiirkond kontaktis põrandaga). 5-8. Painuta pöida sellise ulatusega, et tunned venitust tagumistes reielihastes. Toime: Venitab hästi reie tagumise rühma lihaseid ja treenib kõhulihaseid. 9.Harjutus Lähteasend.Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. 1-2. Tõmba alakõht sisse nabapiirkonda kergitades. 3-4 Tõsta sirged jalad põrandalt lahti Hoia asendit vastavalt võimetele kas 10, 20 või 30 sek. Ei tohi tekkida hingamispeetust. Toime: Treenib alaselja- ja tuharalihaseid. 10.Harjutus. Lähteasend. Iste tooli serval, jalalabad paralleelselt ja teineteisest 10 cm kaugusel, käte hoie toolist. 1-2. Üks jalg liigub libistades ette, samal ajal teine tõuseb kõrgele päkale. 3-4. Hoia asendit, kus sirge jala pöid on painutatud ning teine on päkal. 5-8. Sama korda teise jalaga. Soorita kuni 10 korda . Toime: Treenib pöia lihaskorsetti ja arendab hüppeliigese liikuvust. Kasutatud allikad: 1. Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu
Tuleks veenduda, et töölaual oleks piisavalt ruumi, vajalikud töövahendid olemas ja kättesaadavad. Siis tuleks üle vaadata töölaua kõrgus, tagamaks kätele õige asend, et nad liiga ruttu ära ei väsiks. Töölaua kõrgus peab võimaldama töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda. Töötades peaksid käsivarred moodustama täisnurga. Hea oleks, kui laua kõrgust saaks reguleerida. Kuna kontoritöötajate hulgas on väga levinud kaela ja alaselja vaevused, siis tuleb kindlasti valida töölaua taga istumiseks ka õige tool. Just õige istumisasend aitab ära hoida selja- ja kaelavalusid. Kontoris peaks kindlasti toolide kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kaldenurk muudetav. Õige istumine aitab ära hoida ka selja nõgusaks muutumist. Seljatoe kaldenurga muutmine aitab vältida seljalihaste koormust. Seepärast sobivad kontorisse just kõrge seljatoega toolid. Istuva töö puhul
taandarendusli kud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseproblee mid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: ülekaalulisus südamehaigused kõrge vererõhk valud liigestes stress depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaigu ste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomid ega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäi rete ja mitmete psühhosotsiaal sete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu
ainevahetuse jääkproduktide eemaldumise. Tulemusena vähenevad lihaspinge, liigesjäikus ja aktiveeruvad keha loomulikud taastumisprotsessid. Jaapani ja USA teadlaste uuringud kinnitavad infrapunase kiirguse ravitoimet krooniliste tugi ja liikumissüsteemi haiguste ning traumajärgses taastusravis. Infrapunase kiirgusel on ravitoime paljude haiguste puhul näiteks reumatoidartriit, osteoartoos, krooniline kaela ja alaselja valu jne. Ka sobib see ealiste muutustega kaasnevate probleemide, näiteks liigesjäikuse ja valulikkuse leevendamiseks. Hiljutised uusimad saavutused infrapunase kiirguse kasutamisel meditsiinivallas on seotud haavade, kolmanda astme nahapõletuste ning ajukasvajate raviga. Infrapunane kiirgus on laialdaselt kasutuses USA kliinikutes vähihaigete suu lihaskesta ravis. Meditsiinitehnika A-infrapuna-seade esmane soojenemine reumateraapia põletike
aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas Eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. Kellele sobib ujumine? Ujumine võidab üha rohkem populaarsust, sobides enamikule meist - ka tugevasti ülekaalulistele, rasedatele, alaselja probleemidega inimestele ning neilegi, kel kuival maal liikumine raskendatud. Miks on ujumine kasulik? Ujudes kulutab inimene, olenevalt oma kehakaalust ning ujumistiilist, tunni ajaga umbes 500 kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat
Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda. Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse. Selle tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus
prandale ja hoia varbad otse. Hinga vlja , suru lug rinnale ja tmba lgu tahapoole. Hinge sisse , suru ked prandale ja tsta plvest kverdatud jalad aeglaselt les. Hinga vlja , toeta lad tugevalt vastu matti , hoia lug rinnal. ra liiguta selles asendis pead kljele. Hinga sisse, tsta ked selga toetama ja langeta kvedatud plved sujuvalt lauba kohale. Pa hoida Knarnukid lgadega hel joonel, et luua kindel toetuspind, ja siruta rindkeret. Hinga vlja , kasuta alaselja toetamiseks kindlasti rhusrme. Hinga sisse ,aja jalad hus sirgeks , vii keha ja tuharad pranda suhtes tisnurksele sirgele joonele. Hinga vlja, pa viia rind vastu luga. 6. Ettepainutus plvele. Kverda parem plv ja siruta see kljele , aseta parem pid vastu vasaku reie siseklge.Kergita rindkeret ja vii see vasaku jalaga hele joonele, jta vasak ksi selja taha prandale. Painuta ennast puusadest ette ja siruta lakeha vasaku jala kohale. Haara paremas kega vasakust jalast, vasak ksi jta prandale
arenetakse mitte ei sünnita! Personaalne treening Kui sulle tundub, et vajad privaatsust, võid treenida ainult koos kaaslasega või päris üksinda, saades treenerilt lisaks treeningtunnile pikema perioodi treeningplaani ja soovitusi toitumise kohta. Personaaltreeningu eesmärgiks on: Elukvaliteedi parandamine Stressi maandamine Enesetunde parandamine Painduvuse ja liigutuste koordinatsiooni parandamine Emotsionaalse seisundi parandamine Vigastusest paranemine Alaselja lihaste tugevdamine ja valu ennetamine Vastupidavuse suurendamine Lihasjõu arendamine Keha kuju muutmine ja kaalu alandamine Vererõhu normaliseerimine Kõrge kolesteroolitaseme alandamine (LDL) Rahuliku une saamine 4 Koos kliendiga määratletakse individuaalsed treeningu eesmärgid ning neile vastavalt koostatakse ka individuaalne treeningu kava. Miks vesiaeroobika on hea? ta karastab ning aitab vältida haigestumist
vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale.
Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja- ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu ja on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks. Passiivne rüht soodustab rühihäirete väljakujunemist 2 LÜLISAMMAS Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust
taga istumist, on võimalik neid karistada. Klaviatuuri või hiire ostmisel soovitatakse valida õige, endale sobiv. Sellest oleneb ka väga palju. Kui kasutad arvutit, tuleb vahepeal teha harjutusi sõrmedele, silmadele, seljale. Aegajalt tuleb teha pause ja ringi kõndida. Amsterdamis tehtud uuringutel kaebasid alaseljas valu umbes 12% lastest ja umbes 4% kaebasid valu kätes neljal või rohkemal päeval viimasel kuul. Tüdrukud kaebasid rohkem kaela, õla ja alaselja valu ning kaela ja õlgade valu kaebasid arvuliselt rohkem lapsed, kes ei ela koos mõlema vanemaga. New York Times´i artikli järgi kasutavad arvutit vähemalt 70%, st. 30 miljonit algkooli õpilastest. Arvuti kasutajate võrk aina kasvab ja selle tulemusena arstid ravivad rohkem noori patsiente, kes kannatavad arvuti kasutamisest tulenevate valude all. Arvuti lauad ja toolid on disainitud täiskasvanutele või halvasti disainitud lastele. Paljud lapsed kannatavad seetõttu krooniliste
lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu
lähedal. Keerd: Selles faasis keerab hüppaja end 180 kraadi teiba suunas ning lükates oma käsi maha, peast mööda. Täpsemalt keerab hüppaja end peast jalgadeni, seejuures püüdes latti mitte liigutada. Äralend: See on teivashüppe kõige kergem osa, sest hüppaja lükkab ennast lahti teibast ning lükkab selle latist võimalikult kaugele, ise aga püüab keerata end nii, et maandumine toimuks istmiku ja alaselja peale. See kõik toimub üldiselt loomulikult. 8 Meeste hooaja parimad tulemused AASTA KÕRGUS HÜPPAJA TOIMUMISKOHT 1971 5.43 Kjell Isaksson (SWE) Siena 1972 5.63 Bob Seagren (USA) Eugene 1973 5.49 Steve Smith (USA) New York 1974 5.53 Steve Smith (USA) Pocatello
Korraga võiks istuda pallil 20- 30 minutit ja siis vahetada pall tooli vastu 20-30 minutiks. Alustada võiks 2-3 korda päevas pallil istumisega ning vaikselt suureneda korduste arvu (nt 3 kuu pärast istud iga tund natuke aega pallil). 3. Fitnesspall ei ole imevahend, kus ei ole võimalik vale rühiga istuda. Istudes on õige asend järgmine asend (liiguta näiteks puusi küljelt küljele, lase selg küüru ja siruta, tee puusaringe). Alaselja koormuse vähendamiseks loobi töö juures asju maha ning korja need ette kummardades üles. 4. Püsti tõustes pall veereb minema, ole ettevaatlik! 5. Pall sobib üldjuhul kõigile. Alati võib alustada lühema istumisajaga (nt 5 minutit). Kui inimene on asendimuutustele väga tundlik (nt pea hakkab kergelt ringi käima või süda läheb pahaks), siis võib palli vältida (Ilves 2016:1) 9
3.1.5. Küfoos Lülisamba liigset kumerust tuntakse küfoosina. see võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus. Küfoos võib tekkida ka osteoporoosi tagajärjel,eriti vanemas eas lastele. Küfoos või küür on ülemäärane rinnakurvatuuri suurenemine. Kui vaadata last kõrvalt, siis märkate et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Mõned küfoosid on normaalsed Kui küfoos on suurem kui 50°,siis on tegemist ebanormaalsusega. Enamus lastevanematest seostub selle lapse "halva rühiga", kuigi lapsele sirget istumise meelde tuletamise ja/või püsti tõusmisel probleem säilib. 12 4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA Läbivaatus K]ige paremini suudab rühti vaadelda ortopeed
Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: 1. ülekaalulisus 2. südamehaigused 3. kõrge vererõhk 4. valud liigestes 5. stress 6. depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu
või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad kahjustused on nikastused, venitused, mõrad selgroolülis. Kõige ohustatum on selja nimmepiirkond. Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu. 4 Pildi allikas: (http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist- equipment/) Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga nagu tõstmine, painutamine ja pööramine mõjutavad seljavalu tugevust ja kordumist. Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks. Lihased aga, mis on tugevamad, ei lase kehal saavutada oma optimaalset vormi Ebaproportsionaalsed lihased sunnivad inimesi tegema korduvaid liigutusi. Nii jaotub aga jõu kasutus seljas valesti ja see võib põhjustada verejooksu selgroo diskides.
skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne, kuid see ei ole haigus ega diagnoos. Skolioosi võib põhjustada kaasasündinud, omandatud või degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid enamus skolioosi juhtumitel ei ole põhjus teada ja seda tuntakse idiopaatilise skolioos nime all. Tavaliselt areneb skolioos lülisamba rinnaosas (ülaseljas) või rinna-nimmeosas so. rinnaosa ja nimmeosa (alaselja) vahel. Skolioosi kurv võib areneda kui üks kõverus (C tähe kujuline) või kui kaks kõverust (S tähe kujuline). Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja põhilist vormi: 1. Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas 2. Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste
Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õla piirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale
silma stressi, mille tunnusteks on nägemise kõikumine, nägemisnõrkus, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Risk: IV Suur risk Parendusmeetmed: Riski vähendamiseks tuleb teha regulaarselt puhkepause, et lasta silmal lõõgastuda, suunates pilk mõneks minutiks kaugusesse. Töötoolil puuduvad reguleerimisvõimalused, samuti käetoed. Tool ei toeta alaselja nimmepiirkonda. Toolil puuduvad ka käetoed, ilma et saaks küünarvart toetada võib põhjustada vaevusi kaela- ja õlavöötmes. Risk: IV Suur risk Parendusmeetmed: Riski vähendamiseks peab vahetama toolid uuemate ja piisavate reguleerimisvõimalustega toolide vastu (toolil peavad olema reguleeritavad istmeplaadi kõrgus, seljatoe kõrgus ja kalle ning ta peab toetama töötaja nimmepiirkonda. Psühholoogilised ohutegurid
muutumisega (suuremaks või väiksemaks), toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine konstantse nurkkiirusega: määratakse jõumoment: tavaliselt tehakse kiire sirutus-painutus liigutus. Võimalik reziime varieerida (väike-, keskmine-, suur-, olematu vastupanu). Viimasel ajal levinud seljalihaste vastupidavuse testimine. Sorenseni seljalihaste staatilise vastupidavuse testi aeg sõltub soost, vanusest, jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest. Varieeritakse ka nurkkiirusega (90* iseloomustab jõuomadusi, 180* lihaste kiirusjõu omadusi, 270* lihaste kiirus omadusi). Nurkkiiruse suurenedes maksimaalne jõumoment langeb, sest aeg väheneb ning dünaamiline liikumine väheneb. Mida väiksem nurkkiirus, seda suurem on vastupanu ja motoorseid ühikuid rekruteeritakse rohkem. Jõumomendi väärtus sõltub: motoorsest võimekusest, treenitusest, luukangide pikkusest,
inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis avalduvad tunnetatavalt teatud aja jooksul. Seljahaiguste ravi on viimaste aastakümnete vältel oluliselt muutunud. Varem peeti seljavigastuse või -valu puhul tähtsaks pikaajalist voodislamamist. Uuringud on aga näidanud, et liikumise piiramisest kasu pole. Kikide alaselja valude ravis ei ole kiiret ega ka efektiivset ja universaalset ravimeetodit. Kuid krooniliste seljavalude vastu on vimalik efektiivselt videlda, et parandada oma elukvaliteeti. Eestlased on läbi paljude sajandite uskunud et jaanikastel olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused talurahva nuhtluse ja aitama olla terve.
kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: * ülekaalulisus * südamehaigused * kõrge vererõhk * valud liigestes * stress * depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu
kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete 2 ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Samati soodustab nende haiguste teket ebatervislik toitumine
sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale KUIDAS ARVUTIGA TÖÖTADES ELLU JÄÄDA ?
võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks
kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · stress · depressioon ja ärevus Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu
mõjuvat koormust. Mõõdukas ja regulaarne treening aitab tugevdada lihaseid, kõõluseid ja sidemeid, korrigeerida väärasid kehahoiakuid ja vabaneda vaevustest. Skeletilihased on paarislihased, mistõttu tuleb neid treenida, koormata ja lõdvestada sümmeetriliselt. Ülekoormus selgroo ühes piirkonnas mõjub ka teistele osadele, nii tekitab pikaajaline või ülemäärane õlavöölihaste koormamine ja pinge käte ja abaluu liikumispiiratuse, mis tegevuse korral tingib ka alaselja osa suurema koormamise. Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi
TEMPURi materjal on pehme, kus soovid, ja kindel, kus seda vajad. SURVE JAOTUMINE Materjal kontrollib survet kehale, absorbeerides seda ja jaotades ühtlaselt ümber üle kogu kehapinna. Ühtlane surve liigestele ja seljale vähendab valu ja aitab kaasa kosutava, sügava une saavutamisele. TEMPURi madratsite ülim survekontrollisüsteem pakub mugavust, tuge ja sügavat kosutavat und. Surve kontrollimine on väga tähtis, kui unetuse põhjuseks on seljavalu, alaselja valu, fibromüalgia, artriit või rahutute jalgade sündroom. TEMPURi madratsi ja vedrumadratsi erinevus on teaduslikult dokumenteeritud ja seda on demonstreeritud elektroonilise mõõtesüsteemi abil. Pingete leevendamist testides kasutati elastset tekki, mille külge olid kinnitatud arvutiga ühendatud surveandurid. Alltoodud joonised näitavad, mis juhtub, kui 90 kg kaaluv inimene lamab selili TEMPURi madratsil ja võrdluseks, mis juhtub, kui sama inimene lamab kvaliteetsel vedrumadratsil
5.3. Millised on sagedasemad vigastused Kuna tegemist on inimesele uudse liikumisviisiga, siis kõige sagedamini tekkivad vigastused on kukkumistraumad - küünarvarreluu murrud, lõua marrastused. Kaitsmata põlvede ja küünarnukkide puhul ka nende piirkondade marrastused. Vale suuruse või halva ehitusega saapa korral hüppeliigese nikastused. Erinevate lihasgruppide ülekoormusi väga sageli ette ei tule, kõige rohkem võib vale asendi tõttu kannatada selg - alaselja lihaspinge. 5.4. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.5. Nõuandeid algajale rulluisutajale · Koos rulluiskudega tuleks kindlasti muretseda põlve- ja küünarnukikaitseid, samuti kiiver, sest kukkumiste eest pole kaitstud keegi. · Algaja rulluisutaja võiks alustada kellegi abiga nii õpitakse paremini tunnetama uiske ja liuglemisvõimalusi
Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva. Kodus patsient tarvitab T. Perindopril/Indapamide Teva 2,5mg/0,625mg x 1 päevas, T. Amlocard 5mg x 1 päevas, T. MOXONIDINHEXAL 0,3mg x 1 päevas, S. VALOCORDIN DIAZEPAM 10mg/ml 10 gtt vajadusel. Perekondlik anamnees: patsiendi isal oli kopsuvähk, emal kõrgvererõhktõbi. Patsiendi hinnang tervisele: Kaebusi tervisele patsiendil ei olnud, ainult alaselja valu, mille 7 tõttu patsient esialgu pöördus haiglasse. Külmetusi viimase aasta jooksul ka ei olnud. Talvel patsient lisaks tarvitab D-vitamiini tablette. Selleks, et olla terve patsient vähemalt kord aastas külastab perearsti tervise kontrollimiseks. Samuti patsient üritab tervislikult toituda. Patsiendil
Tavaliselt ongi seljaprobleemiks mingi ühekordne väiksem trauma, mis aja jooksul hakkab kogu keha tööd häirima ja halvama. Isikliku kogemusena olgu ka töö autoril ära märgitud 2009. aastal eriarsti dr. Tiit Ilvese visiidil seljadiski väikene sopistus ja sellest tulenevalt parempoolsete seljalihaste häiritud töö. 2010. aastal läbiviidud uuringus avaldab ajakiri "Dance Teacher" 10 peamist vigastuste liigitust tantsijatel: kaelapinged, õlarotaatori pingestatus, alaselja hädad ja lihasspasmid, nn. plõksuv puusaliiges, põlvevalu sündroom, ära nihkunud menisk, sääreluu ja hüppeliigese kõõlusrebendid, Achilleuse kõõlus, pöiavõlvi probleemid ja kannaprobleemid (Wozny 2010). Artiklis võtavad sõna J.G. Hass, Uus-Meremaa spordimeditsiini ja ortopeedia spetsialist, Pilatese õpetaja; M. Liederbach, Tantsuvigastuste uuringute keskuse director New York´st; J.
vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest heledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha send akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja. ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale.
Krooniline iliopsoase valu ja nõrkus võivad tekkida: · pidevast magamisest, puusad painutatud asendis (nn looteasend) · istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust toimub peamiselt niude nimmelihase abil) · põlvetõste harjutustest jne. Tüüpiline sümptom iliopsoase lühenemisel ehk spasmil on difuusne valu alaselja piirkonnas, reie eespinnal ja sageli ka tuhara ning puusa piirkonnas. Valupunkte võib leida veel kõhu sirglihasest lateraalsemal ja niudelihase alguskohas, allpool kubemesidet ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks
tähelepanu kõnni spetsiifilistele faasidele ning jälgitakse iga normist kõrvalekalduvat liigest eraldi. Kuna kõnd erineb indiviiditi (üks kiirustab, teine liigub pikkamisi), siis on tähtis eristada, mis on patsiendi jaoks normaalne- kas kõnni kiirus, perioodid ja kestvus vastavad normaalsele kõnnitsükli kombinatsioonile. Et jälgida kas kõnnitempo mõjutab kõndi palutakse patsiendil sooritada kõnnitest nii aeglase kui kiire tempoga. Kõnnitesti ajal peab vaatama käte, kere, alaselja, vaagna, puusade, põlvede, hüppeliigeste ja varvaste muutusi. Füsioterapeut palub patsiendil kõndida tema jaoks harjumuspäraselt, vajadusel võib kasutada abivahendeid (nt. kargud, kõnniraam, kepp). Hindamist teostatakse eest, tagant, külgvaates ning proksimaalselt distaalsele. Näiteks hooperioodis (avatud kineetiline ahel) algavad liigutused proksimaalselt ning liiguvad distaalsele, toeperioodis (suletud kineetiline
suuruse ning vormi põhjal. Rasvasusklassi määramisel vaadeldakse rasvaladestuste olemasolu ja paiknemist rümba pinnal, samuti nende paksust. Lihakusklassi määramisel tuleks vaadelda mõlemat rümbapoolt korraga ning lõpliku hinnangu andmisel lähtuda paremini arenenud lihastega rümbapoolest Tagaosa vaatlemisel tuleb esmalt kindlaks teha, millisesse põhiklassi rümp võiks jääda ning seejärel vaadata rümba alaselja, turja- ja abapiirkonna lihaste arengut, millest lähtuvalt kujuneb lõplik hinnang lihakusklassi kohta S (Super) Tagaosa äärmiselt ümar, topeltlihakusega, selgelt eristatavate koepiiridega, sisetükk ulatub selgelt märgatavalt üle vaagnaliiduse Seljaosa väga lai ja väga paks kuni abaosani, ristluutükk väga kumer Abaosa äärmiselt kumer E (Kõrgem) Tagaosa väga kumer, sisetükk ulatub märgatavalt üle vaagnaliiduse
36 SPORDI ÜLDAINED I TASE hüppajatel ja viskajatel. Keha arengu reeglipärasus kajastub teatud traumade tüü- NB! pilises periodiseerimises: 1213 a traumad pöiaga, 1216 a põlvetraumad, 1116aastased on 1620 a õlavöötraumad, ühiskonna kõige täiskasvanud alaselja ja ristluuga seotud traumad. tervem, aga mitte Sugulise küpsemise üks tunnus on tüdrukute ja poiste arengu lahknemine. kõige tugevam grupp Tüdrukutel algab puberteet aasta kuni paar varem ja see kajastub nende arengu hüppes võrreldes poistega. See on ealine etapp, kus poisid võivad tüdrukutele jõu näitajates alla jääda
annaabi.ee 
