KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad. Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore ...
teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas ikka veel Villut, kuid kuhugi mujale tal ka minna ei olnud. Villu oleks aga tööst niivõrd hõivatud olnud, et poleks pannud naiste vahelist nääklemist tähelegi. Vahepeal oleks Anna ka lapseootele jäänud ning Eevi kadedusest punasena üritanud Anna rasedust katkestada. Annal oleks Eevist kõrini saanud ning rääkinud ka sellest Villule. Villu, aga hea südamega poleks suutnud Eevit välja visata. Suures vihahoos oleks Anna Eevi ära tapnud ning visanud jõkke et oleks olnud justkui uppumissurm. Villule oleks Eevi kokku valetanud pika loo ning sinisilmne Villu oleks muidugi uskuma jäänud. Ainus, kes veel Annal peal hoidis oli Anna isa ning too andis Anna üles, kuna oli oma tütres liialt pettunud. Kui aga Eevi surma lähemalt uuriti arvati, et ka Villul
See oli edukas. Anna sai stardikapitali. Anna ehitas väikese ,,Anna- maja". Anna- maja sisaldas õmblus tuba, lauamängude tuba, laulu tuba, söögituba ja padjaklubi. Kohalikud hakkasid Anna- maja väga tihedalt külastama. Anna mõte oli, et nii noored kui ka vanad saaksid asju koos teha. Vanad õpetaksid noori ja noored vanu. See toimis. Aga majake hakkas vaikselt väikseks jääma. Ja kuna Anna kelleltki raha ei võtnud ja kusagilt ka toetust ei saanud, ei jäänud Annal muud üle, kui leida allikas raha teenimiseks. Ja kuna kõige kuulsamaks sai söögituba. Siis tekkis Annal idee oma enese põllumaad panna raha tegema. Lisaks annaks see nii mõnelegi inimesele tööd. Söögitoa kuulsus seisnes selles, et kõik kellel kõht tühi said Anna köögis ise süüa valmistada ja selle ka ise ära süüa. Tema ideega tulid kõik kaasa, külvati, rohiti, kasteti, korjati. Tööd said kõik. Saadused müüdi ja saadud raha pandi kõrvale
• Sage oksendamine –kuni 20ml/kg ööp, suureneb Na, K, Cl kadu Vedeliku vajadus ööpäevas Kaal kg Vedeliku vajadus < 10 kg 100 ml/kg 10-20 kg 1000 ml +50ml/ kg üle 10 kg osalt >20 kg 1500 ml +20ml/kg üle 20kg osalt Ülesanne Anna on 8.aastane ja kaalub 27 kg. Annal on palavik 38 kraadi. Kui suur on Anna ööpäevane vedeliku vajadus? • Annal on palavik 38 kraadi. • Laps vajab ühe kraadi kehatemperatuuri tõusul 10% lisavedelikku. • 1500+(7x20)= 1640 ööpäevane vajadus ilma palavikuta 1640 x 10% = 164 ml lisa vedelikku 100 1640 +164 = 1804 ml kokku koos lisavedelikuga Kasutatud kirjandus O’Connor, S. (2002). Antipyretics in the paediatric A&E setting: a review. Paediatric • Nursing, 14(3), 33–35.
Friedrich Schilleri luuletust ,,Die Sehnsucht" olevat ta suvel kodus katsunud isegi eesti keelde tõlkida. Rohkem edasijõudnud õpilased, nende hulgas ka Anna, sel kevadel enam raamatutega palju tegemist teha ei saanudki, vaid piirdusid näputööga ja aitasid köögis. Vanem õde oli juba kodus ja 1876. aasta suvel jäi koolist ära ka Anna. Pooleteiseaastase kodusoleku järel 1879. aasta jaanuaris viis isa Anna Tartusse lootusega teda linna tütarlastekooli panna. Annal ei olnud sugugi raske sammu pidada väikese tütarlastekooli kõrgema astmega. Vabal ajal luges ta prl. Frey soovitusel kooliraamatukogust kirjandust. Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsele ja 1880. aasta jaanuaris kirjutati Anna Rosalie Espenstein kooli algklassi- kvarta nimekirja. Kõrgemas tütarlastekoolis õppimise esimestel aastatel elas Anna ülejõe äärelinnas lihtsas eesti perekonnas, kus tema kasutada
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
· Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole · Parim kullasepp tuleb kohale ja teeb uued ripatsid MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 3 · Buckingham annab juhised piiri ületamiseks · Toimub ball · Kuningas nõuab, et Anna kannaks keed · Kardinal ütleb kuningale, et ta loeks ripatsid üle · Annal on 12 ripatsit · Kardinal trumbatakse üle MIS TOIMUS PÄRISELT? · Leidis aset 1780. aastatel · Jeanne de Valois-Saint-Remy oli kuninglikku verd ning jäi oma varadest ilma · Esitas palju palvekirju k.a Marie Antoniettile · Kättemaksuks mõtles ta välja plaani · Kardinal de Rohan läks õnge, korraldati kokkusaamine · Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale · Kuninganna jäi süüdi · Kardinal anti kohtu alla ning saadeti Bastille'i PILDIKESED
Ta kahetses oma tegu, kuid kui Dolly oli talle andestanud unustas Stephan oma lubaduse ning pööras rohkem tähelepanu teistele naistele kui Dollyle, kuid ta varjas seda väga profesionaalselt. ,,Naine on tead selline asi et uuri teda, kui palju sa uurid, ikka on ta täiesti uus." ütles Stephan Arkadits, kes ei õppinud oma vigadest. Kõik mehed ei vaata teisi naisi kui nad abielus on. 60% meestest ei ole oma naist kunagi petnud. Vronski väljavalituks oli Kitty. Annal oli meheks Aleksei ning nende kahe abielust sündinud poeg. Igal ühel on siin ilmas paariline, see õige, kellega jäädakse terveks eluks kokku. Enne kui sa temaga kohtud, võib sul olla sada meest või naist kellega armastuse tasandil suhelda, kuid kui see õige jõuab sinuni laguneb vana suhe. Sinna ei saa midagi parata. Tunded tekivad esimesest pilgust, esimesest vastatud naeratusest. Paljudel juhtudel koliti armastatuga mujale linna, et rahus armastust nautida, sest elatud kohas
Vastused Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv). Kindlasti peavad olemas olema nooruki tahteavaldust ülesnäitavad dokumendid ning need peavad olema kinnitatud tema seadusliku esindaja poolt. (2. peatükk, 8
3. Anna palub oma mehelt lahutust, kuid ta ei ole nõus. Anna 5. Anna kuulis ja teadis, et kõik räägivad tema ja Vronski romaanist, otsustab siis kolida maale. Kuna enda meest ta pole kunagi paljud tuttavad teadsid seda ja loomulikult ei pidanud suud. Annal armastanud, siis temaga hüvastijätmine ei ole niivõrd raske kui oli väga raske tol hetkel pisaraid tagasi hoida ja üleüldse olla pojaga. Teda armastab Anna kogu südamest ning tema pärast oli tugev. Ta teadis, et need jutud jõudsid ka ta meheni.
20 aastat hiljem Villu on 20-aastane. Teda on terve elu kasvatatud nii, et temast tuleks Kõrbojale sobiv peremees. Anna ja Eevi on mõlemad Villu kasvatamisega palju vaeva näinud. Annal on korduvalt kosilasi käinud aga ta on kõigile ära öelnud, sest väikse Villu isa oli ainus, keda ta enda kõrval oleks näinud. Anna tahtis hoolitseda Villu eest, samamoodi nagu ta teeks ka oma pojaga. Anna saab Eeviga väga hästi läbi. Eevi on Annale väga tänulik selle eest, et ta 20 aastat tagasi teda pojaga Kõrbojale elama võttis. Eevi aitab majapidamistöödega, isegi teeb enamiku neist ise, et Anna samal ajal saaks Villut kasvatada ja harida.
üksteist. See oli tõeline sõprus. Lilja suhtles väga vähe omaealistega. Peaaegu, et üldse ei suhelnud. Ainult siis kui ema hülgas lapse pidutses ta omaealistega. Hiljem sõbrustas ainult vanemate meestega. Tüdrukul oli ka tädi-Anna. Anna pidi tüdrukut aitama ja valvama, sest ema ole seda soovinud. Tegelikult tädi Liljast ei hoolinud ja pidas Liljat omale tüliks. Ta karjus Lilja peale ja suunas teda valele teele. Soovitas hakata tüdrukul prostituudiks, et ta teniks omale raha. Annal oli tüdrukust ükskõik. Kui mina oleksin olnud Lilja asemel, siis ma poleks teinud selliseid tegusid. Peale ema hülgamist oleksin mina hakanud abi otsima. Kindlasti oleksin leidnud parema variandi eluga edasiminemiseks. Veel ei oleka ma läinud kindlasti välismaale tööle. Oleksin võtnud Volodjat kuulda ja hakanud seda asja arutama. Selles loos oli väga palju õpetlikku noortele. Enne kui tegutsed, tuleb mõelda kõik korralikult läbi ja mõelda tagajärgedele
Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada. Villu ei jää pimedaks ja Anna mõtleb, et Villust võiks saada Kõrboja peremees, see aga ei meeldi ta isale. Villu aga ei ole nõus sandina Kõrbojale minema ja läheb hoopis Kuusiku sauna ja kutsub Eevi Katkule perenaiseks. Nende abielule on vastu Villu isa. Pähklipüha peol kohtub Villu uuesti Annaga, nad tantsivad koos
Kuidas käituksin Katku Villuna? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees'' jutustab Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumistest pärast seda, kui Villu oli vanglast välja tulnud. Vangis istus Katku Villu, sest tappis Künka Oto. Kõrboja Rein on juba vana ja ei suuda enam üleval pidada talu ning annab selle oma tütrele Annale. Kuid Annal polnud peremeest, kes aitaks teda talu töödes. Jaanipäeval kohtuvad Anna Ja Villu esimest korda, mitmete aastate jooksul. Anna sai aru, et tahab omale meheks ja Kõrbojale peremeheks Villut. Anna sünnipäeval sai Villu Kivimäel vigastada. Tema terve silm ja parem käsi said raskelt vigastada.Pähklipühal kutsus Anna Villu Kõrbojale peremeheks. Kuid ütles Annale ära, sest ta oli sant ning ei saaks midagi Kõrbojal teha. Villu ei suutnud Eevi ja Anna vahel otsustada ja lasi end maha
et naine ei käitu nii nagu talle kohane oleks. Ta ei luba oma naisel enda nime määrida. Aleksei Vronski on noor korralik mees, kes ei lase end kõigutada ühiskonnast ja paika pandud normidest. Ta armub Annasse ja palub naisel lahutada. Ta peab kinni oma kohustustest oma lapse ja lapse ema ees, samas käib ka vastuvõttudel ja koosolemistel. Vronski soovib siiski lapsi ja mis tähtis, nii nagu peab oma nimele. Annal pole isiklikel põhjustel aga seda võimalik lubada, mis koos naise närvilisusega Vronski tihti endast välja viib. Vronski mõistab Anna olukorda ja proovib naist võimalikult palju säästa ühiskonna kriitika eest. Armunute raske olukord käib neil siiski üle pea. 3. Minu meelest oli päris huvitav see, et etenduses oli Anna palju närvilisem. Filmis pigem kapriissem. Etenduses nimelt oli rohkem ,,karjumise" stseene.
sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud. Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava Annaga, kes nüüd Kõrbojale perenaiseks saanud oli. Annal oli plaanis endale Katku Villu peremeheks küsida, kuid niikaugele ei jõudnud ta oma plaanidega enne Pähklapüha, kus Villu juba poolenisti sant oli. Annat see ei huvitanud, et Villu pool pime ning parem käsi vähe vildakas oli. Anna pakkumine oli küll ahvatlev, kuid kahjuks Villu keeldus. Villu ei tahtnud olla Kõrbojale peremees, kes ei saa ise millegagi hakkama vaid käsutab koguaeg teisi. Ta ei tahtnud, et perenaine saaks endale sellise mehe. Tal oli enda pärast häbi
Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli sel ajal nägemus, et kellegil ei sobi liiga tõsiselt suhelda oma klassist madalamatega ja kuna Katku talu oli palju väiksem ja väärtusetum, kui Kõrboja, oli Anna ka klassi poolest Villust ülem. Samuti oli Annal linnas omandatud haridus, kuid Villu oli vaid maakas. Vihavaenu tõttu ei soositud Villu Kõrbojale peremeheks minekut, kartes, et kui ta saab ka Katku talu, siis ta ühendab mõlemad üheks uhkeks Kõrbojaks. Eelnimetatud vastuseis kahe talu vahel ja Villu suutmatus otsustada kummagi kasuks jällegi tekitasid talle probleeme tema enda perega. Villu suutnud lapsepõlves jääda Anna tõttu ühest oma
muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks. Isal polnud muud valikuvõimalst, kui nõustuda. Villu oli päevad läbi Kivimäel kive purustamas ja ära vedamas. Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette
" väga raske vastata. Lihtsalt väga otsustusvõimetu. Samuti häiris Hukkat see, et Anna sõi tohutult kõvasti. Seda Anna muidugi Hukkale ei ütle, et miks ta nii teeb, aga tema jaoks oli tähtis, et ta kuuleks oma söömise häält. Suureks mureks oli ka see, et Anna ei suutnud Hukkale ennast väljendada, et mida ta ka seksuaalselt mehelt ootab. Lõpuks Anna hakkas eemalduma Hukkast, kuna tundis, et mees pärib/küsib liiga palju. Isegi läbi telefoni sai kutt juba aru, et kas Annal on olnud söömasööstu. Anna söömasööstud jätkusid ning nüüd ta hakkas juba ka lagritsat sööma, et jälgida oma toidujärjekorda, et kõik oleks ikka välja oksendatud. Söömasööstud ainult jätkusid ning Anna mõnikord isegi ei ilmunud kokkusaamistele Hukkaga, kuna söömasööst oli pooleli. Pooleli jättis ta ka kooli. Regulaarselt pidude käigus tarbis ta ka amfetamiini. Samuti pettis ta ka Hukkat väga tihti. Nimetas neid õhtuid ,,üheöötretideks". Lõpuks läksid nad lahku
Kui Anna sellest kuulis, teadis ta kohe, ette õigel talul peab ka peremees olema. Ta mõtles ning kaalus seda oma mõtetes ning jõudis järeldusele, et õige peremees Kõrbojale oleks Katku Villu. Ta esitas ka isale enda poolse nõudmise, et kui temale jääb talu valib ta sinna ka ise peremehe, mis siis et Anna isale Reinule ei meeldinud. Isa oli sellega ka viimaks nõus, et tema talus hakkab peremeheks tema vaenlase poeg Katku Jüri poeg Villu, kuna talule on peremeest vaja. Nüüd oli Annal vaja veel Katku talu noor peremees Villu ka nõusse saada, et too tuleks Kõrbojale peremeheks. Katku Villu aga polnud seda kuuldes sugugi õnnelik, sest Villu oli poolpime ning käega polnud ka kõik korras. Anna aga vaatas neist Villu vigadest mööda, ning ütles, et tulgu ikka Kõrbojale peremeheks, kuna tal olla head ideed talu suhtes, mida võiks Kõrboja talus läbi viia. Villu aga oli vastu, sest tal oli piinlik, et ta on oma pimeduse tõtte saamatu ega suuda korralikult tööd teha
tegutses mitmes Põhja-Saksamaa linnas. Paljud tema orelipalad on pärit just sellest varasest perioodist. Peagi abiellus ta oma nõo Maria Barbaraga ning algas Bachi elu pühendunud pereisana. Tema tööandja Anhalt-Köthen õukonnast soovis, et talle ja õukonnale esitataks uut muusikat ja nii pidigi Bach komponeerima mitu teost klavessiinile, viiulile ja tsellole. Aasta pärast Maria surma abiellus Bach uuesti, tema uus naine oli õukonnatrompetisti tütar laulja Anna Magdaleena Wülcken. Annal ja Johann Sebastianil oli 13 last, kuid vaid neli elasid vanemaks kui viis aastat. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
kasutanud ta kellegi abistamiseks.Ka Anna Karenina surmale aitas kaasa üks kohutav mälestus. Anna oli rongijaamas väga suures segaduses ja kui talle meenus see jõle õnnetus, mida ta oli kord pealt näinud , "...ta taipas, mida ta peab tegema.". Sellised saatuslikud hetked on väga ohtlikud ja müstilised. Võibki jääda mõtisklema, et miks see inimene pidi just tol hetkel olema seal ja kuulma/nägema, mida, parem oleks, kui poleks üldse toimunudki. Ka Annal olid ideaalid. Toimiv perekond ja hea maine kõrgseltskonnas olid märksõnad millega naist alati seostati. "...Peterburi suurilmadaam, keda kõik lausa ülistavad," teadis ka Kitty. Kuid ootamatu kirg Vronski vastu muutis kõik. Ta nägi maailma hoopis teise pilguga. Anna ei oleks kunagi arvanud, et lahkub oma poja juurest, nagu ta ise ütles: "Minule oled sa kõige parem maailmas." Kuid suur armastus muutis teda niipalju, et ta suutis Serjoza hüljata ning isegi kõrgseltskonna põlgust taluda
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta oli heavälimusega ja külgetõmbava iseloomuga,meel...
V maalib ise ka (50). Kyl on majamutiga probleeme, teenijad ei austa teda Levini mõisas 61. Nikolai hakkab surema; Ky põetab teda ja mees ei hakka vastu ka (71). Liidia on AA juures, tegeleb Serjozaga; vastab Anna palvele oma pojaga kohtuda, et ,,vastust ei tule" ja saadab sõimukirja. Anna kohtub pojaga salaja ja jääb AA-le vahele 114. Anna läheb ooperisse ja saab seal oma kunagise sõbranna Kartassova käest sõimata (naine ei tunne teda kuni Annal halb maine on). Dolly on lastega Kitty juures mõisas, Varenka ja Varvara(vana vürstinna) on ka seal. Ky üritab Varenkat Sergei Ivanovitsiga paari panna, V keeldub 134. Dolly läheb Vronski mõisa Annale külla; mõistab teda; tunneb end mingi koleda masinana, sest tal on nii palju lapsi juba ja mees justkui ei hinda teda piisavalt; armastus on. Stepan ja Levin on koos valimisüritusel ja tahavad Annat L-le
ära oodata, sest Villu oli end öösel kahe haavlikuuliga maha lasknud. Katku peremees ütles sellepeale, et see on ainuke mehetegu mille Villu on oma elujooksul teinud. Anna oli sellepärast väga kurb ja tahtis linna tagasi sõita. Teepeal kohtas ta aga Eevit, kes ükspäev tema juures käis. Eevil on süles väike laps, Villu laps. Anna läks tema juurde ja sai teada, et Eevi ema on ära surnud. Eevi lootis Villu juurest abi saada, aga nüüd enam mitte. Annal hakkas Eevist kahju ja ta kutsus tema koos lapsega Kõrbojale. Eevi läkski. Kodus rääkis Anna oma isale, et Eevi lapsest, Villust saab Kõrboja peremees. Algul ei uskunud vana Rein oma silmi, aga ta nõustus ikkagi. Ta otsustas, et Kõrbojale saab kunagi hea peremees. Probleem Probleemiks oli Villu kangekaelsus ja uhkus. Tegelikult armastas ta Annat, aga kuna ta oli sant ei lubanud uhkus temal enam Kõrboja peremeheks hakata
regulaarselt 3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi . Võeti vastu veel ususallvuse akt- pidi lõpetama usutülid. Kuna viimastel valitsejatel lapsi pold reguleeris parlament 1701.a vastuv troonipärimise aktiga ka selle küsimuse. Järeltulijaks nim James II noorem tütar Anne. Parlamentarismi areng 18.saj- Kuningavõim nõrgenes. Kujunes välja tava,et võimul on see partei millel on parlamendis enamus.Kuna Annal ei olnud lapsi läks troon Hannoveri dünastiale. Uued valitsejad ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda salanõukogu koosolekutel- see muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Uue süsteemi arengus oli eriline roll viigide liidril Robert Walpole`il, kui tema juhtid ministrite kabinet kaotas parlamendi usalduse, loobus ta ametist koos kõigi ministritega. Lõi uue tava,et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus.
Irma algul kõhkles väga, kuid lõpuks kui Eedi silmapiirilt kaduma juba hakkas otsustas Irma kummardada ja roosid maast üles võtta, hiljem jagas need roosid sõprade vahel ära jättes endale vaid ühe roosi. Eedi oli Irmasse lootusetult armunud. Irma lõpetas kooli hea tunnistusega ja oli selle üle väga uhke. Ees seisnes töörohke suvi, Irma teenis raha, et linna tädi Anna ja Lonni juurde elama minna, et siis seal tööd leida. Tädi Annal oli linnas keldrikorrusel korter, kus oli 2 tuba, ühes elas Anna teises Lonni, kes käis kompvekivabrikus tööl. Lonni üritas Irmat endaga kompvekivabrikusse tööle meelitada, kas või korraks aga Irma ei läinud, tema mõtles aga enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale. Kuna Irmal oli hea tunnistus, siis arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima.
Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. [2] Viieaastaselt õppis Anna lugema
Vronski järgneb Annale Peterburgi ning nad kohtuvad ühel peol, sest Anna sõbrustab Vronski nõo Betsy Tverskajaga. Anna räägib seal Vronskiga ning soovib, et Vronski paluks Kittylt andeks, kuid selle peale avaldab Vronski hoopis armastust. Aleksei lahkub peolt üksinda ning hiljem küsib Annalt Vronski ja tema kohta. Anna vastab napisõnaliselt ning peab mehe kahtlusi tobedateks, kuid tegelikkult tekib Vronskil ja Annal suhe. Samal ajal tuleb Levinile maale külla tema vend, Sergei Ivanovits. Nad veedavad koos aega jahil käies ning räägivad Levini elust maal. Dolly kolis suveks maale, sest tal hakkas raha otsa saama. Maal ju teadupärast odavam elada. Dolly proovib veenda Levinit, et too hakkas uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin keeldub. Levin läheb masenduses reisile, sest ta teine vend on väga haige. Samal ajal läheb ka Kitty põhimõtteliselt reisile
koha pealt pretensioone ei esinenud. !3 7. Otseselt ei saaks öelda, et oleks tekkinud probleeme suhtlemisel, kuid erimeelsusi küll., sest alguses oli Maarjal raske kohaneda ning end jaapanlastega samasuguselt ja võrdselt tunda. Üks situatsioon jäi aga küll meelde. Kui Maarja sõbral, samuti Jaapanis õppival tšehhitaril Annal oli vaja pärast jalgrattaõnnetust arsti juurde minna, siis Jaapani kombekuse tõttu ei tohtinud ta haiglas teksapükse ära võtta, et arst ta katkist põlve ravida saaks, vaid tuli püksid katki lõigata. Raamatus oli kirjeldatud ning hästi välja toodud see, et jaapanlased ja nende kombed erinevad suuresti kõigist euroopalaste kommetest. See on nii kindlasti esiteks ajalooliste aspektide pärast ning ka sellepärast, et idamaad ei
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Ann...
teise naisega kokku viia. Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega. Tal jääb armastusest puudu. Stiiva külastab Alekseid, üritades teda veel veenda lahutuse asjus, kuid lõplikuks jääb siiski see, et lahutust ei tule (mõjutatuna Liidiast). Annal ja Vronskil hakkab suhe enam-vähem rööpasse minema, neil on kavas minna koos tagasi maale, kuid Anna haavub lõplikult, kui näeb vürstinna Sorokinat Vronskile telegrammi toomas ning Vronskit naeratamas. Ta käitub Vronski vastu külmalt ning Vronski lahkub Anna jaoks ootamatult. Anna kardab, et kõik on läbi, kuid see hirmutab teda hinge põhjani. Anna on suures segaduses. Ta tahab Vronskiga rääkida, kuid Vronski ei saa tema sõnumit kohe kätte
Anna külastas oma näitlejannast sõbrannat. Ta rääkis talle, et armastab meest, kes on abielus. Oma õde Emmit külastades kohtus ta Genaadiga. Mees, kes oli pidevalt rääkinud armastusest Marie vastu, avaldas armastust hoopis Annale. Anna lükkas tema ettepaneku tagasi, kuid usaldas talle oma saladuse poja kohta. Eeduard Saalemi naine Alice Saalem suri. Oli alanud sõda. Üheksas peatükk Emmi ja Anna vahel oli sõnelus. Emmi kahtlustas, et Annal oli Juliusega suhe. Anna tunnistas, et armastab Juliust, kuid ei petaks iialgi oma õde. Peale seda ei külastanud Anna enam oma õe perekonda. Julius mõtles oma abielu peale ja jõudis seisukohale, et oleks pidanud kellegi teisega abielluma. Ta plaanis taas kirjutama hakata. Ta külastas Annat. Nad vestlesid Juliusega abielust. Neile tuli vastu Leonoore Paagland, kuid kumbki ei tundnud teda ära. Anna sõitis Peterburgi. Enne kirjutas ta Juliusele veel kirja
huvitab inimene. Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma
tuleks mõlema poja üle uhke olla. Villu küll rüsis tööd teha aga ta tegi seda Kivimäel. Kive togides, neid lõhkudes. Ehitas isegi uue keldri. Seda tööd tehes sai ta alati kõigest mõelda. Seal oli nii rahulik. Hakkas lähenema jaanipäev. Kõrboja Anna isa Rein annab talu Annale. Kõrboja preili peab hakkama otsima talule peremeest. Ta korraldab jaanipäeva peo, kuhu ta loomulikult palju mehi kutsub, et see õige peremees leida. See oli küll jaanipäeva pidu aga tgelikult oli Annal ka sünnipäev. Sellest ei tahtnud ta eriti teistele rääkida. Kõrboja preili saadab Jüri peost teistele rääkima. Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga. Kui kaua nad nõnda oleksid tantsinud, ei tea, aga äkki juhtus nõnda, et Villu komistas ja pidi peaaegu kukkuma. Villu pidi just siis kukkuma, kui keegi külapoiss oma neiuga temast
diplomaatilise suhtlemise keel. Samuti dikteeris õukond Euroopa moodi ning kokakunsti. Versaille's aga ka levinud kombelõtvus, kuningas ise oli üks eesrindlikumaid. Kuningas Louis XIV oli lugematul hulgal armukesi. Kaheteistkümne aastaselt armus ta marssal Shombergi naisesse, kes oli omal ajal olnud kadunud kuninga Louis XIII soosik. Naisest küll tema armukest ei saanud, küll aga püüdsid kõik teised õuedaamid noormehe tähelepanu võita. Kuningannal Annal ei tulnud poissi kaitsta mitte ainult naiste eest, vaid kahtlustas ka Mazarini. Selleks, et vältida ,,itaalia pattu" lasti kuningal vabalt daamidega suhelda. Viieteistkümne aastane Louis sai armastuse esimese õppetunni neljakümne kahe aastase kuninganna peakammerpreiliga. (Breton, 1972) Naised ei ihanud kuningat mitte ainult tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levin...
Järgmine päev Villu kahetses et oli Annale oma parema silma lugu rääkinud. Ta tahtsi lihtsalt Kõrboja perenaist riivata. Villus leidis asja, et rääkida Eevist ja pojast. Isa lubas nad Katkule tuua,kuid ilma pulmadeta.Pulmad tulevad siis kui Villu ise Katku peremeheks ükskord hakkab,hiljem aga isa kahetses,et polnud Villul lubanud pulmi teha. Kuid oma sõnu ta süüa ei tahtnud ja jäi enesele kindlaks. Eevi aga samal ajal sammus väikese Villuga Kõrboja perenaise juurde,et paluda Annal vigane ja sant Villu talle jätta.Juba poja pärast. Kuid rääkida jõudsid nad kõigest, peale Villu. Eevil polnud julgust,ning tõi ettekäändeks ema,kes lamab surivoodil. Kui käte jõudis pählapüha ja inimesed metsas kilkasid ning karjusid,huvitus ka Villu,kes iseenese teadmata sammud platsile suunas. Seal olles jootsid talle tema vihamehed viina ja keerutasid jalga,kuniks Villu märkas Annat. Ning õhtu jätkus Anna seltsis tantsides
Ta maksab Anna arved, kuid ta peaaegu, et ei tööta. Tema karjäär on seiskunud. Jutustaja räägib nüüd Karenini lapsepõlvest. Karenin kasvas üles koos paljude auhindade ja tunnustustega, kuid ilma läheduseta. Nüüd tema sõber Liidia Ivanovna kutsub teda Jeesust usaldama ja pakub ennast tema majapidamisse abiks. Liidia on armunud Kareninisse, tema erootiline kirg on asendunud usulise armastusega. Ta on kiuslik Anna suhtes. Annal on õigus näha Serjooshat. Liidia ütleb Kareninile, et Anna on Peterburis, see muudab Karenini süngeks. Ta väidab, et ei saa takistada Anna emaarmastust oma poja vastu. Liidia küsib pahatahtlikult, kas Anna tõesti oma poega armastab. Saabub Serjoosha sünnipäev, tal on rõõm saada kingitusi, ta tunneb uhkust, et tema isa on saanud ametliku auhinna. Poiss pommitab oma juhendajat küsimustega isa auhinna kohta, kuid juhendada palub tal keskenduda koolitööle.
„Minu hirm tulevaste kahtluste ees on liiga suur. Ühesõnaga: minu armastus Jette vastu olnud küllaldane“ (lk 64). Hiljem mõtles ta temast tihti ja nägi pidevalt oma unenäodeski. Kohtusid Kolga-Jaanis teenistusel. Nad olid kohe alguses üksteisele pilgu heitnud. Peagi hakkasid nad kohtuma ning hiljem tekkis probleem, et inimesed hakkasid sellest aru saama, aga nad ei tahtnud, et keegi teaks, kuna ei tahtnud kõlakate teket. Seega ostis Jakob kevade poole paadi ja hakkas jõge mööda Annal külas käima (lk 179). Anna oli varem olnud abielus, kuid mees suri. Nad abiellusid ja said kaks last, esimene suri sünnitusel, teie lapse nimeks sai Eeva. Anna suri enne Jakobi. A. ema surivoodil tunnistas ta, et Anna on Lamingi tütar. „ Sa ju tunned teda ka… See oli seesama härra Laming“ (lk 262). Peale seda tundis Jakob end halvasti, tundis end reeturina. Jakobi elu mõjutas kõige enam Eeva, kuna E. elu mõjutas Timo väga palju kandus
tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse reisile. Seltskonnast väljatõrjutud Annal hakkab seal igav ning nad naasevad Venemaale. Anna ja Vronski vahel on pidevad armukadedushood, Anna ootab ikka veel Kareninilt tulutult lahutust
Lev Tolstoi ,,Sõda ja Rahu" I- Toimub Anna Pavlovna Scherer suaree. Omavahel räägivad Anna Pavlovna ja vürst Vassili (räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas (Napoleon) ja jõuavad välja selleni, kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu).
Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range sotsiaalse kontrolli all. Pärast 23 aastat kestnud abielu kasvavas kibestumuses oli Annal 5. detsembril 1637 saatuslik kohtumine oma abikaasaga. Viimane oli teel oma Versailles' jahilossi, kuid pidi halva ilma tõttu sõidu katki jätma ning ööbima Louvre'is, kus kuninganna oli end talveks sisse seadnud. Tol ajal köeti lossides ainult neid isandate ruume, kus ka elati. Kuningas oli seetõttu sunnitud minema magama ainsasse sooja magamistuppa, mis kuulus kuningannale. Üheksa kuud (5. septembril 1638) hiljem tõi 38-aastane Anna
Neiu keeldub, kuid Levin ei saa lahkuda, sest saabuvad vürstinna, krahvinna Nordston, Vronski ja vürst. Esimesel võimalusel ta siiski lahkub ning võtab sellest õhtust kaasa vaid Kitty naeratava näo, kui neiu Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse
Vronski ema soovist poega teise naisega kokku viia. *Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega. Tal jääb armastusest puudu. *Stiiva külastab Alekseid, üritades teda veel veenda lahutuse asjus, kuid lõplikuks jääb siiski see, et lahutust ei tule (mõjutatuna Liidiast). Annal ja Vronskil hakkab suhe enam-vähem rööpasse minema, neil on kavas minna koos tagasi maale, kuid Anna haavub lõplikult, kui näeb vürstinna Sorokinat Vronskile telegrammi toomas ning Vronskit naeratamas. Ta käitub Vronski vastu külmalt ning Vronski lahkub Anna jaoks ootamatult. Anna kardab, et kõik on läbi, kuid see hirmutab teda hinge põhjani. Anna on suures segaduses. Ta tahab Vronskiga rääkida, kuid Vronski ei saa tema sõnumit kohe kätte
Giovanni". Selle süzee aluseks on kaks hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine kivist külalisest- hauamonumendist, mis tuleb kätta maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Laval toimuv näib esmapilgul üsna banaalne: käib lõputu tagaajamine, kus põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi don Giovanni vastu, kehastab romantilise deemonina elujanu ja meelelisust. Avastseenis surmatud komtuur jälitab aga peategelast tema saatusena ning tema kivikuju ilmub ooperi lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma
Tema sümfooniad jagatakse sisu järgi: · 1 sümfoonia proloogia ,,Titaan" · 2-4 sümfooniad I triloogia (vokaalsümfoonilised: koor-solist) · 5-7 sümfooniad II triloogia (puht instrumentaalsed) · 8 sümfoonia kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid) · 9 sümfoonia ,,Laul maast" kantaatsümfoonia, epiloog · 10 sümfoonia lõpetamata (Mahler palus enne enda surma naisel Annal need hävitada, kui ta ei teinud seda, vaid lasi mustandid trükkida). MK: ,,Laulud surnud lastest" * Tema 4-s sümfoonia on kirjutatud tema varases loominguperioodis, mil ta oli Viini Riigi Ooperi dirigent ning see on 5-osaline hiigelkoosseisuga monumentaalne (2-3 sümfoonia väljendavad monumentaalset mõtlemist, aga 4-ndas võetakse pille vähemaks jne) teos. * 6-ndas sümfoonias ,,Traagiline" ei näe ta vaeva ( 5 ja 7-ndas sünfoonias oli tal võitlus inimestega ja ta
suuremeelne ja elutark filosoof, keda huvitab inimene. Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma.
ja selles mõttetus võitluses alla jäänud. Ehk oli lihtsalt aeg lasta mõistusel kaduda ja elada ainult tunnete järgi. Tekib näide, kui destruktiivne võib olla mõistuseta tegutsemine. Ta leidis vaevalt et viimase, kuid kindlasti mõjusaima vahendi, suurendamaks Vronski tundeid tema vastu mitmeid kordi. Märtriks olemisel on aga üks oluline viga: pärast plaani teostamist ei ole kedagi selle kordaminekut nautimas. Suitsiid ei olnud ainuke võimalus, kuid tundub, et Annal sai lihtsalt jõud otsa - sellest ka enesehaletsus ja sellise ülivõimsa relva nagu enda-eksistentsiga-mängimise kasutamine. Aga võibolla oleks vastuvoolu ujumine vaid vältimatut edasi lükanud ja Anna teadis - saatusega ei ole mõtet võidelda. Anna Karenina lugu on segadusseajav ja mõtlemapanev. Mõne võib see panna armastusse uskuma, teise seda veelgi rohkem eitama. Kuid muidugi on selge, et õnnelikest lugudest raamatuid ei kirjutata.
3 Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis Jan Rubensi ja tema naise Maria Pypelincksi peres. Isa oli kalvinist, kes põgenes 1568 Antwerpenist Kölni, kui Hollandi Madalmaade asehaldur Fernando lvarez de Toledo hakkas protestante taga kiusama. Jan Rubens asus 1570 Oranje Willemi õukonda, mis asus tookord Siegenis. Temast sai Willemi teise abikaasa Saksimaa Anna õigusnõunik ja armuke. Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks vangistati mõlemad, Willem laskis end 1571 lahutada ja abiellus 1575 kolmandat korda. Anna läks vangistuses hulluks, tütar tuli temalt ära võtta ja ta suri 1577 32- aastasena. Seevastu Willem sai 1572 Hollandi, Zeelandi ja Utrechti riigihoidjaks ning 1580 vastloodud Hollandi vabariigi riigihoidjaks. Peter Paul Rubens sündis pärast isa vabanemist vangistusest 1577. Kunstniku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
