Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces Alguskoht : mediaalne talbluu Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks , mediaalne seesamluu Funktsioon: painutab suurvarvast Suurvarba lähendaja EHK m adductor halluces Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu Funktsioon: lähendab suurvarvast keskjoonele
5 varvast 2. I lühem keskse lüli puudumise tõttu. Painutuspind (Facies flexoria), 3. III ja IV varba luud tugevamad. 4. Dist sirutusjätke (Processus extensorius), varbalüli e. Küüniseluu (Os unguiculare): Tipp (Apex), D mediaalne ja lateraalne palmaarjätke serv (Margo dorsalis), Küünisejätke (Processus (Processus palmaris: medialis et unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevag lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. unguicularis) süstikluu (Os sesamoideum distale). Karnivoorid fe Skelett ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip. Õlevöötme skelett (cingulum membri thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang- ja Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid
Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Valuvaigitamiseks Talla sideirme põletik või kukekannused Seesamluu põletik Murrud, venitused, rebendid
osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse, peavad olema kenasti paigas. Sidemed. Põlves sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku, annab hea liikuvuse, aga vähe turvet. Seesamluu põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93. Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Liikumine võimalik ainult ümber ühe telje. Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud. Ratasliiges(näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel. 94
abil Istmikuluul olevate istmikuõprudele toetud istuja keharaskus ALAJÄSEMETE Click icon to add picture LUUD Alajäsemed moodustavad: · Reieluud · Sääreluud · Pindluud · Põlvekeder · Kannaluud · Pöialuud · Varbaluud Reieluu on inimkeha pikim Click luu icon to add picture Põlvekeder paikneb reie-nelipealihase kõõluse sees, ülejäänud luudest eraldi, see on suurim seesamluu Põlvekeder aitab reie-nelipealihase kokkutõmbel tekkivat jõudu õigesti suunata Põlveliiges ühendab reie- ja sääreluud, selle moodutumises osaleb ka põlvekeder Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada
kannaluu, moodustades tsentrokvartaalluu. Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu. 57. Pöia luude iseärasused. Karnivooridel leidub esimene pöialuu rudimendinam koeral sageli esimese kannaluuga kokkukasvanult. Sea tagajalal on neli pöaluud, millest keskmised on äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega. 58. Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see aga esineb, siis koosneb varavs kahest varbalülist. Mäletsejalistel on tagajäseme sõrgatsi. Ja piirdeluu mõnevõrra lühemad kui eesjäsemel. Tagajalal on kõikidel loomaliikudel samasugused seesamluud nagu eesjalal.
sõrmelüli külgmisi liigutusi, kuid võimaldavad nende painutamist ja sirutamist. Liigesekettad Seesamluud on fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kaitsevad liigest ja soodustavad kettad, mis paiknevad kujult suunavalt lihaste tööd. Suurim mittesobivate liigesepindade vahel (nt seesamluu on põlvekeder (patella), lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu)
Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 2. ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine
Pean seda raskemaks vigastuseks, sest olen sunnitud seljaharjutusi tegema ilmselt elu lõpuni ning olema ka igapäeva elus väga teadlik kuidas istuda näiteks, et mõlema kehapoole seljalihased töötaksid enam-vähem võrdselt. Veel pean enne igat tantsutrenni selja hästi liikuvaks saama ja lihased väga soojaks ning peale trenni tugevalt ja pikalt venitama, sest peale igat suuremat pingutust muutuvad lihased alaseljas jäigemaks ning seega on oht uueks atakiks suurem. Parema jala päka seesamluu stressimurd. Suurest koormusest tingituna murdsin väikse seesamluu oma päkas. Suuresti oli see tingitud minu enda rumalusest, et ma vigastusele kohe ei reageerinud ning olukorda ignoreerides muutus vigastus väga tõsiseks, mis kulmineerus poolteist aastat peale esimeste märkide ilmingut luu välja opereerimisega. Tantsijana on see 38
keskosa; f. proneerib küünarvart (aitab painutada küünarvart) M. flexor carpi radialis: o. epicondylus medialis humeri; i. os metacarpalis 2. ; f. painutab ja abdutseerib rannet. M. palmaris longus: o. epicondylus medialis humeri; i. aponeurosis palmaris; f. pingutab pihuaponeuroosi (ja aitab veidi rannet painutada). M. flexor carpi ulnaris: o. epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae; i. os hamatum + os metacarpalis 5. (selle lihase kõõluse sees on seesamluu - os pisiforme!); f. painutab ja adutseerib rannet. Külgmine (lateraalne) rühm . M. supinator: o. epicondylus lateralis humeri + crista musculi supinatoris ulnae; i. radius`e ülaosa; f. supineerib küünarvart. M. extensor carpi radialis brevis: o. epicondylus lateralis humeri; i. os metacarpalis 3.; f. sirutab ja abdutseerib rannet. M. extensor carpi radialis longus: o. epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal!); i. os metacarpalis 2.; f
annaabi.ee 
