TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
just belletitantsijatel eriti suur soodumus säärastele vigastustele. Näiteks räägib Anna Kirs,
endine TÜ VKA tantsutudeng ning balletikooli kasvandik "Kõige suuremaks kõrvalekaldeks
pean aga kõndides jalgade väljapoolsust, mis tuleneb puusa rotatsiooni tugevast treenimisest
viie aasta jooksul balletikoolis käies" (Kirs 2013, käesolev töö Lisa 4). Ka lihtsalt kükkide
tegemine võib ühe keha väga ära rikkuda, kui seda valesti teha. Kui inimene sooritab kas plie`d
või demi plie´d (kükk ja poolkükk) valesti, surudes jalalabad täiesti välja, kuigi tema loomulik
puusaliigese liikuvus jääb palju väiksemasse ulatusse, siis treenib inimene ise endal põlveliigese
"sisse kukkumist" tekitades valu ja ebamugavust ning lõppude lõpuks põlve sidemete
nõrgenemist, X-jalgsust jpm. Siinjuures olgu ära mainitud, et "sisse kukkumine" tähendab läbi
vajumist põlveliigeses jala siseküljele ja lõpuks põlveliigese ehk patella vigastust. Väljapoolsus
annaabi.ee 
