Korvpalli uurimistöö

Vask, Merike

Korvpalli uurimistöö (0)

Keskkool - Sport - Sport

1 Hindamata

Sisukord
Sisukord...........................................................................................

Sissejuhatus............................................................................

Korvpalli üldine tutvustus.......................................................

Korvpalli ajalugu........................................................

Eesti korvpalli ajalugu.................................................

Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid.......................

Noorte treenimisvõimalused.............................................

Vigastused..................................................................................
3.1.Vigastuste ennetamine......................................................
3.2. Levinumad vigastused.....................................................
3.3. Ravi ja taastumine ............................................................. 4. Uurimistöö metoodika ja tulemuste analüüs........................
4.1. Ülevaade uurimise metoodikast..........................................
4.2. Uurimistöö tulemused..........................................................
Kokkuvõte.............................................................................................
Kasutatud kirjandus................................................................................
2. Korvpalli üldine tutvustus
Korvpall on sportmäng mida mängitakse sprordisaalis kahe meeskonna/naiskonna vahel. Eesmärgiks on toimetada pall vastaste korvi ning mitte lasta vastastel palli enda korvi visata . Punkte loetakse korvi langenud pallide arvelt. Võidab enim punkte kogunud tiim .
Korvpalli mängitakse spordiväljakul mille mõõtmed on 28x15 meetrit. Väljak on kaetud 5cm laiuste joontega mis märgistavad väljakupiire ning vabaviske kui ka kolmepunkti ala. Korvpallikorv asub maast 3,05 meetri kõrgusel.
Korvpalli pall on tehtud kummist ning on kaetud nahaga. Korvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number.
Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud.
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener . Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija.
Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö.
2.1. Korvpalli ajalugu
Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892. Aastal toimus seal ka esimene ametlik korvpalli võistlus, see lõppes seisuga 1:0. Ainukese korvi teenis William R. Chase . 19. Sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Esimesed korvpallireeglid võtsid mängu loojal vähem aega kui üks tund, neid oli 13:

Palli võib visata ühe või kahe käega igasse suunda.
Palli võib lüüa ühe või kahe käega (mitte kunagi aga rusikaga!) igasse suunda.
Mängija ei tohi palliga joosta , vaid seda tuleb visata kohast, kus ta selle püüdis.

Erand on mängija, kes püüab palli, kui jooksis suurel kiirusel.

Palli tuleb hoida käes või käte vahel. Käsivarsi ja keha ei tohi pallihoidmisel kasutada.
Õlaga lükkamine, kinnihoidmine, tõukamine, jala ette panemine või löömine vastasmängija poolt ei ole lubatud. Selle reegli esimest rikkumist tuleb lugeda veaks, teistkordsel rikkumisel tuleb mängija eemaldada kuni järgmine korv on saavutatud. Kui aga on ilmselt näha selles tegevuses soovi vastast vigastada, siis tuleb mängija eemaldada mängu lõpuni. Kummalgi puhul vahetust teha ei ole lubatud.
Viga on palli löömine rusikaga, punktide 3 ja 4 eksimine ning tegevus, mida on kirjeldatud punktis 5.
Kui üks võistkond teeb kolm viga järjest (järjest viga tähendab, et vastane ei ole vahepeal viga teinud), siis tuleb vastasele lugeda üks korv.
Korv loetakse, kui pall visatakse või pannakse väljakult korvi ja ta jääb sinna, kaitsemängijad ei tohi puudutada või liigutada korvi. Kui pall asetseb korvi äärel ja vastane liigutab korvi, siis tuleb lugeda seda korviks.
Kui pall läheb auti, tuleb see uuesti visata väljakule , kus palli saab esimesena puudutanud mängija. Kui palli auti mineku põhjustaja ei ole selge, siis peab kohtunik viskama palli otse väljakule. Kui audi sisseviskaja hoiab palli käes rohkem kui viis sekundit, siis läheb pall üle teisele võistkonnale.
Kohtunik peab otsustama meestega seonduvat, arvestama vigu ning teavitama vanem- kohtunikku, kui kolm järjestikust viga on tehtud ühe võistkonna poolt. Tal on õigus eemaldada mees vastavalt punktile 5.
Vanemkohtunik peab otsustama palliga seonduvat, millal pall on mängus, piirides, kellele see kuulub ja pidama ajaarvestust. Tema ka otsustab, kas korv loeb. Ta loeb punkte koos kõigi teiste ülesannetega, mis tavaliselt kuuluvad vanemkohtunike kohustuste hulka.
Mängitakse kaks 15 - minutilist poolaega, millede vahele jääb 5 - minutiline vaheaeg.
Võitjaks kuulutatakse meeskond , kes on mänguaja jooksul visanud rohkem korve.

2.1.1 Eesti korvpalli ajalugu
1934. aasta lõpus võttis olümpiakomitee korvpalli Berliini olümpiamängude kavva . Ajalooline avamäng peeti kahe riigi vahel, milleks olid Eesti ja Prantsusmaa. Mäng toimus 1.augustil 1936.aastal. Mängul oli aukülalisena kohal ka J. Naismith . Selle ajaloolise mängu võitis Eesti 34:29.
Eesti korvpallikoondis on võtnud Euroopa meistrivõistlustest osa 5 korda (1937, 1939, 1993,2001,2015) ning parim tulemus mis on saavutatud on viies koht aastal 1939.
Olümpiamängudel on koondisel olnud ainult üks osavõtt ning see oli aastal 1936 ning saavutati 9.-14. Koht.
Eesti esimene meistritiitel mängiti välja 1925. aastal ning võitjaks tuli ’’Sport’’ kes võitis meeskonda ’’Kalev’’ 22:13.
Eesti koondisel on olnud läbi aegade 5 peatreenerit
1993-1997 Jaak Salumets
1997-1999 Maarten Van Gent
1999-2001 Üllar Kerde
2001-2004 Heino Enden
2004-2007 Tiit Sokk
2007-2009 Üllar Kerde
2009- Tiit Sokk
2.2 Korvpalliklubid ja koondis
Eesti Alexela korvpalli meistriliigas hooajal 2015/ 2016 mängib 9 meeskonda:
Tartu Ülikool/Rock, BC Kalev Cramo, AVIS Rapla, Rakvere Tarvas, KK Pärnu, BC Valga/Maks&Moorits, TTÜ KK, Audentese SG/Noortekoondis ja TLÜ/Kalev.
Eesti korvpallikoondise kandidaadid aastal 2016
Tanel Sokk
Sten Sokk
Martin Dorbek
Rain Veideman
Gert Dorbek
Gregor Arbet
Erik Keedus
Siim-Sander Vene
Kristjan Kangur
Tanel Kurbas
Kristjan Kitsing
Joosep Toome
Janar Talts
Timo Eichfuss
Rain Raadik
Reinar Hallik
2.4. Noorte treenimisvõimalused
Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel.
Harjumaa korvpallikoolid:
BC Kalev/Cramo Korvpallikool

Audentese Spordiklubi

BC STAR

Haabersti Sport Spordikool

Keila Korvpallikool

Kesklinna KK

KK Rae Koss

KK Viimsi

Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev

Saku KK

Spordiklubi RIM

Tabasalu Palliklubi

Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord

3.Vigastused korvpallis
Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu ajal tekib mängijal vigastus , siis kõige tähtsam on kiire esmaabi. Tipptasemel korvpalliklubidel on võistluste ajal kaasas füsioterapeut/arst kes saab anda esmaabi vigastuse tekkimisel. Vigastus korvpallis – korvpalluri seisund, mis segab teda osalemast treeningutel ning võistlustel kuni vigastusest on täielikult välja tuldud . Kerge vigastus kestab 1-7 päeva, mõõdukas vigastus 8-30 päeva ning raske üle 1 kuu. (Ekstrand jt 2005:342) Kui korvpallur on vigastatud , siis aitavad füsioterapeudid korvpalluril kiiremini vigastust ravida ning sellest taastuda , et mängija saaks võimalikult kiiresti treeningutele ning võistlustele.
3.1.Vigastuste ennetamine
Vigastustest hoidumiseks on väga tähtis teha ennem treeningut ning võistlust väga korralik soojendus. Soojendus peab olema korrektselt sooritatud, et lihased saaksid soojaks ja liigesed oleksid liikuvuses. Väga tähtis on valida endale ka õige korvpallijalanõu, sest kui korvpallijalanõu ei toeta jalga õigesti, on vigastus kerge juhtuma. Näiteks korvpalliliigas NBA mängiv korvpallur Derrick Rose on kimpus enda väga sagedaste põlvevigastustega, mis on tekkinud väidetavalt tema enda disainitud korvpallijalanõudest, mis ei toetanud tema jalga piisavalt ning mis põhjustas korvpallurile mitmeid kordi põlvevigastusi. Suureks abiks on ka erinevad toed ning ortoosid mida tuleks kanda kui vigastus on samas piirkonnas korduma kippuv. Näiteks jalatoed mis aitavad jalga toetada paremini kui seda teeb korvpallijalanõu, jalatugi hoiab jalga tugevalt kinni ning ei lase sellel väänduda kõrvale vaid ainult ette- ja tahapoole.
3.2. Levinumad vigastused
Korvpallis on võimalik vigastada palju erinevaid lihaseid, liigeseid jäsemeid jms. Kahjuks peab tõdema et väga halvad on just need vigastused mis kipuvad korduma. Näiteks üks selline koht on hüppeliiges, kui hüppeliigest ühe korra korralikult vigastatakse, siis juba järgnevad korrad juhtub see palju kergemini, sest sidemed on nõrgenenud ning hüppeliiges ei ole enam nii tugev kui ennem vigastust. Hüppeliigest vigastatakse üldjuhul valesti astudes, või teise mängija jala peale maandudes/astudes. Väga levinud on ka näppude väänamised ning näpuluu murrud . Kui näpuluu on ühe korra murdunud, siis jällegi järgmine kord on see kergem juhtuma kuna näpuluu ei ole enam nii tugev.
3.3. Ravi ja taastumine
Vigastuse saamise järel on kõige tähtsam anda vigastatud kohale rahu ja hoida peal külma 48-72 tundi. Liigeste puhul tuleks kasutada ka sidet, et vältida paistetus ning kaasnevaid ärritusi. Paari päeva möödudes tuleks alustada taastavate protseduuridega. Kui enam ei ole tunda olulist valu vigastuse piirkonnas, siis võiks hakata tegema harjutusi mis aitavad vigastusest taastuda. Vigastuse ravile aitavad kaasa raviarstid. Korvpalluri hea sõber vigastuse ravi ajal on füsioterapeut. Füsioterapeut aitab vigastust ravida erinevate harjutustega. Teiseks heaks sõbraks on massöör kes masseerib korvpalluri vigastatud piirkonda. Vigastusest taastumiseks antakse korvpallurile ka ülesanded mida tuleb kodus teha, näiteks hüppeliigese vigastuse puhul tuleb teha hüppeliigese ringe jms.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merike Vask Õppematerjali autor

sport korvpall Levinumad vigastused

Sarnased õppematerjalid

docx

Korvpalli ajalugu, reeglid, tehnika

xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil

Andme-ja tekstitöötlus

doc

Referaat korvpallist

..............................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus....................................................................................................................11 Tiit Sokk................................................................................................................................12 Gert Kullamäe......................................................................................................

Kehaline kasvatus

doc

KORVPALLI REEGLID

............................................................................ 9 MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG........................................................................... 10 PALLI STAATUS..............................................................................................................................11 PALLI VALDAMINE.......................................................................................................................12 KORV VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS...................................................................... 12 LOOBUMISKAOTUS..................................................................................................................... 12 KOKKUVÕTE................................................................................................................................. 14 KASUTATUD MATERJALID:.......................................................................................................15

Arvuti töövahendina

docx

Korvpalli mängu reeglid

Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast

Kehaline kasvatus

docx

Korvpalli põhjalik referaat

KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil

Kehaline kasvatus

docx

Korvpall

Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m

Sport

doc

Korvpall

Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).

Kehaline kasvatus

doc

Korvpall ja selle populaarsus Eestis

Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak....................................................................................

Sport

Rohkem sarnaseid