Kordamine. Esiaeg ja Vana-Egiptus 1. Inimeste eellased: mida oskasid ja kuidas end elatasid. TV 1 Inimese eellased Millal elasid? Mida oskasid? Kuidas end elatasid? Australopiteekused 5 -2 mlj aastat tagasi Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 300 000 aastat ...
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eesti...
või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru Tantsukooli juhataja, endine aktiivne rahvatantsija, nüüdne juhendaja; Kalmer Liimets, praegune TÜVKA IV kursuse tantsutudeng ja Anna Kirs, endine TÜVKA tantsutudeng katkestanud vigastuse tõttu. Põhilisteks piirkondadeks vastanuil, kus ilmnes suurem hulk tüsistusi olid pöiad- jalalabad, põlveliiges, puusaliiges ja selg, mis on ka üldiselt enamlevinud piirkondadeks
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa
............................... ............................................................................................................................... b) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... 2. Täida võrdlev tabel Minose kultuuri ja Mükeene kultuuri kohta. Vaata ka Helle Ruusmaa TV lk 45. Minoiline ehk Minose kultuur Mükeene kultuur Kultuur sai nimetuse Mandri-Kreekas paikneva Mükeene linn järgi. Kultuuri kandjateks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kreetalased kasutasid lineaarkirja A, mida pole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1
04.12.2015 võib ajalehest ,,Virumaa Teataja" lugeda ajakirjanik Inna Grünfeldti sulest ilmunud artiklit etenduse ,,Romaan" kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: "Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia, selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust." Erni Kase sõnul on "Romaan" laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul "mõnes mõttes tegu grupitööga"
Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste (2000-2003), Silvia Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005), Silvi Baronov (2001- 2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa (2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3
aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis. 5 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
