Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid (0)

35
Viimsi Kool

SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID

Uurimistöö
Merily Viibur
Juhendaja õp Marika Seppor

Viimsi 2010

KOKKUVÕTE

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala .
Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad.
Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga.
Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva.
Mängijad olid enamjaolt hästi informeeritud oma vigastustest ning sellest, kuidas neist hoiduda.
Uurimistöö kokkuvõtteks võiks öelda, et kaalukama tulemuse saamiseks oleks küsitlejate arv pidanud olema palju suurem ja vanusegruppe rohkem.
Tulevikus võiks küsitlust läbi viia tippsportlaste ja harrastajate seas, siis oleks tulemused täpsemad.

SISUKORD

SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID 1
Viimsi 2010 1
KOKKUVÕTE 2
SISUKORD 3
SISSEJUHATUS 5
1. ÜLEVAADE VIGASTUSTEST KIRJANDUSE PÕHJAL 8
Vigastuste ärahoidmisel on oluline: 8
1.1 Kõige levinumad vigastused 9
1.2. Raskemad vigastused 12
2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA HÜPOTEES 16
2.1 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on: 16
2.3 Hüpoteesid 16
3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA TULEMUSTE ANALÜÜS 17
3.1 Küsimustiku koostamine ja küsitluse läbiviimine. 17
3.2 Valimi iseloomustus 18
3.3 Andmete töötlemine 18
3.4 Uuringu tulemused 18
3.5 Andmete analüüs, arutelu 27
KASUTATUD KIRJANDUS 29
LISAD 30
Lisa 1 30
Küsimused mängijatele 30
1.Kas olete sulgpalli mängides vigastusi saanud? 30
2.Kui jah, siis kui tihti on vigastused olnud? 30
3.Kas olete teadlik, millest vigastus /vigastused on tingitud? 30
4.Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust? 30
5.Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida? 30
6.Kas vale tehnika võib kaasa tuua vigastuse? 30
7.Kas oskate nimetada mõnda valest tehnikast tulenevat vigastust? 30
8.Kas Teil tekivad sagedamini vigastused treeningul või võistlustel? 30
9.Kas rohkem vigastusi on suveperioodil või talveperioodil? 30
10.Miks Teile meeldib sulgpalli mängida? 30
Lisa 2 31
Küsimused arstile 31
Lisa 3 32
Küsimused treeneritele 32
Lisa 4 33
Fotod 33

SISSEJUHATUS

Sulgpall on sobiv liikumisviis igale vanusele ja figuurile. Intervall -tüüpi spordialana on ta üks enam energiat nõudvamaid sportmänge. Sulgpall tõstab kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu. Sulgpalli algtõdesid on kerge õppida ja mäng on huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele. 
Teistest reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et sulgpall ei tohi puutuda mängu käigus maad. Need kaks omadust - palli iseloomulik lend ja mängu pidev pausideta kulg - teevad sulgpallist ühe põnevaima spordiala nii mängimiseks kui ka kaasaelamiseks.
Sulgpall on väga kiire mäng ning vajab kiireid suunamuutusi ja plahvatusi kohalt ära minekul, seega on jalgadel väga suur koormus, eriti põlvedel, sest liikudes peab olema jalg põlvest kõverdatud. Kuna sulgpalli mängitakse reketiga on suur koormus ka käel ja seljal. Enamik sulgpalluritel on üks pool kehast palju rohkem arenenud, sest teisele kehapoolele ei pöörata tähelepanu ning see võib olla üheks põhjuseks miks vigastused tekivad.
Uurimistöö autor on ise sulgpalliga tegelenud juba 6 aastat, kuid nii , nagu iga spordialaga, kaasnevad ka sulgpalliga vigastused. Väiksemaid vigastusi ületreenitusest tingituna, oli autoril olnud, kuid esimese raskema vigastuse sai ta 2008.a.
Arsti juurde minnes selgus, et vigastatud oli vasaku jala meniskit, see oli rebenenud ja tuli minna operatsioonile. Kuna see ei pidanud olema eriti keeruline operatsioon , see on üks lihtsamatest põlve vigastustest, siis autor lootis, et peale operatsiooni on edaspidi kõik korras.
Mängides peale operatsiooni Viimsi Valla meistrivõistlustel, jäi paraku see uurimistöö autoril viimaseks võistluseks, sest astudes samal moel, kui eelmisel korral meniski rebenedes, oli ta sunnitud võistlused katkestama. Õnneks sellel korral valu taandus ja sai naasta treeningutesse nii, et vahel harva põlv valutas.
Sellel sügisel ühes treeningus, kus partner , kes ette mängis, lõi palli väljaku piiridest välja ning kuna hetke harjutuse eesmärk oli palli võimalikult kaua mängus hoida, ei hoolinud uurimistöö autor e. mängija sellest, et pall on piiridest väljas. Üritades palli siiski kätte saada, ülehindas ta enese jalgade pikkust ja maandus õhust väga halvasti nii, et põlv läks paigast küljele. Püsti tõustes ja proovides käia, läks põlv siiski tihti enda tavapärasest kohast välja.
Autor saadeti magnet resonants tomograafilisele ( MRT) uuringule. Uuringu vastuseid teada saades selgus, et põlve ristatiside oli katki ning tuleks teha operatsioon, kui tahetakse veel kunagi spordiga edasi tegeleda.
Arsti juures selgus, et ka teine põlv ei ole väga tugevate sidemetega, nii et ilmselt on autorile looduse poolt kaasa antud nõrgad sidemed ehk siis spordialad, mida ta on aastaid harrastanud ei olegi tegelikult talle , kui nõrkade põlvedega inimesele sobivad.
Järgnes taastusravi periood, mis tundus aitavat, vähemalt ajutiselt.
Kõigi seniste läbielamiste ajel otsustaski autor uurida, millised on tüüpilised vigastused sportlastel aga eelkõige sulgpallis ja kuidas neid vältida, samas lootes, et sellest on kasu ka teistel, kes seda loevad.
Kuna autori andmetel ei ole keegi varem antud teemat uurinud, siis esialgu koguti andmeid kirjanduse põhjal.
Et uurida teiste sportlaste kogemusi vigastustega koostati küsimustikud ning küsitleti erinevate küsimuste põhjal sportlasi, treenereid ning arsti.
Autor tahaks juhtida oma kogemuste põhjal tähelepanu ka sellele, et tegelikult peaksid vanemad oma lapse olukorda kontrollima enne, kui laps kuhugi trenni pannakse. Nagu tuli välja autori enda kogemusest, et ta ei tohikskinsellise spordialaga võistlussportlasena tegeleda.

1. ÜLEVAADE VIGASTUSTEST KIRJANDUSE PÕHJAL

Tänapäeva spordis esineb vigastusi väga sageli, põhjuseks treeningmahu ja intensiivsuse pidev tõus.
Vigastuste peamised tekkepõhjused:

vead treeningmetoodikas- treeningmahu ja intensiivsuse vale vahekord , liialt järsk treeningkoormuse tõstmine jne,

spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud,

ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus,

sportlaste distsipliinirikkumised,

treenimine ja võistlemine vaatamata arsti keelule,

tugev väsimus või ülekoormus-seisund,

ebaõige sportlik tehnika,

nõrk üldkehaline ettevalmistus,

rühihäired, lamenenud jalavõlv jt,

soojenduse mitte tegemine.

Vigastuste ärahoidmisel on oluline:

sportlik valik- leida oma võimetele ja eeldustele sobiv spordiala,

treeningkoormus peab sportlase jaoks olema optimaalne,

õige koormuse ja puhkuse vahekord,

pidev arstlik kontroll,

vajadusel ortopeediliste vahendite kasutamine,

eelsoojendus enne kehalist tööd. (Truupõld, Jalak 1996)

1.1 Kõige levinumad vigastused

1.1.1 Õlavigastused

2003.a viidi võistkondlikul MM-il läbi küsitlus õlavigastuste kohta ja selgus, et pooled rahvusvahelistest tippmängijatest olid kannatanud mingil määral õlavigastuste käes. Isegi 20% võistlejatest kannatas küsitluse hetkel õlavalude käes. (Danskanen, Tarto , Tõnus)
Õlalihaste ülesanne on liigutada ja toetada kätt erinevates liigutustes. Sulgpallis võimendab õlapiirkonna probleeme veel asjaolu, et suurem osa liigutustest toimuvad õlapiirkonnast kõrgemal kiirete ja teravate liigutustena.
Õlavigastusi põhjustavad puudulik löögitehnika ja lihaste ebaproportsionaalne areng. Sulgpalluritel esineb tavaliselt ka liigesemoka servade ja liigeseõõnte koekahjustusi
Sulgpallis kasutatakse eest võrgulööke sooritades ka abaluu piirkonnas olevaid lihaseid, mitte ainult küünarvarrepööret, kogu õlavart viiakse edasi abaluu piirkonnas olevate lihaste abiga. ( Foto 1)
Õlatraumade ärahoidmiseks on sobilikud tasakaalu nõudvad jõuharjutused õlaliigese piirkonnas, rõhk tuleb asetada ka õlavöötmele, kaelalihaste treenimisele. Abivahenditeks sobivad hästi kummist nöörid ja kerged hantlid.
Õla piirkonna tugevdamiseks on hea kasutada näiteks aerutamisliigutusi ja sõudmisharjutusi küljelt. Õlavarre sise-ja välispöörajalihaste tugevdamiseks on hea kasutada raskuste tõstmist sirgete kätega ette ja külgedele. Õlavarre sirutajalihase tugevdamine võib toimuda näiteks toenglamangus kätekõverdusi tehes. Abaluu piirkonna lihaste arendamiseks on hea näiteks kasutada harjutust, kus tõustakse käte abil istesse, selililamangus tõstetakse käed ette.
Õlavöötme vigastusi saab edukalt ära hoida, tehes sellele piirkonnale korralikku soojendust, näiteks kasutades kummilinte. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008)

1.1.2 Seljavigastused

Sageli on sulgpalluritel viienda selgroolüli vigastusi ja nihkumisi. Seljavigastused tekivad tihti äkilisest kerepöördest ja ülakere allapoole liikumisest . Tüüpilisemad valu tekitavad löögid on round -the-head ja smash’id.
Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja-ja kõhulihaste aktiveerimiseelne liigutus, selja liikumise eest hoolitsemine ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused . Sisemiste selja-ja kõhulihaste arendamiseks on harjutused, kus hoitakse kere staatilises asendis, puusa -ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008)

1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused

Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid : sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008)
Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3)
Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale.
Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur. (Männik 2008)

1.1.4 Tennise küünarnukk

Kuna vigastust esineb kõige enam tennisistidel, ongi hakatud seda nimetama tennisisti küünarliigeseks. Veel esineb seda sulgpallis, lauatennises jm, igapäevases elus ka õmblejatel, koristajatel, arvutihiirega töötamisel. (Männik, Eller , Jalak, Schneider) Sulgpallis esineb seda sellepärast, et enamik lööke vajab küünarvarre pööret. ( Foto 4)
Vigastus tekib tavaliselt keskeas inimestel, kui kõõluste-lihaste elastsus on vähenenud ning kõõlus on muutunud kuivemaks.
Vigastus võib tekkida valest sporditehnikast, järsust üleminekust kergemalt reketilt raskemale, ebasobivast reketi käepidemest ning ka käelihaste vähesest painduvusest.

1.1.5 Marrastused

Marrastus kujutab endast naha pindmise kihi kahjutust, mis tekib hõõrdumise või kriimustuse tagajärjel. (Männik 2008)
Autori kogemus mängijana näitas, et sulgpallimängus on marrastusi lihtne saada, eriti siis kui on matiga väljakud, mis on veidi karedad ja võivad sportlasel kukkudes naha maha kraapida.

1.1.6 Villid

Ville põhjustab naha hõõrdumine vastu pinda. (Männik 2008)
Tavaliselt esinevad villid sulgpallis sellepärast, et võetakse kasutusele uued jalanõud ning uued jalanõud on tavaliselt kõvemad ja vajavad sissekandmist. Kunagi ei soovita panna võistlustele jalga uusi jalanõusid, vaid need tuleks eelnevalt sissekanda, et vältida võistlustel villide tekkimist, sest villid on väga valusad ja ebamugavad ning häirivad sooritusvõimet. Soovitatavalt peaks sokid olema puhtad, kuivad, jalasuurusele sobivad ja terved.

1.1.7 Lihaskrambid

Lihaskramp on lihase pingeseisund, mis võib tekkida mitmesugustel põhjustel.
Põhjused on vahel geneetilised - mõnel inimesel lähevad lihased lihtsalt kergemini krampi.
Otseselt tuleneb lihaskramp hapniku puudusest lihases.
Krampe võib põhjustada ka külm (näiteks treeningusaali madal temperatuur, ebapiisav soojendus enne koormavat treeningut, jahedas vees ujumine jm). Kui ümbritsev temperatuur on madal, ahenevad veresooned ning energia säästmiseks ainevahetus aeglustub. Veri ei pääse lihastesse hapnikku viima ja krambi tekkimiseks ongi soodne pinnas loodud.
Treeningu ajal tekkivaid krampe põhjustab enamasti piisava vedeliku ja soolade puudumine kehas. Treeningupäevadel on soovitatav vedeliku tarbimist veidi suurendada ja alates hommikust juua klaas vett iga kahe tunni tagant ning süüa korralikku süsivesikurikast toitu. (Teimann 2003)
Sulgpallis tekib sportlastel samuti lihaskrampe, sest see on väga aktiivne mäng ning vedeliku kaotus on üsna suur, sellepärast oleks vaja mängupauside ajal tarbida vedelikku ning mitte mingil juhul ei tohiks sellest loobuda, isegi siis kui tunned , et võib-olla hetkel ei vaja seda.

1.2. Raskemad vigastused

1.2.1 Meniskite vigastused

Meniskid kujutavad endast hoburauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustusi , mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider)
Neil on tähtis ülesanne: nad summutavad tõukeid ja põrutusi põlveliigeses käimisel, hüppamisel ja jooksmisel.(Männik 2008)
Ühel põlveliigesel on kaks meniskit – välimine ( lateraalne ) ja sisemine ( mediaalne ). Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider)
Peamised vigastuse tekkimise eeldused:

• Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused.
  
• Nõrgad eesmised reielihased - mida tugevamad on eesmised reielihased, seda kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi.
  
• Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008)
  

Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg , mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel.

1.2.2 Hüppaja põlv

“Hüppaja põlveks” nimetatakse põlvekedra kõõluse ülemise osa vigastust, mis on põhjustatud põlveliigese korduvast sirutusest. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Noorukitel ja lastel on nn hüppaja põlve sündroomi põhjuseks korduvate mikrotraumade kuhjumise tagajärjel tekkinud põlvekedrasideme põletik. Kesk-ja vanemas eas on valu põhjuseks tihti põlvekedrasideme degeneratsioonist (kulumisest) tekkinud osaline sideme purunemine. Selle vigastuse kaasnevaks põhjuseks peetakse aga lühenenud ülepingutatud reielihaseid ja nõrkasi eesmisi reielihaseid.(Männik 2008)

1.2.3 Põlveliigese ristatisidemete vigastused

Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet – eesmine ja tagumine . Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliigesetrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. (Männik, Jalak, Eller, Schneider)
Põhjuseks on eesmise ristatisideme tugevuse langus ja vereringe häire katkises sidemes ning atroofia sideme kudedes.(Männik 2008)
Peamised riskifaktorid:

• nõrgad reielihased, eelkõige eesmised,
  
• jäigad reielihased,
  
• varasem põlveliigese vigastus,
  
• puudulik rehabilitatsioon,
  
• puudulik funktsionaalne ettevalmistus.
  

Operatiivne ravi on näidustatud tippsportlastele ja kehaliselt aktiivsetele inimestele. Küllalt tihti on vaja põlveliigese operatsioon teha ka teistel juhtudel, sest trauma käigus võivad viga saada ka teised põlveliigese struktuurid. (Männik 2008)
Uurimistöö autor sai sellise vigastuse sulgpallitreeningus, kus ta oli liikumas taha nurka ning hüppelt astus risti, mille tagajärjel jalg väändus ja tekkis põlve ristatisidemete vigastus.

1.2.4 Achilleuse kõõluse vigastused

Kannakõõlus ehk Achilleus on inimese kõige võimsam kõõlus. Ülekoormuse tagajärjel võib kõõluses endas tekkida põletik. Algul tekib Achilleuse kõõluse äge põletik, kuid kui seda kolme kuu jooksul välja ei ravita , muutub see raskesti ravitavaks krooniliseks põletikuks.
Achilleuse kõõluse põletik võib tekkida kogu kõõluse ulatuses, kuid kõige sagedamini tekib umbes 4-5 cm ülevalpool kandluud, kus kõõluse verevarustus on kõige halvem .
Äge Achilleuse kõõluse põletik tekib kõige sagedamini vähetreeninud sportlastel, kes alustavad treeninguid väga intensiivselt ning jätavad tegemata säärelihaste-kõõluste staatilised venitusharjutused. Kogenud sportlastel on tihti ägeda põletiku põhjuseks kehv maapind, mittesobivad jalanõud, puudulik eelsoojendus ilma staatiliste venitusharjutusteta.
Suurem oht kroonilise põletiku tekkeks on kesk-ja vanemas east, sest siis on kõõluse ainevahetus aeglustunud. (Männik 2008)
Liiga järsk ja intensiivne koormus tagumisele säärelihasele ja Achilleuse kõõlusele võivad põhjustada Achilleuse kõõluse osalise ja halvimal juhul täieliku purunemise. ( Foto 5 )
Seda soodustavad külm saal , vähene Achilleuse kõõluse ja tagumiste sääremarjalihaste elastsus ja organismi väsimus. (Männik 2008)

2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA HÜPOTEES

2.1 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on:

1. välja selgitada, kas sulgpall on riskantne spordiala,
2. millised vigastused sulgpallimängijatel tekivad,
3. kuidas vigastusi vältida.
Seoses autori enda vigastustega sulgpalli mängides tekkis huvi uurida, milliseid vigastusi ja kui tihti sulgpalluritel tekib.
Kuna autori andmetel ei ole taolist uurimistööd sulgpalli vigastuste kohta varem tehtud, siis otsustas ta teha sellealase uurimistöö.
2.2 Uurimistöö ülesanded:
1. Kirjanduse põhjal välja selgitada, millised on spordivigastused , sealjuures sulgpallis.
2. Viia läbi küsitlus, saamaks teada, kui palju vigastusi sulgpalluritel tekib.
3. Mida ütlevad treenerid ja arstid sulgpalli vigastuste ja mängu riskantsuse kohta.

2.3 Hüpoteesid

Autor soovib oma uurimistööga tõestada, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala.

Autori arvates on sulgpallis tekkivad vigastused enamjaolt kerged ja kiirest leevenduvad.

3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA TULEMUSTE ANALÜÜS

3.1 Küsimustiku koostamine ja küsitluse läbiviimine.

• Uurimuse läbiviimiseks koostas autor 3 erinevat küsitlust.
  
• Küsimustike koostamisel lähtus autor uurimistöö eesmärgist.
  
• Esimese küsimustiku esitas autor 15-19 aastastele sulgpallimängijatele.
  
• Teine küsimustik esitati kahele sulgpalli treenerile.
  
• Kolmas küsimustik esitati arstile.
  

Esimene küsimustik koosnes 10-st küsimusest. Küsimustega tahtis autor välja selgitada mängijate kokkupuudet, kogemusi ja teadmisi seoses vigastustega sulgpallis.
Teine küsimustik koosnes 9-st küsimusest, mille eesmärk oli välja selgitada, kas treenerid on piisavalt teadlikud ja võimelised oma sportlasi vigastuste tekkimisel abistama.
Kolmas küsimustik , mille autor esitas arstile, koosnes 9-st küsimusest, mis olid sarnased treeneritele esitatud küsimustega. Selle küsimustikuga soovis autor teada saada millised on arstide hinnangud spordivigastustele ning mida nad oma patsientidele vigastuste korral soovitavad.

3.2 Valimi iseloomustus

Uurimistöö esimene valim koosnes kaheksast sulgpallurist vanuses 15-19 aastat.
Teine valim koosnes treeneritest Eestis ja välismaal ning kolmas arstist.

3.3 Andmete töötlemine

Uurimistöö tulemused analüüsiti ja joonised kujundati Microsoft Exel 2007 programmis .

3.4 Uuringu tulemused

3.4.1 Mängijad

Küsitluse tulemustest selgus, et erinevate mängijate kogemused seoses vigastustega on erinevad. 8 mängijat 8-st arvas , et vale tehnika võib tuua kaasa vigastuse.
3 küsitletud mängijat 8-st vastas, et on saanud vigastusi, kuid ei ole saanud infot arstilt/treenerilt, kuidas edaspidi vigastusi vältida.
5 küsitletut oli saanud infot vigastuste vältimise kohta.
Kõik küsitletud olid kursis, kuidas käituda peale vigastuse saamist.
Ainult kaks inimest ei olnud teadlikud, millest nende vigastus/vigastused on tingitud. (Joonis 1)
Joonis 1. Jah ja Ei küsimused
Küsitletutest 2 on olnud tihti vigastatud, kuid need pole olnud rasked vigastused ning 6 küsitletut on saanud vigastusi harva, mis on olnud kergemad vigastused ja tihti tingitud ületreenitusest või treenerite nõuannete mitte kuulamisest. (Joonis 2)
Joonis 2. Vigastuste sagedus
Vastanute seas enamlevinuks osutus õlavigastus, seda oli esinenud 4 küsitletavast. Sellele järgnesid jala väljaväänamine ja küünarvarre vigastus 3 inimesel. (Joonis 3)
Joonis 3. Valest tehnikast tulenevad vigastused
Küsitletutest 4 vastas, et sagedamini tekivad vigastused treeningutel, tavaliselt tuleb see ületreenitusest ning selle tagajärjel tähelepanu hajumisest.
Kolmel küsitletust tekkis aga rohkem vigastusi võistlustel, põhjuseks peeti, et sportlased pingutavad võistlustel rohkem, kui treeningul, seega võib tekkida võimete ülehindamise tagajärjel vigastus.
Üks vastanuist ei teadnud, kus tekib rohkem vigastusi, sest temal on vigastusi tekkinud nii treeningutel kui võistlustel. (Joonis 4)
Joonis 4. Vigastuste sagedus võistlustel/ treeningutel
Vigastuste tekkimine suve- või talveperioodil jagunes pooleks, ehk 4 vastanutest arvas, et rohkem tekib temal vigastusi talvel ning 4 vastanutest , et suvel.
Märgiti ära, et suvel tekkivate vigastuste peamiseks põhjuseks on treeningmahu suur tõus ja selle tagajärjel ületreenitus.
Talvel tekkivate vigastuste kohta mainiti, et need tulevad kergesti, kui hall on külm ning ei tehta piisavat soojendust. (Joonis 5)
Joonis 5. Vigastuste tekke aeg
4 mängijat kaheksast on ühel nõul, et sulgpall on väga lõbus.
3 küsitletut mainis, et sulgpall on peale selle ka veel väga põnev ning tekitab sõltuvust ning 3 vastasid, et sulgpall annab meeldiva koormuse, sest see ühendab endas füüsilise koormuse ja koordinatsiooni. (Joonis 6)
Joonis 6. Miks meeldib sulgpall

3.4.2 Treenerid

Küsimustele vastasid Eestis töötav treener Jüri Tarto ja Rootsis töötav treener Tauno Tooming , et selgitada, kas tuleb esile erinevusi Eestis ja Rootsis treenivate sportlaste vahel Esimesena uuris autor, mis on treeneri meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis?
Treener Tauno Tooming arvas, et vigastusi tekib eelkõige põlvedes, küünarnukis, õlas ja Achilleuse kõõluses.
Treener Jüri Tarto andis väga pika ja põhjaliku vastuse öeldes, et sulgpallile on omased kiired suunamuutused, tugevad tõuked-hüpped, kerepöörded, painutused .
Enim vigastusi on põlvedes - sidemete rebendid, seljas - lülisamba nihkumised, õlavarres - väsimustraumad, hüppeliigeses - venitused ja nihestused ning Achilleuse kõõluses.

• Teisena soovis uurija, et treenerid loetleksid nende arvates levinumad vigastuste tekke põhjused ehk millest kõige enam vigastused tekivad?
  

Treener Toomingu arvates tulenevad vigastused kas lühikesest soojendusest, ületreenitusest või vähesest keha ülesehitamises ehk siis pööratakse liiga vähe rõhku musklite ülesehitamisele.
Treener Tarto ütles, et hüppeliigese ja Achilleuse kõõluse vigastuste põhjuseks on näiteks jalalaba vale asetus nii väljaastes, kui ka hüppelöögi nt rabaku maandumisel- äratõukel.

• Kolmandana tahtis uurija teada, mida saab sportlane ise ära teha, et vigastust vältida?
  

Treener Tooming arvas , et tuleb olla ettevaatlik ja hoolikas ning palju vigastusi saab ära hoida korraliku keskendumisega oma tegevusele ja reeglite järgimisega.
Treener Tarto arvas, et kindlasti tuleks kuulata treeneri nõuandeid. Treeningut tuleks alustada korraliku soojendusega koos kerge venitusega, treenigu lõpus tuleks teha lõdvestusharjutusi ja korralik venitus . Treeningul peaks tähelepanelikult kontrollima enese liigutustegevust näiteks löögitehnikat ja liikumist.

• Neljandaks uuriti, millist ennetustööd nemad treeneritena teevad, et treeningul vigastusi vältida?
  

Tauno Tooming ütles, et tema räägib oma õpilastele kuidas saaks vigastusi ära hoida ja kuidas nii treenida, et vigastusi ei tuleks.
Jüri Tarto rõhutas veelkord seda, et treeningu alguses on vajalik korralik soojendus ja kerge venitus ning lõpus kindlasti venitamine.

• Viiendaks uuriti, kas vigastusi tekib rohkem treeningutel või võistlustel?
  

Treener Tauno Tooming ütles, et enamik vigastusi tekivad treeningutel.
Treener Jüri Tarto hinnangul tekib rohkem vigastusi võistlustel.

• Kuuendaks uuriti, millises vanuses lastel tekivad vigastused kõige kergemini?
  

Tauno Toomingu arvates suureneb risk saada vigastust lapse vanuse suurenedes ehk mida vanem seda suurem on risk vigastada saada.
Jüri Tarto arvates on kõige vigastustealtimad noored vanuses 14-16 aastat, sest siis ollakse juba „kõige targemad“ ja nõuandeid ei vajata.

• Seitsmendaks küsiti, et mida teha siis kui treeningul/võistlusel on tekkinud vigastus?
  

Treener Tooming ütles, et tuleks aidata vigastatut ja suunata spordiarsti juurde, sest temal pole piisavalt teadmisi, et teda ravida.
Treener Tarto vastas, et kõik sõltub sellest kui tõsise vigastusega on tegemist. Esmaabiks on kindlasti kolm K-d: külm, kompress ja jala kõrgemale asetamine näiteks toolile. Kui ei ole rebendit on võimalik ravida ilma operatsioonita.

• Kaheksandaks küsiti, et mida teha siis kui mängijal on tekkinud mängu ajal lihaskrambid?
  

Treener Tauno Tooming arvas, et tuleks minna mängija juurde ja teda rahustada, sest siis lihased lõdvestuvad ja kui võimalik ka kergelt masseerida.
Treener Jüri Tarto ütles, et aitab massaž ja jalakrampide ennetamiseks tuleks tegelikult soorituste vahel tarbida spordijooke mille naatriumisisaldus on suurem.

• Viimaseks uuriti, et kas treenerite arvates tasub sulgpalli mängida või on see riskantne mäng vigastuste tekkimise poolest?
  

Treener Tooming ütles, et loomulikult tasub, sest kes riske ei võta ei saavuta kunagi midagi. Iga sport võib olla sama riskantne.
Treener Tarto arvas, et sulgpall ei ole riskantsem, kui teised sportmängud.

3.4.3 Arst

Uurija esitas spordiarst dr.Egle Seppole 9 küsimust.

• Esiteks, mis on arsti arvates kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis?
  

Arsti arvates on enamuses vigastusi seotud käega, valdavalt õlaliigestega.

• Teiseks palus uurija arstil loetleda enamlevinumad vigastuste tekkepõhjused?
  

Ta vastas, et näiteks ülekoormusvigastuste põhjuseid ei ole kunagi üks, ikka on tegemist mitme faktori kokkulangemisega, kas vale tehnika, võimete ülehindamine, vale treeningmetoodika, anatoomilised ja biomehaanilised iseärasused, ebapiisav taastumine , ebasobivad treeningvahendid.

• Kolmandaks, kas arst oskab öelda, et mida saab sportlane ise ära teha, et vigastusi vältida?
  

Dr.Seppo arvates peab oma keha ja selle piire tunnetama. Loomulikult ei ole vähem olulised eelsoojendus ja venitused, lihashooldus.

• Neljandaks, kas Tema annab nõu oma patsiendile, et mida teha, et vigastus ei korduks?
  

Doktori vastuseks oli kindel jah.

• Viiendaks, kas Ta teab millises vanuses lastel tekivad vigastused kõige kergemini?
  

Arsti arvates on kõige tundlikum vanus ülekoormusvigastuste tekkel kiire kasvamise ja arenemise periood, mis on poistel 12-16, tütarlastel 10- 13/14.

• Kuuendaks, kas dr.Seppo teab, kas rohkem vigastusi tekib poistel või tüdrukutel või kas sugu mängib selles osas üldse mingit rolli?
  

Tema meelest on poisid kindlasti riskialtimad.

• Seitsmendaks, mida teha siis, kui treeningul/võistlustel on tekkinud vigastus?
  

Doktor ütles, et äkki tekkinud lihtsama vigastuse tekkimise esmaabivõtteks on ikka külm vigastatud kohale.

• Kaheksandaks, mida ette võtta, kui on tekkinud mängu ajal lihaskrambid?
  

Arst vastas, et tuleks tarbida piisavalt vedelikku ja kasutada venitus ja lõõgastusvõtteid.

• Üheksandaks, kas doktori arvates tasub sulgpalli mängida või on see vigastuste tekkimise poolest riskantne mäng?
  

Tema vastuseks oli, et sulgpall ei ole üldse kõige ohtlikum ala vigastustuste tekkeks ning mängida tasub ikka.

3.5 Andmete analüüs, arutelu

Küsitluste tulemused kinnitasid töö hüpoteese:

• Sulgpall ei ole riskantne mäng.
  
• Sulgpallis ei teki vigastused väga tihti ning enamjaolt tekkinud vigastused on kerged ning kiiresti leevenduvad.
  

Käesoleva uurimistöö empiiriline osa kinnitab uurimistöö teoreetilises osas kasutatud kirjanduses sisalduvat informatsiooni, näiteks vigastuste tekkimise eeldused kattusid nii töö teoreetilises kui ka empiirilises osas, kus vigastuste tekkimisele andsid hinnanguid spordiarst ja sulgpallitreenerid.
Uuringus selgus, et kõige suuremad eeldused vigastuste tekkeks on ebapiisav kehaline ettevalmistus, soojenduse mitte tegemine, ületreenitus ja vale tehnika.
Kõige tüüpilisemad vigastused, mis tekivad on õla-, põlve- ja jalge all piirkonnas.
See ilmnes ka mängijate küsitlusest, kus autor soovis teavet valest tehnikast tingitud vigastuste kohta.
Uuringu küsitluse analüüsist selgus, et enamik mängijaid on kursis vigastustega, mis neil on ette tulnud ning sellega, kuidas neid vältida, samuti kuidas erinevate vigastuste korral käituda.
Küsitluste tulemused näitasid, et keegi küsitletutest ei arva, et sulgpall oleks ohtlikum vigastuste tekke poolest kui teised spordialad, pigem vastupidi.
TÄNUSÕNAD
Autor tahab tänada õpetaja Marika Sepporit, kes oli nõus hakkama uurimistöö juhendajaks, temast oli suur abi mõtete kogumisel, vormistamisel ja sõnastamisel.
Suur tänu Kadri Kasteheinale, kes tegi olulisi parandusi uurimistöö vormistuses.
Samuti tänan abivalmit Vilve Roosioksa, kes leidis aega ja aitas piltide töötlemisel.
Veel tahab autor tänada oma treenerit Jüri Tartot, kes oli suureks abiks video tegemisel ning andis head nõu mida ning kuidas filmida.
Samuti oli tema üks nendest kes täitis treeneri küsitluse.
Olulise osa uurimistööst moodustasid ka mängijad ja arst , tänu kellele sai autor teha kokkuvõtteid, seega olen tänulik, et nad võtsid vaevaks uurimistöös aidata.
Veel tänab ta treener Tauno Toomingut, kes samuti täitis treeneri küsitluse.
Suur tänanu ka mängijatele , kes olid nõus olema mannekeenideks, et saada häid pilte vigastuste tekkimisest.
Kõigist neist inimestest oli palju abi uurimistöö läbiviimisel ning autor on neile tõeliselt tänulik, et nad leidsid aega tema tööle kaasa aidata.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Danskanen, K., Tarto, J., Tõnus, A. 2008 Sulgpall Sunprint Invest Tallinn
  
• Männik, K. 2008 Spordivigastused jalgpalli näitel Huma Tallinn
  
• Männik, G., Eller, A., Schneider, S., Jalak, R. SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTEESMAABI URL=treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=251
  
• Teimann, K. 16 veebruar 2003 Millest tulevad lihaskrambid ja mida nende vältimiseks ette võtta?
  

URL= http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=5934

• Truupõld,A., Jalak,R. 1996 Abistamine , julgestamine ja esmaabi sportimisel MKK Tallinn
  

LISAD

Lisa 1

Küsimused mängijatele

Kas olete sulgpalli mängides vigastusi saanud?

Kui jah, siis kui tihti on vigastused olnud?

Kas olete teadlik, millest vigastus/vigastused on tingitud?

Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust?

Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida?

Kas vale tehnika võib kaasa tuua vigastuse?

Kas oskate nimetada mõnda valest tehnikast tulenevat vigastust?

Kas Teil tekivad sagedamini vigastused treeningul või võistlustel?

Kas rohkem vigastusi on suveperioodil või talveperioodil?

Miks Teile meeldib sulgpalli mängida?

Lisa 2

Küsimused arstile

Mis on teie meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis?

Loetlege millised on Teie arvates levinumad vigastuste tekke põhjused ehk millest kõige enam vigastused tekivad?

Mida saab sportlane ise teha, et vigastusi vältida?

Kas annate oma patsiendile nõu, mida teha, et tekkinud vigastus uuesti ei korduks?

Oskate öelda millises vanuses lastel tekivad vigastused kõige kergemini?

Kas oskate öelda kellel tekib vigastusi rohkem poistel või tüdrukutel või kas sugu mängib selles osas üldse mingit rolli?

Mida teha kui treeningul/võistlustel on tekkinud vigastus?

Mida teha kui mängijal on tekkinud mängu ajal lihaskrambid?

Mida Teie arvate , kas tasub sulgpalli mängida või on see riskantne mäng vigastuste tekkimise poolest?

Lisa 3

Küsimused treeneritele

Mis on Teie meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis?

Loetlege millised on Teie arvates levinumad vigastuste tekke põhjused ehk millest kõige enam vigastused tekivad?

Mida saab sportlane ise teha, et vigastust vältida?

Millist ennetustööd teete, et treeningutel vigastusi vältida?

Kus tekib vigastusi rohkem kas treeningutel või võistlustel?

Millises vanuses lastel tekivad vigastused kõige kergemini?

Mida keha kui treeningutel/võistlustel on tekkinud vigastus?

Mida teha kui mängijal on tekkinud mängu ajal lihaskrambid?

Mida Teie arvate, kas tasub sulgpalli mängida või on see riskantne mäng vigastuste tekkimise poolest?

Lisa 4

Fotod

Foto 1. Õlavigastus
Foto 2. Hüppeliigese sidemete vigastus külgvaates
Foto 3. Hüppeliigese sideme vigastus eestvaates
Foto 4. Tennise küünarnukk
Foto 5. Achilleuse kõõluse vigastus