TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal
Moderntants Triinu Tellis Moderntantsu ajalugu Kasvas välja klassikalisest balletist Sai alguse 19. sajandi lõpul Sünnimaa on Ameerika Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan Protestiti klassikalise balleti tavade vastu Välja on arenenud ajalooline moderntants, millel on kindlad treeningsüsteemid ning nüüdistants ehk postmoderne tants Moderntantsu olemus Lavatants, mis toob esile inimkeha seesmised tungid ja olemuse, oluline on isiklik lähtekoht. Kombinatsioon näitlemisest, tantsimisest ning proffesionaalsest kehavalitsemisest ja tunnetamisest. Sarnasus balletiga, kuid vastupidiselt sellele on moderntantsus pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Moderntantsu, nagu ballettigi, hakatakse õppima juba lasteaia/algkooli eas, kus esialgu õpitakse balletti ning alles siis minnakse üle moderntantsu peale. „Tantsida tähendab elada!” Isadora Dunc...
BALLETT BALLETI AJALOOST. Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni
Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
Kunstiliigid ja kunsti liigitamine Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemin...
1. Barokkajastu iseloomustus ❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S...
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp ·
kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks. Nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsuskeelsed. Balletti võib tantsida ka muusika järgi, millel puudub kirjanduslik süzee. Balletti ajalugu Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja
Ted Shawn Ted Shawn sündis 21. oktoobril 1891 Kansas City's ja suri 9. jaanuaril 1972. Ta oli esimene meessoost moderntantsu harrastaja Ameerikas. Shawn ei soovinud alati tantsijaks saada. Ta õppis hoopis teoloogiat, kuid teda tabas haigus, mis jättis ta rohkem kui aastaks osaliselt halvatuks. Haigusest paranemiseks pidi tegema ta erinevaid taastusharjutusi ja sealt tekkis ka ta huvi tantsu vastu. Tants oli aga 19. sajandi lõpul täielikult naiste ala ja oli mõeldamatu, et mõni mees tantsuetenduses kaasa lööb. Siiski otsustas Shawn oma teoloogiaõpingud katkestada ja pühenduda täielikult tantsule. Ta kolis Los Angelesse, et õppida tantsu. Ta tegeles balletti ja seltskonnatantsuga, elatist teenis masinakirjutajana. Samal ajal õpetas ta ka teisi. Varsti kolis ta New Yorki, kus kohtus Ruth St. Denis'ga. Varsti nad abiellusid ning lõid koos LA's tantsukooli Denishawn 1914. aastal. Seal koolis käisid paljud tuntud tantsijad nagu näiteks Mart...
Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. Balleti rajajaks peetakse 17.sajandil Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XIV, kes armastas eriti tantsu ning sellepärast oli ka tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Louis XIV esines esmakordselt balletis
6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon, Arhitektoonika ehituskunsti teadus, arhitektuuri teose ülesehitus Arhitektuuriteooria tegeleb ehituskunsti ajaloo uurimisega Kromlehh kompleks igasuguseid dolmeneid ja menhireid 7. Tantsukunst 8. Sõnakunst Zanrid ja teemad 1. AKTIMAAL alasti inimkeha kujutamine, kunsti alustalaks Läänes http://www.abiks.pri.ee kristlikus kunstis muutub alasti keha paljaks alates renessaansi perioodist kunstniku koolitusel asendamatu osa algul olid põhiliselt meeskunstnikud ja naiskehasse suhtuti kui nauditavasse objekti vuajerism piiluja
Kaur Paulus 10D Kunstiliigid Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants. Kunsti põhiharudeks on: Arhitektuur, Disain, Filmikunst, Kirjandus, Kujutav kunst, Moekunst, Muusika, Performance, Tantsukunst, Tarbekunst ja Teater mis jagunevad veel omakorda alaliikideks mina vaatlen lähemalt tarbekunsti ja kujutavat kunsti. Tarbekunst jaguneb 9-ks alaliigiks. · Klaasikunst-valmistatakse eri värvi ja kujuga klaasist kunstipäraseid esemeid. · Nahkehistöö-valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raama...
TANTS. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks
Mängiv inimene „Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib.“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asenda...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste
Tants Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada VanaKreekast, kus see kaasnes jumalakultusega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks.
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks.
Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga. Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Keskajal põlgas kirik tantsu, kuid ei suutnud siiski selle arengut takistada ning õitsele puhkes rahvatants. 15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20
*Kus on vaim, seal on ka tähelepanu! Tuvi püha vaimu sümbol Pieta halastus (seostatud Neitsi Maarjaga, kes hoiab kätel oma surnud poega, Jeesust) Fööniks taassünni märk Kunsti liigid: · Kujutatav kunst (maalikunst) · Sõnakunst (luulekunst) · Arhitektuur (ehituskunst) · Helikunst (muusika) · Tarbekunst (tarbeesemed) · Lavakunst (etendus) · Tantsukunst (tants, ballett) · Filmikunst (filmid) Arhitektuuri liigid: · Sakraal (kirikuarhitektuur) · Profaan (ilmalik arhitektuur) · Militaar (sõjaline arhitektuur) Kujutava kunsti liigid: MAAL · Fresko (seinamaal) · Monumentaalmaal (seinalaemaal) · Dekoratiivmaal (esemetel) · Tahvelmaal (puidul või lõuendil) · Miniatuur (pärgamendil) SKULPTUUR · Ümarplastika (3D vaates kuju)
1. Kirjandus ülevaade 1.1 Tantsu mõiste Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Tantsude ja tantsijate suurtest kogustest on välja kujunenud ka elukutselised tantsijad. (Laird, 2016) Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. (Tants, 2015) Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi ka...
Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia lahases venitusega või murtud luuga dushi all või deformeerunud puusaliigesega kükitada? On vigastuse kulg lihtsam, kui keha on vormitud erinevate tantsuks vajalike tunnestusprotsesside 3 poolt? Kui jah, siis miks
Jakobsoni terminoloogiat kasutades on see metalingvistiline funktsioon. Referentsiaalne funktsioon seisneb sõnumi edastamiseks kasutatava meedia äratuntavuses, s.t. me tunneme töö elemendid, objektid, tunded, ideed ära. Need ideed on tegijate kui ka vaatajate kultuurilises mälus olemas. Mõned tantsud teadlikult refereerivad, näit. Luikede Järv, Romeo ja Julia jne. Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks. N: Cunninghami "Beach Birds" Refereering on juba pealkirjas Must.valged kostüümid -taas refereering Kolmas, ajastamine töö sündmuste käigus, mis viitavad pesa ehutamisele, haudumisele, koorumisele. Neljas, paiguti terevad pealiigutused Viies, tiiba meenutav varrukas kostüümis, mis varjab käelabasid ja sõrmi Need semiootilised märgid ei ilmu korraga, vaid aeg-ajalt tantsustruktuuri arenedes.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
