dx = ( 4 + t ) dt x = ( 4 + t ) dt + C1 t2 x = 4t + + C1 (4.16) 2 Leiame kohe integreerimiskonstandi C1. Kuna siin v0 = 0 , siis kirjutades avaldise (4.16) välja alghetkel t = 0 , saame 0 = 0 + 0 + C1 s.t C1 = 0 . Seega J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 20 dx t2 x = = 4t + , ( m s ) dt 2 t 2 dx = 4t + dt 2
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas
õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi.
Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad ra...
Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. K...
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita
See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 9. ja 10. lennu üliõpilased ja ansambel. Kõik esinejad olid väga andekad noored muusikud, kes võivad tulevikus kindlasti headeks muusikuteks saada.
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 02.12.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Leida sidemete A ja B reaktsioonikomponendid ja jõud vedrus. z B E O y m = 40 kg
nüüdseks olen käinud ka teistel kontsertidel kus esitatakse sellist muusika stiili. Üldiselt on inimeste teadlikkus klassikalisest muusikast väga kasin. Ooperisse mineku asemel mindakse kinno. Arvan et keegi kes ei ole kunagi ise klassikalist muusikat kuulamas käinud, ei saa õelda, et talle see ei meeldi, või et see on kohutav. Kadri Kirs 11c
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed te...
Mille puhul aitab? Peavalu, migreen, vertiigo Lihasvalud ja pinged Rasvumine Akne Närvivalud Insuldijärgne seisund Stress, depressioon, unetus Kõhuhädad, urineerimishäired Viljatus Allergiad, krooniline nohu, köha, bronhiit Algav hüpertooniatõbi Krooniline nohu, köha, bronhiit, sinusiit, bronhiaalastma jpm Kus tehakse? Goltsman Therapy Mustamäe tee 5 Armal OÜ Hobusepea 2206 Tallinn Dr. Raimond LihtmaaRiia mnt 167 Pärnu Eraarst Ülla Kirs Vaksali 17, Tartu OÜ Elitar Kliinik Keskväljak 910, Jõhvi; Kreutzwaldi 133, Tallinn OÜ TIANCHI Munamäe 2011 Otepää OÜ Visus PlussPargi 1 Põltsamaa Jõgeva mk Dr. Toomas Tiik 6 014 882 Tallinnas Kasutatud allikad http://www.goltsman.ee/content/est/102/ http:// www.meestekeskus.ee/03artiklid/08inimene/keha/Barkalaja_ihumeridiaanid.htm http://www.terviseleht.ee/200007/7_akupunktuur.php http:// www.kliinikum.ee/taastusravi/index.php
Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) P...
Rakvere Ametikool Tõnu Kaine AL12 Mittemetallid ( Väävel ) Referaat Juhendaja : Piia Kirs Rakvere 2012 Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-1 Punkti dünaamika II põhiülesanne Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 17.11.09 Tallinn 2009 Ülesanne nr 1. Punktmass massiga m saab algkiiruse v 0 ja liigub keskkonnas, mille takistus on R = b v . Millise aja vältel jääb punktmass seisma ja millise vahemaa ta läbib selle ajaga? Lahendus gg Põhivõrrand m x = Fx , kus Fx = - R ja takistusjõud R = b v kokkuvõttes põhivõrrand gg gg
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö K-5 Jäiga keha tasapinnaline liikumine Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 27.10.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus OA = 20 cm AB = r = 15 cm AC = 10 cm OA = 1 ( rad / s )
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab
Tallinna Tehnikaülikool Probleemilahendus Praktika ülesanne number 1 Indrek Kirs Karl Aas 1 Praktiline töö nr. 1 Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine. Töö eesmärgiks on: 1. leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis; 2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed: Faktid Kuu kohta:
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere,
KOKKUVÕTTEV TÖÖ FILOSOOFIAST NIMI: Taigri-Ly Kirs 1.Kas inimestel võib juhtuda samasuguseid äpardusi millegi või kellegi äratundmisel nagu loomadel (vt austria etnoloogi Konrad Lorenzi näiteid õpiku alapeatükis ,,Mis on teadmine?")? Selgitage! Jah, selliseid probleeme võib juhtuda küll. Inimesed ei tunne teisi inimesi ära, kui neil on näiteks mingi haigus. 2.Kas te usute, et nähtavate taevatähtede arv jagub viiega? Juhul kui te seda ei usu, kas usute siis, et nende arv ei jagu viiega. Põhjendage oma vastust.
väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni. Sulfiididest on veel levinud galeniit, sfaleniit, kinaver ja kalkopüriit. Sulfiidide analoogideks on arseniidid, teluriidid ja seleniidid. Kusjuures antud järjekord on mineraalse leidumise põhjal kahanev. KASUTATUD KIRJANDUS Kirsimäe, K. Kirs J. Pani, T. (2008). Maateaduse alused I loengu materjalid. [WWW]. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_mineraalid.htm#KLASSIF (26.02.2009). Isakar, M. (2003). Sulfiidid ja nende analoogid. [WWW]. http://www.ut.ee/BGGM/miner/sulfiidid.html (26.02.2009). Vikipedia. 2006. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulfiidsed_mineraalid (26.02.2009). Karik, H. Truus, K. (2003)
5 ülepainduvus. Vale joondumine on tantsija jaoks alati nö "libe jää". Näiteks ületreenitud väljapoolsus jalalabades balletitantsijatel. Kui rääkida kõrvalekalletest normaalse kehahoiaku puhul, siis on just belletitantsijatel eriti suur soodumus säärastele vigastustele. Näiteks räägib Anna Kirs, endine TÜ VKA tantsutudeng ning balletikooli kasvandik "Kõige suuremaks kõrvalekaldeks pean aga kõndides jalgade väljapoolsust, mis tuleneb puusa rotatsiooni tugevast treenimisest viie aasta jooksul balletikoolis käies" (Kirs 2013, käesolev töö Lisa 4). Ka lihtsalt kükkide tegemine võib ühe keha väga ära rikkuda, kui seda valesti teha. Kui inimene sooritab kas plie`d või demi plie´d (kükk ja poolkükk) valesti, surudes jalalabad täiesti välja, kuigi tema loomulik
Sellel erakorralisel istungijärgul arutati muudatusi Eesti NSV põhiseaduses. Vahetult pärast IME idee avalikustamist toimus EKP Keskkomitees nõupidamine. Osa võtsid komiteede esimesed sekretärid. K.Vaino mõistis hukka nelja mehe ettepaneku ja nõudis,et B.Saul ja A.Rüütel teeksid sama. Järgmisena oli päevakorras Nõukogude liidu põhiseaduse muudatust ja täienduste seaduseelnõu kohta. Ettekannetega esinesid A.Rüütel ja justiitsminister Advig Kirs. Sellega seoses esines oma ettekandega ka Arno Almann. Tema ettekanne oli väga pikk ja põhjalik nagu raamatus on mainitud. Arnold Rüütel ütles ka oma ettekandes, et ülemnõukogule on saabunud 21 480 kirja. Rahvas oli öelnud nimetatud seaduseelnõudele kindla ,,ei". Teaduste Akadeemia erakorralise üldkogu koosoleku otsuses rõhutati, et seaduseelnõud on vastuolus NSV Liidu Kommunistliku Partei XIX konverentsi vastuvõetud otsustega.
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on ...
inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
seotud protsessid, põhjavesi ja veekogude kasutamine ja kaitse. Teemade käigus sain teada uusi mõisteid, millest ma polnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam teema oli minu jaoks veekogude kasutamine ja kaitse. Üllatav oli, et veevarusid kasutatakse korduvalt nii, et puhast vett juurde võetakse vähe. KASUTATUD KIRJANDUS http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html HANG, T., JAAGUS, J., JÄRVET, A., KANAL, A., KIRS, J., MANDER, Ü., OJA, T., PUURA, I., ROOSAARE, J., Üldmaateadus gümnaasiumile, Tartu: Avita, 2004
ee kasutatud 24.01.2019 Talvet, Jüri 2012. Juhan Liivi luule. Monograafia. Tänapäev Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: Elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus NO99 teatri kodulehekülg. https://no99.ee/et kasutatud 23.01.2019 ,,Juhan Liiv" A. Sang, Eesti Raamat, 1969 Ajakiri Sirp. ,,Ja sõna sai lauluks" Anneli Unt 27.03.2015 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Looming. ,,Liivist ja endast" Jüri Talvet. 12.2014 Ajakiri Methis ,,Jüri Talvet Juhan Liivi radadel" Tanar Kirs. 2016 nr 17/18 Sari ,,Armastus muusikas" http://arhiiv.err.ee/guid/126140 kasutatud 26.01.2019
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
80. 81. Jäiga keha tasapinnaline liikumine · poolus punkt, ümber mille kujund pöörleb mingi nurkkiirusega 82. nurkkiirus ei sõltu pooluse valikust · kiiruste hetkeline tsenter punkt, mille kiirus võrdub nulliga.... teisisõnu vist, et ümber selle punkti toimubki pöörlemine. Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste 83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85
migmatiidid. (1) 7. Kokkuvõte Kivim on kõvastunud mineraaliterade segu. Maakoores olevad kivimid jagunevad kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Tardkivimid moodustuvad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid moodustuvad setete, nagu liivad, savid, kruusad ning kivimtükid, litifitseerumisel. Moondekivimid moodustuvad sügaval maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. 8. Kasutatud kirjandus 1. Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits. 1999. ,,Mineraalid ja kivimid: maakoore mineraalne ja kivimiline koostis, mineraalide ja kivimite omadused ja tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3. Kalle Suuroja. 2007. ,,Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn. 4. Monica Price, Kevin Walsh. 2005. ,,Kivimid ja mineraalid". Varrak, Tallinn. 5
Atacama piirkonda. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 4,5%. Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N. Morris ,,Mäestikud" 4. D. Kindersley ,,Maad ja rahvad" 5. T. Hang, J. Jaagus, A. Järvet, A. Kanal, J. Kirs, Ü. Mander, T. Oja, I. Puura, J. Roosaare ,,Üldmaateadus gümnaasiumile" 6. ,,Maailma atlas" 7. ,,Kooliatlas" 8. Internet: a) www.cia.gov./cia/publications/factbook b) http://en.wikipedia.org/wiki/Chile c) http://www.geographia.com/chile/ d) http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.questconnect.org/images/chile_m.gif&imgrefurl=http://ww w.questconnect.org/andes_home.htm&h=535&w=713&sz=424&hl=et&start=
augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom, Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei Ratnikov, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marko Kristal ja Aleksandr Puštov. Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud
Reindorff,Aino.Bach,Richard Kaljo,Märt Laarman jne. Skulptuuris oli kaalukas osa keskmise ja vanema põlvkonna tegijatel.Noori kujureid astus kunstiellu märksa vähem kui maalijaid.Vanema põlvkonna kujurite hulgast oli keskse tähtsusega Anton.Starkopf,kes nüüd taas süvenes oma ekspressiivses-dekoratiivses graniidistiilis figuuride loomisesse-graniidist naisfiguur-Kivilill.Graniidistskulptuure tegid veel ka Herman Halliste,Ernst Kirs ja Erika Haggi.Noorema põlvkonna skulptorid püüdsid rohkem suurema vormiüldsituse ja dekoratiivse mõjuvuse poole,see viis laialdase keraamiliste materjalide kasutusele võtmisele,samuti hakati raiuma skulptuure dolomiidist.Ka 1960 a skulptuuris jõuti karmi stiilini.60.aastad olid terve rea noorema põlvkonna kujurite eneseleidmise aastateks. 1960 lõpul esile tõusnud noorpõlvkond lõi oma paremad tööd 70 aastatel Pilet 11 2.Kunstiharidus Eestis.
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures
köite, niite, täite) · mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi) · i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel. · Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi Alltüüp VARS · Varre, vart, varresse e varde, varte, varsi, vartesse e varsisse · Rs: rr (hirs, kirs, kõrs, pars, tõrs, õrs) Alltüüp KÜÜS · Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse. · Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga · Kaas, laas, lääs, õõs. PÕHITÜÜP KÄSI · Käe, kätt, käesse e kätte, käte, käsi, kätesse e käsisse · Ains nom si-ga lõppevad laadivaheldusliku s-iga sõnad (esi, kesi, lüsi, mesi, susi, süsi, tõsi, vesi) VORMISTIKUST:
pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6 Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale
17 (2), pp. 127- 138. 13. Hartl, A., Gram, M., 2008. Experience production by family tourism providers. - Creating experiences in the experience economy. Cheltenham; Northampton: Edward Elgar, pp. 232-252. 14. Hollins, G., Hollins, B., 2002. Total design: managing the design process in the service sector. London: Pitman. 15. Johns, N., Gyimóthy, S. 2002. Mythologies of the theme park: An icon of modern family life. - Journal of Vacation Marketing, vol. 8 (4), pp. 320-331. 16. Kirs, K. Eesti kui elamus. [http://www.vm.ee/?q=node/13688] 23.04.2012 17. Leppiman, A., 2010. Argielamusi: laagri- ja elamuspõhine argipäevade pereteenus sotsiaalse kogemuse tootjana. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut. (Dissertatsioon). [http://e-ait.tlulib.ee/81/1/leppiman_anu2.pdf] 23.04.2012 18. Lottemaa tasuvus-teostatavusanalüüs. 2010. SA Pärnumaa turism. 58 19. Merrit, S. 2007. A magic castle that treats kids like royalty
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Kristjan Plamus IX-305a 620 3900 Kristo Karjust V 225 620 3260 Lauri Kollo Mäealuse 2-2 620 3356 Lembit Kommel Mäealuse 2-2 620 3356 Leo Teder V 313 620 3304 Liina Lind V 221 620 3353 Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916 Maarjus Kirs VB 204 620 3270 Maido Hiiemaa V 114 620 3207 Maksim Antonov V 218 620 3355 Märt Juurma V 306 620 3207 Mart Saarna V 221 620 3353 Mart Tamre V 309 620 3202 Martin Eerme VB 204 620 3270 Martinš Sarkans VB 205 620 3269 Meelis Pohlak V 214A 620 3254 Merili Randmaa
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Kristjan Maruste V 214 620 3259 Kristjan Plamus IX-305a 620 3900 Kristo Karjust V 225 620 3260 Lauri Kollo Mäealuse 2-2 620 3356 Lembit Kommel Mäealuse 2-2 620 3356 Leo Teder V 313 620 3304 Liina Lind V 221 620 3353 Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916 Maarjus Kirs VB 204 620 3270 Maido Hiiemaa V 114 620 3207 Maksim Antonov V 218 620 3355 Märt Juurma V 306 620 3207 Mart Saarna V 221 620 3353 Mart Tamre V 309 620 3202 Martin Eerme VB 204 620 3270 Martins Sarkans VB 205 620 3269 Meelis Pohlak V 214A 620 3254 Merili Randmaa Merle Kutsar V 312 620 3300
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
