TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 406...
Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. Arvtunnused(väärtuseks on arvud) on näiteks pikkus, kaal, vanus, keskmine hinne, kinganumber, rahvaarv ja riigi pindala. Mittearvulised tunnused(ei ole arvulised) on näiteks sugu, rahvus, haridus, juuste värv, perekonnaseis jne. Mittearvulised tunnused jagunevad a) nominaalseteks tunnusteks; b) järjestustunnusteks.
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemiste meetodeid. 2. Mis on üldkogum, mis valim? Too näiteid. Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. 3. Mis on planeeritud valim, mis juhuslik valim? Millist valimit nimetatakse kõikseks valimiks? Planeeritud võtame üldkogumist planeeritult välja uuritavad objektid. Juhuslik - võtame üldkogumist juhuslikult välja uuritavad objektid. Kõikne valim on üldkogum. 4
andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. 3.Statistikas on oluline uurimise objekt - üldkogum. 4.Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust: a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja tehakse selle osahulga uurimise põhjal järeldusi terve üldkogumi kohta. 5.Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. 6.Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. 7.Statistiline rida- uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida 8.Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim 9.Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse 10.Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 11.Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus 12
· Kuna eesmärgiks on saada empiirilisi andmeid täpset piiritletud objektide kohta. · Uurimismaterjal on kogutud eesmärgiga et saab rakendada arvulist mõõtmist. · Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal . 5. Üldkogum on inimeste koguhulk, mille kohta informatsiooni vajatakse. Üldkogumiks on inimesed ,kes tarbivad igapäevaselt toiduaineid. Valim on inimeste esinduslik hulk üldkogumist. Valimiks on inimesed, kes käivad tarbivad toiduained tavapäraselt ehk pidevalt sarnaseid tooteid . KAHTLANE???:( 6. Kuidas uuring läbi viia? Uusun et tuleks koostada küsimustik ja seda tuleks levitada meili teel või siis postkirjana koju inimestele. Muidugi kõige parem variand oleks personaal intervjuu, näiteks kaubanduskeskustes teha küsitlusi, küsida inimestel ja ise riste vedada vajalikule kohale.
Küsitlusel osales 629 õpilast. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade õpilaste elamistingimustest ja perede toimetulekust, samuti uuriti õpilaste stressitaset ja vabaaja veetmise võimalusi. Uurimismeetod oli kirjeldav. Uuriti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu: 1. Arvuti, interneti ja mobiiltelefoni kasutus 2. Taskuraha kasutus 3. Kodused kohustused 4. Mured ja rõõmud 5. Stress 6. Kooliväline tegevus 7. Huviringid ja neist osavõtt Valimiks on põhikoolide 7.-8. klasside õpilased. Uurimuse tulemustest järeldati: Elamistingimused on 89% õpilastest head, sest elatakse oma majas või korteris. Uuringus selgus, et enamik õpilasi ehk 99% omab nii mobiiltelefoni kui ka arvutit ning interneti kasutamise võimalust. 92% vanematest annavad oma lastees taskuraha. 28% isadest ja 2% emadest töötavad välismaal, mis on väga suur osa ja võivad mõjutada kodust elu. Suurem osa
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Statistika Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f
meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest Ankeete laekus seitsmekümne kaheksalt inimeselt Vastanute vanuselised andmed 18 meest ja 60 naist Vanused varieerusid 12 57 eluaasta vahel Kõige rohkem vastajaid (41) olid alla 20 aasta vanad Vähim arv vastajaid oli 26 35aastaste vanusegrupis üle 35; 14% 26-35; 12%
punkti ümbruses. Seetõttu kasutatakse lisaks jaotusfunktsioonile ka sellest tuletatud tihedusfunktsiooni. 2 4. Populatsioon ja valim, standardviga Populatsioon on kõigi objektide, isendite, esemete, nähtuste või seisundite kogum, mille kohta soovitakse järeldusi teha Populatsiooni neid objekte, mida on vaadeldud või uurimiseks välja valitud, kutsutakse valimiks Valimit, kus uuritava tunnuse jaotus on samasugune kui populatsioonis, nimetatakse esindavaks valimiks Standardhälve- ruutjuur dispersioonist (dispersioon pt.2) standardviga = uuritava tunnuse standardhälve / ruutjuur valimi suurusest Populatsioon Valim keskväärtus (EX, ) keskmine (x) pop. dispersioon (DX,2) valimi dispersioon (s2) pop
juuli 5.august 2012 5. Kursusetöö kirjutamine ja vormistamine 6. august 10. september 2012 Meetodi ja uuritva objekti kirjeldus Viin läbi küsitluse. Küsimustik tugineb tootete tuntusele sihtturu hulgas ja selle eelstustele võrreldes konkurentidega. Püüan teada saada miks kliendid on valminud just X firma toote ja kus nad said teada X firma toodete kohta. Küsitluses osalevad X firma kliendibaasi kliendid, esialgu on küsitluse valimiks 25 püsiklienti. Kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Customer_satisfaction 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Customer_service 3. http://sbinfocanada.about.com/od/customerservice/a/custservrules.htm 4. Gerson, R. F. (1996). Great Customer Service For Your Small Business. Menlo Park (Calif): Crisp Publications 5. Gerson, R. F. 2000. Measuring Customer satisfaction. Menlo Park (Calif): Crisp Publications 6. Godin, S. 2000. Promission marketing. Fontes
Matemaatiline statistika - Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud
teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks osutusid äärmused ehk standarditele mittevastavad lapsed
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed
Tulemuste esitamiseks ja järelduste tegemiseks kasutatakse teksti ja tabeleid. 1.1 Uuringu läbiviimise protsess Kuna lõputöö teema on seotud konkurentsistrateegia valikuga, oli vajalik intervjueerida strateegiliste otsuste tegijaid ehk juhte. Ettevõtte situatsiooni hinnangu andmisel ja võimalike strateegiliste sammude valiku analüüsis peaksid osalema ettevõtte võtmetöötajad (Leimann, et al., 2003, lk 163). Lähtudes eelnevast valiti valimiks ettevõtte põhiprotsesside juhid, kes tegelevad igapäevaselt klientidega ja langetavad otsuseid. Uuringu õnnestumine eeldas koostöövalmidust, avatust ja usaldust. Ettevõtte põhiprotsesside juhid on pika kogemusepagasiga töötajad, kes on töötanud ettevõttes üle kümne aasta. Et vältida olukorda, kus pikka aega tegutsenud ettevõtted ei märka oma inertsuse tõttu uusi võimalusi või alahindavad nende tähtsust (Ibid., lk 163) on valimisse
Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 Sissejuhatus Kontentanalüüsi aluseks olevaks isikuks valisime Reformierakonna liidrite hulka kuuluva, Eesti Vabariigi Välisministri, Urmas Paeti. Tema isiku näol on tegemist korrektse ja vaoshoitud väljaütlemistega tuntud ministriga. Tema jutt on alati konkreetne ja lähtub faktidest, puuduvad hinnangud ja liialdused, mida tänasel Eesti poliitilisel maastikul kohtab harva. Valimiks otsustasime võtta AS Postimees veebiväljaande www.postimees.ee. Leidsime 26 artiklit, kus on mainitud Urmas Paeti. Perioodiks valisime 1.augusti kuni 1.oktoober 2008 aasta. Antud periood oli ülemaailmselt huvitav ja sündmusterohke. Eriti tõstaks esile Gruusia-Venemaa sõjalise konflikti ja Eesti Vabariigi ja USA vahelise viisavabaduse kokkuleppe sõlmimise.. Tulemuste analüüs Artiklite kasv on märgatav 2008 aasta augusti keskpaigas, mis on otseselt seotud Venemaa ja
töölisklass. Laste arengu uuringust CDS (Child Development Study) Woodcock-Johnson Test of Achievement mis mõõdab õpilase akadeemilist võimekust matemaatilise ning lugemisoskuse baasil. Saadud tulemused normaliseeriti ning võrreldi PSID programmi abil. Arvestati järgmisi demograafilisi näitajaid: sugu; rass ja rahvus; lapse vanus; immigratsiooniline staatus; ema vanus lapse sünni ajal. Valimiks oli 2543 õpilast vanuses 6-14 aastat. Tulemused ja autori järeldused Laste testide tulemused langevad sotsiaalse staatuse langedes. Kõrgema staatusega laste testide tulemused olid paremad. Uurijate sõnul leiab aset kultuurilise kapitali efekt, mille kohaselt toimub kultuuriline reproduktsioon – kultuuriline kapital antakse edasi põlvest põlve. Osa efektist on seletatav ka kultuurilise mobiilsusega mil keskkonnas kasvamine toob kaasa sellesse sulandumise ning ülespoole liikumise
Üldistav statistika: andmete põhjal järelduste tegemine üldisemale grupile. Pakub meetodeid vea hindamiseks (vea me teeme nagunii). Kirjeldav statistika: kirjeldab neid andmeid, mida mõõtsime. Tehakse järeldusi, aga ainult nende andmete kohta, mida kogusime. Üldkogumi all mõeldakse kõiki juhtumeid või objekte, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused kehtivad. Mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valimi tingimused: Juhuslik – kõigil üldkogu liikmeil on võrdne võimalus sattuda valimisse. Esinduslik – samad proportsioonid, mis on üldkogus, peavad olema ka valimis. Piisavalt arvukas. Tunnused- nimi, järjestus, intervall, binaarne. Võtmeküsimused: Kas väärtused on järjestatavad? Kas skaalavahemikud on võrdsed? Nimitunnused nimi, sugu, perek. seis, elukoht, maakond. Väärtused ei ole üheselt järjestatavad Järjestustunnused rahulolu, haridustase
Nende arvamus, keda küsitleti päris alguses, võib küsitluse lõpus juba muutunud olla. Selle asemel moodustatakse valim. " "Jälle kasutad sa sõnu, millest ma aru ei saa. Mis on valim ? " tuli eesti keele õpetajalt järgmine küsimus. Küsida poliitilist eelistust igalt inimeselt on mõttetu. Targem oleks välja valida teatud arv isikuid (mitte liiga palju ja mitte ka üks või kaks) ning neid küsitleda. Mõõtmiseks valitud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Andmeanalüüsi käigus on vaja teha otsustusi üldkogumi kohta, kusjuures info allikaks on valim. Millised nõuded valimile ? Ta peab olema 1) küllalt arvukas, 2) igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Valimeid võib moodustada mitmel viisil. Vaatleme järgnevalt kolme enamlevinud valimi moodustamise viisi. 1.2. Valimi moodustamine A. Juhuslik valim
Samuti, kui paljud sooviksid üldse minna välismaale õppima. Uurimustöö hüpoteesiks on seatud, et üle poolte küsitletud noortest sooviksid minna välismaale õppima, kuid peamiseks nende takistavaks põhjuseks on kas majanduslikud põhjused või vähene keeleoskus. Töö koosneb esimesena teooriaosast, kuhu on lisatud andmeid eelnevate uuringute kohta samal teemal. Uurimismeetodina on kasutatud küsitlust ning valimiks on valitud 25 Noarootsi Gümnaasiumi õpilast. Teiseks tuleb küsitluse analüüsiosa, kus on analüüsitud noorte arvamusi selle kohta, kust nad said infot välismaale õppima suundumise kohta, kas nad sooviksid minna välismaale õppima ning miks nad ei ole oma soovitud sihtpunktidesse saanud minna õppima minna. 4 1.Paljud noored tahavad välismaale
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus.
Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest. Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool - struktureeritud vaatluse tegemine. Struktureeritud vaatluse valimiks ostutus telekanal ETV, 8 kuna kolme kanali seast oli just sellel kanalil kõige rohkem poliitilisi saateid ja uudiseid. Struktureeritud vaatlust algatati eelnenud struktureerimata vaatluse alusel. Esiteks tehti eelmisest vaatlusest kokkuvõte ning vaadati, kuidas muuta struktureerimata vaatlust spetsiifilisemaks. 2.4 Intervjuu
Prantsusmaa, Ungari, Slovakkia, Holland Venemaa 26 N Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Ungari, USA Poola, Tsehhi, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia 4. Andmete kogumine Kogusin andmeid küsitlusega, mis käis klassis tunni aeg ringi. Küsitletav pidi märkima oma soo, kohad, kus ta on reisimas käinud ning kuhu ta sooviks minna reisima. Üldkogumiks on 12.klassi 31 õpilast. Valimiks osutus aga ainult 26 õpilast. Andmete kogumine õnnestus iseenesest üpris hästi, kuigi küsitluse vastustes esines ka väikseid arusaamatusi. 5. Andmete töötlemine 5.1 Küsitluses olsalenute sugu M mees N naine Statistiline rida: M M M M M M N N N N N N N M N N M M M N N M M N N N Variatsioonirida: M M M M M M M M M M M M M N N N N N N N N N N N N N N Sugu Mehed Naised Sagedus 12 14 % 46,15% 53,85%
keeles sage nähtus – eesti keeles kasutatakse deminutiivsust värvide puhul harva ning vene keeles vaid põhivärvinimetustega. (Õim 1983: 30) 3. Värvinimetuste semantikast Larissa Degeli koostatud uurimuse eesmärk on eestlaste ja venelaste põhivärvinimetustega assotsieeruva uurimine. Uuring põhineb andmetel, mida koguti ilukirjandusest, fraseoloogiast ning testiga, milles uuriti eestlastel ja venelastel põhivärvidega seonduvaid tähendusi. (Degel 2005: 102–103) Valimiks valiti ainult põhivärvinimed, sest mõlemas keeles on võimalik moodustada piiramatult värvinimetusi kas liitmise või tuletamise teel. Eesti keeles on 11 ning vene keeles 12 põhivärvinimetust. Uurimuses on põhivärvide määramiseks kasutatud Brent Berlini ja Paul Kay põhivärvinimetuste tunnuseid. (Degel 2005: 101–102) 5 3.1 Valge/белый
spordi tegemine NRG õpilaste tervislikku seisundit ja kuidas on omavahel seotud alkoholi ja tubaka tarbmine ning spordi tegemine. Küsimused: 1.Kui vana oled? 2.Sugu 3.Mitu tundi nädalas teed sporti? 4.Kas toitud tervislikult? 5.Kui tihti on sul nohu või köha? 6.Mitu tõsisemat vigastust on sul olnud (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)? 7.Mitu neist vigastustest said sporti tehes? 8.Kas tarbid alkoholi tihemini kui kord kuus? 9.Kas suitsetad? Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16,17 ja 18aastasteks. Küsitlus oli anonüümne ning suuline. Hüpoteesid: · NRG õpilaste seas teeb enamus sporti rohkem kui 4 korda nädalas · Mittesuitsetajate ja alkoholi mittetarbijate seas on rohkem sportlasi · Sportlased toituvad enamasti tervislikult · Sportlastel on tugevam tervis · Sportlastel on rohkem vigastusi, kui mittesportlastel
põhjendatud järelduse. Sissejuhatus Statistilise uurimistöö teemaks valisin ,,Kui tervislikud on teie eluviisid?". Uurisin kui palju tegeleb NRG õpilane sportlike tegevustega nädala jooksul, kuidas noored rikuvad oma tervist kahjulike ainete abil, kui kaua tegeletakse nädalas füüsilise tööga, kas õpilased jälgivad oma toitmisharjumusi ja kuidas õpilased hindavad enda tervisliku seisundit ja kehakaalu. Küsitlesin kõigi kolme lennu õpilasi. Valimiks võtsin 30 õpilast, kellest pooled on poisid ja pooled tüdrukud. Mitte sportlastes lugesin neid, kes peale kehalise kasvatuse tundidega tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enne küsitluse läbi viimist eeldasin, et enamus NRG õpilastest tegelevad vähemalt 6 tundi nädals spordiga ja hoiduvad eemale alkoholist ja tubakatoodetest. Küsimused: 1. Sugu 2. Vanus 3. Kas jälgite oma toitumist? 4. Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega? 5
Algselt soovisin küsitlust koostada praeguste NRG õpilaste seas, kuid otsustasin teise mõtte kasuks. Valisin selle teema seetõttu, et ka minul on peatselt aeg valida uus eluala ning sellepärast on hea saada ülevaade sellest, milliseid otsuseid on teinud minu eelkäijad. Samuti soovisin teada saada, kui palju aega kulutavad üliõpilased loengutes. Minu töö üldkogumiks on NRG lõpetanud inimesed, valimiks Facebooki omavad NRG vilistlased. Selleks, et saada vastuseid oma kuuele küsimusele, tegin valmis küsimustiku google docsis ning postitasin selle lingi Facebooki Nõo Reaalgümnaasiumi kommuuni, kus kogusin 31 vastust. Oma statistikatöös eeldan, et vähemalt 50% meestest läks õppima Tallinna Tehnikaülikooli ja 50% naistest Tartu Ülikooli. Samuti eeldan, et üliõpilane veedab keskmiselt nädalas 25 tundi ülikoolis.
Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida)
panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest. Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee antud teemat uurida. Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931. aasta ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 2009.- 2011. aasta vilistlaste eesnimesid. Valimiks on vaid tüdrukute nimed, kuna Pärnu Tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas poisse ei leidu ning ka Sütevakas on neid tunduvalt vähem kui tüdrukuid. Soovitakse leida, kummas koolis oli rohkem originaalsete piiblinimedega õpilasi, mis mõningal määral näitab, kas eestlased olid 60 aastat tagasi usklikumad kui praegu. Probleemi hüpotees on, et 1929.- 1930. aasta Pärnu tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas on rohkem originaalsete piiblinimedega tüdrukuid kui 2009.- 2011
klassi õpilane Mikk sellest ajast, millal ta saaks juba tööle minna. Töölkäimisega kaasneb Miku arvates üks väga suur eelis koduseid ülesandeid ei anta ning pärast tööpäeva oled vaba! Sellele, et on olemas erinevaid ameteid, millest osadega kaasneb ka (väga suures mahus) koduse töö jätkumine, Mikk ei mõelnud... Too näiteid ametikohtadest, kus ei jää nn kodutööd! Too näiteid aktuaalsetest teemadest täna! Mis muudab Sinu uurimistöö aktualseks? Valim Valimiks nimetame üldkogumist uurimiseks valitud (üsna väikest) objektide gruppi. Selleks, et valimi põhjal üldkogumi kohta statistiliste meetodite abil üldistatud järeldusi teha, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkus statistikas tähendab, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud saada. Too näide enda kooli ja enda klassi põhjal! Valimite liigid ... valimi ,,tugevuse" kahanemise järjekorras kõikne valim juhuvalim
välja, et nad on ebaeetiliselt käitunud või varjavad oma ebaeetilise käitumise ulatust (Thau jt 2014: 437). Nii sobibki ebaeetilise käitumise uurimiseks hästi just eksperiment. See on ainuke uurimismeetod, kus saab muuta üht muutujat nii, et kõik muud tingimused jäävad samaks (Thau jt 2014: 440). Valimi kirjeldus Me eeldame, et kõik, kes töötavad samas kohas, kuuluvad samasse omataoliste gruppi (inglise k. nn peer group) (Pascual-Ezama jt 2015:2). Valimiks on sama organisatsiooni ABC töötajad. Kuna kõik valimi liikmed on värvatud samasse ettevõttesse, siis eeldame, et nende väärtused (sealhulgas eetilisus) on üsna sarnased. Samas paiknevad nad kontorihoone erinevatel korrustel, võimaldades mõlemas kontori kööginurgas samaaegselt eksperimenti läbi viia. Seega tegemist on kvaasieksperimentaalse katseplaaniga eksisteerivad juba reaalsed grupid organisatsioonis:
kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. (,,Suitsetamine ja noored") 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS Valimiks olid Kuressaare Gümnaasium põhikooli astmes õppivad õpilased( 5-9 klass). Küsitluse viisin läbi 68 õpilase vahel, ehk iga viies õpilane klassist vastas. Küsitlus oli trükitud A4 formaadis( vaata Lisa 1) ja selleks, et õpilased ausalt vastaksid ei käinud küsitluslehed kellegi kolmanda isiku käest läbi. Vastuste analüüs: 11 1.Kas sa suitsetad ? 50 40 30
neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see ei puutu neisse; 4. Kaitsjad kaitsevad ohvreid. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 21) 2. Meetodid 2.1 Valim Käesolevas uurimuses osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. Klasside õpilased. Valimisse kaasasin kõik küsitluse päeval koolis olnud õpilased ehk 187 õpilast. 187. õpilasest oli 106 tüdrukut ja 81 poissi. Oma valimiks valisin just Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümneneda klassi õpilased, sest soovisin kindlaks teha, kas koolikiusamine erineb enam õpilaste seas, kus on pikalt grupina koos tegutsetud või 10. klassis, kus klassikollektiiv on uus. 2.2 Uurimusinstrumendid Käesolevas uurimustöös kasutasin mõõtvahendina ankeeti (vt. Lisa 1). Küsimustiku koostasin ise. Kokku oli 7 küsimust. Ankeedis palusin vastuseid koolikiusamise sündmuskohtade ja põhjuste kohta
2. Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes 2.1 Andmed ja metoodika Töö praktiline osa tugineb läbi viidud küsitlusel. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul november 2015 kuni detsember 2015. Andmetekogumise meetodina kasutati internetipõhist küsitlust. Kokku oli vaja vastata üheksale töö teemat puudutavale küsimusele, mis jagunesid oma tüübilt kuueks suletuks (kinniseks), üheks poolavatud ning kaheks avatud küsimuseks. Uuringu valimiks olid Hiiumaa elanikud sõltumata nende soost või vanusest. Töös on kasutatud 289 vastaja vastustest koostatud andmebaasi. Küsitluse tulemuste edasiandmisel kasutatakse kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele (Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted). 2.2 Tulemused Suhtumine põgenike vastuvõtmisse. Esmalt vaadeldi, kuidas suhtuvad Hiiumaa elanikud Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke
koguseindeksi: ILq=p0q1/p0q0, kus q1 tänane kogus, q0 baas, eilne kogus. Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID · Kui vaatlusega ei ole võimalik vaadelda kõiki uuritava kogumi liikmeid, vaid on võimalik vaadelda vaid osa neist, siis sellist vaatlust nimetatakse väljavõtuvaatluseks ja selle tulemusel saadavat kogumit nimetatakse väljavõtukogumiks ehk valimiks. · Valimivaatlus nt. rahvaloendus. Negatiivne pool: kulukas ja aeganõudev. Suur üldkogum N, vaatlusobjekt n. Kõigepealt toimub tulemuste väljavõtt ja seejärel tulemuste ülekandmine ehk tagasikandmine. Valimivaatlus võib ja ei pruugi olla ebatäpne. · Usaldatav väljavõtukogum peab olema üldkogu suhtes esinduslik. Esinduslikkuse tagamiseks tuleb kasutada juhuväljavõttu. Juhuväljavõtuga on tegemist kui igal
Kas teete midagi selleks, et hoiduda passiivsest suitsetamisest? Kui jah, siis mida? 13 60% ehk 44 õpilast tunnistab, et nad ei tee midagi passiivsest suitsetamisest hoidumiseks. Nende hulgas olid enamus 8.- 9. klassist. 40% ehk 29 õpilast väidavad vastupidist. Ükski õpilane ei vastanud, et ta paluks suitsetajal enda lähedusest suitsetamise ajal lahkuda. See ühtib Turu-uuringute aktsiaseltsi läbiviidud uuringu tulemusega, kus oli valimiks erinevas vanuses inimesed, et ainult 9% mittesuitsetajatest julgeb seda teha. (TAI, 2006) Noorte vastused küsimuse teisele osale olid alljärgnevad: 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei jää seisma suitsetavate inimeste lähedusse.'' 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei ole köögis sel ajal, kui keegi vanematest suitsetab.'' 10.- 12. klassi õpilane (mees): ,, Püüan seda vältida. Ei seisa suitsetajate kõrval ja
näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt
näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt
Nagu te näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt
Esimene osa küsimustikust tuli täita enne kehalise tundi. Teise osa küsimused olid vastamiseks peale kehalise kasvatuse tundi. Kõik küsimused olid kinnised, valikvastustega küsimused. Skaala küsimusi oli kolm. Kinnised küsimused said valitud seetõttu, et hiljem oleks tulemusi lihtsam analüüsida. Valimi moodustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi 27 tüdrukut. Reaalselt vastas küsitlusele 24 tüdrukut. Uurimistöös kasutati mugavusvalimit: valimiks valiti oma klassi tüdrukud, kellelt oli kõige lihtsam uurimistöö jaoks vastuseid saada. Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise kasvatuse tunni eel ja järel. Andmeid analüüsiti andmetöötlusprogrammiga Excel. Tulemused esitati tulp-, sektordiagrammidena. 12 3. Tulemused ja analüüs Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise tunni eel ja järel. Küsitlus oli
Kuna tänapäeva noored on üles kasvanud tehnoloogia keskel, omavad erinevates suhtlusportaalides sadu sõpru, siis leidsin, et just see oleks kõige tõhusam meetod oma info levitamiseks. Lähtuvalt sellest sai koostatud internetiküsitlus. 14 Küsimustik sai koostatud internetikeskkonnas docs.google.com. Küsimustiku link sai saadetud osalejatele suhtlusportaalide kaudu või e- posti teel. Küsitlus koosnes 17-st küsimusest. Valimiks olid noored vanuses 16-24a ning kokku vastas küsimustikule 63 inimest, kellest 97% olid eestlased. 3% vastanutest märkis rahvuseks muu ega täpsustanud. Naissoost isikuid osales uuringus 50 ning meessoost isikuid 13. 4.2 Tulemuste analüüs Küsimustikus oli küsitud ka osalejate haridustaset. Põhiharidusega vastanute keskmine vanus oli 17 eluaastat, mis on ka üsna loogiline, sest alla 18 aastasel ei ole võimalik omada veel keskharidust või sellest kõrgemat haridust
töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete töötlemiseks kasutatud meetodeid ja arvutiprogramme. Valim Kõiki inimesi ei ole iialgi võimalik küsitleda, lasta katses osaleda vms. Uuringus kasutatavat üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Väljavalitud grupp esindab teatud suuremat rühma (üldkogumit) ja selle põhjal saadud tulemused peaksid kehtima kogu rühma kohta. Et tulemuste põhjal saaks mingeid üldistusi teha, tuleb hoolega läbi mõelda üldkogumi olemus ja osalejate/uurimisobjektide valimise viis. Nt kui küsitluses osalevad 1516-aastased tüdrukud, siis ei saa eeldada, et tulemused kehtivad kõikide sama vanade noorte kohta. Kui küsitlus
) kasutab andmeid baasina hinnangute andmiseks ja prognooside tegemiseks. („Ülekaalulisus on II tüübi diabeedi riskifaktorite hulgas.“) Kirjeldav statistika tegeleb valimi resümeerimisega, järeldava statistika ülesanne on üldistuste tegemine üldkogumi kohta. Üldkogum (populatsioon) on teatud nähtuste (objektide, isikute) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu)
valdajat. Emadest mitmuses räägiti, kui taheti üldistada kõik emasid, nende poole pöörduda või tuua välja emade ühiseid probleeme (nt Emad, kellele on saanud osaks tõeline mure, kui nad on toonud ilmale pisikese puudega lapse, pole samuti olulised.) Selle korpuse juures tuleb ära märkida kaks tegurit: esiteks avastasin palju käände markeerimise vigu (näiteks oli omastava ja osastava käände vorme ekslikult nimetavaliseks märgitud), teiseks sai valimiks võetud 200 lauset. Lausete seas oli üks tulemus selline, kus sõna ema asemel mõeldi suurtähtlühendit EMA. Kahel juhul oli 12 tegu ka suure esitähega vormiga, mida märgendati pärisnimeks (õrn ja armastav Ema kümmet kantseldab). Ligi poole (48,5%) valimist moodustas ainsuse nimetav vorm – ema. Palju oli ka omastavat vormi (19%). Üllatavad olid ainsuse kaasaütleva käände (vorm emaga)
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
Sageli kahandavad nad teise eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvusse, tagasitõmbumisse, kaotusetunde või ebapädevuse tunnetamiseni (Bolton 2007: 32). Käesoleva kursustetöö raames küsitlesin ja analüüsisin toitlustusasutuse kontoritöötajate suhtlemisoskusi ja enim suhtlemist häirivaid tegureid. Uuringu läbiviimise eesmärgil otsisin vastavad küsimustikud. Valimiks oli 30 küsitletavat, neist 18 naised ja 12 mehed. 30 Suhtlemisoskuse küsimustik koosnes 21st erinevaid suhtlus aspekte puudutavatest küsimustest. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik aga 17 valikust, millest vastaja pidi valima 6. Analüüsi tulemusena selgus, et töötajate suhtlemisoskus on enamjaolt keskmine. Valdavalt siis esimesest küsimustikust tuli välja, et naistest on 28% nii väga häid kui
Küsitluse sihtrühmaks olid Eesti elanikud vanuses 15-74 (ESA 01.01.2009 andmetel 1 038 848 inimest). Valimi suurus on 1000 inimest, mille puhul on küsitlustulemuste laiendamisel üldkogumile maksimaalne valimiviga 95%-lisel usaldusnivool 3,10%. (Haridus- ja Teadusministeerium 2011) Uuriti avalikku arvamust Tallinna juhtimisest. Uuringu üldkogumi moodustavad 15-74-aastased Tallinna elanike registrisse kantud elanikud (kokku ~317 706 inimest - ESA, 01.01.2004. andmetel). Uuringu valimiks on 500 vastajat. Valim moodustati selliselt, et iga linnaosas esindaks statistiliselt usaldusväärne hulk vastajaid. Maksimaalne valimiviga kuni +/- 4,38%. (Tallinna Linnavolikogu ... 2006) Valimiviga iseloomustab veapiir. Veapiir näitab, kui palju võivad uurimistulemused kõikuda, kui üldistame uurimistulemusi kogu populatsioonile Teisiti, veapiir näitab, kui suur on eksimine, kui
tegurite mõju; puuduseks on aga kõrvalekaldumine praktilises elus esinevatest situatsioonidest. Välikatseid viiakse läbi loomulikus situatsioonis: kaupluses, tänaval, pangas jne., mistõttu annavad tulemused ka õigema ettekujutuse mõõdetavate parameetrite omavahelisest sõltuvusest. 29. Turu-uuringu läbiviimisel võib küsitleda kas kõiki uuritava sihtgrupi liikmeid (üldkogum) või eraldada nendest välja teatud osa, mida nimetatakse valimiks (väljavõtukogum). Millises olukorras ühte või teist varianti praktikas kasutatakse? Esimest varianti kasutatakse siis, kui sihtgrupi liikmete arv on väike (kuni mõnisada küsitletavat), teist aga suuremate sihtgruppide korral (kõikide küsitlemine võtaks liiga palju aega ning oleks ka ülearu kulukas). Praktikas sagedamini kasutatakse valimeid, sest tavaliselt tahetakse informatsiooni saada ikkagi küllalt mahukate sihtgruppide kohta. 30
Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Mida tähendab hüpotees? Tähendab oletust miks miski juhtus. Probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse. Võimaldab ennustada uusi fakte ning näidata tingimusi, milliste puhul need peaksid ilmnema. Puudutab nähtuste seaduspärasusi, nende olulisi seoseid ja suhteid. Mida tähendab valim? Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused ei saa olla absoluutsed Mida tähendab juhuslik valim? Juhuslik oluline on see et kõikidel inimestel on tõenäoline võrdsus sattuda valimi hulka, nt mõne andmebaasi põhjal tehtav uuring. Tooge välja üks ettemääratud valimi näide ning seletage see lahti. Ettemääratud, kindlalt paika pandud reegel, nt kvoot valim seoses vanusega 70-80 aastased. Mida tähendab vastastikkune seos
jms.- on sobivaks meetodiks küsitlus. Küsitluse puhul on vaja otsustada, mida küsida (kontrollida küsimusi keeleliselt, kas üheselt mõistetav; otsustada, kas küsimuste järjekord on oluline), keda ja mil viisil küsitleda. Valimi moodustamine Populatsioon (üldkogum) on ülesande sisu alusel määratud uuritavate hulk. Olgu näiteks populatsiooniks kõik ülikooli üliõpilased. Seda osa populatsioonist, kes valitakse uuringusse, nimetatakse valimiks. Uuringu eesmärgiks pole mitte valimi uurimine, vaid andmete saamine populatsiooni kohta. Seega tuleb valim moodustada nii, et ta oleks representatiivne (esinduslik) populatsiooni suhtes, sest me tahame valimi uurimisel saadud tulemusi üldistada kogu populatsiooni kohta. Valimi moodustamise meetodeid (e. valikumeetodeid) on kahte liiki: tõenäosuslikud ja mittetõenäosuslikud. Mittetõenäosuslik valik võib olla juhuslik või eesmärgipärane.
kasvajate gruppi kuuluvad pahaloomulised kasvajad. Naiste osakaal on VTE patsientide seas suurem. Seost uuritavate jaotuvuse VTE diagnoosi ja soo järgi tõestada ei õnnestunud. Kõige rohkem esineb VTE diagnoosidest kopsuveresoone embooliat ja tromboflebiiti vanuses 60-79. 27 Kokkuvõte Uurimistoo viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaiglas tagasivaatava kohortuuringuna haigla andmebaasile põhinedes. Valimiks oli 1868 VTEga diagnoositud patsienti, kellest 487 esines pahaloomuline kasvaja. Uurimistoo andis statistilise ulevaate VTE diagnoosiga patsientidest Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2013-2017, ulevaade anti patsientide soolisest ja vanuselisest jaotumisest, pahaloomulise kasvaja olemasolust, pahaloomulise kasvaja diagnoosist ning kasvaja ja VTE ajalisest vahekorrast. Uurimistoo näitas, et pahaloomuline kasvaja ja VTE vahel esineb seos, ning et erinevad
annaabi.ee 
