Enamvlevinud vigastused korvpallis ning esmaabi nende korral (0)

TARTU ÜLIKOOL
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Martin Mölder
Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral
Referaat
Koostaja :Martin Mölder
Tartu 2017

SISSEJUHATUS

Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused ) ning raskemaid (sidemete venitus /rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne).
Minu spordialaks on korvpall . Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus , mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu . Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed , luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga . Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil . Samuti võib siia juurde lisada ka ebapiisava treenituse. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva" pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele ( massaaž , manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause.
Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara. Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.
Antud referaadis käsitlen vigastusi, mis on minul endal esinenud (hüppeliigese vigastused, põlvevigastus) ning muid eespool mainituid sõrmede põrutused, reie/reielihase muljumine (sinikad), väsimusmurd, näovigastused (nt verine kulm).

HÜPPELIIGESE VIGASTUSED

Hüppeliigese venitused, nikastused, murrud on ühed sagedasemad vigastused korvpallis . Sageli juhtub neid ka treeningutel, mitte ainult võistlustel. Venitustest, nikastustest või väänamistest taastub korvpallur kiiremini, murdude korral aga kauem. Võistkonna treener peaks olema teadlik antavast esmaabist, kui selline vigastus peaks noorel palluril juhtuma.
Igal võistkonnal, spordiklubil peaks olema esmaabi kott , kus leidub külmakott. Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega, mille lühendiks on RICE ( Rest , Ice, Compression, Elevation).

• Rest - Abista või aita vigastada saanud mängija väljakult ära ning pane ta pingile või põrandale istuma
  
• Ice- Aseta vigastatud piirkonnale külmakott. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb . Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid.
  
• Compression- Juhenda sportlast, et ta asetaks/survestaks külmakotti vigastatud jäsemele.
  
• Elevation- Jälgi, et vigastatud jäse oleks istudes või lamades kõrgemale tõstetud, et vältida paistetust.
  

Külmakotti ei tohiks asetada otse naha pinnale, selleks pane kas rätik või riideese hüppeliigese peale ja siis külmakott peale, et vältida tugevat külma. Kui treeneril või spordiklubil on anda hüppeliigese ortoosi, oleks mõistlik ka vigastada saanud sportlasel seda kanda, nii treeningutel kui ka igapäevaselt, kuniks on täielikult taastutud. Tuleks anda juhiseid, et see ei tohiks olla liiga lõdvalt peale pandud, muidu ei ole kandmisest midagi kasu. See peab hüppeliigest toestama.

NÄOPIIRKONNA VIGASTUSED

Andmaks esmaabi näopiirkonna vigastuste korral (verine nina, kulm, sisselõiked, marrastused), on samuti treeneril vaja korralikku esmaabi pakki . Selles peaks olema plaastreid, puhtaid salvrätikuid, mis verd sisse imaks , steriliseerivad lapid ja mõni antibakteriaalne geel.
Esmaabi näide verise nina korral :

• Aseta salvrätik ninasõõrmete juurde, et verejooks peatada. Väldi otsest kontakti verega, võid kasutada steriilseid kindaid .
  
• Aseta külmakott ninale et vähendada paistetust. Jälgi, et keemilist külmakotti ei pandaks silmade peale, juhul kui külmakott hakkab läbi laskma .
  
• Aseta ninajuurele kompressioon ning kalluta pead ettepoole .
  

Jälgida tuleks treeneril ka seda, et enne ei tohiks last tagasi treeningprotsessi või mängu lasta, kui verejooks on peatunud.
Veriste kulmude puhul on esmaabi protsess sama, lisaks saab sinna kui veri on lakanud jooksmast, panna peale plaaster . Juhul kui löök vastu kulmu on tõsisem ning vajab õmblusi, siis sellega peaks tegelema arst ja sellisel juhul ei tohi lapsel lasta treeningut/mängu jätkata.

PÕLVEVIGASTUSED

Põlvevigastused on samuti korvpallis üsna sagedane nähtus, kuid nende vigastuste puhul on sportlane sunnitud pikemaajaliselt treeningutest ning võistlustest loobuma . Põlvetraumad ei ole niivõrd kergesti ning lühiajaliselt ravitavad. Sagedamasteks vigastusteks on meniski, ristatsidemete, külgsidemete vigastused. Meniski vigastuste puhul ei pruugi korvpalluri hooaeg veel täielikult lõppenud olla, kui just hooaja keskel või lõpufaasi vahetus läheduses end ei vigastata. ACL- Anterior Cruciate Ligament vigastuste korral ehk ristatsidemete vigastuste korral on tõenäoliselt korvpalluri hooaeg lõppenud. Need vigastused nõuavad ka kirurgilist sekkumist. Mina ise sain ka 2015.aastal selle trauma esimest korda, 2016 .aasta veebruaris teistkordselt ning 2016 .aasta oktoobris kolmandat korda. Ning alles 2017 .aasta jaanuaris läksin lõikusele, mis oli hädavajalik, kuna ristatiside oli puruks.
Esmaabi põlvetrauma korral on sarnane hüppeliigese traumale. Tuleb mängija väljakult ära toimetada ning panna ta lamama, asetada jalg kõrgemale ning peale panna külma. Hiljem tuleb viia muidugi mängija arsti juurde, kus teda suunatakse edasi siis kas vajalike uuringuteni või taastusravisse füsioterapeudi juurde. Või viimane ja halvim variant on kirurgiline sekkumine, millest taastumine, sõltuvalt mida vigastati, võib võtta 2 kuud kuni aasta.

SÕRMETRAUMAD

Sõrmetraumad on samuti väga sagedane nähtus korvpallis. Seda juhtub enamjaolt siis, kui püütakse palli halvasti, lauavõitluses või siis palli liiga entusiastlikult pealt pannes. Kergema trauma korral läheb näpp paiste ning edasine mängimine on mängijatel tihti läbi valu või siis peab ta mängu enda jaoks katkestama kui valu on suur. Raskemad traumad on luumõrad.
Esmaabi:

• Aseta külmakott vigastatud sõrmele, et alandada paistetust.
  
• Treener koostöös mängijaga peaks ka kontrollima võimalikku mõra . Selleks palu mängijal pigistada oma sõrmed kokku ning siis paluda mängijal öelda, kui suur valu sõrmes on või kuidas sõrm tundub. Kui nad ütlevad et sõrm on väga valus ning kui nad teevad erinevaid näogrimasse pigistades, siis ei tohiks neil lasta treeningul või mängul osalemist jätkata ning siis tuleb kontakteeruda vanematega, kes lapse järgmisel päeval või samal päeval arsti juurde saavad toimetada
  
• Kui näpp on lihtsalt kergelt paistes, siis võib mängija vigastatud sõrme teipida teise sõrme külge ning lasta tal edasi jätata. Aga enne tuleb kindlasti asetada peale külmakott.
  

VÄSIMUSMURD

Väsimusmurrud tekivad korvpalluritel ning ka teiste spordialade esindajatel järskude koormuste tõusmiste tulemusena treeningutel ning samuti ka ületreeningust. Kõige enam esineb väsimusmurde korvpallis jalalabas ning alajäsemetes ( hüppeliiges ). Kui väsimusmurd on diagnoositud, siis tuleb esmaabina kasutusele võtta mingi periood kus piirkond, kus väsimusmurd tekkinud, kinnitada liikumatusse asendisse ning ei tohi sellele asetada mingisugust raskust, muidu võib see vigastus veel suuremaks paisuda. Tagasilubamine korvpalli on lubatud siis kui väsimusmurd on täielikult paranenud ja mängija on valuvaba.

KOKKUVÕTE

Sporditraumasid esineb igal spordialal palju ning mitmesuguseid. Enda eriala korvpalli näitel tõin ma välja 5 levinumat ning esmaabi nende korral. Et neid vältida, tuleb neid piirkondi, samuti kogu oma keha pidevalt ning targalt treenida. Tugevdada lihaseid ning teha harjutusi, mis üht või teist vigastusohtlikku piirkonda tugevdavad või stabiliseerivad. Samuti tuleks vältida ka suurt koormuse tõusu treeningutel ning vältida ületreeningut. Esmaabist antud vigastuste korral peaksid tegelikult teadlikud olema nii mängija kui ka treener, aga ikkagi on treener see, kes esmalt esmaabi osutab. Kui mängija on ka teadlik siis tema assisteerib. Raskemate vigastuste korral on tihtipeale vajalik ka professionaalne abi, ehk suunata mängija arsti juurde ning teha vastavad uuringud, et tuvastada vigastuse raskusaste . Kui on vaja saata mängija taastusravisse või operatsioonile, tuleb seda teha, mitte lasta vigastusel süveneda.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.momsteam.com/5-7/youth-basketball-injuries-basic-first-aid-for-minor-bumps-bruises-bloody-noses-sprains

http://www.sportsmed.org/aossmimis/stop/downloads/basketball.pdf

http://www.kossuliiga.ee/uudised-2/868-vigastused-korvpallis-ehk-miks-poeoerduda-fusiomerapeudi-poole

http://www.ortoosikeskus.ee/index.php?page=119