juhatusel. Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17- aastaselt. See oli dzässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks. Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma
Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt
3.Väljavõte loomingust: Mart Raud tõendab, et ta tundis inimest, kes ei ohverdanud merejumalale kokkuhoidlikuse pärast. Ma püüan seda uskuda. Kuid mind vist päästis ohvrist rohkem hirm kui harjumus. Mulle tundus, et kriitilisel momendil seisavad köieotstega selja taga Hint ja Sirge ning hoiatavad: “Katsu sa!“ Tõepoolest – katsu sa! See oleks ju suurepärane materjal suurepärase estraadi jaoks. Kellest me oleme juba kuulnud estraadil! Kirjanikust, kes satub kainestusmajja; kirjanikust, kes redigeerib igast teosest välja mõtte; kirjanikust, kes teeb haltuurat; kirjanikust, kes võiks konsultatsiooni anda ainult ahvidele; kirjanikust, kes ei tee vahet a ega o vahel; kirjanikust, kes ..., kirjanikust, kes..., kirjanikust,kes... Ainult head ega merehaiget kirjaniku pole me näinud. Kuid merehaige kirjanik – missugune suurepärane estraadinumber!
Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop
Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud
Jacksoni või Madonna suust pärit viisidega. Tollal olid esiplaanil populaarsed laulumeistrid Irving Berlin, Jerome Kern, Cole Porter ja Richard Rodgers, kelle täht säras eredamaltki kui Gershwini oma, kuid viimase ambitsioonid olid võimsamad ja laulud erilisemad. George Gershwin on pärast surma kasvanud aina suuremaks ja tema loominguline pärand muutunud järjest olulisemaks. Tema nimi ja muusika kõlab kogu maailmas. Paljud siinsed estraadi- või rocklauljad on proovinud «Summertime'i»; tänavu toimus Eestis George'i lauludega võistuesinemisi ning tagatipuks kõlas Gershwini muusika selle suve ühel edukamal massiüritusel Tõrva linnaväljakul. Sajandi lõpu eel ja George Gershwini sajandal sünniaastapäeval tõdevad paljud hea maitse väravate valvajad ehk muusikaeksperdid ja -arvustajad, et see mees on sündmusterohke aastasaja ainuke inimene, kes täie enesestmõistetavusega seisab ühe
Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja.,, Kontsert, see olen mina” Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured, kiired passaažid, topeltoktavite kaskaadid, akiline kandents, mis kõik nõuavad suurt käeulatud ja väledaid sõrmi. 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Beethoveni sümfooniad. Umbes 400 klaveritranskriptsiooni. Parafraas-ümbersõnastama. 18
19821992 juhatas bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja dzässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Heli Lääts Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957 1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja. Tennosaar kasvas üles Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldri ametit. Tennosaar ütles enda kohta "Kiidjärve poiss"
I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: V-Mix Tantsukool Äriidee: Erinevate tantsustiilide õpetus Teenuse pakkumise algus: september 2009 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID OÜ V-Mix Tantsukooli äriideeks on nii noorte kui ka vanemate inimeste valgustamine tantsumaailmaga. Põhieesmärgiks on osaleda rahvusvahelistel tantsuvõistlustel- ja festivalidel, mille aluseks on suur füüsiline töö ja inimeste arendamine. V-Mix Tantsukool asub Jõhvis. Esialgu avatakse 4 põhilisit tantsukallakut: show- , estraadi, - tänava, -ja seltskonnatantsurühmad, kuhu on oodatud igas vanuses inimesi. Esimesse kolme oodetakse nooremaid inimesi(kuni 25a) , seltskonnatantsu aga vanemaid. Ettevõtte juhtkond: Peajuhendaja ja direktor - Villu Mikk. Teised treenerid : Maria Stefil, 3 Nikolai Rjabin ja Jüri Nael. III. ÄRIPLAAN 1. Teenus Erinevate tantsustiiilide õpetud ning meistriklasside andmine. 1.1 Üldine kirjeldus Pakutavad teenused:
15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord?) Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega. Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline
meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. MILLISED OLID SIIS LISZTI PIANISTLIKU TEGEVUSE SILMAPAISTVAMAD JOONED? 1. Estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit
sisulised taotlused. Liszt kuulus nende hulka, kelle juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. Liszt oli estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel
Tamberg, Jüri Krjukov, Aare Laanemets ja Kalju Orro. Noorsooteatrisse läksid Peeter Volkonski, Sulev Luik, Lembit Peterson ja Eero Spriit. Koidula-nimelisse Pärnu Draamateatrisse läks Toomas Ots, Eesti Riiklikkusse Nukuteatrisse Priit Pedajas ja Tallinnfilmi stuudiosse Tiit Berg. VII lend tegutses kooliajal pidevalt koos ning ei lõpetanud seda ka peale lõpetamistki. Tegu oli lennuga, kes hakkas rikastama Eesti televisiooni, teatrit ja estraadi. 9 HOOAEGA 1976. aastal võeti Draamateatri kollektiivi vastu Lavakunstikateedri VII lennu lõpetajad: Urmas Kibuspuu, Anne Paluver Jüri Krjukov ja teised. Urmas Kibuspuu esimene töö kutselise näitlejana oli Voldemar Panso lavastatud Enn Vetemaa „Roosiaias“. See jäi Panso viimaseks tööks, Kibuspuu mängis seal Tiitu. Kohe, samal aastal alustas Urmas Kibuspuu oma praeguseni tuntud karjääri ka televisioonis, millest esimeseks lavastuseks sai Dagmar Normeti
8 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL Talupojakultuuris olid noored kindlalt seotud külaelu ja selle elurütmi, traditsioonide ja normidega. Lapsepõlve lõppu tähistati kindla rituaaliga, millega noor inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud, luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel
- lähe möödu tehnilistest kaitsevahenditest või autoriseerimisest. 4. Autoriõigustega kaasnevad õigused: liigid, õiguste omajad. Liigid ja õiguste omajad: - esitajaõigused - Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid; - raadio- ja televisiooniorganisatsiooni õigused - Raadio- ja televisiooniorganisatsioon; - fonogrammi tootja õigused - Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine; 5. Andmebaasi tegija õigused. Andmebaasi tegijale kuulub õigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada kasutamise
" (Vaher, Mägi 2006, lk 58) Teine ansambel oli Baltika, kus olid koos mitmekülgsete huvidega head pillimehed, kes andsid talle rohkesti uusi kogemusi. Laiemale publikule sai Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisiooni saate ,,Tere tulemast" kaudu. Repertuaar küll esialgu ei erinenud teiste noorte solistide omast, kuid juba oli tunda tema hääles rokilikku vitaalsust ja sugestiivsust, mis ennustas omanäolise solisti kujunemist. Teda ei rahuldanud estraadi kuldne kesktee. Hing ihkas enamat. Ta otsis seda jõulisusest, soul'i pingeväljendusest, bluusi tundesügavusest. (Erm 1989, lk 71) 12 Ta enda hingmuusika esimeseks plahvatuseks oli ,,Pimedale muusikule", mille ta pühendas hetkel lemmikuteks olnud pimedatele muusikutele (nt Ray Charles, Jose Feliciano, Stevie Wonder) ning mis tõi talle võidu filharmoonia laulvõistlusel
Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia (Aischylos kaasa arvatud) polnud ses suhtes kuigi nõudlik ja käsitas aega ja kohta kaunis vabalt, kasutades eri tegevuspaikadena selle estraadi eri osi, millel mäng toimus. Hiljem sai tavaliseks, kuigi mitte tingimata kohuslikuks, et tragöödia tegevus toimub ühes kohas ega ületa kestuselt üht päeva. Need arenenud kreeka draama ülesehituse iseärasused said XVI sajandil nimetuse "koha- ja ajaühtsus" (eriti prantsuse klassitsismi teoreetikud). Saatüridraama lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid.
S ellesse bändi kuulus Gunnar Graps. T allinna 42 K eskkooli ansam bli “Toomapojad” rep ertuaaris oli palju m eloodilisi laule, mistõttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. “K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”
kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile). Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut või kollektiivi, kes esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud
isegi helirezissöörina. 1965. aasta lõpus lindistas Jimmy oma esimese sooloplaadi. Ise lindistas, ise mängis ka kõiki pille, välja arvatud trummid, ise oli helirezissöör ja isegi laulis. Kuid edu see plaat ei saavutanud. 1966. aastal sõitis teine kuulus stuudiokitarrist Big Jim Sullivan koos Tom Jones'iga kontsertreisile ja Jimmy sai sellest ainult tööd juurde. Mida kõike küll ei pidanud ta tegema: muusikalõigud reklaamide jaoks, filmifonogrammid, estraadi-, dzäss- ja rahvaorkestrid. Ühel lindistusel küsis tuttav viiuldaja ja uuris ega Jimmy pole mõnikord proovinud poognaga mängida? Jimmy prooviski ja kuuendal, kõige jämedamal keelel tuli välja tõeline elektriline ,,kummitus". Aga esimene, peenike keel tekitas südantlõhestava vingumise. Kitarri krihvid on teatavasti sirged ja seepärast on poognaga võimalik mängida ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid
31 Lisa 2 Intervjuu Maire Udrasega Nimi ja sünniaeg: Maire Udras, s. 13.09.1959 Elukutse/amet: Võrusoo Katlamaja juhataja assistent, Võru tantsukooli direktor Tere! Tere Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? Alustasin põhikoolis rahvatantsuga (seega rohkem kui 35 aastat), keskkoolis lisandusid estraadi- ja karakter-, showtants ( seega rohkem kui 35 aastat). Räägi enda vigastustest, millised on raskemad, millised kergemad? Olen korra tõsiselt vigastanud hüppeliigest, kuid täpsemalt tookord seda ei uuritud. Eks ma hoidsin ise jalga teatud aja ja jääknähud olid aastaid. Jalg tahtis justkui "alt ära minna". Õigem oleks öelda, et jalalaba. Millegipärast ei tunnetanud mingil hetkel seda ja kontroll kadus. Olen "ära tõmmanud" reielihase ja eks seegi võttis paranemiseks mitu aastat
autoriõiguse teostamist. Kaasnevad õigused kestavad, vastavalt liigile, 50 aastat alates esimesest esitamisest, edastamisest või jäädvustamisest. Esitajaõigused Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Vt AutÕS § 66 ja 67. Näiteks on esitajal õigus lubada või keelata esituse salvestamist, esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku, salvestuse reprodutseerimine jms. Esituse kasutamiseks peab olema esitaja kirjalik luba, kui esitajaid on mitu, siis nende esindaja luba.
kultuurielu kaheks: üks osa jäi ida poole rindejoont, teine lääne poole. Ida poole jäänud osa on küllaltki põhjalikult dokumenteeritud (k.a džässmuusikuid puudutav teave 152 ). Samas saame nentida, et idapoole rindejoont sattus oluliselt rohkem džässmuusikuid. Täpset arvu ei tea keegi, eeltoodud kirjutistest kooruvad välja viie nõukogude tagalas moodustatud orkestri nimed: sideroodu estraadiorkester, tagavarapolgu estraadiorkester, 917. polgu estraadi- orkester, 249. diviisi estraadiorkester, 7. diviisi estraadiorkester, mis hiljem nimetati džäss- orkestriks (Ojakäär 2003: 440–462). Nende orkestrite töös osales küll ka mitmeid džässiga varem mittetegelenud muusikuid (Roland Laasmäe, Ilmar Tomberg), kuid nende džäss- muusikute arv, kellel polnud õnne eelmainitud orkestritesse sattuda, oli oluliselt suurem (Jüri Teng, Kaarel Tuberik, Joann Juštšuk jpt). Läände jäänud džässmuusikute kohta on teave
annaabi.ee 
