Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´ Varna –(sanskr värv) = seisus: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad)
kuid kokkuvõttes on inimeste tajumused siiski sarnased. 8. Koopaiidolid on isiksuse iidolid, mis jagunevad kaheks arvamuste, oskuste, ja näiteks eelistuste poolest. 9. Turuiidolid põhinevad sellel, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Halb sõnavalik võib viia sinnani, et inimesed ei saa üksteisest aru ja see tekitab mõttetuid vaidlusi. 10. Teatri-iidolid on väljamõeldud, sinna alla kuuluvad erinevad filosoofiad ja näidendid. Kuna reaalne maailm ei ole nii meeldiv ja harmooniline, tahavad inimesed sellest mõneks ajaks põgeneda ja lähevad seetõttu teatrisse.
Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust
Maailma areng kujundab igale põlvkonnale erinevaid mailmavaateid Siim-Markus Post, 12.D Maailmavaade on mõtted ja arusaam siin maailmas toimuvast, mis on inimestel välja kujunenud pikkade aastatega. Igal inimesel on omad tõekspidamised ja maailmavaated, millest lähtuvalt langetab ta otsuseid. Erinevaid maailmavaateid esindavad erinevad religioonid, filosoofiad ja rahvused. Maailmavaade on üsna püsiv, kuid seda võivad kõigutada kiired muutused ühiskonnas. See tähendab, et 20-30 aastaga võib ühiskond kardinaalselt muutuda ning umbes sama pikk on ka aeg, kui tuleb uus põlvkond peale ja hakkab elama selles uues ühiskonnas. Sellest võime järeldada, et erinevatel põlvkondadel on erinevad tõekspidamised. Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega
põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki
on kerge muuta vedelikuks, või mis kergesti sulab, kui ta enne seisis koos. Nii et kui hakatakse seda nime preditseerima ja panema; kui võtad ühe, siis leek on niiske; kui võtad teise, siis õhk ei ole niiske; kui kolmanda, siis peenike tolm on niiske; kui neljanda, siis klaas on niiske: nii et hõlpsasti saab selgeks, et see mõiste on huupi abstraheeritud ainult veest ning tavalistest vedelikest, ilma mingi väärilise tõendamiseta. Teatriiidolid Traditsioonid ja filosoofiad, mis on esile kutsunud väljamõeldisi ja fantaasiamaailmu.
Vähemalt mõnele esitatud küsimusele saad anda ka vastused. See annab tunnistust sellest, et filosoofi huvi nende küsimuste vastu on iseäralik, nimelt on ta „filosoofi huvi“. Üks ajastu võib filosoofia ülesannet näha väga erinevalt teisest ajastust. Skandinaaviamaades ning anglosaksi maailmas kestis „analüütilise filosoofia“, Viinis ja Cambridgeis alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega. Kuuldavasti andsid mujal maailmas tooni teist tüüpi filosoofiad nt marksism. Maailma vallanud üldise rahutusega mõne aasta eest võib täheldada märke sellest, et filosoofia hakkab jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või keele fragmentidel on oma seesmine loogika meie reflekteerivale mõistusele. Filosoofilist huvi tuntakse peamiselt keele pindstruktuuri või peamiselt süvastruktuuri vastu.
1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa
· Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam
probleemide põhjuseks. Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad keeruliste inimsuhete korral ka kergemini puntrasse sattuda. GESTALT- Loodi 1940-ndatel Gestaltteraapia Eesmärgiks on Sobib kõigile Klient peab olema TERAAPIA peamiselt Frederick Perlsi, aluseks olevad teadlikkuse vanusegruppidele, avatud holistilisele Laura Perlsi ja Paul filosoofiad loovad taastamine, mis lubab erineva vaimse maailmavaatele, Goodmani poolt. Põhineb terapeutilise rohkem valikuid ja võimekusega muidu see teraapia kolmel filosoofilisel alusel. suhte, mis paindlikkust elu inimestele, talle ei sobi. Esimene neist on iseenesest on juba kõigis aspektides. individuaalteraa- väljateooria
põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja keel (see juhtub nende empiirilisuste põhjendamisel puhtfilosoofilisest vaatepunktist). Ka matemaatiliste distsipliinidega ühine tasand — mõtlemise formaliseerimise tasand.
Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna. Paljud hinduistlikud seisukohad ja traditsioonid võistlevad tänapäeval kogu maailmas, et kindlaks teha hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega
vertikaalse mõõtme 23. Usulise äärmusgrupi tunnused religiooni dimensioonide kaupa. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel,
16. Äärmusliku usugrupi tunnused, tekkimise põhjused ja nendest lahkumise psühholoogilised tulemid. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel,
Starteegiline juhtimine, eksamiks valmistumine Strateegilise üldjuhtimise tsükkel: kavandamine, korraldamine, kontroll Strateegiline plaanimine - on organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsiprotsess, määramaks põhilised eesmärgid, mis aitavad äriühingul täita oma missiooni ja liikuda oma visiooni suunas. Starteegilise juhtimise tsükkel: visioon/mission, väärtused; teadmised, oskused; tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majan...
tulemuslikkuse vahel. Parem koostöö, otsuste ja kontrolli tunnustamine, hea suhtlemine ja vastastikune usaldus loovad eeldused organisatsiooni eduks. Organisatsioonikultuuri tuleks jälgida pidevalt ja kasutada selleks erinevaid meetodeid. Kuigi juhtkond võis selle "paika panna" firma loomisel, muutub ja areneb see välja aja jooksul. Organisatsioonikultuuri mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemad on: · ajalugu: organisatsiooni loomise põhjus ja viis, vanus, omanike ja tippjuhtide filosoofiad ja väärtushinnangud; 6 · põhifunktsioon ja tehnoloogia: toodete sortiment, teenuste loetelu ja kvaliteedi tase, maine tähtsus, kliendid; · eesmärgid ja sihid: kas pikaajaline eluspüsimine või kiire kasv ja areng, riski ja ebakindluse vältimise määr, sotsiaalse vastutuse arvestamine jne;
.........................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................7 1.7 Äritegevuse määratluse hindamine................................................................................10 2.TURUNDUSKESKKOND.........................
kasv on toimunud. Viimane protsess näeb arengut kui hargnemist. Iga uus haru kujutab endast autonoomia kasvu ja uut viisi stressoritele reageerida (Fawcett, 1984). Jean Watson. Jean Watson on arenguteooria juhtiv teoreetik. Tema inimese eest hoolitsemise või inimliku hooldamise teooria aluseks oli Carl Rogersi fenomenoloogiline psühholoogia ja filosoofia, Yalomi eksistentsiaalsed tööd ja de Chardini, Sartre ja Kirkegaardi filosoofiad. Ta oli mõjutatud oma teooria arendamisest läbi oma kontaktide inimestega ja kultuuridega paljudes erinevates maades (Watson, 1997). Watsoni teooria sisaldab 10 hoolitsemise faktorit, terapeutilise parandamise protsessi ja vastastikuse mõjutamise õenduses. Meditsiinilised protseduurid, süsteemid, analüüsid ja tehnoloogiad on defineeritud kui Trim, termin, mille Watson võttis kasutusele. Trim on väga oluline arstiteadusele, aga ei ole õenduse kui professiooni
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pan...
Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem
mõistetega, arutlus peaks olema kvaliteetne, s.o vastu pidama kriitilistele argumentidele, tundma varasemaid asjakohaseid vastuseskeeme ja argumente filosoofia ajaloost, olema üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega.
suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja keel (see juhtub nende empiirilisuste põhjendamisel puhtfilosoofilisest vaatepunktist). Ka matemaatiliste distsipliinidega ühine tasand — mõtlemise formaliseerimise tasand.
murrab = kaasahaaratud ja eelarvamustega vaim – muutlik asi) turuiidol - eelarvamused, mis on in-le omased keele tõttu - kergemeelselt usutakse sõnu; ( - Suhtlus – rahvahulga arusaamad → halb ja oskamatu valik – aru ummistub (sõnad ajavad kõik segamini) teatriiidol - võetakse omaks avalikult kas väljamõeldud teooriatset või eelarvamuslikest tõestustest. (- Filosoofia dogmad – omaks võetud filosoofiad ehk lavastatud ja mängitud näidendid → pannakse kokku - täiesti erinevate vigade põhjused on peaaegu ühised) 20) Baconi meetodi iseloomustus: kolm tabelit ja nende mõte, koos soojuse näitega Meetodist: On kolm Loodusele lähenemise teed: Loodus on läbiuuritud asi – uurimistöö sureb välja ja peatub (puudub avastamine) Ei ole üldse võimalik midagi teada – seisukoht ei ole tuletatud tõestest
Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing
.....................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE............................
Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Tehnoloogiavastasus. Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. Paganism, müstitslism jms. Hullu lehma tõbi - uus laine kriitikat toidueetika kohta. Loomulik vs ebaloomulik loomapidamine. Üldiselt: mida jõukamaks saavad tarbijad, seda rohkem on neil kohustust ja võimalust mõtelda selle peale, mida nad tarbivad. Eetilised küsimused. Viimase 30 aastaga on eetilisus saanud oluliseks punktiks. Eriti faretrade - kohvi osas. 14% kohviturust fair trade käes. Cafedirect on oluline kaubamärk (6. Kohvitootja)
(globaliseerumisastet), on otseste välisinvesteeringute olemi (stock) jagatis sisemajanduse koguproduktiga. Riikide majanduslikku avatust näitab ka ettevõtete tegutsemine rahvusvahelistes väärtusahelates. 37. Kuidas klassifitseeritakse inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevaid filosoofiaid? Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevad filosoofiad võiks klassifitseerida järgnevalt. Konservatsionism rõhutab eelkõige vastutustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ka tulevastele põlvedele. Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kultuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma niss
etapid (montaaž, müük, jms). 33. Kuidas mõõdetakse riikide (majanduslikku) avatust? Riikide (majanduslikku) avatust mõõdetakse tavaliselt väliskaubanduse (eksport + import) ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtega. Riikide majanduslikku avatust näitab ka ettevõtete tegutsemine rahvusvahelistes väärtusahelates. 34. Kuidas klassifitseeritakse inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevaid filosoofiaid? Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevad filosoofiad võiks klassifitseerida järgnevalt. Konservatsionism rõhutab eelkõige vastutustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ka tulevastele põlvedele. Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kul-tuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on sel-les oma nišš
Kunst ei ole enam teaduse liitlane, lühidalt uusromantikud pettuvad teadlastes hakkavad neisse skeptiliselt suhtuma. (ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on leida uued 'tõe' allikad) Uustromantismile on omased irratsionaalsemad filosoofiad (mingid parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus maailmapildis kahtlemise põhjus oli sotsiaalne kunstnikud lootsid luua ühiskonnas progressi kuid toimus pigem vastupidine, rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja
25 KOKKUVÕTE Kindlasti ei anna käesolev seminaritöö ammendavat vastust, millised on vigastusest saadavad kasutegurid tantsija elukutse hüvanguks, ent mingid kvaliteedid on läbi töö siiski läbiva liinina kumama jäänud. Antud töös käsitletud koolkonnad ja tehnikad on vaid vähesed paljudest, näiteks on välja jäetud hommikumaade filosoofiad - erinevad jooga vormid ja tantsulised võitluskunstid. Eesmärk polnudki niivõrd anda ammendavat vastust kogu olemasoleva info töötlemisel teemavaldkonna avaruse tõttu, kuivõrd luua uusi mõttetasandeid ja arvamusi lugeja arusaamisel keha ja vaimu kui terviklahenduse tajumisest. Valimi moodustanud tantsijad lisasid teemakohaseid seoseid. Valimi suurusjärgus on samuti tehtud üsna kitsas valik ja küsitletud
üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi:
1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus.
auhinna. Senini oli arusaamine, et suurematel riikidel on suuremad parlamendid. Poliitiline ideoloogia. 48 Poliitiline ideoloogia – omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. Pol. id. põhinevad paljuski filosoofiale ja teooriale. Mitmed teooriad, filosoofiad ongi aja jooksul muutunud ideoloogiateks. Poliitilise ideoloogia 4 peamist funktsiooni: 1. Seletab – üritab seletada miks on ühiskonnas poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud jne tingimused sellised, nagu nad on. (eriti oluline kriiside perioodil) Ideoloogia ülesanne on asi rahvale selgeks teha ja ühtlasi legitimeerida poliitiline režiim. 2. Hindab – paneb paika, mis on hea ja mis on halb. 3
jutlusi, nõuti ka teatud distsipliininõuetele allumist, tahtis viia sisse ühtse religioosse organisatsiooni. Probleem oli selles et Julianus valitses liiga lühikest aega. Julianusest sai alguse neoplatinismi filosoofia suund, mis on väga tugevate religioossete mõjudega. Teine filosoofia vool selle kõrval oli stoa, mis oli aga erinev varasemast stoa filosoofiast. Laiade rahvahulkade vaimsust filosoofia mõjutas siiski vähe, pigem juhtis inimeste elu praktilised filosoofiad ning rahvakultused jm. Rooma klassikaline talupoja usund elas edasi ka keisririigi ajal. Kuni aastani 313pKr olid esindatud kõik erinevad usundid, neil olid kosmopoliitsed pooldajaskonnad jne, 3saj alates aga ristiusu pooldajate hulk oluliselt kasvab ning kui keiser Constantinus hakkas ristiusku toetama sai alguse ristiusu riigiusuks arenemine kuni 4saj keelustatakse kõik mittekristlikud usundid, keelustatakse ka ristiusu sisene suund ortodoksia.
Neid on kokku 15. Üheks näiteks Rosviida Lall, kes jäi põõsa tagant maanteele astudes kombainivikati alla. Neljanda rühma moodustavad lühikirjeldused endast, mis on enamasti lühikesed lood ja sisaldavad paari fakti, aga ei anna täielikku pilti inimese elust. Neid on kokku 11. Ühe näitena võib tuua Vallavanema loo. Oma filosoofiat tutvustavad inimesed leiab viiendast rühmast, kus neid on 8 tükki. Paljudki filosoofiad on kummalised ja on raske mõista, kuidas midagi sellist välja mõeldi. Oma filosoofiat tutvustas näiteks Manfred Eks. Kuuendas rühmas on inimesed, kes oma loos teisi kritiseerisid või millegi pärast halasid. Nelja inimese hulka kuulub näiteks Hedvig Torokoff, kes oma mehega rahul polnud. 3 inimest jutustavad elust pärast seda, kui nemad ise on juba manalateele läinud. Nad vaataksid seda justkui kuskilt kaugelt, aga samas nii lähedalt. Ere näide on
Kohtud alluvad vaid seadustele ning kohtule ei tohi keegi õigusemõistmisele ettekirjutusi teha. Samuti ei tohi ettekirjutusi teha ega mõjutada kõrgema astme kohtud. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia – omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks Poliitilised ideoloogiad põhinevad paljuski filosoofiale ja teooriale, mitmed filosoofiad ja teooriad on aja jooksul muutunud ideoloogiateks.. Poliitilisel ideoloogial on 4 peamist funktsiooni: 1) seletab – üritab seletada miks on ühiskonnas poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud jne. tingimused sellised nagu nad on (eriti oluline kriiside perioodil!). Ideoloogia ülesanne on asi rahvale selgeks teha ja ühtlasi legitimeerida poliitiline režiim; 2) hindab – paneb paika, mis on hea ja mis on halb;
Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas (5 saj eKr kuni 5 saj pKr) toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas, mis avaldus mitmel moel: · religioonid ei olnud enam niivõrd rahvuskesksed kui varem, mitmed religioonid pakkusid kõigile inimestele kogemust Jumalaga ja pakkusid emotsionaalset tuge (tolle aja kohta) kiiresti muutuvas maailmas; · inimmõtlemises sai populaarsemaks individualism, sissepoole elamine · filosoofiad võtsid rohkem religioosse kuju · (linn)riigid andsid kodakondsust järjest leebemalt, tekkis selline kodaniku mõiste nagu ,,Rooma kodanik", nt Uue Testamendi apostel Paulus oli ka Rooma kodanik, olles samas juut. · Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias, Roomas tuli vabariigi asemele peagi keisrivõim). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii
naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Oluline - ekspluateerimine ei toimu ainult kolmanda maailma riikides. b. Tehnoloogiavastasus. Andy Bennett (2005) Culture and Everyday Life Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. 1990ndate liikumine leidis palju oma juuri sealt. Tagasi maale liikumine - ,,dropping out" Turn on, tune in, drop out" is a counterculture phrase coined by Timothy Leary in the 1960 'Turn on' meant go within to activate your neural and genetic equipment. Become sensitive to the many and various levels of consciousness and the specific triggers that engage them. Drugs were one way to accomplish this end. 'Tune in' meant
10. Seetõttu mil eales on vale end trooninud, purustagu see kaastunde ja kahetsuseta, sest valskuse valitsuse all ei õitse miski. 11. Saagu kanda kinnitanud sofismid troonilt tõugatud, välja juuritud, põletatud, ja hävitatud ning saagu taastatud ülla mõtte ja käitumise hinnatud väärtus! 12. Mil iganes oletatav tõde on osutunud väljamõeldiseks, visakem see pikema jututa pimedusse, sinna, kus on surnud jumalad, surnud impeeriumid, surnud filosoofiad ja muu tarbetu rämps! 13. Ohtlikem troonitud valedest on see püha, jumalik ja eelistatud vale vale, mida igaüks peab ülimaks tõeks. See on kõigi teiste vigade ja eksiarvamuste viljakas ema. See on mõttetuste hüdrapäine tuhande juurega puu. See on ühiskonna vähk! 14. Vale, mis on tuntud valena, on juba pooleldi võidetud, kuid vale, mida ka teadjad inimesed võtavad kui tõde vale, mida lastele antakse koos emapiimaga on ohtlikum kui vargsi hiiliv katk! 15
Kilp * KUS 2010 mõneti idealiseeritud kommunismi. Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas, mis avaldus mitmel moel: religioonid ei olnud enam niivõrd rahvuskesksed kui varem, mitmed religioonid pakkusid kõigile inimestele kogemust Jumalaga ja pakkusid emotsionaalset tuge (tolle aja kohta) kiiresti muutuvas maailmas, inimmõtlemises sai populaarsemaks individualism, sissepoole elamine, ka filosoofiad võtsid rohkem religioosse kuju, linnriigid andsid kodakondsust järjest leebemalt, tekkis selline kodaniku mõiste nagu ,,Rooma kodanik", nt Uue Testamendi apostel Paulus oli ka Rooma kodanik, olles samas juut. Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
