Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehal...
varbad 4 2. Aeroobne tegevus Pärast liigesteringe tuleb vähemalt viis minutit teha mõnda aeroobset tegevust, nagu sörkjooks, hüppenööriga hüplemine, sõit velotrenazööril jne. Selle eesmärgiks on südame veresoonkonna ja hingamise aktiveerimine ja tõhususe suurendamine. Verevool intensiivistub, samuti tõuseb kehatemperatuur. Suurenenud verevool lihastes soodustab painduvust ja aitab parandada sooritust ning vähendab vigastuste tekkimise riski. II SOOJENDAV VENITAMINE Ka venitused saab jagada kaheks ja peaksid mõlemad eelsoojendusse kuuluma: 1. Staatilised venitused 2. Dünaamilised venitused On oluline, et staatilised venitused tehtaks enne dünaamilisi. Dünaamilised venitused võivad tihti põhjustada lihaste ülevenitust, mis kurnab lihaseid liigselt ja nad väsivad põhitööks. Eelnevad staatilised venitused aitavad seda riski vähendada. 1. Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad
Tõhus ja ühtlane jahutamine aitab leevendada paistetust, lihaskrampe ja valu. (www.gameready.com) Õlaliiges Õla artroskoopia Õla kapsli ja laabriumi parandus Rangluu murru operatsioon Murru fikseerimine Valuvaigistamine Rotaatori manseti kõõluste parandamine Õla liigese puhatsus Õla liigese vahetus Slap rebendi parandus Murrud, venitused, rebendid C-T selg Degeneratiivsed lülisamba kahjustused Vahetult pärast lülisamba vigastust Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused) valuvaigistamine Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus) Küünarnukk Limapauna põletik Küünarliigese vahetus operatsioon Interpositsioon artroplastika Tennisemängija küünarnuki ravi Valuvaigistamine
valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus, mis viiakse läbi harrastatava spordiala spetsiifiliselt, et tagada vajalike treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Jooksutrenn peaks algama hästi kerge aeroobse tegevusega ehk sörkjooksuga. Sellele järgnevad venitamise harjutused ja kehaosade ringitamised, siis kiirendused ning jooksuharjutused ja kõige lõpuks põhitreening, millele järgnevad jälle venitused. Ujumises on absoluutselt vajalik õlad ja teised liigesed soojaks teha enne, kui basseini lähed. Esimesed otsad võiksid olla kerge suplus ja lõppu basseini ääres venitused, siis seejärel alustada ujumistreeninguga. Võitluskunsti treeningul tuleb alguses teha üldine soojendus ehk sörkjooks ja venitused ning ka mõned löögiharjutused. Jõutreeningul peab lihased korralikult soojaks saama, et vältida treeningul vigastusi ja et tulla toime treeninguga kaasnevale koormusele
(Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file- 250/acrobaticalsteps.jpg ) Kommentaar : harjutuste näide ( viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-253/pyramids.jpg ) Kommentaar: püramiidid (viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file- 251/balance.jpgKommentaar: tasakaalu hoidmine Venitus harjutused Venitus harjutusi on väga palju erinevaid. Põhiliselt jagunevad venitused kaheks staatilised venitusharjutused ja dünaamilised venitusharjutused. Dünaamilised venitused mõjutavad dünaamilist painduvust ja staatilised mõjutavad staatilist painduvust ning mõningal määral ka dünaamilist painduvust. Staatilised venitusharjutused ehk stretching on teatud harjutuse sooritamine eesmärgiga parandada liigeste liikuvust. Painduvus on liigeste liikuvus ulatus, mida saab mõõta. Laialt levinud arusaama
Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääldusele)
Lülisamba 1-4 kerelaine ette 8+8 mõlema liikuvus 5-6 tõusuga põlvitusse painutus kõrvale, poolega käed kõrvalt üles 7-8 laskumine lähteasendisse 2. 3. Jne TUNNI LÕPETAV OSA venitused ja lõdvestused 5-10 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Rahulik 1. Seljalihased La Toengpõlvitus; selja kumerdus 10-15 sek.
Kaasaegne disain. Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tundi kestab maksimaalselt püsiva töövõimega töötamine? (Numbriline vastus) Answer: 2 Tagasiside The correct answer is: 3. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tervislikke häireid kutsub esile ebamugav tööasend? Vali üks või enam: a. Lihaste ülekoormus b. Venitused, rebestused c. Liigeste vigastused d. Häiritud normaalne vereringe Tagasiside Õige vastus on: Häiritud normaalne vereringe, Lihaste ülekoormus, Venitused, rebestused, Liigeste vigastused. Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised nõuded on arvuti kasutamisel? Vali üks või enam: a. psüühilised b. ergonoomilised c. füüsilised d. hügieenilised Tagasiside
kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik) · Nahahaiguste puhul (troofilised haavandid, herpes, ekseem, dermatiit) · Mikrotsirkulatsiooni häired ja veenide laienemine · Liigestepõletik (osteohondroos, radikuliit) Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus · http://www.youtube.com/watch?v=DlEPaDn7T · Ravi UVB teraapiaga, taastumine kuni 50 % · Ravi depigmentatsiooni abil Kogutud materjal: · http://www.vita.ee/dyna/site/330est.html · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem
13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase tõsine, mürgistus . 3 2x3=6 Põrutus, luumurd. 2 3x2=6 põletushaavad. 2 3x2=6 sõrme lõikamine. 1 2x1=2 surm. 3. 3x2=6 venitused. 1. 3x1=3 haigestumine.1 2x1=2 astma, hingamisteede haigused.2 2x2=4 sõrme kaotus 3 2x3=6 nägemise halvenemine. 2 2x2=4 salmonnelloos, haigestumine 2 1x2=2 Külmetus, bronhiit 2 2x2=4 õlgade ja kaela kangus 1 1x3=3 põletikud 1 1x2=2
......................................................................................................5 3.1. Atkinsi dieet...........................................................................................................5 3.2. Sheltoni dieet.....................................................................................................5 3.3. Levini dieet...................................................................................................5 4.Venitused dieet treeningus.............................................................................................6 4.1. Nõuanded venituse tegemiseks..............................................................................6 5.Kokkuvõte......................................................................................................................7 6. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8
Mis on ringtreening? Ringtreenig- harjutused on jaotatud nn " jaamadesse" Igat harjutust soorita 30-45 sekundit, seejärel liigu järgmise harjutuse juurde. Harjutuste vahel puhkepause ei ole. Pärast kõikide harjutuste tegemist puhka 1-2 minutit. Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, ...
Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks. Tulemusena teeb tööd terve lihas, mitte vaid väike osa sellest. See väldib lihaste ülekoormamist. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb, see tagab treeninguks valmisoleku. Korrektne soojendus Uuringud on näidanud, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma vähemalt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus. Venitused peaksid olema aeglaste liigutustega ja kestma 5-20 sekundit. Soojendus annab ka vaimse ettevalmistuse treeninguks. Soojendus võiks olla iga kord veidi erinev,et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendus võiks alata harjutustega, kus on kasutusel suuremad lihased- näiteks jooksmine, hüppamine, jalgrattasõit. Hiljem võiks harjutused minna spetsiifilisemaks. Kui treening ise on näiteks jooks või jalgrattasõit, pole vaja teha muid harjutusi
Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik Kägarpõlvitusiste, selg kumerdatud, pea langetatud 30 sek. hingamine Lamang turjal, põlved maas. Selgroo venitus 30 sek. Erinevate kehaosade pingutamine ja lõdvestamine 30 sek. Riputus varbseinal, jalgade raputamine 30 sek. Lihashooldus Jalalihaste venitused (säärelihased, reielihased, 30 sek Sooritada tuharalihased) rahulikus tempos Triitsepsi, biitsepsi, õlgade venitus. 30 sek. Sooritada rahulikus
● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine.
Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses alaga, millele hakatakse pühenduma. Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema. Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks treeningu rahulikuma tempoga alustamine, kus 5-7 min jooksul valmistatakse keha ette
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberri...
· mitteküllaldane eelsoojendus · treeningu ebakohane ülesehitus · jahtumine · äsja läbielatud külmetushaigused · treening soojas või isegi kuumas kliimas Kui lihas läheb krampi ja seda venitada, siis võib see teha veel rohkem valu kui alguses, aga on abiks krambi tagajärje vähendamisel. Sellele võiks järgneda lõdvestus. Venitus ei tohiks olla liiga lühike, kuna siis võib kõik muutuda vastupidiseks. (http://inimene.ee) Säärelihaste venitused on enamasti jooksjatel ja kõige enam on need pikamaajooksjatel. Nende vältimiseks on vaja teada, kuidas lihased töötavad. Sääremarja kolmpealihased koosnevad kahest osast. (http://www.liigume.ee) · lihase kõhust · Achilleuse kõõlusest Sääremarja kolmpealihase vigastused hõlmavad enamasti lihase nõrgemat ühenduskohta, see on kõõluse ja lihase sidelüli. Seda nimetatakse lihase kõõluse venituseks. (http://www.liigume.ee)
saavutatakse väliste jõudude abil. Näiteks kaaslase abil. On alati suurem, kui aktiivne painduvus. Passiivne painduvus arendab liigeste liikuvust rohkem, kui aktiivne painduvus. b) AKTIIVNE PAINDUVUS painduvus, mis saavutatakse väliste jõudude abita. Kasutatakse vaid oma jõudu painduvuse saavutamiseks. Venitusharjutusi võib jagada kaheks: a) BALLISTILISED VENITUSHARJUTUSED hooga sooritatud venitused. Näiteks kätehood, jalgade hood. b) STRECHING staatiliste venitusharjutuste sooritamine. Üldised põhimõtted, mida järgida venitusharjutuste sooritamisel: 1) Enne venituste alustamist peaks eelnema eelsoojendus. 2) Maas lamades (istudes) sooritatavad venitused on paremad, kui püstiseistes, kuna lamades on lihased vähemaktiivsed. 3) Alati venitada kõigepealt üksikut lihast ning seejärel sooritada venitust üle mitme liigese.
Võistlusperiood kestabtavaliselt detsembrist kuni aprillini. Nädalane treeningplaan võistlusperioodil: Esmaspäev - uisutreening 1h40minutit, rahulikus tempos Teisipäev kalssikatreening (lõigud). 1,5 km ring kiirelt, millele järgneb 2,7 km lõdvestust. Selline ring läbida kaks korda + enesetunde järgi sõita peale, et lihased lõdvestuksid Kolmapäev klassikatreening 1.30. Tehnika filmimine ja analüüs(äärmiselt rahulik treening) Nelajpäev Hommik vaba Õ:kerge jooks, venitused, saun Reede rahulikust tempos klassikahnikas 1h+ 8* Kr P. Kiirendused teha erineva reljeefika maastikel (tõus, laskumine, lausik ) Laupäev võistlus 15 km klassika Pühapäev rahulik uisutreening 1.15
................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3
· tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased) · tee labajalaga 8x ringe, algul ühega, siis teisega (labajalg) · seisa paigal, suruda kannad alla, jalad olgu sirged (20-25sek) (säärelihas) · aseta 1 käsi selja taha, teine üles, peopesa ülespoole. aeglaselt venitused küljele, pisut tahapoole. sama teise käega. (2-4x) (selja lailihas, sisemine ja välimine kõhupõiklihas) · istes viia kõverdatud küünarvarred taha. suruda rindkere ülespoole (20sek) (rinnalihased) Kontorivõimlemine: · toetuda toolile/lauale. poiaosast kinni võttes venitada · toetada jala toolile,seljaga tooli poole, hoida tasakaalu ja venitada · istudes jala kand teise jala põlvele. välimise reielihase venitus · istu tooli äärele
Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis. Öösiti tuleb piisavalt magada ning treeningute vahel peab puhkama. Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama
Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 3 Kuidas soojendada? Uuringud näitavad, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma minimaalselt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus. Venitused peaksid olema aeglaste liigutustega ja kestma 5-15 sekundit. Soojendus annab ka vaimse ettevalmistuse treeninguks. Pea meeles, soojendus võiks olla iga kord veidi erinev,et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendus võiks alata harjutustega, kus on kasutusel suuremad lihased- näiteks jooksmine, hüppamine, jalgrattasõit. Hiljem võiks harjutused minna spetsiifilisemaks. Kui treening ise on näiteks jooks või jalgrattasõit, pole vaja teha muid harjutusi soojenduseks-
valgu langenud tase. Ülekoormussündroomi ravi tugineb treeningkoormuse vähendamises ja taastumise pikendamises, vajadusel rakendatakse ka sümptomaatilist ravi.Kogu sündroomi ennetuseks on vajalik jälgida treeningutejärgset taastumist, vältida sportimist haigena ninf ebasoodsatest tingimustes. Ägedad spordivigastused Spordivigastusi jaotatakse mitmeti.Neid saab jagada ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekitavad stressi vigastuse tagajärjel.Sinna kuuluvad luumurrud, venitused, rebedid, põrutused.Samuti saab ka ägedaid vigastusi jagada kaheks- välised ja sisemised vigastused. Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga,ootamatu löök, kukkumine. Valesti valitud jalanõud, kaitse-ja spordivahendid, riietus Kehvad treening-ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: Reeglite eiramine
sõpradega. 4.Jookse maratonikiirusega Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaazist. 6.Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja
maksimumist) ja jälgi enesetunnet. Esimesed 3-4 nädalat harrastada liikumist 2-3 päeval nädalas mõõduka koormusega ja veidi lühemat aega, siis pikendada liikumise aega. Paari nädala möödudes suurenda treeningupäevade arvu ja hiljem hinda, kas sulle sobib suurema intensiivsusega treening. Enne treeningut teha 10-minutiline soojendus, liikumise lõpus lasta tempo alla ja teha venitusi. Soojenduseks sobivad näiteks rahulik kõnd, sirutused-venitused, käte ja jalgade aktiivsed liigutused (õlaringid, jalaringid), aga ka rahulik, maksimaalsest tempost aeglasem rattasõit. Leida tuleb oma lemmikala, mis oleks sulle sobilik. Ja väga tähtis on olla järjepidav. 4 2.1. Treeningu põhireeglid Et vähendada kaalu, on vaja kulutada rohkem kui 2000 kcal nädalas. 30-minutilise ja pikema treeningu korral: · alusta10-15-minutilise soojenduse ja venitusega, · seejärel rakenda põhiline koormus,
..........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................................
Oranz Oranz tähendab enesekindlust ja praktilisi oskusi. Oranzi ühtlustav või sulandav osa avaldub soolestiku funktsioneerimises laboratooriumina, kõigepealt kontrollitakse toimet ja alles siis võetakse omaks või lüüakse kõrvale. Tal on mõju ja ta on aarmiselt järjekindel. Oranz on leebe, optimistlik, tolerantne, heatahtlik, südamlik. Astma, bronhiit, epilepsia, psüühikahäired, reuma, kõõluste venitused ning luuvalu ja luumurrud reageerivad kõik oranziga ravitsemisele. Kollane Kollane tähistab vaimu, olles täpne ja optimistlik, selge ja mõistuse abil kõike kontrolliv. See on teadlase värv. Kollane kiirendab reflekse. Kollane tähistab rahalisi ambitsioone, kuigi nende elluviimine polegi nii lihtne. Kollases õhkub alati heaolutunnet. Kollane on seotud enesekindluse ja enesehinnangu asupaigaga meie kehas. Roheline Roheline on harmoonia
· Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust ja lihaste tasakaalu. Peale lihaste vajavad elastsuse säilitamiseks venitusi ka kõõlused ja muud sidemed. Selleks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleks teha sageli, soovitatavalt iga päev ja kindlasti peale iga pikemat füüsilist pingutust. Iga venitusharjutust tuleks alguses teha vähemalt 10 sekundit. Hiljem võib aega pikendada kuni 30 sekundini. Tervet venitustsüklit tuleks korrata paar korda.
Alakehavigastusi põhjustavad kiired allapainutused. Kuna võistlussulgpallis mõjub alakehale suur koormus, püsib eriti noorte hulgas suur vigastuseoht, sest kasvueas ei ole lihased ja koordinatsioon veel täielikult välja arenenud. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja- ja kõhulihaste aktiveerimine enne liigutust, selja liikumise eest hoolitsemine ehk rindkerekallutused, puusa painutajalihase venitus ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Kuigi paljud õla vigastused vajavad rotaatorliigese tugevdamist, siis igakülgne taastusravi prgramm peab sisaldama ka abaluusidemete stabilisatsiooni harjutusi. Abaluuliigutajalihaste nõrkus võib viia abaluu ja õlavarreluu väärtalituseni, mis võib põhjustada õla vigastusi (Binkley, 2006). Alaselg on keha piirkond, mis on aldis saama regulaarseid koormusi. Sellest tulenevalt on
ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda
* Märgade jalatsitega jooksmine on üks kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast hoidu porilompidest ning võimaluse korral väldi ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. * Enne jooksma minekut tuleb veenduda selles, et sokid ja jalatsid on korralikult kuivad. Kui jalad tavapärasest rohkem higistavad, võiksid kasutada spetsiaalseid, minimaalselt niiskust siduvast materjalist sokke ning proovida ka erinevate jalapuudrite sobilikkust oma jalgadele. Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks.
.. tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka treeningule järgnev taastumisperiood (nt piisavalt ....) Tervistsäästev on ka spordialade omavaheline sobiv kombineerimine treeningkava koostamisel. Algaja ei peaks isegi suure huvi korral käima näiteks 5 korda nädalas jutti jõusaalis, vaid pakkuma sealsele rassimisele vaheldust näiteks ujumise, jooksu, suusatamise või kepikõnni näol. Mõõdukus mõõdupuuks Mõõdukas ehk teatud mõttes meeldiv lihasvalu peale trenni pole kurjast. Küll
kujuneb välja haiguslik seisund, mis aastatega süveneb. Sageli saavad rühihaigused alguse lõdvast kehahoiakust. Eriti koormavad eluperioodid selgroole on: 1. kasvuetapp 2. koolimineku aeg 3. raske füüsilisele tööle asumine (kontoritöö - sundasend) 4. rasedus 5. haigused 6. vananemine 7. traumad LIHASPINGED on oluliseks põhjuseks, miks selg või kael hakkavad valutama. Lihaste ja sideaparaadi normaalse taastumise võtete hulka kuuluvad venitused, lõdvestamine, puhkus, mediteerimine (kui lõdvestus), kiropraktika, massaaz ja raskematel juhtudel kolm esimest päeva külma, edasi soe (kompressid [sooja ja külma kotid], geelid, kreemid). Oluline on haige psüühiline häälestus osata ja suuta end ise aidata, mitte jääda passiivseks ootajaks. Enamlevinud lihaspingest tingitud seisundid on pingemüalgia ehk lihasvalu ja pingemüosiit ehk lihaspõletik. Need võivad esineda nii ägedas kui kroonilises vormis. JOONIS NR 4 LOENG 27.08
* Märgade jalatsitega jooksmine on üks kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast hoidu porilompidest ning võimaluse korral väldi ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. * Enne jooksma minekut tuleb veenduda selles, et sokid ja jalatsid on korralikult kuivad. Kui jalad tavapärasest rohkem higistavad, võiksid kasutada spetsiaalseid, minimaalselt niiskust siduvast materjalist sokke ning proovida ka erinevate jalapuudrite sobilikkust oma jalgadele. Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks.
1.1.2 Seljavigastused Sageli on sulgpalluritel viienda selgroolüli vigastusi ja nihkumisi. Seljavigastused tekivad tihti äkilisest kerepöördest ja ülakere allapoole liikumisest. Tüüpilisemad valu tekitavad löögid on round-the-head ja smash'id. Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja-ja kõhulihaste aktiveerimiseelne liigutus, selja liikumise eest hoolitsemine ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. Sisemiste selja-ja kõhulihaste arendamiseks on harjutused, kus hoitakse kere staatilises asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008)
Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8 Treening Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui
jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid Täisväärtuslik soojendus kõige olulisemad on kardiovaskulaarsed treeningud (~10-15min) ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised
Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust. Mida pehmem ja raskem on minimaalse paksuse juures riie, seda paremini ta langeb. e. Kulumiskindlus Kulumiskindlus on tähtis ekspluatatsiooniline näitaja. Toodete kulumine on mitmesuguste tegurite üheaegse toime tagajärg. Tähtsamad neist on: mehaanilised hõõrdumine mitmesuguste esemete vastu, korduvad painutused ja venitused, kokkusurumine, väänamine jne.; füüsikalis-kemilised valgus, niiskus, temperatuur, higi, pesemisvahendid, keemilised 6 29. oktoober 2010. a. TTKK puhastusvahendid jt.; bakterioloogilised mitmesuguste mikroorganismide ja koide elutegevus. Toote kasutamisiga ei olene ainult riide kulumiskindlusest, vaid ka toote
samu lihaseid. Nädalaplaan, kus nädalavahetusel on mäng(ud) ja eelmine nädalavahetus olid ka mängud. (Mikrotsükkel) Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Vaba Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Mäng Mäng Taastav Jõutreening Vaba Kergem Vaba treening jõutreening (näiteks venitused) Üleminekuperiood: Kuna võrkpallurid saavad eelkõige puhata ainult suvel ja sedagi vaid ühe ainsa kuu, siis on tähtis, et isegi puhkeperioodil tegeletaks aktiivse puhkusega, et mitte kaotada olemasolevat vormi täielikult. Sooritades iseseisvaid treeninguid, on hiljem lihtsam alustada saalihooaega, ning ei teki ka koheseid vigastusi, mis on tingitud treenimatusest. Loomulikult on puhkeperiood mõeldud enda laadimiseks ja täielikult välja puhkamiseks, kuid mõõdukas
Raviperiood on kuni 10 päeva. ·II aste - keskmise raskusega trauma - traumad, mis tekitavad organismile selgeid muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse. ·III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva. Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest
võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL Normitud keele grammatika on standardiseeritud, st on välja valitud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Puudub mitmekesisus(saab olla ainult kas õige või vale)
Potentsiaalne problem: Depression, stress Seksuaalsus: Aktuaalne problem: Seksuaalne aktiivsus kahaneb Potentsiaalne problem: Mittevajalikkuse tunne Turvalisus Aktuaalne problem: Vanurite kuritarvitamine, vähenenud meelteteravus Potentsiaalne problem: Vigastuste oht-venitused, nõrkus Suremine: Aktuaalne problem: Surma hirm Potentsiaalne problem: Tervise halvenemine, ärevuse tekkimine 10 4. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev Uinumise raskus Uinub raskusteta. Ära süüdista oma unustes Klient mõistab ja rahutu uni, mis Ei sega kedagi. kedagi
suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Eriti hea on võimlemine aga mitmete seljahaigustega inimestele. Samuti aitab võimlemine ka kehakaalu säilitada. Eriti efektiivne on võimlemine aga siis, kui võimlemisharjutustesse on lisatud venitused ja lihaseid kasutatakse täies ulatuses. 5 Mida põhjustab liigne kehakaal? 21. sajandil on rasvumine saanud väga suureks ja murettekitavaks probleemiks. Üha nooremad inimesed kannatavad ülekaalu käes. Mida toob endaga kaasa ülekaal ja kuidas sellest vabaneda? Ülekaalulisus toob endaga kaasa paljusid tervisehäireid: kõrge vererõhk, liigne
vastavalt sellele · Ruumitunnetus- oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas · Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja
ägedad traumad. Seda eriti juhul kui ei kasutata õigeid teisaldamisvõtteid. Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle. Uutes liikmesriikides on need arvud vastavalt 36% ja 39%. Need tulenevad kahjustusest, kulumisest või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad kahjustused on nikastused, venitused, mõrad selgroolülis. Kõige ohustatum on selja nimmepiirkond. Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu. 4 Pildi allikas: (http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist- equipment/) Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga nagu tõstmine, painutamine ja pööramine mõjutavad seljavalu tugevust ja kordumist. Istuva
häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest
Treeningtunni toime sõltub kasutatud koormuste spetsiifi kast, erineva toimega harjutuste vahekorrast, nende kogumahust ja intensiivsusest. Harjutuste valik erinevatesse tunniosadesse sõltub treeningu eesmärgist, osalejate vanusest ja treenituse tasemest. Tavalise treeningtunni pikkuseks on 50–60 minutit. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane, see koosneb järgmistest osadest: • soojendus; • aeroobne osa; • aeroobne jahtumine; • lihastreening ehk jõuharjutused; • venitused ehk stretching. SOOJENDUSOSA. Pikkus kuni 10 minutit. Eesmärgiks on lihtsate sammude ja liikumiste abil valmistada keha ette eelseisvaks kehaliseks koormuseks. Sellega aktiveeritakse kõiki olulisi funktsionaalseid süsteeme – kesknärvisüsteemi, lihas- , hingamis- ja vereringesüsteemi ning ainevahetust. Soojendusosas kasutatavad harjutused on lihtsamad, rahulikumas tempos ning mõõduka amplituudiga. Liikumised tuleb valida sellised, mis on jõukohased kõigile tunnis osalejatele.
annaabi.ee 
