XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris 20. Sajandil toimus mitmeid suuri ning murrangulisi muutuseid, ning avastisi teaduses ja kultuuris. Leiutati palju inimkonnale kasulike ning elukvaliteeti parandavaid seadmeid nind tooteid, samas ka relvi millega on võimalik maamunalt pühkida kogu meie ühiskond. Kultuurielu muutus palju mugavamaks kui oli see varem olnud, kodutehnika uuenes, mood võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks. 20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti luua võimsaid relvi mis oleksid võimelised hävitama suuremaid piirkondi ning rohkem inimesi. Väga populaarseks muutus tuumaenergia mida esialgu kasutati vaid sõjatööstuses ning alles pärast seda hakati sellest tootma elektrienergiat. 20. Sajandi teisel poolel oli ka palju tuumajõul töötavaid sõidukeid, neist esimene oli 1950 ndate aastate keskpaiku USA-s
Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
Tänapäeva lapsed ei pea lihtsalt kodus istuma koos emaga, sest nüüd on palju võimalusi huvitegevuseks. Ka kool on kõigile kättesaadav, enam ei eelistata ainult poisslapsi. Tüdrukutel on võimalus saada iseseisvaks ja sõltumatuks. Oma noorukiea tahaksin ma veeta 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Mulle meeldiks elada Prantsusmaal, Pariisis. Sel ajal oli minu meelest riietus, eriti naistel väga ilus. Kleidid olid veel pikad ning kanti korsette, kuid samas hakkas olukord vabamaks minema. Kleidid muutusid lühemaks ja korsette ei peetud enam vajalikuks. Ka naised võisid kanda pintsakut ja viigipükse. Oma välimusele pöörati teistsugust, kuid väga olulist rõhku. Näiteks hakkas parfümeeriatööstus rohkem arenema ja muutus selle tõttu olulisemaks kui varem. Ka noorte inmeste olukord läks paremaks, neil oli suurem võimalus haridust omandada. Kuna naised hakkasid võitlema oma õiguste eest, siis said nad ka rohkem vabadusi, kui varem.
Nüüdismaailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumine võidab viimasel ajal palju toetajaid,kuna see muudab üldises plaanis elu põnevamaks,vabamaks,lihtsamaks. Inimesed otsustavad kolida kodumaalt paremate elutingimustega riiki, kus nad edukamalt toime tulevad. Selline nähtus toob kaasa kultuurilisuse mitmekesisuse vähenemise. Riigis olevad kombed ja tavad võivad seguneda ning kaduda. Globaliseerumine toob rikastele inimestele kaasa rikkust ja vaestele vaesuse,kuna rikkad riigid investeerivad vaesetesse või riikidesse, kuhu neile kasulikum, kahjuks ei ole võimalik seda vaestel riikidel teha, sest puudub raha. Klasside vaheline vahe
• Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhijooned • Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu • Enamus skulptuurid olid loodud ainult eespoolt vaatamiseks
· Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeha paljas. Riided stiliseeritud ehk lihtsustatud. VANA RIIK 1600 ekr. · Amenhotep IV ,teatab usureform · Polüteism,monoteism · Kunst muutub vabamaks · Kõige tähtsamad tegelased (Nofretete) · Ehnaton ja Nofretete on põhilised tööd · Kujud on värvitud · Pinnakunst-süvend reljeef,seinamaal(enkaustika)
a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, hakati tegelema moodsate teadusharudega,...
ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks näiteks renessanssmonett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida viljeldi keskaja lõpul. Kadunud on napi tekstiga tenor, selle asemel hakkavad erinevad hääled ühte ja sama teksti kasutades üksteist jäljendama. Monetti kui zanri kohtame veel barokiajastulgi .
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?)
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur
et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus" lugemisest, kuna selle äärmiselt kaasahaarav sisu justkui neelas mind enda sisse ja lugemine läks kiirelt. Kogusin hulgaliselt teadmisi erinevate kirjanduszanrite ning kirjanike kohta. Samuti meeldis mulle äärmiselt õppekäik Vargamäele, millest on kindlasti kasu järgmisel kursusel raamatut "Tõde ja õigus" käsitledes. Kirjanduse õpetamises võiks muutuda raamtute valik rohkem vabamaks, et noored saaksid ise valida klassikaliste kirjandusteoste hulgast endale sobivaim, ning seda käisitleda ja analüüsida. Usun, et see kasvataks rohkem uues genertsioonis ka klassikalise kirjanduse huvi. Õpimapi olemasolu meeldib mulle veidi vähem kui seda varasem vihiku kasutamine. Lehed kipuvad tihti kaduma. Selle kursuse eest paneksin endale hinde "5" kuna käisin kaasas meie klassi lugemistempoga ja lugesin läbi mõlemad raamatud ning olen juba jõudnud alustada
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema
ülemine hääl näiteks prantsuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmotetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmotetis kolm häält. Tõenäoliselt esitat motette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhäält lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Motette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ja see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus moteti stiil vabamaks näiteks renesanssmotett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida viljeldi keskaja lõpul. Kadunud on napi tekstiga tenor, selle asemel hakkavad erinevad hääled ühte ja sama teksti kasutades üksteist jäljendama. Motetti kui zanri kohtame veel barokiajastulgi.
Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba aega Käidi rohkem seltskondlikel üritustel, pöörati rohkem tähelepanu sellele Samuti oli rohkem aega mõelda enda peale enda heaolule ehk siis inimesed muutusid vabamaks Seltielu kasvamisel muutus ka mood (soeng, riietus, muud stiilid) Inimeste väljavaated ja hoiakud muutusid Leiutised ja avastused,mis muutsid igapäevaelu Föön 1920 Saksamaa Antibiootikumid1928 Inglismaa Alexander Fleming Külmutatud toit 1924 USA Clarence Birdseye Värvidega televiisor 1927 Sotimaa John Logie Baird + palju muud Muusika ja raadio Tollel ajal oli popp jazz ja blues
seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne.Kriitikud väitsid, et Manet ei oskagi maalida. Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad". Tema maalid väljendavad hirmu ja õudust. Manet liitus ka ise rahvuskaardiga. Hiljem jätkas ta taas rahulikel teemadel maalides portree Emil Zolast. Ta maalis põhiliselt modernset igapäeva elu, paljud ta maalid on midagi enmat kui lihtsalt pildid. Maneti maalid
joojad 1858. Aastal, pilt kujutas solidaarseid mehi Pariisis. Esimesed tööd kujutasid reaalseid Pariisi tänavate nurkasi tumedamates toonides. Maalimisstiil oli natuke lohakas, kuid väga hinnatud kõrgemate kunsti huviliste seas. Ta maalis veel palju intrigeerivaid pilte näiteks. Olympia ja Eine roheluses, kus kujutatu pani paljusi arvava, et kunstnik ei oska joonistada, kuid hiljem sai Manet just nende piltidega kuulsaks. Tema stiil mõjutas ka akadeemia maalimisstiili, mis muutis selle vabamaks. Tema viimaseks suureteoseks jäi Folies-Bergerei baar 1882. Aastal.
Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks. Pärisorjade tööjõuga oli raske tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur
rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi
kandsid. Naiste jalatsite seas levisid paksu kontsaga kingad. Juuksestiilgi muutus. Lokkis juuste asemel hinnanti sirgeid ja siledaid juukseid. Moes olid ka poisipead naistel ja ka Racheli lõige, mis sai mõjutusi saatesarjast Friends. Sirged tukad tulid samuti moodi. Ka meeste juuksed läksid lühemaks. Juuste mahaajamine sai aksepteerituks seoses meeste kiilanemisega. Noorematel meestel oli moes quiff, ehk tuka püsti ajamine nt. Geeliga. Üleüldiselt muutus üheksakümnendatel mood vabamaks, sest inimeste elu muutus kvaliteetsemaks. Inimesed olid jõukamad ning said endale rohkem lubada. Samuti lõppes üheksakümnendatel NSVL mõju inimestele. Paljud riigid iseseisvusid. Üheksakümnendad olid suhteliselt rahulik aeg, sest polnud suuri sõdasid. Tsensuur vähenes, inimestele anti rohkem õigusi- sellest ka moe-, muusika- ja muu vabadus.
loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel algas eesti kultuuri osaline taastamine seoses Stalini surmaga. Uue haritlaste põlvkonna lõplik läbimurre toimus 60.aastatel, mil poliitilised olud muutusid vabamaks. Rahva kultuuriline aktiivsus jäi aga püsima ning ilmnes siis rohkem laulukoorides ja rahvatantsuringides. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950.aastate teisel poolel hakkas peale kasvama kõrgharitlaste uus põlvkond ning isetegevusharrastused hakkasid aga taanduma. 1955. aastal alustas ETV oma tegevust ning hiljem mingi üle värvitelevisioonile. Põhja-Eestis oli suur mõju Soome TV-l, mis andis võimaluse saada aimu läänemaailmas toimuvast.
teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põhjaosas võimalikuks ka Soome televisiooni vaatamine. Salaja toodi sisse ajakirjandust, kõrgemate võimumeeste jaoks ei olnud välismaise kirjanduse kättesaadavus probleemiks. Olukord muutus vabamaks pärast Stalini surma 1953. aastal. Postiühendus muutus aktiivsemaks, hiljem oli võimalik isegi helistamine. Kõnesid tehti üsna harva ning ka neid väheseid kordi kuulati pealt. Vaid üksikutel oli võimalus reisida läände sealseid sugulasi külastama. Lihtsam oli tulla läänest siia ning kohtuda näiteks Tallinnas. Paljud eestlased riskisid eluga, püüdes lahkuda Nõukogude Liidust illegaalselt. Reisida võis vaid KGB poolt saadud loaga.
Otsustusõigus vaid Täielik valimisõigus kõigile Proletariaatidel (töölisklass) aadelkonnale ja riigijuhtidele inimestele pole isamaad, internatsionaalsus Tagurlik (tagasiminek) Kaitsta sõna, trüki, Kõikide maade proletariaadid poliitiline teooria, mis koosoleku, usu ja ühinege muutus 19.saj lõpus südametunnistuse vabadusi, vabamaks mis Prantsuse revulutsioonis kätte võideti Ühiskond, kui organ peab Ühiskond peab lähtuma arenema aeglaselt, igaüksikisiku vabadusest, loomulikult demokraatia ja põhiseaduse pooldamie Mitmendat põlve Vabrikant-põhi olemas, suurt Tööline-tehakse võrdseks mõisaomanik- tulu endale saada, mis teenib teistega
Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid
"Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi. Kirjutas ka näidendeid, esseesid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja kogusid. Avardas oma loominguga oluliselt eesti luule piire, muutes selle vabamaks ja mängulisemaks. HUVITAVAD FAKTID Visnapuu pseudonüüm oli Tulihänd. Tema abikaasa Hilda oli Visnapuu südamedaam ja muusa. Nad abiellusid vastu neiu isa tahtmist, kuid hoolimata mõningastele lahkhelidele püsis nende abielu mitukümmend aastat koos, kuni Ing tuberkuloosi tagajärjel 1941. aastal suri. Henrik Visnapuu on osalenud Vabadussõjas. Tema vend oli eesti muusikateadlane ja pedagoog Eduard Visnapuu. Asutas koos Kadi Tanilooga 1950. aastal New Yorgi Eesti Teatri.
mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ehnatoni ajal muutus kunst vabamaks. Valitseja keha kujutati ebatäiuslikuna. Mitmete jumalate usk asendus monoteismiga. Kunstnike ülesandeks sai vaarao ja tema perekonna kujutamine. Kuulus on Nofretete portreebüst.
Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks
Antiigi pärand I kodune töö 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Antiik põimis end kristlusega kirjeldatud perioodil läbi kirjanduse. Autorid muutusid vabamaks, kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid
Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. Mulle meeldis väga peasaal ning seal olev kunstiline õhkkond. Mulle meeldis laemaal peasaali keskel ning uste kõrval olevad kivist kujutised, millel olid omad lood mütoloogiast ning Peeter Priimusest kui valitsejast. Samuti oli mulle meelepärane barokkstiili kunst ning see, kuidas ühest ruumist arenes tõsine kunst rohkem vaimseks ja vabamaks. Enam ei omanud tähtsust, mis seisusest sa olid, vaid see, mis sinu ,,story" oli. Väga kaunid olid ahjud, mis olid kaunistatud siniste mustritega. Need on nagu omaette kunstiteosed, mis sulandusid ülejäänud maalide ja kunstiesemetega ruumides. Mulle väga meeldis ekskursioon Kadrioru lossi ning ma arvan, et me oleksime pidanud rohkem rääkima kunstist ja kunstisuundadest ajalootundides, kuna kunst omab suurt tähtust meie ühiskonnas ja ajaloos. Meie giid Kunstimuuseumis oskas
inimesed loovad vabaaja veetmiseks mitmeid üritusi ja projekte, et kodanikud ei peaks ainult televiisori ees aega veetma. Kuna meie tulevik on laste käes, siis on see ülitähtis, et nad saaksid tutvuda erinevate asjadega, mis teevad riigi loovaks ja edukaks. Näiteks Seiklusfirma 360 pakub erinevaid võimalusi vabaaja veetmiseks, et lapsed kui ka täiskasvanud saaksid ennast arendada. Mida rohkem on erinevaid võimalusi pere ja sõpradega veetmiseks ja vähem virtuaalses maailmas olla, seda vabamaks läheb inimeste mõtteviis ja paremaks riik. Loovad inimesed, kes mõtlevad väljaspool kodumaad ja teiste peale, teevad riigi selliseks, milline ta on. Mida loovam on rahvas, seda rikkam on riik ja seda tegutsemisehimulised on kodanikud ja meie lapsed.
Enne progressi oli naistel täpselt reglementeeritud käitumine ning kõne. Vesteldes tuli olla ülimalt kombekas ning vältida tuli kõike vähegi vulgaarset ja vulgaarseks peetavat. Progressiga aga kõik muutus mingilgi määral naiste kasuks lihtsamaks. Naistel ei olnud kohustust enne igat lauset läbi mõelda, mida öelda tahavad ning nad ei pidanud ebasobivate sõnadega rääkimist enam nii väga kartma. Neil oli õigus oma arvamusele ning sellega muutus nende käitumine palju vabamaks. Lisaks käitumisele ja kõnele muutusid oluliselt ka naiste rõivad. Enne progressi oli oluline, et keha oleks maksimaalselt riietega kaetud ning ideaaliks peeti "liivakella" figuuri, mille aitas saavutada korsett. Progressiga tulenevatest muutustest kaasnes naistel vabam riietus. Naistel oli võimalus kanda rohkem keha paljastavaid riideid ning päevast päeva "liivakella" figuuri saavutamiseks ei pidanud nad korsetti kandma, sest korseti kandmine võis ikka tõeline piin olla.
poolest sinna ning, kes mõistavad organisatsiooni kultuuri. Kindlasti on väga oluline edu puhul tunnustamine ning selle tähistamine. Selleks korraldatakse pidustusi, kus jagatakse hea töö puhul auhindu, mis motiveerib inimesi aina rohkem, kuna nende panust märgatakse. Samuti on oluline meeskonnatöö, mille sujuvamaks muutmiseks organiseeritakse väljaspool tööd "fun" üritusi, kus õpitakse üksteist rohkem tundma. Seeläbi hakatakse rohkem üksteist usaldama ning töökeskkond muutub vabamaks ning meeldivamaks. 2 Kui juht soovib, et tema ettevõte oleks edukas ning jätkusuutlik, siis peab sel olema tervislik organisatsioonikultuur. Firmas töötavad samade väärtushinnangutega inimesed, kellele meeldib seal töötada ning, kes kõik liiguvad ühise eesmärgi suunas. 3
teiselt poolt aga tundeid ja meeleolusid. Kõige olulisem on aga see, et see võimaldab inimestel edasi areneda. Olulised aspektid kunstiteraapia juures on aga see, et kedagi ei tehta maha, kedagi ei kritiseerita ning ka see, et lisaks käelisele tegevusele tehakse ka teraapiat. Kokkuvõttes võib öelda, et kunstiteraapia on aina enam levinud teraapia liike ning see on ka väga tõhus. Kunsti kaudu suudame tekitada me inimeses usalduse. Kunst suudab inimesed muuta vabamaks ja loomingulisemaks. See aitab meil enda tundeid, mõtteid ja emotsioone paremini teistele väljendada. Kunst aitab vabaneda ka stressist ja pingetest, mis on eriti olulised asjad, et kliendiga tekiks usaldus ja koostöö.
Üürileandjad otsisid üürilevõtjaid rohkem kui 5300le äripinnale, mida oli 1600 pinna võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti ning tööpuudus on kaks kuni neli protsendipunkti kõrgem. Selgeltnägijad: majanduslangus veel ei lõpe, Eestit ohustavad üleujutused, õnnetused. Astroloog: suhted muutuvad avatumaks ja vabamaks. Firma Tark Investor asutaja Kristjan Lepiku sõnul on Eestis oodata 2010. aastal üheprotsendilist majanduskasvu. Lepik kinnitas, et tarbimine sel aastal siiski veidi veel väheneb, kuid mõned sektorid, näiteks eksport, näitab ka kasvutrendi Positiivsed tegurid 1) Jooksevkonto positiivne saldo Jooksevkonto plusspoolele jõudmine viitab Eesti majanduse liikumisele tasakaalu suunas ning mõjub positiivselt ka välisinvestoritele
Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem
arvan, et keskaja kunst võis olla ilus kuid see on väheusutav ning sellest pole inimestel kasu. Usun, et kui oleks siiamaani see kunst, mida usk lubab, ei oleks kunst kestma jäänud. Alates eelmisest sajandist ei tähenda kunst enam erinevaid taieseid ja skulptuure vaid ka fotosid. Tänu sellele on kunstiring palju rohkem avanenud ja muidugi on palju rohkem võimalusi enda kunstilisust väljendada. Üle üldiselt muutus eelmise sajandi jooksul kunsti suhtumine vabamaks ning kunstiga hakkasid tegelema paljud inimesed, kõik küll kuulsaks ei saa aga nagu öeldakse ilu on vaataja silmis. Rääkides praeguse aja kunstist ei saa määratleda mingit kindlat suunda ega stiili. Käesoleval ajal tegelevad kunstiga eranditult mingil määral kõik. Eriti populaarseks on saanud fotograafiline kunst. Igal teisel inimesel on kodust mingit sortigi kaamera, millega tehakse ning sõpradest, tuttavates ja perest kui ka loodusest pilte
See tõestas seda , et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see ainult rahulolematust , mis tähendas , et inimesed on väga vastu läänelikule elustiilile. Araabia maades valitsev islami usk tähendas sallimatust läänemaailma, eeskätt Ameerika Ühendriikide vastu. Oma vaateid kuulutades osutavad islami fundamentalistid tõsiasjale , et Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimest õnnelikuks, et levib narkomaania, alkoholism,
- suri Lundis 1994 Looming: ,,Sonetid" ,,Peipsi" ,,Vanad majad" ,,Must raamat" ,,Reheahi" ,,Jäälätted" ,,Põlenud puu" ,,Emajõgi" ,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov. ,,Sulaajaga" kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks. · Hakati tõlkima maailmakirjandust · 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus" · tekkis raamatukultus kasvas väljaannete arv ja tiraaz JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus"
vastupanuvõime ja elujõulisus. Kuid siiski paljud loomeinimesed ja haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Õnneks 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes mingil määral ja võimaldas haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta. Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks. Sõda ja vaimse surutise aastad andsid küll ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile, kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale
Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Tulles tagasi Madalmaade stiili juurde, tekib heliloojate jaotus, mis tuleneb põlvkondadest. I põlvkonna suurkuju Guillaume Dufay (1400-1474) tegi pehmet ja liigendatud muusikat. Põhizanrid olid missa, motett ja ilmalik laul. II põlvkonna olulisim mees Johannes Ockeghem (1420-1497) muutis meloodia pidevaks ja rütmi vabamaks. Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon. III põlvkonda sümboliseerib meister Josquin Despres, kes lihtsustas rütme ja akordikat. Kuna IV põlvkonna heliloojate zanrid jäid samaks, ei kerki sealt ka märkimisväärseid teoseid esile. Samas aga V generatsiooni vaieldamatu suurkuju oli Orlando di Lasso (1532-1595) kes tõi zanritesse uuendusi ja kaotas muusikast rangete reeglite tähtsuse. Lassot võrreldakse Itaalia
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee
rändama sõjamõtete poole. Oluline tegur inimeste mõttemaailma kujundamises oli kristluse tähtsuse alanemine. Uued tehnika ja teaduse saavutused muutusid tähtsamaks ning aina rohkem inimesi ei uskunud enam Jumalat. Juba lennukiga lendamine oli piisav, et inimeste usku kõigutada, sest õhust raskemad masinad suutsid siiski lennata ning keegi ei näinud seal üleval Jumalat. Inimesed julgesid end vabamaks lasta ning nautida ka maiseid naudinguid, kuna nad ei pidanud enam kartma Jumala karistamist. Valitsevaks kunstistiiliks tol ajal sai eksperssionism, mis kujutas enamasti autori isiklikke, enamasti närvilisi tundmusi ja elamusi. Sellise kujutusviisiga said inimesed kindlasti samastuda, sest ka nemad märkasid ühiskonnas ärevust, nagu midagi hakkaks kohe juhtuma. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas
Siiski ei jäänud ta sõdadest kõrvale. Näiteks Nõukogude-Afganistani sõda, kus püüti säilitada mõju Aasias ja vallutada uusi territooriume ning ka kindlasti majanduslikel eesmärkidel, sest Afganistan on tuntud oma suurte naftavarude poolest. Sõda kaotati mitmetel põhjustel, näiteks puudus armeel motivatsioon kaugel ja võõral maal sõdida ning välisriikide abi vastasele. Kindlasti mängis olulist rolli ka Nõukogude Liidu poolt vabamaks lastud elukorraldus. 1985. aastal seati eesmärgiks kiirendada majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkijundamise teel ehk perestroika teel. Samuti ka glasnost avalikustamine salastatuse vähendamine ühiskonnas, tsensuuri lõdvenemine, ajaloofaktide avaldamine ja välismaaga vabanes suhtlus. Need kaks aspekti aga muutsid okupeeritud alade rahvad elavaks
Minu arust on kultuuriväärtuste hävitamine kindlasti ülimalt mõtlematu ning julm tegu, kuna kultuuriväärtuseid peaksime me kõik austama ja neid on väga raske taastada. Samuti püüti uuendada igapäevaelu ja murda vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks ei olnud enam aadlike elulaad, kasutusele võeti sõnad sina ja kodanik ning kaotati sõnad härra, proua ja preili. Mina arvan, et nende sõnade kasutuselevõtt muutis kindlasti suhtlemise inimeste vahel vabamaks. Elustiil ning mood muutusid lihtsamaks. Inimeste ellusuhtumise muutumiseks kasutati sõna voorus. Selle all mõeldi kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Moraali allakäiguks võib näiteks tuua selle, et kõrgemas seltskonnas oli kombeks pidada armukesi ning isegi lihtrahvas ei suhtunud sellesse enam halvustavalt. Heaks võib lugeda ka prostitutsiooni keelustamise, mina isiklikult prostitutsioonis midagi head küll ei näe,
Skulptuurid on profesionaalse oskusega modelleeritud ja ilmestatud. Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H. Adamsoni vormikõne muutus pärast enesetäiendamist Pariisis vabamaks ja elavamaks. 16. A.H. Adamson valmistas kaluriainelisi figuure, rahvaluuleainetel figuure, portreid ja allergoorilisi teoseid. 17. A.H. Adamsoni modelleerimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviku üldmõjule. 18. A.L. Weizenbergi iseseisev ateljee asus Roomas ja A.H. Adamsoni ateljee asus Paldiskis. Arhitektuur 19. 19.saj. II poolel ja 20. Saj. algul tulid kasutusele uued ehitusmaterjalid:
Igal inimesel on omad unistused, ükskõik, mis olukorras nad on. Isiklik arvamus: Ma leian, et film oli hästi ülesehitatud. Mulle meeldis see, kuidas Larsi noorem õde oli teda valmis igati aitama. Samuti meeldis mulle see, et peategelaste vanemad olid väga hoolivad, kuid samas ka väga mõistvad. Esialgu oli film pigem sünge ja natuke ebameeldiv, kuid kui poisid viimaks Claude'iga leppisid ja temaga sõbraks said, muutus ka filmi meeleolu. Oli tunda, kuidas õhkkond muutus vabamaks ja talutavamaks. Toredad stseenid olid veel näiteks telkimise stseen ning filmi teine pool, mille nad villas elades veetsid. Enamjaolt oli film ette aimatav. Kahju oli sellest, kui Lars ära suri, kuigi see oli aimatav juba sellest hetkest, kui öeldi, et ta haigus süvenenud on. Ainus asi, mis ehk ei läinud ootuspäraselt, oli see, et Lars ei kohtunud rohkem hispaanlannaga, kes temasse väga mõistvalt suhtus ning kellega nad hästi läbi said.
· Hiljem hakati neid ühendama ja siis algas allakäik. · Palk oli peaaegu olematu ja elus aitashoida õueaiamaa, väikeloomade kasvatamine · Moskva plaanis arendada rasketööstust ja Eestis pidid selleks olema energeetika ja põlevkivikaevandused, see tõi kaasa massilise migratsiooni. Sula-aeg · 1953 suri Stalin. · Järgnes võimuvõitlus, NLKP juhiks Nikita Hrustsov · Stalini isikukultus mõisteti hukka ja olud muutusid vabamaks. · Poliitilised vangid said koju tagasi pöörduda (30 000 inimest) · Inimeste sissetulekud kasvasid · 60. aastate lõpul hakati majandeid ühendama ja Eesti muutus suureks sealiha ja piima tootjaks. · Tööstuses oli põhirõhk endiselt rasketööstusel. (põlevkivi, energeetika, masinaehitus) · Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka ,,kuldseteks kuuekümnendateks" · Mõnel määral paranesid suhted läänega
rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Korraldati edasi üldlaulupidusid. 1950. aastate teisel poolel hakkas kultuur laiemalt levima. Seda soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Samal ajal aga kahanes haritlaskonna loometegevus, kuna neid kiusati taga. 1950. aastate alguses ilmus näiteks ainult mõni üksik romaan, kunstnikud pidid maalima sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070. aastatel loodud filmidest on paljud ka praegu populaarsed, näiteks ,,Kevade", ,,Siin me oleme" jne. Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule
" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara. Peamisteks märksõnadeks olid kasinus ja alalhoidlikkus. See, et iga põlvkond arvab, et nendest järgmine on hukas, tuleneb moraali järk-järgulisest kadumisest. Ühiskonna arenemise põhisõnaks on vabadus. Kõik muutub vabamaks. Inimene ei pea ühiskonnas enam oma tegude eest nii palju vastutama, sest teda ei ähvardata enam näiteks tuleriidal põletamise ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted, mis meie käitumist raamiksid. Kuna usulised vaated ja ideoloogiad pole veel tänapäeva maailmast kuhugi kadunud, torkab silma
möirged. Muidugi ei saa üle tema esinemisnumbritest „Su nägu kõlab tuttavalt“ saatest, tänu millele ta tuntuks sai ja millest ühte ta etenduse lõpu poole ka esitas. Tantsunumbrid rõhutasid tema võimeid ja näitasid tema keha iga nurga alt. Kõik ilmselt teavad, et Mart Müürisepp armastab oma nukke ja need on osake temast. Kui näitleja võttis välja oma nuku, oli hästi näha, kuidas etendus muutus vabamaks ja Müürisepp tundis ennast laval paremini. Samuti kadus väike närv, mis varem oli hästi näha. Tema anded jäljendajana on kõigile teada ja etenduse ajal ma sain aru, et ta tunneb ennast mugavamalt kellegi teise kehastuses. Ta ei suuda lavalaudadel olla tema ise. Nukk etendas Müürisepa ego ja näitleja üritas temast pääseda, aga ei suutnud. „Sina oled lennuk, aga sinu ego on piloot“- oli üks parimaid lauseid etenduses.
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpil...
annaabi.ee 
