Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Riigiõigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 kmh-lt40 kmh-le?
  • Kuidas mandaadid jaotatakse?
  • Kuidas komisjon töötab?

  • I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED


    Riik (rahvas, territoorium ) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine
    Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid.
    Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused , riigiorganite moodustamise korra, pädevuse , nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused , vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev.
    Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust.
    Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid
    • Julgeoleku tagamine
    • Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu
    • Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
    • Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud
    • Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim

    PS-eelsed dokumendid
    • 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust
    • 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest
    • 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord

    1920. a põhiseadus
    • Väga põhjalik põhiõiguste kataloog
    • Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel
    • Riigikogusse kuulus 100 liiget
    • Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.
    • Presidenti ei olnud.
    • Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus


    1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
    • Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.
    • Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a
    • Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister

    1938.a põhiseadus

    Kehtiva põhiseaduse eellugu
    • Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks
    • Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks
    • 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
    • IME
    • 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine
    • 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest;
    • 3.märts 1991 referendum
    • 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
    • Põhiseaduslik Assamblee

    Kehtiva põhiseaduse muudatused
    • 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks.
    • 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus
    • 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus.

    PÕHISEADUSE MÕISTE
    Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides.
    Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.
    Põhiseaduse muutmine
    Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest. Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis.
    Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena.
    PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE
    Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid :
    • Keeleline tõlgendamine (ja/või),1
    • Süstemaatiline tõlgendamine
    • Teleoloogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine

  • II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID


    Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe
    Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus

  • Riigivõimu tulenemine rahvast


    Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1)
    Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas
    •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil:
    -vahetu demokraatiana
    -vahendatud demokraatiana.
    •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse
    –referendum, valimistel hääletades.
    •Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, teostab võimu rahva nimel ja huvides.

  • Valimised


    • Parlamentaarse korra osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised, sest nii saab tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus.
    Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised
    Valimispõhimõtted
    Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed , salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Üks inimene-üks hääl.
    Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu.
    Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel.
    Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi.
    Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu.
    •PS §60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi.
    Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida
    •Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid
    •Valimispõhimõtted:
    Vabad valimised –valin, ei vali : Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine
    -Absentism
    Üldised valim ised- Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele.
    Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist.
    Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust – arusaadavuse üle otsustavad valijad ise.
    Valimistsensused:
  • - kodakondsus - KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus . Kodakondsus on peamine side riigi ja isiku vahel, on valijateringi piiramine lähtuvalt kodakondsuset õigustatud ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud.
  • -vanus- õigus kandideerida on igal vähemalt 21-a kodanikul;õgus valida igal vähemalt 18-a kodanikul. (vanuseline küpsus ).
  • - teovõime - Valimisõiguse piiramiseks peab teovõimet vastavalt piirama- hääleõiguslik ei ole üksnes isik, kes on teovõimetuks tunnistatud valimisõiguse osas.
    • -piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades

  • -süümevanne- Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama , et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole.
    VALIMISTE LIIGID
  • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest
  • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli
  • •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused
  • Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi . Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja.
    PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi.
    Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad mõnevõrra kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku ja ringkonnamandaatide arvestamine ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees.
    Valimispõhimõtetet või –seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti.
    Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine.

  • Rahvahääletus


    • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS §105, lg 1).
    Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama
    •Hääletamise objektiks võib olla:
    •Ainult rahvahääletusel saab muuta:
    • -PS I peatüki –„Üldsätted“ ;
    • -PS XV peatüki -„Põhiseaduse muutmine“ muutmine
    Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1):
    • -eelarve;
    • -maksude;
    • -riigi rahaliste kohustuste;
    • -välislepinguteratifitseerimise ja denonsseerimise;
    • -erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise;
    • - riigikaitse küsimusi .

    Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1.piiratud on rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist.

  • Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus


    •Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
    Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele.
    •PS ei näe rahvaalgatust ette, see on võimalik KOV.
    •Rahvaküsitlus- Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks
    • “Kas Öist alkoholimüüki Tallinnas tulekspiirata?”
    • „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt40 km/h-le?

  • Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel


    •Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS §19 lg 1
    •Igaühe vabadus -Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS §19 lg 2)
    • •Rahva vabadus
    • •Õigluse idee
    • •Õiguse idee

  • Demokraatia printsiip


    •Eesti on Iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik(PS §1)
    •Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas(PS §1)
    •Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2)
    •Arvamuste paljusus
    Demokraatia legitimatsiooni põhimõte - .tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidu
    Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis.
    Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte.
    Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel
    Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine .

  • Erakonnad


    •Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS §1) Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus.
    •Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
    •Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. .Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda.
    Erakonna liikmeks ei või olla:
    1) õiguskantsler ja tema nõunikud;
    2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör;
    3) kohtunik;
    4) prokurör ;
    5) politseiametnik;
    6) tegevteenistuses olev kaitseväelane.
    •Vabariigi President peatab ametisolekuajaks oma erakondliku kuuluvuse.
    •Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid
    Erakond registreeritakse, Kui tal on vähemalt 500 liiget
    •Erakonnal on põhikiri ja programm
    •Registreeritud erakonnad :
    • •Eesti Iseseisvuspartei
    • •Eesti Keskerakond
    • •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
    • •Eesti Reformierakond
    • •Eesti Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu
    • •Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
    • •Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
    • •Erakond Eestimaa Rohelised
    • •Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
    • •Sotsiaaldemokraatlik Erakond

    Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga.
    Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused.
    Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel.
    PS näeb ette erakondade keeldu, kelle eesmärgid v tegevused on suuvatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
    Riik peab kohtlema erinevaid erakondi võrdselt. Erakonnad oma kogumis on rahav tahte vahendajad, siis ühtede erakondade eelistamine teistele, tähendaks ühtede rahvagruppide eelistam Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses . Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur.
    Erakondade võrdsus tuleb tagada ka kõikide teiste riigi poolt saadavate hüvede jagamisel: eetriaeg, valimisplakatid riigi pindadel.
    Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. ist teistele, mis on vastuolus demokraatliku võrdsuse põhimõttega.

  • Sõltumatu kohus


    •Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel.
    •Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS §146)
    •Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad:

  • Avalikkus ja vaba ajakirjandus


    •Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS §3 lg 2)
    •Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §44)
    •Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi
    -või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna
    -ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
    •Tsensuuri ei ole (PS §45)

  • Inimõiguste ja –vabaduste austamine


    • Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist , soost ega usutunnistusest.
    •Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaksaastal 1948
    •Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega.
    •Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil.

  • Vabariikluse printsiip


    Parlamentarismi tunnused:
    -seaduste andmise prerogatiiv ;
    -täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu
    -riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine
    -kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine
    •Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59)
    Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus . Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt.

  • Inimväärikuse põhimõte


    •EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus.
    Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu.
    PS §10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikusening sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele;
    • -kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS 18)
    • -riik võib sekkuda eraellu sh kõlbluse ja põhiõiguste kaitseks (PS §26)

  • Õigusriik


    • Õigusriigiks saab lugeda riiki, kus:
    • -riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele ;
    • -kehtib õiguskindlus;
    • -riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt;
    • -õigust mõistab kohus;
    • -põhiõigused on tagatud
    Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused.

  • Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip


    •Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS §3 lg 1)
    •Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingusätteid (PS 123 lg 2)

  • Seaduslikkuse printsiip


    •Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS §3)
    •Seaduse reservatsiooni printsiip –kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega
    •Seaduse ülimuslikkuse printsiip –haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega
    • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus
    Õigusriigi printsiip nõuab kogu riikliku tegevuse kooskõla seadustega. Tuleb hinnata kahte printsiipi :
  • Seaduslikkuse printsiip (mis on keelatud, see on keelatud)
  • Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud)
    Seaduslikkuse põhimõte – riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. „Mis on seadusega keelatud, on keelatud“. Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad, mitte ainult riik kitsas tähenduses
    SEADUSLIKU ALUSE PÕHIMÕTE- See põhimõte nõuab, et riigivõimu teostamiseks on alati vajalik seaduses selleks ettenähtud luba, volitus. „Mis pole lubatud, on keelatud“.Ei kehti kogu riigi ulatuses- Seaduslikku alust on vaja riigi poolt otsese võimu teostamisel ning muu koormava iseloomuga tegevuse puhul. Seaduslikkuse aluse põhimõte ei ole üksnes isikute õiguste kaitse, vaid ka demokraatia põhimõtte kindlustamine, võimaldades ja nõudes riigikogu osalemist tähtsate otsuste tegemisel.

  • Õiguskindluse põhimõte


    •Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha
    Õiguskindlus- õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus . Teiselt poolt on tegemist kindlusega kehtiva õigusliku olukorra püsivuse suhtes, nn kindlus õiguses.
    Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks:
  • Kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes
  • Kindlus selle olukorra püsivuses.
    • Õigusselgus -Õiguse arusaadavus ehk õigusselgus on vajalik selleks, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad olema ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt üles ehitatud.
    • Õigusrahu - Õigusrahu põhimõtte kohaselt ei tohi teatud aja möödudes pärast kuriteo toimepanemist isikut enam süüdi mõista, pärast lepingu täitmata jätmist lepingut täitma sundida jne.
    •Vacatio legis- See tähendab, et normide muutumisel peab enne nende jõustumist jätma normiadressaatidele piisavalt aega uute normidega tutvumiseks ja oma elus vajalike ümberkorralduste tegemiseks
    •Õiguspärase ootuse põhimõte- Õiguspärase ootuse ehk usalduse kaitse põhimõte. Eesti õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses , et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õiguspärast ootust ei tohi rikkuda ei õigustloovate aktide ega üksikaktidega. Õiguspärase ootuse põhimõtet on võimalik piirata.Lubatud on reeglite muutmine isikutele soodsas suunas
    •Tagasiulatuva jõu keeld- Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud!
    Tagasiulatuv jõud on lubatud:
  • Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi.
  • Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid.
    •Avaldamiskohustus-Selleks, et inimestel oleks selgus õigusaktide olemasolust ning kohustustest peavad õigusaktid olema avaldatud. Avaldamiskohutsu kehtib kõigi õigusaktide, mitte ainult seaduste osas. Avaldama peab ka rahvusvahelised lepingud , EL õigusaktid jne. Riik peab tagama isikutele seaduse kättesaadavuse

  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte


    •Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4)
    Võimude lahususe komponendid:
    -Funktsionaalne võimude lahusus - viitab erinevate riigivõimu funktsioonide lahutatusele erinevate organite vahel.
    - Institutsionaalne võimude lahusus
    -Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde.
    •Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku
    Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus . Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist.
    Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt.

  • Sotsiaalriikluse põhimõte


    •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest
    •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum
    •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS §28 lg 2)
    •Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest(PS §27 lg 5]
    Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust:
  • Sotsiaalriigi põhimõte annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine.
  • Riigi objektiivsemat laadi kohustus:riik ei tohi olla pime riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes.( vaesus , tööpuudus ,tervishoid, keskkonnakaitse ). Võrdsus inimestele vahel
    Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel:
  • Liberaalsed sotsiaalkaitsesüteemid- rõhutab turumehhanismide toimimist ja isikute enda vastutust riskide vastu kindlustamisel,viimane riigi roll.
  • Konservatiivne sotsiaalkaitsesüsteem- rõhutab perekonna vastutust ja töösuhete olulisust.
  • Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile

  • Unitaarriikluse printsiip


    •Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2) Keelatud on föderatsiooni moodustamine.
    •PS ei luba Eestis moodustada osariike, liidumaid, autonoomseid territoriaalüksusi
    Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti.

  • III LOENG. Riigikogu


    Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivalepõhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas
    •PS §56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega .

  • Riigikogu valimised


    •Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval
    •Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna-või kompensatsioonimandaadiga

  • Valimise põhimõtted


    •Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised:
    •Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel.
    •Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi.
    •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused.
    •Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
    •Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli.
    Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.

  • Kellel on õigus valida ja olla valitud


    •Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat.
    •Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas . Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja.

  • Kuidas mandaadid jaotatakse?


    • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.
    •Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.
    •Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise

  • Erakorralised valimised


    •PS eristab korralisi ja erakorralisi valimisi
    •Riigikogu valimiste korra sätestab Riigikogu valimise seadus
    Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale (PS §60 lg 3)Riigikogu erakorralised valimised kuulutav välja Vabariigi President PS sätestatud juhtudel Riigikogu erakorralisteks valimisteks on neli võimalust:
  • -Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS §105 lg 4)
  • -Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS §119)
  • -Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile . Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS 89 lg 6
  • -Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised (PS §97 lg 4)

  • Riigikogu funktsioonid


    Riigikogu on Eesti parlamentaarse demokraatia olulisim organ, kelle peamine roll on ühiskonnaelu kujundamine
    •Esindusfunktsioon
    • -Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi

    Seadusandlik funktsioon
    • -Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59)
    • -Võtab vastu seadusi ja otsuseid(PS §65 p 1)

    Kontrollifunktsioon
    • -kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle
    • Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS §74)
    • - uurimis
    • -ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS §71 lg 1)
    • - riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS §65 p 6)
    • -umbusaldamise avaldamise õigus (PS §65 p 13, §97)

    Valimisfunktsioon
    • -valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79(PS §65 p 3)
    • -annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS §65 p 5)
    • -nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS §65 p 7)
    • -nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS §65 p 8)
    • -Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed(PS §65 p 9)

    Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis
    • -mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks

    Avalikustamisfunktsioon
    • -Riigikogu Istungid on avalikud, Kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti(PS §72

  • Riigikogu sisemine korraldus


    •Riigikogu on Ühekojaline parlament , mis koosneb 101 liikmest
    •Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu-ja töökorra seadusega
    •Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu
    •Täiskogu töövormiks on Riigikogu istung, millest saavad osa võtta kõik 101 Riigikogu liiget
    •Riigikogu istung on avalik,kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti
    •Töö toimub veel komisjonides ja fraktsioonides
    •Töö komisjonides ja fraktsioonides on kinnine
    Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani (PS §67)
    •Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul (PS §68)
    •Istungjärkude ajal toimuvad Riigikogu ja selle komisjoni istungid
    •Nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid, on Riigikogu täiskogu töönädal.
    •Kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu täiskogu töötsükli.
    •Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide poolt antud ülesannete ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks

  • Otsustamine Riigikogus


    •Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust (PS §70)
    •Otsustamine toimub hääletamise teel ja poolthäälte enamusega (PS §73)
    •Samas näeb PS ette ka suurema häälteenamuse
    -presidendi valimine 2/3 riigikogu liikmete poolt hääled e 67 häält
    -põhiseaduse muutmisega seonduvad otsused (PS §164-166)
    -konstitutsiooniliste seaduste vastuvõtmine või muutmine vähemalt 51 häält
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi
    seadusi:
  • kodakondsuse seadus;
  • Riigikogu valimise seadus;
  • Vabariigi Presidendi valimise seadus;
  • kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
  • rahvahääletuse seadus;
  • Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
  • Vabariigi Valitsuse seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
  • vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
  • riigieelarve seadus;
  • Eesti Panga seadus;
  • riigikontrolli seadus;
  • kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
  • välis-ja siselaenudessening riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
  • erakorralise seisukorra seadus;
  • rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus

  • Riigikogu juhtimisorgan


    •Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele (PS §69)
    •Riigikogu juhtimist ja töökorraldust puudutavad otsused langetab Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest)
    •Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil ( RKKTS §16 lg 4)

  • Komisjonid


    •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71
    •Riigikogu Komisjonid on alatised , eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17)
    •Alatiseidkomisjone on 11
    -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2)
    -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis-ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel (RKKTS §18 lg 3)
    -Iga riigikogu liige tohib kuuluda ainult ühte alalisse komisjoni v.a. ELAK
    -Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust
    •Euroopa Liidu asjade komisjon: valitsuseEuroopa Liidu Suunalise poliitika ja Euroopa Liidu Algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine olulisteEuroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes
    •Keskkonnakomisjon: riigi , keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud
    •Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus -ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud
    •Maaelukomisjon: maaelu , põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud
    •Majanduskomison: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika , ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenudeja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga
    •Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi-ja üldise haldusõigusega seotud teemasid
    •Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud
    •Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud
    •Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust
    •Väliskomisjon: välissuhtlusegaseotud küsimused ja eelnõud
    •Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud

  • Erikomisjonid


    •Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või Välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS §19 lg 1)
    •Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2)
    •Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon-Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure-või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei-ja Piirivalveameti, Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule.
    •Korruptsioonivastane erikomisjon
    -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samutiõiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist
    -arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse §13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid
    -teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle
    -kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone
    -teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest.

  • Riigieelarve kontrolli erikomisjon


    -vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande;
    -tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega;
    -arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi;
    -teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti
    -ja eraisikutega;
    -võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli tegevuse takistamise juhtude kohta

  • Uurimiskomisjon


    •Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (RKKTS §20 lg 1)
    •Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §20 lg 2)
    •Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande (RKKTS §20 lg 3).
    Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam
    •Komisjon peab välja selgitama:
    -kas AS-i Tallinna Sadam juhtimise ja järelevalvega seotud sisekontrollilja aruandluses on järgitud õigusaktide nõudeid ja hea juhtimistava põhimõtteid;
    -kas AS-i Tallinna Sadam juhtorganite liikmed on valitud ja nende tegevust on kontrollitud nii, nagu näevad ette järelevalvet reguleerivad õigusaktid;
    -kas AS-i Tallinna Sadam vara valitsemine on olnud korraldatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ja heaperemehelikult;
    -kas riigi osalemine äriühingutes on olnud korraldatud ja koordineeritud nii, et riigi huvid on olnud parimal moel kaitstud.Komisjon esitab oma töö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2016 . aasta 1. maiks, seejärel tema volitused lõpevad.

  • Probleemkomisjon


    •Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (RKKTS §21 lg 1)
    •Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §21 lg 2)
    •Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande oma tegevusest (RKKTS §21 lg 3

  • Kuidas komisjon töötab?


    •Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees.Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoniliikmed enda hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe.
    •Alatiste komisjonide istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid protokollitakse.
    •Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada kuulutada oma istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Avalikel komisjoni istungitel ehk parlamentaarsetel kuulamistel kuulatakse huvigruppide ja valdkonna spetsialistide seisukohti.

  • Fraktsioonid


    •Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni (RKKTS §40 lg 1)
    •Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni (RKKTS §40 lg 2)
    • Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees (RKKTS §40 lg 3)
    •Fraktsioon ei ole Riigikogu tööorgan, vaid riigikogu liikmete ühendus
    •Fraktsioon ei täida ametlikke Riigikogu funktsioone.

  • Fraktsioonid XIII Riigikogus (23.02.2016)


    •Eesti Keskerakonna fraktsioon –27 liiget
    •Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon –7 liiget
    •Eesti Reformierakonna fraktsioon –30 liiget
    •Eesti Vabaerakonna fraktsioon –8 liiget
    •Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon –14 liiget
    •Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon –15 liiget
    •Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud –0

  • Riigikogu liikme staatus


    •Riigikogu liikme staatuse seadus (RKLS)
    •Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval (PS §61 lg 1)
    •Riigikogu liikme volitused kestavad kuni järgmise Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamiseni (PS §61 lg 1)
    •Riigikogu liikme volitused peatuvad:
    • -Riigikogu liikme nimetamise korral Vabariigi Valitsuse liikmeks (PS §64 lg 1;
    • -Riigikogu esimehe asumise korral täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid (§83 lg 2)
    • -lapse hoolduse või ajutise töövõimetuse ajaks, vähemalt kolmeks kuuks (RKLS §6)

    Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega (PS §64 lg 2):
    1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
    2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
    3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
    4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
    5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.
    •Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, asub tema asemele asendusliige (PS §64 lg 3)Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

  • Riigikogu liikme ametivanne


    •Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale (PS §61 lg 2)

  • Vaba mandaadi põhimõtte


    •Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62)
    •Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud, ega ka erakond, kelle nimekirjas ta on parlamenti valitud
    •Peab langetama oma otsuseid südametunnistusest lähtuvalt
    •Ei ole seotud valimistel antud lubadustega

  • Saadikupuutumatus


    •Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (PS §76)
    •Puutumatuse eesmärk on:
    • -tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida;
    • -kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest

  • Vastutamatuse põhimõte


    •Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62)
    •Vastutamatuse põhimõte:
    • -kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ülesannete täitmisel
    • -välistab kriminaal -, haldus-ja distsiplinaarvastutuse
    • -on ajaliselt piiramatu
    •Vastutamatuse eesmärk on:
    • -Riigikogu liige saaks täita oma ülesandeid sõltumatult ja kooskõlas südametunnistusega;
    • -Riigikogu liikmel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi
    • -ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi

  • Ametite ühitamatus


    •RiigikoguLiige ei tohi olla üheski muus riigiametis(PS §63)
    •RiigikoguLiikme põhitöökoht on Riigikogu(RKLS §22)
    -Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti
    -Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks
    Avalikus teenistuses olemise keeld
    •Linna-ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld
    •Euroopa Parlamendi Liikmeks olemise keeld
    •Avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku kuulumise piirangud ning juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld
    •Vabade kutsete pidamise keeld
    •Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld

  • Saadikute võrdsuse põhimõte


    •Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi
    •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1)

  • Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised


    •Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29)
    •Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga , mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.
    •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti
    •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
    Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30)
    •Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast
    •Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32)
    -Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta;
    -Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta
    -Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk
    -Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise riigiametisse, jõustub süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma korral.

  • VABARIIGI PRESIDENT


    President on riigipea . Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega.
    Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt.
    Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud.

  • Vabariigi presidendi funktsioonid


    Presidendi ül saab jagada kolmeks suureks valdkonnaks, mis seonduvad väliste, riigi esindamise; siseste, riiginotari funktsioonidega ning iseseisva otsustamisõigusega siseriiklikus poliitilises juhtimises.
    Esindusfunktsioon välissuhtlemises
    Ratifitseerimiseeskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine ning tagasikutsumine, samuti Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindjate volikirjade vastuvõtmine.
    Esindusfunktsiooni täites saab president riigile positiivset mainet luua. Samuti ta soodutab välissuhtlemist ja välispoliitika elluviimist. Olulised on presidendi kõned ja avaldused välisriikides.
    Presidendil on kohustsu end välispoliitika hetkeseisuga kurssi viia, ta peab vahetama infot välisministeeriumiga.
    Riiginotari funktsioon
    See seondub presidendi ül anda formaalne kinnitus riiklikele toimingutele. Küsimused, ku presidendil sisuline otsustusõigus puudub:
    • Riigikogu korraliste/erakorraliste valimiste väljakuulutamine.
    • Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine
    • Rahvahääletusel vastuvõetus seaduse väljakuulutamine

    Iseseisev poliitiline funktsioon
    Valdkond , kus presidendil on võimalik erinevate lahenduste vahel valida. Iseseisvat otsustusõigus omab president:
  • Seaduste väljakuulutamine. Presidendil on õigus seadus välja kuulutamata jätta e vetoõigus . Kui kehtetuks tunnistatud sedaus riigikogu poolt uuesti vastu võetakse, saab president pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus PS vastuolevaks . Kui kohus vastuolu ei tuvasta, peab president seaduse välja kuulutama. Misk president seaduse väljakuulutamisest keelduda või:
  • Presiendil on formaalne kontrolliõigus
  • President saab kontrollida seaduse sisulist vastavust põhiseadusele
  • Saab takistada seaduse jõustumist poliitilistel põhjustel.( riigikogul õigus seadus muutmata kujul vastu võtta, siis saab president uuesti valida kas kuulutab välja v pöördub kohtusse)
  • Kui president on seaduse putpoliitilistel põhjustel välja kuulutamata jätnud, peab ta selel prst uut riigikogu vastuvõtmist välja kuulutama.
  • Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud.
  • President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama.
  • Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda.
  • Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed ,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust.
    Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid:
    • Põhiseadus kasutab samasugust sõnastust juhtumitel, mil ametisse nim rollis on riigikogu presidendi ettepanekul.Keeldumisõigus peaks ka presidendil olema.
    • Ametisse nimetamisel on presidendil suured õigused-eelvaliku tegemise õigus kõrgemate ametiisikute suhtes.
    • Presidendil on õigus teha ettepanek: Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikohtu esimehe ja kaitseväe juhata ametisse nimetamisel.
    • President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma.

  • Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele.
  • Seadusandlus . See pole eriti oluline presidendi pädevus :
  • Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast.
  • Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas.
  • President vaajb peaministri ja riigikogu esimehe kaasallkirja,mis välistab põhjendamatute otsuste tegemise täielikult.
  • Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust. PS ei anan presidendile täpsemaid juhiseid otsustamaks, kas erakorralised valimised tuleks pärast valitsuse või peaministri umbusalduse avaldamist välja kuulutada v mitte.
  • Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine. President saab seda kasutada PS muutmise algatamiseks või kui eksisteerib hädaoht, mida riigikogu arutama peaks.
  • Peaministrikandidaadi määramine. President võiks selle valiku teha iseseisvalt, kuid ta peab arvestama riigikogus kujunenud enamussuhtega. President peaks nim kandidaadi, kes on suuteline valitsust moodustama.
  • Kõrgete ametnike määramiseks ettepaneku tegemine. President peab arvestama riigikogu meelsusega.peaministri kandidaadi määramata jätmise korral läheb initsiatiiv üle riigikogule, muude isikute korral mitte. President saab blokeerida mõne kandidaadi esitamise lõplikult.
  • Põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendi poolt selle kasutamine on väheõenäoline, sest on tema reputatsioonile ohtlik. Pole kasulik riskida oma ettepaneku läbikukkumisega.
  • Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine. Presidendil valikuvabadus, kuid erinevatel intstitutsioonidel on ettepanekuõigus. President saab auastet ka ära võtta.
  • Armuandmine. President saab karistatuid nende palvel vabstada karistuse kandmisest v karistust leevendada. Amnestiat saab eestis and ariigikogu.
  • Mitteformaalne tegevus riigisisete küsimustega. Omakõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, tv-esinemistega mõjutab president tugevalt avalikku arvamust.

  • VABARIIGI PRESIDENDI ÕIGUSLIK SEISUND


    VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE
    Presidendi valib kas riigikogu või Riigikogu liikmetest ja KOV esindajatest moodustatud valimiskogu . Prageuse presidendi valimise süsteemilon mõned puudused:
  • Määratakse KOV esindajad valimiskogusse ebaproportsionaalselt elanike arvuga KOV-tes, kusjuures kohtade jaotus on jäetud seadusandja otsustada.
  • KOV esinadaja kaasamine valimiskogusse tähendab, et kaudselt osalevad presidendi valimistel välimaalased.
  • Häälteenamuse nõu riigikogus on niivõrd range, et tõenäosus presidendi valimiseks riigikogus on minimaalne.
  • Olulisim probleem on häälteenamuse nõue valimiskogus viimases valimiste voorus. Ka teises voorus võib president valimata jääda..Sellisel juhul hakkab valimine uuesti riigikogus pihta.
    PRESIDENDI VOLITUSTE LÕPETAMINE
    Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega, teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, surma või uue presidendi ametisseastumisega. Presidenti pole võimalik tagasi kutsuda, eg aavaldada talle umbusaldust.
    PRESIDENDI ASENDAMINE
    Riigikogu esimees asub presidendi ül täitma juhul, kui viimane on riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ül täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tem avolitused enne tähtaega lõppenud. President ise asendajat määrata ei saa.

  • IV LOENG : VALITSUS, KOHTUD, PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE


  • Vabariigi Valitsus


    Valitsusele kuulub täidesaatev võim. Seda juhib peaminister ning kogu valitsus peab omamam riigikogu usaldust.

  • Vabariigi Valitsuse funktsioonid


    Vabariigi Valitsuse funktsioonid võivad jaotuda kaheks: poliitilise riigijuhtimise ja administreerimise funktsioonideks.
    Poliitilise juhtimise funktsioon
    Valitsuse ül on poliitika elluviimine . Valitsus on tähtsaim poliitilisi otsuseid tegev organ. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub:
  • Poliitika elluviimises
  • Poliitika kujundamine on valitsuse ül.
    PS väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel:
  • Seadusalgatus. Seaduste ettevalmistamine on valitsuse ül, sest valitsusel on kasutada aparaat, mis riigikogul puudub.
  • Riigieelarve eelnõu koostamine.
    Valitsuse otsused peab kinnitama Riigikogu.
    Haldusfunktsioon
    Administreerimisel on ülessanded järgnevad:
  • Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
  • Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist
  • Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi
  • Korraldab suhtlemist teiste riikidega
  • Reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele
    Administreerimisfunktsioone täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Valitsusel on täita eelkõige üldiste suuniste jagaja ja järelvalvaja roll.
    Valitsuse moodustamise kord, koosseis ja töökord
    Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine
    Volituse lõppemise eelduseks on Valitsuse tagasiastumine. Põhimõtteks on Valitsuse ja peaministri seotud: kui välja langeb peaminister, siis astub tagasi ka valitsus. Minsitri väljavahetamine ei mõjuta valitsuse volitusi. Valitsuse volituse lõppemised juhtudest on tähelepanuväärsed umbusaldusavaldus ja usaldusküsimus.
    Eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust.
    Konstruktiivne - Koos umbusaldamisega peab eksisteerima ka uus peaministrikandidaat, kes saab volitused automaatselt, kui parlament avaldab umbusaldust eelmisele peaministrile. Eesmärgiks on valitsuse stabiilne eksistentsi tagamine kergekäelise umbusaldusavalduse vältimine .
    Usaldusküsimus- seondub eelnõude esitamisega. Kuna konstitutsioonilise seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, astub valitsus tagasi kui tem apoolt usaldusküsimusega seotud k seadus 51 häält ei kogu.
    Eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasuattakse kahel põhjusel :
  • Usaldusküsimus võimaldab ebaselges poliitilises olukorras selgust saada.
  • Usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul onmenetlus riigikogus palju kiirem ja valutum
    Valitsuse sisemised suhted
    Peaministri roll ja koalitsioonileping
    Peaministril on kaks ülesannet:
  • Ta nimetab ametisse ministrid (saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks)
  • Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. ( Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe)
    Mitmeparteisüsteemis on tavaliselt tegemist koalitsioonivalitsusega, kus ministrite kohad jagatakse koalitsiooniparterite vahel koalitsioonilepinguga. Koalitsioonileping otseselt õiguslikku kohustust peaministrile ei pane ja tal on sõltumata koalitsioonilepingust õigus presidendile ministrite ametisse nimetamise ettepanek teha, on siiski koalitsioonipartnerite soovide eiramine välistatud.Ministrite määramine on formaalselt peaministri ül, kuid sisuliselt teevad seda koalitsioonipartnerid läbirääkimise käigus.
    Valitsuse ja ministrite suhted
    Valitsus saab panna ministrile ülesandeid ja anda korraldusi. Kui alluvussuhted valitsuse ja minsitri vahel puuduksid, ei oleks lubatud teenistusliku järelvalve teostamine, vähemalt mitte selles ulatuses nagu see hetkel valitsuse seaduses ette nähtud on. Vabariigi valitsus saab tunnistada kehtetuks ministri otsuseid ebaotstarbekuse motiivil.
    Täidesaatva võimu ülesehitus
    Täidesaatvat võimu teostatakse ainult põhiseaduse alusel ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täidesaatev võim omab teatud iseseisvust seadusandliku võimu suhtes, omab isekorraldusõigust.
    Avalik võim ja põhiseadus
    Riik kui avaliku võimu kandja ei tohi ametnikke diskrimineerida.

  • Valitsuse liike õiguslik seisund


    Ministri suhtes kehtib immuniteedi ja ametite ühildamatuse põhimõte. Minister juhib ministeeriumi. Ministri ametist vabastamine on võimalik:
  • Umbusaldusavalduse korral riigikogus
  • Kui peaminister seda vajalikuks peab(saab teha presidendile ettepaneku ministri ametist vabastamiseks)
    Kompensatsioon umbusalduse v peaminstri poolt ametist vabastamise korral.

  • Kohtud

  • Kohtute funktsioonid


    Kohtuvõim hõlmab kõiki kohtule seadusega pandud funktsioone. Kõik millega kohtud tegelevad pole õigusmõistmine. Kohtutel on ka omahalduse funktsioon- nad korraldavad rutiinseid haldusküsimusi, võtavad tööle konsultante ja tehnilist abipersonali. Kohtuvõim peab omama funktsioone sõltumata seadusandliku võimu suvast ja tahtest.
    Tuleb arvestada kahte kriteeriumi õigusmõistmise mõiste sisustamisel:
  • Tuleb hinnata, kas põhiseadus otse annab kohtule mingi funktsiooni
  • Õigustmõistmise iseloomustavaks asjaoluks on vastava ül kuuluvus kohtu pädevusse tulenevalt traditsioonidest ning üldlevinud praktikast.
    Arvestades neid 2 kriteeriumi tuleb õigusmõistmise alla lugeda:
  • Avaliku võimu kontroll. Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.Kohtute ül on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
  • Põhiseaduslikkuse järelvalve. Järelvalve selle üle, et seadused ja muud õigustloovad aktid oleks kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks on Riigikohus.Harilikud kohtud- hindavad , kas asja lahendamisel kohandatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega v mitte.
  • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused. Vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kohtu kohustus on õigusrikkumine tuvastada ja fikseerida.
  • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused. Vaid kohtud saavad mõista kellegi süüdi kriminaalkuriteos. Kohus peab tagama, et süüdlane saaks õiglase menetluse, ja et süüdi ei mõistetaks alusetult.
  • Rida eripädevusi, mis tulenevad põhiseadusest. Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks
    Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises.
    Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt
    Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid:
  • Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt.
  • Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida.
  • Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga.
    Kohtute muu tegevus
    Kohtutel on rida õigusi ja ül , mis ei ole seotud otseselt õigusmõistmisega:
    • Täitevvõimu teostamine kohtu poolt. Kohtud võivad tegeleda enese haldamisega, teha teatud haldusotsuseid. Lubatud on kohtule teatud järelvalvefunktsiooni panemineteatud haldus ja tsiviilõigus menetluste ja otsuste üle. Eesti son kohtu halduses äriregister ja kinnistusraamat.
    • Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid.

  • Kohtute ülesehitus


    Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast.
    Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud . Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi.
    Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata.
    Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse.
    Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid.
    Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus.
    Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
    Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse.
    Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega.
    Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju

  • Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund


    Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast .Kohus peab olema ja näima sõltumatu.
    • Kohtunike ametisse nimetamine ja ametikoha kindlus. Kohtunikud peavad omama suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse.
    • Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks.
    • Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks.
    • Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks.
    • Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset.

  • Põhiseaduslikkuse järelevalve


    Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud.
    Kohtu eripädevused
    Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna lahendab mitmeid muid vaidlusi. Seadusega on pandud riigikohtule ül riigikogu, riigikogu juhatuse, presidendi ning valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine.
    Riigikohus lahendab ka taotlusi tunnistada riigikogu liige ,president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ül täitma , lahendab taotlusi lõpetada riigikogu liikm evolitused, otsustab nõusoleku andmise riigikogu esimehele presidendi ül kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle.
    Põhiseaduslike organite vahel alluvussuhe puudub. Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse.
    Normikontroll
    Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll.
    Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle.
    Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud konkreetsele isikule või konkreetse juhtumi reguleerimiseks või mitte. Üksikaktid on konkreetsed, üldaktid abstraktsed.
    Riigikogu teostatav normikontroll
    Riigikogu kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele nii enne seaduse vastuvõtmist kui ka pärast seda. Kui Riigikogu leiab vastuolu, saab ta normi vastu võtmata jätta, kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui järgmine koosseis riigikogus leiab et vastuolu puudub, võib ta samuti muudatused ette võtta. Ei juhtu midagi kui riigikogu võtab vastu normi, mis on põhiseadusevastane.
    Presidendi teostatav normikontroll
    President teostab järelvalvet vaid jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist.Ta võib riigikogu poolt vastu võetud seaduse jätta väljakuulutamata ja saata tagasi riigikogusse uueks arutamiseks. Kui uuesti riigikogu saadab presidendile, kuulutab viimane selle välja v pöördub kohtusse.President kuulutab välja üksikakte-tegemist on abstraktse normikontrolliga.
    Abstraktne normikontroll-president ei lähtu normikontrolli teostamisel mingist konkreetsest kaasusest.
    Konkreetne normikontroll-vastanudb abstraktsele, selle puhul tuleb normi kooskõla põhiseadusega hinnata seetõttu , et küsimus on üles kerkinud mindi kaasuse lahendamisel.
    President saab teostada kontrolli ka seadusandja tegevuse üle, kuid piiratult .
    KOV normikontroll
    KOV volikogul on õigus algatada järelvalve õigusloova akti üle, mis on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega.
    KOV on õigus vaidlustada kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldamata jätmist.
    Õiguskantsleri teostatav normikontroll
    Õiguskantsler teostab järelvalvet kõigi õigustloovate aktide üle, lisaks seaduste ka ntks määruste ,käskirjade üle. Ta ei saa teostada järelvalvet üksikakti üle. Oluline on ettepaneku tegemine akti vastuvõtjale.
    Õiguskantsleril on õigus esitada Riigikohtule taotlus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on vastuolus PS-ga või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
    20päeva jooksul peab õigustloova akti vastuvõtja selle puudused kõrvaldama. Kui õiguskantsler leiab et norm on PS kooskõlas, on tema otsus lõplik.Kui pole PS kooskõlas, saab teha kohtule ettepaneku seaduse kehtetuks tunnistamiseks.
    Õiguskantsler saab vaidlustada seadusandja tegevuse kui ka tegevusetust. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole ükskõik millise normi põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.
    Kohtute teostatav normikontroll
    Kohtud teostavad konkreetset normikontrolli. Kui kohus leiab et mingi norm on PS vastane, ei saa ta ise midagi teha, peab ootama kui keegi sellise vaidlusega kohtusse pöördub.
    Normikontrolli konkreetsus tähendab ka seda, et kohus saab normikontrolli raames hinnatavaidlustatud normi põhiseaduspärasust üksnes menetleva kohtuasja kohtuotsuse põhjal.
    Kui kohsu vastuolu PS ei leia, on kohtuotsus lõplik. Kohtul puudub õigus tunnistada norme kehtetuks.Riigikohus saab kehtetuks tunnistada.
    On eeldused mille põhjal võib kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada, kui üks neist pole täidetud, ei või:
    • Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne.
    • Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid.
    • Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks.
    • Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi.

    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu teostatav normikontroll
    Ainult riigikohus saab õigustloovaid akte kehtetuks tunnistada. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohus, teostades põhiseaduslikkuse järelevalvet ei lahenda üldjuhul konkreetseid kaasuseid. Seda funktsiooni täidab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukollegium. Kahel juhul võib asja läbi vaadata ka üldkogu:
  • Üldkogu vaatab läbi asju, mis on riigikohtusse jõudnud konkreetsete kohtulahendite pinnalt tekkinud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad.
  • Kohtukolleegium saab anda temale esitatud taotluse läbivaatamiseks üldkogule, nt kui kolleegiumis tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused asja lahendamisel.
    Põhiseaduslik järelevalve kohtu kontrolli ulatuses
    Põhiseadusliku järelevalve kohtu menetluse puhul tuleb eristada:
  • Taotluse lubatavuse hindamist-protsessuaalne küsimus, ntks peab riigikohus hindama kohtu poolt taotluse esitamise eeldusi .
  • Taotluse põhjendatuse hindamist
    Täidesaatva võimu teostatav normikontroll
    Ametnikul on neli käitumisvõimalust:
  • Ametnik ei rakenda tema aravtes põhiseadusevastast õigusnormi.
  • Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole.
  • Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole.
  • Ametnik kohaldab õigusnormi.
    Üksikisiku teostatav normikontroll
    Üksikisikul on 2 peamist võimalust:
  • Kas pöördub õiguskantsleri poole
  • Pöördub kohtusse
    Tal on õigus pöörduda ka akti vastuvõtja poole.

  • Tagajärjed üldakti kehtetuks tunnistamisel


    Pärast üldakti kehtetuks tunnistamist ei tohi selle akti alusel enam üksikakte välja anda ega toiminguid sooritada . On keelatud jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist.

  • V LOENG: Riigikontroll , Õiguskantsler, KOV,Eesti Pank , Riigikaitse ja Riigieelarve

  • Riigikontroll


    Riigikontrolli institutsioon loodi juba enne põhiseaduse õustumist, seadus võeti vastu 1995.a. Kehtiv Riigikontrolli seadus võeti vastu 2002a.

  • . Riigikontrolli funktsioonid, õiguslik seisund.


    Teostab majanduskontolli-auditit.
    Riigikontroll võib auditi käigus hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust, finantsaruandeid, majandustegevuse õiguspärasust, juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust.
    Tulemuslikkuse hindamisel lähtub riigikontroll kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukava püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning säästlikuse, tõhususe ja mõjususe kriteeriumitest .
    Riigikontrolli ül: aidata majanduskontrolli abil kaasa riigi tegevuse läbipaistvuse tagamisel ning anda kindlustunne, et riik kasutab tema käsutuses olevat raha seaduslikult ning tulemuslikult. KOV auditeerimine ning seda mitte ainult KOV antud riigi vara kasutamise osas.
    Riigikontrolli tunnus: ta ei saa kontrollitavatele teha siduvaid ettekirjutisi.Küll on õigus teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Tal on ka õigus avastatud puudustele avalikkuse tähelepanu juhtida, sest Riigikontroll pea andma avalikkusele tagasisidetriigiorganite tegevuse kohta maksumaksja raha kulutamisel.
    Riigikontrolli rolli ei tohi alahinnata:tal on mitmeid võimalusi avalikkuse ja seeläbi riigi poliitilise juhtkonna mõjutamiseks.
    Tagamaks Riigikontrolli ja Riigikogu koostööd täidesaatva võimu kontrollimisel on Riigikogus moodustatud riigieelarve kontrollikomisjon, kes arutab ka riigikontrolli poolt avaldatud aruandeid.
    Riigikontroll ei kontrolli üksnes riigiasutusi, vaid ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi, kelle asutajaks on riik või a-õ juriidiline isik, ning äriühinguid , kus riigil on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad.

  • Riigikontrolli õiguslik seisund


    Riigikontroll on põhiseaduslik organ ja ei kuulu täitevvõimu koosseisu.Riigikontroll peab olema täidesaatvast võimust sõltuatu , sest see on peamine, mida ta kontrollib.
    Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kes nim ja vabastatakse matist riigikogu poolt presidendi ettepanekul 5.a. Seadus ei luba talle umbusaldust avaldada. Põhiseaduses on antud otsene võimalus riigikontroläri ametist vabastamiseks.

  • . Õiguskantsler


    Sõltumatu ametiisik , kes on nii valitsusets kui riigikogust sõltumatu. Ül:töidesaatva võimu tegevuse kontrollimine ning ta ei saa teha siduvaid ettekirjutisis, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Riigikontrollist erinev on tema tegevuse iseloom.

  • Õiguskantsleri funktsioonid


    ÜL:Õiguskantsleri olemuslik PS nim funktsioon on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Pädevus, teha ettepanekudi kõrgete riigiametnike vastutusele võtmiseks. Õiguskantselt analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekane .
    Õiguskantslerile on ombudsmani funktsiooniga antud lai pädevus: igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus , KOV v organ, a-õ juriidiline isik või avalikke ül täitev füüsiline v eraõiguslik juriidiline isik jälgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
    Ta alustab menetlust esitatud avalduse alusel v omal algatusel eelnevalt laekunud info põhjal. Saab riigiasutuste tööd kontrollida omal algatusel.Ta võib saada kontrollimise käigul kirjalikke ja suulisi seletusi. Ettekirjutisi teha ei saa, kui soovib võib tulemused avalikustada.
    Talle on antud seadusega veel ka täiendav funktsioon-igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et teda on diskrimineeritud nt soo, rassi, rahvuse v muu asjaolu tõttu. Õiguskantsler võib lepitusmenetluse läbi viia ka erasekstoris(ül edendada võrdse kohtlemise põhimõtet). Õiguskantsleri ül on ka analüüsida, kuidas mõjutab õigusakti kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit ning teavitada riigiorganeid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest.

  • õiguslik seisund


    Nimetatakse ametisse riigikogu poolt presidendi ettepanekul 7.aastaks. PS ei nimeta õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust. Õiguskantsler onpersonaalorgan-kõik otsused tehakse õiguskantsleri nimel.
    Erinevus riigikontrollist: PS ei nimeta õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust, Otsused tehakse riigikontrolli kui asutuse nimel, mitte kui isiku nimel.riigikontrolör on vaid asutuse juht.
    Õiguskantsleril on kantselei, kes valmistab ta otsused ette ja viib läbi sisulisi kontrollimisi riigiasutustes. Riigikogu nim ametisse ka õiguskantsleri asetäitja-nõunikud.

  • Lasteombutsman


    Ombudsman on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.
    Eestis loodi lasteombudsman 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantslerile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Lasteombudsmani ülesannete täitmiseks on Õiguskantsleri Kantseleis laste ja noorte õiguste osakond, kus töötab 5 inimest.

  • Kohalikud omavalitsused

  • Kohaliku omavalitsuse olemus, funktsioonid.


    KOV on rajatud kahele alusele: võimude lahusus ja demokraatia.
    • KOV on vertikaalse võimude lahususe olemuslik element. Kohalik võim on vastukaalusk keskvõimule ehk KOV on omad ül ja pädevus, millesse keskvõim liigselt sekkuda ei saa.
    • KOV aluseks on demokraatia.KOV lubavad omavalitsuse territooriumil elavatel isikutel neid puudutavaid küsimusi iseseisvalt lahendada.
    Olemuse kirjeldamisek son kaks teooriat:kogukondlik ja riiklik
    • Riigikeskse lähenemise korral vaadeldakse KOV kui riigi haldussüsteemi osa.KOV on loodud riigi poolt ja saanud riigilt oma võimu.
    • Kogukondliku lähenemise puhul põhineb KOV selle omavalitsuse territooriumil elaval kogukonnal.Riik on loodud kogukondade poolt.
    Eestis on 2 liiki KOV:linnad ja vallad. Omavalitsuse süteem on ühetasandiline st puudub teine omavalitsuslik tasand.
    ÜL: Täidava dnii omi kui ka kohalikke ja riiklikke ülesandeid. Tüüpilised kohaliku elu küsimused:kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon , teede ja tänavate orrashoid, ühistransport, kohalikud planeeringud ja hoolekanne .
    Vahetegu riikliku ja kohaliku elu küsmuse vahel on olulise seetõttu et KOV ja riigi suhted on tulenevalt nende ül iseloomust erinevad. Nõudeks on KOV iseseisvus kohalike küsimuste lahendamisel.
    • Esiteks, seab omavalituse aktide piirid nende poolt antavate määruste adressaatide ring, mi son piiratud vastava omavalitsusüksuse elanikega.
    • Teiseks, vastavalt PS ei tohi määrused minna vastuolllu seadusega
    • Kolmandaks, piirdub omavalitsuse iseseisvus üksnes kohaliku elu küsimustega, riiklike küsimuste lahendamisse KOV sekkuda ei tohi.
    • Neljandaks, ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse.
    Riiklike küsimuste lahendamise kohustust saab KOV panna ainult seadustega v kokkuleppel.Kui kokkuleppega-leitakse kokku ka rahastamise küsimuses-riigieelarvest.
    Kui KOV täidab riiklikke ül siis peaks riigi ja KOV vahelised eriarvamuse dlahendama haldusmenetluses .
    Institutsiooniline garantii-Tagab KOV eksistensi. Neilt ei tohi ära võtta kohalike küsimuste lahendamise pädevust.
    KOV juhtimine on kahetasandiline.Lisaks volikogule eksisteerib tegevjuhtimise tasandil valitsus. Volikogu määrab kindlaks omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ja langetab kõige tähtsamad otsused. Valitsus määratakse volikogu poolt nign temal on täidesaatvad ül.
    Volikogu valitakse 4.a Erakorralise dvalimise dvõivad toimuda tihedamini. Valimised peavad olema ühetaolised, mis nõuab kõikidele häältele ühe kaalu andmist. Hääle ja kandideerimisõigus on lisaks eesti kodanikele ka EU kodanikel . Hääleõigus on ka alalise elamisloa omanikel, kes on valimispäeval vähemalt 5.a elanud vastavas vallas v linnas.

  • Eesti Pank

  • Eesti Panga funktsioonid, õiguslik seisund.


    Eesti pank on eesti keskpank . Funktsioonideks on raharinglus ja maksete korraldamine ning finantssüsteemi stabiilsuse eest seismine.
    Eesti pank toetab oma volituste piires Vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, ja annab majanduspoliitilistes küsimustes nõu.
    Eesti pank on ka Euroopa Keskpankade Süsteemide liige. Eu liitudes võttis eeesti kohustsue kasutusele võtta Euro. Pärast seda on üheks olulisemaks ül: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine nign Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine. Eesti pank ei emiteeri enam eestis kasutusel olevat raha.
    Eesti panga ül jäävad ka pärast ühisrahaga liitumist : siseriikliku raharingluse ja maksesüsteemi korraldamine. Finantsinspektsiooni ül on finantsasutuste järelevalve.
    Eesti pank tegutseb seaduse alusel. , tal on juriidilise isku staatus-sellega püütakse rõhutada asjaolu, et eesti pank on iseseisev, võrreldes täidesaatva võimuga.Täidesaatev võim ei saa teha eesti pangale ettekirjutisi rahanduspoliitika teostamisel. Neil kahel institutsioonil on kohustus omavahelist tegevust kooskõlastada.
    Olulisemad juhtorganid on :nõukogu, juhatus, president ja asepresidendid.Nõukogu esimehe nim ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, nõukogu liikmed panga nõukogu esimehe ettepanekul.Nõukogu on EeSTI PANGA kõrgeim järelvalveorgan. Eesti panga presidendi nim ametisse President Eesti panga nõukogu ettepanekul. Presidendi ül on üldjuhtimine ja eu keskpankade süsteemi ül täitmise korraldamine. Ühisrahaga liitumisel sai eesti panga presidendiks EU keskpanga nõukogu liige. Asepresidendid nim ametisse nõukogu presidendi ettepanekul. President ja asepresidendid koos moodustavad juhtimise.

  • Riigikaitse


    Riigikaitse juhtimis ekorraldus on mitme organi pädevuses:
    • Riigikaitse kõrgemaks juhik son Vabariigi president(mitmed tähtsad otsused presidendi poolt,eriti kaitsejõudude kasutamist nõudvates olukordades ;õigus anda korraldusi)
    • Riigikaitse nõukogu. Presidendi juures asuva nõuandva organiga on tegemist, kuhu kuuluvad kõik riigi tähtsamad juhid.
    • Vabariigi valitsus-riigi sise ja välispoliitika elluviimine.Riigikaitse osas oluline koht.Kaitseministeerium-järelevalve kaitseväe üle.
    • Kaitseväe juhataja.ül kaitsejõudude operatiivjuhtimine.
    • Riigikogu. Seadusandlus-illega pannakse paika riigikaitse põhialused.Võtab vastu riigieelarve,mille son riigikaitsekulutused.Nimetab ametisse kaitseväe juhataja.

  • Riigieelarve


    Mjandusplaan,millega pannakse paika riigi kulutused ja planeeritakse tulud eelarveaastaks.

  • Riigieelarve kui seadus


    See võetakse vastu seadusena.Riigieelarsve seaduse vastuvõtmiseks piisab poolhäälte enamusest, seega saa selle teoreetiliselt vastu võtta ühe poolthäälega.
    Võetakse vastu kogu aastaks, siiski on võimalik eelarve muutmine aasta keskel. Selleks on ette nähtud riigieelarve muutmise ja lisaeelarve võimalus. Riigieelarvet saab algatada vabariigi valitsus.

  • Riigieelarve sisu


    • Riigieelarve koosneb riigi tulude ja kulude poolest.
    • Riigieelarve kulude pool on siduv neile , kellele sellised kulutused ette nähakse. Eelarvest suuremas ulatuse ei tohi riik kulutusi teha , kui muud seadused seda ei nõua.
    • Kui kellegil on õigus saada riigilt raha, peab ta seda saama , sõltumata kas eelarve näeb seda ette v mitte.
    • Oma sisult on riigieelarve kirje, ei ole päris seadus.

  • Riigieelarve põhimõtted


    • Peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid .-peab olema ühe sdokumendis
    • Nõutud on kõikide tulude jakulude kajastamine, keelatud on sala-ja erifondid.
    • Riigieelarves ei tohi ette võtta kulude-tulude tasaarvestusi
    • Riigieelarve määrab kindlaks kõik riigi tulud ja kulud, arvestade riigi kitsast tähendust.juriidilised isikud omavad iseseisvat eelarvet
    • Vastu võetakse 1.a.lubatud on mitmeaastased plaanid.
    • PS ei nimeta riigieelarve tasakaalunõuet.

  • VI loeng:Põhiõigused,-vabadused,-kohustused


  • ÜKSIKUD VABADUSÕIGUSED :


    Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
    1)Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
    2)Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtus
    Põhiõiguste funktsioonid
    •Õigustesse sekkumise keeld
    Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda.
    •Riigi kaitsekohustus
    Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest
    •Institutsioonide loomise kohustus
    •Õigus menetlusele ja korraldusele
    •Riigi toetuskohustused
    Riik peab tagama isikule minimaalse, Inimväärikusele vastava elutaseme.Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani
    •Põhiõigusi on kahte liiki:
    1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele);
    2) kodanikuõigused põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele
    •Juriidilised isikud
    •Avalik õiguslikud juriidilised isikud. Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades
    •Kohalikud omavalitsused
    •Erasubjektid. Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS §19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes.
    Igaüks, kellel on PS-ealusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda
    •Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik
    Vabadusõigused
    •Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta
    •Inimväärikuskui vabadusõiguse alus
    -kehalise puutumatuse austus ja kaitse-inimväärsete elutingimuste tagamine-inimeste õiguslik võrdsus -identiteedi säilitamine-igaühe õigus ise vabalt otsustada -aus menetlus
    Üldine vabadusõigus
    •Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS §19 lg 1)
    •Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada.
    •Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi.
    •PS §19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust
    Üksikud vabadusõigused
    •õigus elule (PS §16); • piinamise , julma Või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld(PS §18); •õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS §33); • liikumis -ja elukohavabadus(PS §-d 34 ja 35); •südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); •korrespondentsi puutumatus (PS §43); •informatsioonivabadus (PS §44); •väljendusvabadus (PS §45); •kogunemisvabadus (PS §47); • ühinemisvabadus (PS §48).
    Võrdsuspõhiõigus
    •Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust
    •Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu (PS §12 lg 1)
    •Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel (PS §12 lg 2)
    Põhiõigused
    •Sotsiaalsed põhiõigused annavad isikule nõudeõiguse riigi vastu, et viimane tagaks isikule inimväärse elutaseme
    •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS §28 lg 1)
    •Lasterikkad Pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hooleall(PS §28 lg 4)•tööotsijate õigus riigi abile (PS §29 lg 3)•õigus haridusele (PS §37)
    Menetluspõhiõigused
    •Igaühel on õigus riigija seaduse kaitsele(PS §13 lg 1)
    •Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatvaja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus(PS §14)
    •Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1)
    •Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS §24 lg 2)
    •Süütuse presumptsioon (PS §22 lg-d1 ja 2)
    •Õigus Keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu(PS §22 lg 3)
    • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS §23 lg-d1 ja 2)
    •Mitmekordse kohtumõistmiseja karistamisekeeld(PS §23 lg 3)
    Õigus seaduslikule kohtunikule (PS §24 lg 1)•Edasikaebamisõigus (PS §24 lg 5)• Kaitseõigus (PS §21 lg1)
    Kodakondsus PS §8
    •Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
    •Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
    •Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
    •Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
    •Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus
    •Eestis pole Topeltkodakondsus lubatud

  • Õigus elule


    Igaühe õigus elule, paneb riigile kohustuse elu mitte võtta.(Surmanuhtlus)
    Lisaks kaitseb elu puutumatus selliste rünnete eest, mis ei ole suunatud otseselt elu võtmisele, vaid võivad elu võtmise endaga kaasa tuua.
    Riik ei tohi elule ohtlikke meetmeid rakendada kinnipeetavate, kuriteos kahtlustavate ja teiste võimuorganite käes viibivate isikute suhtes.
    Elu ohustamist või võtmist õigustavad väärtused on järgnevad:
  • Inimeste kaitse – Teiste isikute kaitseks elu võtmine on seotud hädakaitsega.(Terroristi pihta tulistamine)
  • Vahistamine või põgenemise vältimine
  • Rahutused ja mässu mahasurumine – Lubatud, kui vägivaldsus on juba ekstreemne.
    Hädakaitse, igal isikul on õigus aktiivsele kaitsele, olenemata sellest, kas tal on võimalus ründaja eest ära joosta , pöörduda abi saamiseks teiste poole või valida mõni muu vahend, mille kasutamine ei seisne aktiivses vastutegemises ründajale.
    Inimene ei tohi kasutada ebaproportsionaalselt suurt jõudu, sest see tooks kaasa õiguse kuritarvitamise. Riik võib võtta vabaduse, kui isik on iseendale ohtlik.
    Kui isiku väljasaatmise korral mõnda teise riiki eksisteerib reaalne oht tema elule, ei tohi teda välja saata.’
    Riigi kohustus on pakkuda arstiabi, kui isikul endal selleks vahendid puuduvad ning tema elu on otseses ohus.

  • Piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld


    Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada . Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
    Piinamine on ebainimlik kohtlemine, mis põhjustab väga tõsiseid ja julmi kannatusi.
    Väärikust alandav kohtlemine ja karistamine on vähem intensiivsem kui piinamine või ebainimlik kohtlemine ja karistamine.
    Igasugune riigi tegevus , mis põhjustab eeltoodud kannatusi, kvalifitseerub põhiõiguste piiranguks, mis on seotud järgmiste valdkondadega:
  • Ülekuulamistehnikad. Oluline on ülekuulamisel menetlusreeglite järgimine ning järelevalvefunktsioonide aktiivne tegevus.
  • Kinnipeetavate tingimused.
  • Väljasaatmine . Rikub õigusi kui see on väga ränkade tagajärgedega.
    Riik peab keelama väärkohtlemise ja väärikust alandava karistamise.
    Riigil on kohustus piinamise, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemisega seonduvaid asjaolusid igakülgselt ja efektiivselt uurida sõltumata sellest , kas kohtlemise taga olid riigivõimuorganid või eraisikud .

  • Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele


    Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
    Vabaduse piiramisega on tegu isiku õigustesse vähesel määral sekkuvate riiklike meetmete puhul.
    Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
  • süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
  • kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;
  • kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks;
  • alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine;
  • nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik;
  • ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks.
    Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust.
    Vabaduse võtmise järel teatud õigused on siiski eraldi välja toodud:
  • Õiguste selgitamine . Võimuorganid peavad teatama isikule tema õigused. (võimalus vabaduse võtmine vaidlustada, õigus vaikida, õigus kaitsjale)
  • Õigus lähedaste informeerimisele.Igaühel on õigus pärast vabaduse võtmist teatada sellest oma lähedasi.
  • Vabaduse võtmise põhjuste teatamine. Igaühel on õigus teada saada vabaduse võtmise põhjused. Teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus.
  • Kohtulik kontroll vahistamise õiguspärasuse üle. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48h ilma kohtu loata. Õigus on vabaduse võtmine vaidlustada ja oma vabaduse jätkuv piiramine.
  • Eelvangistuse pikkus. Eelvangistus ei tohi olla ülemäära pikk.
    Vabaduse võtmine toimub kolmes vormid:
    • Kinnipidamine -kõige kergem, lühiajaline
    • Vahistamine e arreteerimine-kohtu luba
    • Vangistus-süüdimõistva kohtuotsuse põhjal.

    Riik kaitseb lapsi ülemääraste vanematepoolsete piirangute eest.

  • Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida


    Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
    Liikumisvabaduse osaks loetakse välja-ja sissesõidu õigust. Kodanikku keelatakse riigist välja saata. Inimeste vaba liikumine EL-s.
    PIIRANGUD: Alaealistele öise liikumiskeelu kehtestamine. Menetluse käigus piirang elukogast lahkuda.
    Igaühel on õigus riigist lahkuda ja Eesti kodanikel ja eestlastel õigus riiki siseneda.
    Väljaandmine-isiku andmine teise riigi võimuorgani kötte eemärgiga viia selle isiku suhtes läbi kriminaalmenetlus.
    Väljaandmine on keelatud kui väljaantav võib langeda väärkohtlemise ohvrik.
    Igaühel on õigus elukohta riigi sees vabalt valida ning muuta, samuti õigus mitte valida elukohta, mida isikule pakutakse.
    Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
    Elukoha vaba valiku puhul PS piiranguid ette ei näe. Aga riigil on ntks õigus öelda, et teatud maatükile elamut ehitada ei tohi.

  • Perekonna ja eraelu puutumatus


    Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele-riik ei tohi sekkuda isiku eraellu.
    Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
    Õigustused eraellu sekkumiseks:
    • Kõlbluse kaitse
    • Eraellu sekkumine kriminaalmenetluses
    • Kinnipeetavate eraelu
    • Isikuanmete kaitse ja andmete vaba levik (avaliku sektori tegevus peab olema läbipaistev)
    • Enesemääratlemine(lapse põlvnemise saladuse kaitseks)
    • Reproduktiivsed õigused

    Eraelu all mõistetakse:
  • Erasfäär. Õigus tõmbuda tagasi erasfääri „olla omaette “. (Riivab salajane pealtkuulamine) Isikuid ei tohi salaja jälgida.
  • Informatsiooni kogumine, säilitamine ja kasutamine.Õigus isikuandmete kaitsele. Keelab isikute kohta ärilise või erialase tegevuse kohta selliste andmete kogumist, säilitamist ja avaldamist,mis võimaldavad saada ülevaate isiku varast ja majanduslikest huvidets. Igaüks võib oma andmeid vabatahtlikult teistele anda. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta hoitavate andmetega .
  • Enesemääratlemine. Igaühel on õigus teada saada, kes ta on, ning õiguse otsustada, kes ta tahab olla. Õigus on igaühel otsustada kellena riik teda kohtleb ning kuidas ennast teistele esitleda.Igaühel on õigus muuta oma nime. Õigus otsustada, millise soo esindajana ta teistele ennast esitleb.
  • Kehaline ja moraalne puutumatus.Igaühel on õigus kehalisele puutumatusele.
  • Seksuaalsfäär ja reproduktiivsed õigused. Õigus vabalt otsustada oma seksuaaleluga seonduvate küsimuste üle. Õigus otsustada järglaste saamise üle.
  • Sotsiaalsfäär.
    Riigil on kohustus astuda samme eraelu kaitseks, kaitsta igaühte kolmandate isikute rünnete eest. Riigil on kohustus kaitsta eraelu ajakirjandusväljaannete eest. Kaitsma töötajaid eraellu sekkumise eest.

  • Kodu puutumatus


    Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses.
    Kaitstud on kogu territoorium millel on seos privaatsussfääriga.
    Kodu puutumatuse piiramine on ruumidesse tungimine ja läbiotsimine. Igaühel on õigus anda vabatahtlikult luba oma kodu läbiotsimiseks.
    Riik peab kaitsma müra vastu või eraisikute, nt ajakirjanike või eradetektiivide, korterisse tungimise eest.

  • Südametunnistuse, usu ja mõttevabadus


    Igaühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole-riik ja kirik on lahutatud. Riik peab olema neutraalne . Riigi ja kirku vahline suhtlus pole päris keelatud –Riigi poolsed hüved ..
    Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
    Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamusele ja veendumusele. Kõigil on õigus muuta oma usku või veendumusi.
    Usuvabadusel on kaks külge: 1)igaühelon garanteeritud elada oma religioossete või maailmavaateliste tõekspidamiste kohaselt. 2)Tahab kollektiivsed õigused mitmele isikule koos- igaühel on õigus koonduda usulistesse ühendustesse.
    Ka vähemuse usud on kaitstud. Usuvabadusel on nii sisemine kui välimine külg:
    1)Sisemiselt-igaühel on õigus olla mingit usku või seda mitte olla, samuti usust loobuda või seda mitte teha.
    2)Välised-õigus omada veendumusi, usku ja tõekspidamisi kuulutada ja levitada. Ka salajas hoida.
    Usulistel või kõlbelistel põhjustel saab kaitseväest loobuda asendusteenistuse kasuks.
    Kollektiivne usuvabadus on vabadus kuuluda kirikusse ja muudesse usulistesse ühendustesse. Õigus koos teistega usutalitusi täita. Kaitstud on usuliste talituste tegevus
    Piirangud avaliku korra, tervise ja kõlbluse kaitseks. Riik ei tohi sekkuda usuühingute siseasjadesse. Lubatud on üldiste seaduste kohaldamine usuühingutele.
    Riigil on kohustus kaitsta usuvabaduse teostamist kolmandate isikute rünnete eest. Kaitsta äärmusi.

  • Korrespondentsi puutumatus


    Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
    Õigus vabalt ilma segamata teistele informatsiooni edastada . Riigil pole õigust saadetavaid sõnumeid kustutada ,moonutada, tsenseerida ja nende sihtkohta jõudmist takistada. Kaitstud on ka e-maili teel ja interneti jututubades vahetatav info.
    Korrespondentsi puutumatusega on seotud kaks valdkonda:
    1)Pealtkuulamine ja muud jälitustoimingud. Nõutav on kuriteokahtluse olemasolu,tegemist peab olema raske kuriteoga. Teiseks, pealtkuulamine ei tohi olla üldise iseloomuga info kogumine,peab olema seotud konkreetse kahtlusega. Kolmandaks,pealtkuulamine peab olema hädavajalik.Neljandaks, pealtkuulamine peab toimuma piiratud aja jooksul ja allutatud rangetele nõudmistele.
    2) Kinnipeetavate korrespondents. Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega. Kaitstud on sõnumite vahetamine õiguskaitseorganite või kaitsjatega. Riik võib seda õigust piirata nt. keelatud ainete toimetamisel vanglasse.
    Riik peab korrespondentsi tegevused keelama ja karistused ette nägema.

  • Sõnavabadus ehk väljendusvabadus


    Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
    Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
    Tsensuuri ei ole.
    Piirangute erandite lubatavus:
  • Piirangu aeg. Teise isiku nõumisel nt raamatu avaldamise keeld väidetava autoriõiguse rikkumise tõttu.
  • Sanktsiooni raskus.Raske on ette kujutada olukorda, kus kellegi au riivamise tõttu kaasneks vaglakaristus.Teose konfiskeerimine või hävitamine-tegemist on raske sanktsiooniga.
  • Isik, kes sõnavabadust kasutab. Teatud isikutel on sõnavabduse kasutamine piiratud nende ameti või positsiooni tõttu. Nt. ajakirjanikud.
  • Piirangu eesmärk. Sõnavabaduse piiramine on lubatud vaid alustel mis tulenevad §45. Piirangud ka kolmandate isikute suhtes.
  • Väärtuste ja faktide osakaal arvamuse andmisel. Hinnates, kas karistuse määramine solvamise ja laimamise eest on proportsionaalne, tuleb hinnata, kas tegemist on väärtuhinnanguga-tõetust tõendada pole võimalik või faktiväitega-seda on võimalik tõendada.
  • Arvamuse või informatsiooni iseloom. PS kaitseb avaliku elu tegelaste seotud arvamuste ja info levitamist.
  • Arvamuste levitamise vahend.Üldjuhul on TVs , meedias ja raadios avaldatav info vähem kaitstud.
    Riik peab astuma samme sõnavabaduse kaitseks. Riik peab sekkuma kui meedias on tasakaalutus.

  • Informatsioonivabadus


    Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
    Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
    Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
  • Infovabadus üldkasutavates allikates . Õigus vabalt infot kätte saada(v,raadio,meedia).Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info otsimisel.
  • Infovabadus avalikus sektoris. Riigivõim peab olema läbipaistev.Igaühel on õigus tutvuda avalikel ülesannetel kogutud infoga . Ja igaühel on õigus saada riigiasutustelt infot iseenda kohtal.
    Piirata võib vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul . Info saamise piiramine teatud gruppidele. Õigusi ei tohi piirata kaitseväelastel. Riik ei pea avalikustama riigisaladust sisalduvaid dokumente.
    Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt.

  • Kogunemisvabadus


    Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Koosolek peab olema „ rahumeelne “-mille eesmärk ei ole rahutuste korraldamine.
    Kergeim piirang on kohustus koosoleku pidamisest võimuorganeid teavitada. Rangem piirang loa nõudmine koosoleku pidamiseks või konkreetse koosoleku keelustamiseks. Piirangud ei tohi takistada inimesi oma seisukohti rahumeelselt väljendamast.
    Riik peab tagama koosolekut pidada soovivate isikute turvalisuse.

  • Ühinemisvabadus


    Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
    Igaühe õigusena kaitseb ühinemisvabadus ühingu asutamist, sellega liitumist,õigust valida ühingu õigulik vorm,asutamise aeg ja koht,ühingu sisemine struktuur, nimi ning eesmärk. Kaitseb ühingu eksistentsi ning tegutsemisvabadust. Riik peab ühingu liikmeid kaitsma ühingust meelevaldse väljaviskamise eest.

  • Omandi kaitse


    Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine , hüvitus või selle suurus.
    Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata , kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
    Omandipuutumatus tagab omandi säilimise. Piirang on sundvõõrandamine, Omandi vaba kasutamine hõlmab valdamise, kasutamise ja käsutamise ning negatiivsena selle mittevaldamist ning mittekasutamist.
    Omandipuutumatuse piirangute lubatavus:
  • Seaduslik alus. Omandi äravõtmiseks on vajalik seaduslik alus.
  • Avalik huvi.
  • Õiglane ja kohene hüvitis. Omandi äravõtmine poleks lubatud, kui sellega ei kaasneks õiglane ja kohene hüvitis.

  • Kutsevabadus


    Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta .
    Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus , tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu .
    Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba.
    Igaühel on õigus otsustada, et ta ühegi elukutsega tegelema ei hakkagi, vaid elab pärandusest.
    Seadus võib seda õigust piirata. Töötajad ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela .
    Riigi kohustus :
  • Abi töökoha leidmisel.
  • Elukutse ja töökoha vaba valik. Töötaja kohustus pärast töösuhte lõppu mitte asuda tööle tööandja konkurendi juures.
  • Töötingimused ja töötasu . Riik peab korraldama töötingimusi.
  • Töötajate kaitse töösuhete lõppemisel. Riik peab kaitsma, et töötajaid ei vabastata töölt meelevaldselt.
  • Informatsiooni saamine ja osalemine otsustusprotsessides. Riik peab garanteerima et töötajatel on õigus saada infot neile tööd andva ettevõtte majandus ja finantsolukorrast.
  • Alaealiste kaitse. Riik peab kaitsma alaealisi liigse töötamise eest.
  • Diskrimineerimise keeld. Riik peab kaitsma diskrimineerimise eest.

  • Ettevõtlusvabadus


    Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Ettevõtlusvabadusega on seotud lepingutesõlmimisevabadus.
    Piirangud: ärikeelu kohaldamine.Seaduse alusel,
    Riik peab kaitsma ettevõtlusvabadust.Riik peab tagama ausa konkurentsi erinevate ettevõtete vahel.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 38 lk · .docx · 47 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #1 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #2 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #3 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #4 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #5 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #6 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #7 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #8 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #9 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #10 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #11 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #12 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #13 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #14 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #15 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #16 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #17 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #18 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #19 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #20 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #21 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #22 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #23 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #24 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #25 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #26 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #27 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #28 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #29 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #30 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #31 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #32 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #33 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #34 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #35 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #36 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #37 RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks #38
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik konspekt eksamiks, mis baseerub Taavi Annuse "Riigiõiguse" juura raamatul. Samuti loengu materjalid.
    komisjon põhiseadus president riigivõi riigivõim kindlus aktid riigikogu liige õigusakt eelnõud vabariigi valitsus ringkonna komisjonid õigusaktid erakonnad

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

    Õigusteadus
    Riigiõigus
    66
    doc

    Riigiõigus

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    33
    doc

    Riigiõigus

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os

    Riigiõigus
    Riigiõigus - Riigikogu
    82
    pdf

    Riigiõigus - Riigikogu

    Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teov

    Riigiõigus
    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
    30
    doc

    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsi

    Riigiõigus
    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus
    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus
    60
    doc

    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riig

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUS
    37
    docx

    RIIGIÕIGUS

    RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus ­ juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised eleme

    Riigiõigus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun