• Riigikogu juhtimist ja töökorraldust puudutavad otsused langetab Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest) • Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) Komisjonid • Komisjonide moodustamise näeb ette PS § 71 • Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid (RKKTS § 17) • Alatiseid komisjone on 11 - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS § 18 lg 2)
•Riigikogu juhtimist ja töökorraldust puudutavad otsused langetab Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest) •Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) 3.10 Komisjonid •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71 •Riigikogu Komisjonid on alatised, eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17) •Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2)
umbusaldushääletamisest. 63. valitsuse suunamine ja kontroll EL asjades http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11123 64. Kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera: on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 65. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne. 66. vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega
*RK XII koosseis 2011-2015 *RK XIII koosseis 2015-2019 (hetkel) Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade
Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus (§105 lg2 IIv), PS muutmise rahvahääletus (15.ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab. IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19
EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena. Otsuse võib Riigikogu vastu võtta PS, RKKTS või muu seadusega ettenähtud juhtudel. 55. Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: 1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); 2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 56
EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena. Otsuse võib Riigikogu vastu võtta PS, RKKTS või muu seadusega ettenähtud juhtudel. 55. Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: 1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); 2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 56
eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. Usaldusküsimust ei saa siduda erakorraliste valimistega. Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus on kiire, sest muudatusettepanekud on keelatud. Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist.(RKKTS §135 lg1) Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1) Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja too korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS § 27 lg 3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane
annaabi.ee 
