perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seaduseelnõu esitada ei või (eelnõu võivad esitada vähemalt 15 saadikut), küll aga Leedu Seimases võib eelnõud esitada iga üksiksaadik. 3) Võrreldes Leedu ja Poola olukorraga on Eestis eelnõu esitamise õigus nii saadikul, fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina
a. ELAK - Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust • Euroopa Liidu asjade komisjon: valitsuse Euroopa Liidu suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes • Keskkonnakomisjon: riigi , keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud • Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud • Maaelukomisjon: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud • Majanduskomisjon: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga
Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda,
Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Eesti Seemneliit
telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid; 7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale; 8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded; 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
Euroopa Liit EL - tagada kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu piires. Miks Eesti kuulub nendesse organisatsioonidesse? Et saada kindlust ja tuge sõjalistest olukordades kui seda peaks vaja olema. Milline institutsioon võtab vastu Euroopa Liidu õigusakte ja kes on selle liikmed? Euroopa Kohus, liikmesriikide kohtunikud Milline institutsioon jälgib Euroopa Liidu õigusaktide täitmist ja valmistab ette eelnõud? Euroopa Komisjon Kus linnas asub Euroopa Komisjon? Brüsselis Organisatsioonide lipud. Ratifitseeriritud rahvusvahelise lepingu osa rahvusvaheline akt, millega riik väljendab rahvusvahelisel tasandil oma nõusolekut lepingu siduvuse kohta Eesti õiguses (vaata põhiseaduse paragrahve 3 ja 123). Euroopa Liidu kodakondsus hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust Haagi rahvusvaheline Kohus
nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu. MINISTEERIUMI PÕHIÜLESANDED Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine. Osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded. Korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. OSAKONNAD Avalike suhete osakond Eurokoordinatsiooni osakond Finantsosakond Haldusosakond Infotehnoloogia osakond Kalamajandusosakond
Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu
kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades. Ligi tõrjus rahvaesindajate rünnakuid nn kobarseaduste esitamise pärast. *Maruste: kobareelnõud pole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Reformierakonnast nentis 9. Nov. riigikogus sarnaselt opositsiooni esindajatele, et kobareelnõud ei ole tegelikult lubatavad. «Põhiseaduskomisjon arutas seda situatsoiooni, kas kobarviisil menetlemine on korrektne ja
-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 (Itaalia) · 1945-1956 (Ungari) · 1970. ate keskpaik (1974 Portugalis diktatuur langes, varsti ka Hispaanias ja Kreekas)
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2
seadusandli võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene
b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid
Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud; Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs; RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist; Koordineerib õigusaktide menetlust RKs pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon;
töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö; 5) reede: kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. 6. Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon?) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse
tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioon) Komisjonil on õigus vastu võtta järgmisi õigusakte: 1. Määrusi 2.Direktiive 3.Otsuseid 4. Soovitusi ja arvamusi. Ning lisaks ka veel teatisi, märgukirju ning aruandeid. Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi
saadikuid poolt kui vastu. · Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. 8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele. II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletus parlamendiliikmed hääletavad eelnõu vastu või poolt. 9. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. · Funktsioonid: 1)Poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale
Hädaolukord erinevate ametkondade valmisolek ühiselt reageerida. Teoorias tõene, kuid praktikas... 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Seadus sätestab, et hädaolukorra lahendamise korraldamine toimub hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Nimekirja hädaolukordadest, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega ka selle, milline asutus hädaolukorra lahendamise plaani eest vastutab ning milliseid asutusi see juhtivas rollis olev koostaja plaani koostamisse kaasama peab. Plaani koo...
osana, moodustab ja peab valla sotsiaalregistrit ning edastab sotsiaalregistrist laekuvat informatsiooni õigusaktides ettenähtud korras, koostab projekte täiendavate vahendite saamiseks eelarvesse, teostab projektide läbiviimist, koostab ja esitab vallavalitsusele õigusaktide projektid täiendavate toetuste määramiseks ja maksmiseks vähekindlustatud isikutele ja perekondadele, töötab välja oma valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõud ja esitab need vallavalitsusele. Võrreldes seda Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendiga kattub selle kohapealt ainult sotsiaalregistri pidamine. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendis puudub aga dokumentatsiooniga seostuvad tööülesanded pea sootuks. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis ja Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendites on välja toodud küllalt muid tähtsaid ametikohusti, mis puudutavad rohkem otsest sotsiaalabi andmist ja puuetega isikutele sotsiaalteenuste
sisejulgeolekualase koostöö kooskõlastamine. Kohtuvad vastavalt vajadusele. Välisministrid kohtuvad korra kuus. Eestil 4 häält, aga näiteks Saksamaal 29 häält. Euroopa Liidu Ülemkogusse kogunevad riigipeaministrid ja presidendid, kes kohtuvad 4 korda aastas. Seal pannakse kokku edasine plaan majanduses jne. Ülemnõukogu otsused on kõige tähtsamad, mõjuvõimsamad. Euroopa Komsijon e EL valitsuses on 28 voliniku kohta. Ülesanded: *mõtleb välja õigusaktide eelnõud, *järelvalve teostamine, *esindada Euroopa Liitu välissuhetes, *kontrollib eelarve teostus. Täidesaatev võim: Komisjon e EL valitsus (5 aastat). Komisjoni presidendi valivad liikmesriigid, on 28 volinikku. Peadirektoraadid e EL-i ministeeriumid. Igal riigil töötab EL-I juures oma diplomaatiline esindus. KOV Eestis: LINNASID: 30. Esinduskogu: linna/valla volikogud. Ül: 1)valla/linna eelarvete vastuvõtmine, 2)valla/linnapea valimine, 3)maksude kehtesatmine. Õigusaktid:
fraktsioonid. -> fraktsioonid töötavad välja hääletamistaktika. 2.Lugemine vaidlused eelnõu üle, muutatuste hääletamine, otsustatakse kas teise lugemise lõpus tuleb lõpphääletus-> seadus võetakse tavaliselt vastu lihthäälteenamusega. Kui kahest lugemisest ei piisa tuleb kolmas lugemine. 3.Lugemine- seal saavad ettepanekuid teha ainult fraktsioonid ja komisjonid(lihtliige parandusi teha enam ei saa). Kolmandal lugemisel on vähem võimalusi eelnõud muuta kui teisel. 4.4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis. (20.jaanuar 09) *PS: VI ptk $$ 86-101 -Valitsus-täidesaatevvõim- viib ellu vastuvõetud seadused - Vabariigi valitsuse ülesanded: *juhib sise ja välispoliitikat *juhib valitsusasutusi *esitab seaduseelnõusid ja kinnitamiseks välislepinguid *koos riigi eelarve, täidab seda ja annab selle täitmisest aru *valitsus võib anda õigusakte: määrusi ja korraldusi * kuulutab välja eriolukorra
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks
Küsimuse esitamiseks, peab saadik esitama eelneval päeval taotluse, kus on ära märgitud küsimuse probleem. Juhataja võib ka lubada eelneva taotluseta, juhul kui on registreeritud infotunni ajal. Kirjalike küsimuste puhul on nõue, et nad oleksid lühikesed ja võimaldaksid lühikest vastust. Vastatakse kirjalikult, kuid vastus tehakse teatavaks ka teistele Riigikogu liikmetele. Enim levinud on suulised ja kirjalikud küsimused. Poolas üksiksaadik eelnõud ei esita, seda võivad esitada vähemalt 15 saadikut. Parteidel eelnõu algatamise õigust ei ole. Ainult valitsusel on õigus esitada riigieelarve parandusettepanekuid, riiklikke laene ja garantiisid puudutavaid eelnõusid. Koos eelnõuga tuleb esitada sotsiaalsete ja majanduslike mõjude selgitus ning kinnitus selle sobivuse kohta EL-i õigusaktidega. Leedus on õigus esitada eelnõu igal saadikul, kuid sarnaselt Poolaga ei ole seda õigust fraktsioonil. Sisulisi piiranguid ei ole
sõda, majanduslik ja poliitiline vaenulikkus. Lõpuks tehtud järeldused näitavad, et tarbijad on etnokentristlikud ja vastuvõtlikud normatiivsele mõjule on positiivne seos vaenulikkusega, samal ajal kui kosmopoliitilisusel on negatiivne suhe vaenulikkus. Peale selle mõjutab vaenulikkus negatiivset mõju kavatsustele osta suure osalusega tooteid, kuid mitte madala kaasatusega tooteid. Nagu alguses oli välja pakutud, hüpoteetiline kõik eelnõud on oluliselt seotud tarbijate vaenlasega. Ise arvan, et artikkel on hästi ja loogiline koostatud ja n väga kasulik sest, et näidatakse piirtingimused ja määratakse, et üldiselt vaenlikkus annab negatiivne mõju tarbijate soovidele osta toodet riikidest, mille tarbijad tunnevad vaenlikkus . Tulemused näitavad, et pigem eelistakse Jaapani toodet Korea toodete vastu. Kõik tulemused ja hüpoteesid on õigesti välja selgitud ja aru saadavad, artikkel on loogiliselt koostatud ja
a. ELAK -Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust •Euroopa Liidu asjade komisjon: valitsuseEuroopa Liidu Suunalise poliitika ja Euroopa Liidu Algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine olulisteEuroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes •Keskkonnakomisjon: riigi , keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud •Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus-ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud •Maaelukomisjon: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud •Majanduskomison: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenudeja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga
järgi. KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE? *autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator *demokraatlikus riigis toimuvad valimised VALITSUSE ÜLESANDED: *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust I Õigusalase tegevuse vallas1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek II Majandusvallas 1. koguda makse 2. korraldada riigi ettevõtete majandamist 3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension, abiraha 4
see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa läbi viia istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmetest. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstintutsiooni muutmist, võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungijärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel osa võtta Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast luba antud
kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud;
· Onupojapoliitika - on tegu juhul, kui eelistatakse, nt tööle võetakse oma lähisugulasi ja -hõimlasi. Probleemiks võib saada näiteks omavalitsuse väiksus - on keeruline leida töökohtadele inimesi, kes omavahel seotud poleks. · Oskus- ja siseteabega kauplemine - Siseteabega kauplemine erineb oskusteabega kauplemisest vaid vähesel määral. Ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teave võib olla eri iseloomuga, nt avaldamata eelnõud, kodanike kirjad, konfidentsiaalne või salastatud teave. · Parteide varjatud rahastamine - Erakondade rahaline toetamine eraisikute poolt, kes vastutasuks saavad kasulikke poliitilisi otsuseid (nt seaduste muutmine toetajate äritegevuse hõlbustamiseks). · Pöörduste efekt - Ametiisik, kes on teostanud kontrolli mõne eraettevõtte üle, asub pärast avaliku sektori töökohalt lahkumist sinna tööle. Näiteks olukord, kus
Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. Kantselei on RK analüüsiasutu- tagab sõltumatu ekspertiisi. Juriidiline nõustaja- kuidas koostada seaduseelnõud. Tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide, registrite jms. Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus.
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad. EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes...
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Kell 16.00 kuni 16.30 – tegime päevakokkuvõtted ja kontrollisime üle kõik sisestatud andmed Stari- keskkonnas. 11 KOKKUVÕTE Praktikale asusin .............. Vallavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialisti juurde. Praktika põhisisuks oli STAR-i keskkond ja seal menetletavate sotsiaaltoetuste määramine. Lisaks sellele sain täita erinevaid ülesandeid, mida juhendaja ette andis. Praktika ajal tuli kaitsta volikogu ees määruse eelnõud: „ Puuetega lapsele hooldaja määramine ja hooldajale hooldajatoetuse maksmine“ Kogu eelnõu ettevalmistamine, kirjutamine ja normtehnilistele nõuetele vastavusse seadmine ja volikogu ees kaitsmine oli praktika ülesanne. Praktika ajal tuli osa võtta sotsiaalosakondade juhatajate nõupidamisel, mis omakorda andis hea ülevaate arengukavade koostamisest ja hoolekandeasutustega suhtlemisest juhatajate tasemel. Mulle tundub, et töö sotsiaalosakonnas on hästi korraldatud
Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga Koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmeid. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstitutsiooni muutmist, võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungjärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on
valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga Koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmeid. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstitutsiooni muutmist, võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungjärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on
aktiivselt valitsus. Just valitsuse algatatud ongi enamik seaduseelnõusid, mida parlamendis arutatakse ja hääletatakse. Parlament võib aga teha eelnõusse muudatusi, parandusi ja täiendusi ning eelnõu ka hoopis tagasi lükata. Arutelu kulg sõltub suurel määral valitsusparteide ja opositsiooni jõudude vahekorrast. Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud. Riigipeal on samuti seadusloomes oma kindel roll: tema peab parlamendi heakskiidu leidnud seaduse või seadusemuudatuse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu. Kui riigipea leiab, et seadus ohustab ühiskonna stabiilsust või on vastuolus põhiseadusega, saadab ta seaduse parlamenti tagasi. Kui parlamendi ja riigipea erimeelsus jääb püsima, lahendab olukorra sõltumatu õigusinstants.
Vapsidega liitus teisi rahulolematuid kuni Eesti Vabadussõjalaste Liidust sai Eesti suurim poliitiline organisatsioon. Teravnesid vastuolud, rünnakud ja skandaalid erakondade vahel. Hakkasid levima kuuldused kavandatavast riigipöördest. 1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalasate uus põhiseaduse projekt, mille kohaselt pidi kogu võimutäius riigis koonduma presidendi kätte. Rahvas toetas eelnõud. Hääletustulemuste selgudes astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus tagasi ja uue põhiseaduse järgsete valimisteni astus ametisse sisuliselt ajutine valitsus K. Pätsi juhtimisel, kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes. Uue põhiseaduse kohaselt tuli luua rahva poolt valitava riigipea ametikoht, kellel oleks õigus tühistada riigikogus vastuvõetudseadusi ja saata riigikogu laiali. Vapside põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris
Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid andmeid? Nt on püstitatud hüpotees. Otsitakse teed, kuidas hüpoteesi tõestada või ümber lükata. Kogu riigiõiguse mõistete süsteem – kõik on käsitletav uute teadmiste saamise meetodina. Uued järeldused, printsiibid ja põhimõtted tulenevad ainult metodoloogilise toimimise tulemusena. POLIITILINE – õigus on poliitika teostamise üks peamisi vahendeid. Nt. seaduse eelnõud jne. õigust uuritakse, käsitletakse objektiivselt ühiskonna huvidest lähtudes. Riik on poliitiline organisatsioon ja ta kasutab õigust oma poliitilistes huvides. ORGANISATOORNE – praktilis-organisatoorne funktsioon. On tihe seos poliitilise funktsiooniga. Luuakse organisatsiooniline mehhanism nende muutuste realiseerimiseks. Peab arvestama sellega, et on sageli seotud mitmesuguste majanduslike eesmärkidega ja majanduslike vahendite
lahkarvamuse rahandusministrile. Kui omavahelistel läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, esitab rahandusminister vastulause valitsusele. Pärast erimeelsuste lahendamist koostab rahandusministeerium riigieelarve eelnõu, millesse valitsus võib teha muutusi. Hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust esitab valitsus eelarve eelnõu riigikogule, samal ajal eelnõu ka avalikustatakse. Riigikogus arutatakse eelnõud kolmel lugemisel, riigikogul on õigus teha muudatusi, algatajal tuleb lisada ka rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikudtuluallikad. Riigikogu võtab eelarve vastu seadusena, see jõustub eelarveaasta algusest. Lisaeelarve on ettenähtud kulude tegemiseks, millega eelarve koostamisel ei arvestatud või mille tegemisest ei jätkunud määratud tuludest. Lisaeelarve kaetakse lisatulude arvelt, sel juhul on tegemist positiivse lisaeelarvega
4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd. Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kes erineb ministrist, kuigi töö sama nagu ministeeriumi juhtimine Valitsuse ülesanded: I Õigusalase tegevuse vallas 1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek II Majandusvallas 1. koguda makse 2. korraldada riigi ettevõtete majandamist 3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3
SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes. Korra täitmise eest vastutavad kõik asutuse töötajad, kes puutuvad kokku dokumentide ringluse ja haldusega. Asjaajam...
inimesed muusika allatõmbamise eest maksta raatsiks. Tänu piraatlusele levib muusika kiiresti, artistid saavad endale rohkelt fänne, kes näiteks artisti kontserdeid külastades ostavad pileti ja sellega oma lemmikule maksavad. Erinevused ACTA ja SOPA vahel Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest. Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas
suurimaks hirmuks nn ajude äravool, samas avades tööjõuturu avaneb võimalus ka potentsiaalseks ajude sissevooluks. (Kalev jt, 2012, lk 372) Kõik need muudatused ning avaliku teenistuse areng läbi ametiasutuste igapäevase töö tõid kaasa vajaduse oluliselt muuta 1995. aastal vastu võetud ATS-i. Alates ATS jõustumisest 1996. aastal on esitatud Riigikogu menetlusse neli avaliku teenistuse seaduse tervikteksti – 2002. a eelnõu 964 SE24, 2009. aastal eelnõud 484 SE ja 538 SE ja 2012. aastal eelnõu 193 SE. Nii 2002. a kui ka 2009. a eelnõud jõudsid Riigikogus läbida vaid esimese lugemise. (Lang, 2013, lk 14) 7 Kuna selgelt oli vaja muudatusi Eesti avalikus teenistuses, üritati koostada ja vastu võtta uut avalikku teenistust reguleerivat seadust. Pikka aega töötati uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kallal
Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad Riigi infosüsteemide osakond- koordineerib riigi infosüsteemide arendamist ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamist informaatika valdkonnas ning töötab välja vastavad aktid ja eelnõud. Infoühiskonna teenuste arendamise osakond- ülesanneteks on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dh arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest. Dokumendihaldusnõukogu- kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad ja aitab kaasa nende rakendamisele, arutab läbi dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid. Nõukogu liikmed: Ministeeriumid >
ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö ADMINISTREEERIMINE KORRALDAB erakorraliste, täiendavate ja töönädala INSTUNGITE ETTEVALMISTAMIST ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammid, materjalid, arhiivid, registrid jms valimiskomisjonide teenindamine + rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 10. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus.
Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogus vastuvõetud seadusi ning saata riigikogu laiali. Eelnõud toetas enamik valijaid. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja uue Riigikogu valimised. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki
Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne. 1930. aastate algul valmistuti Eestis sisse seadma uut põhiseadust. 1932. aasta augustis ja 1933. aasta juunis kukkusid rahvahääletusel läbi Riigikogu koostatud põhiseaduse eelnõud. 1933. aasta oktoobris aga võitis rahvahääletusel võimsalt vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu (kus oli tugeva riigivanema, sisuliselt presidendi ametikoht). Senine, J. Tõnissoni juhitud valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuvalitsus K. Pätsiga eesotsas. Uues põhiseaduses ette nähtud riigivanema, samuti uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Üles seati 4 riigivanema kandidaati: 1) K. Päts 2) J. Laidoner 3) A. Rei 4) A
väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust
- Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon moodustati 1992. Aastal (kuni 1994. Aastani kandis nime eelarve- ja maksukomisjon). Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet, maksundust, kindlustust ja pangandust käsitlevaid eelnõusid ning tegeleb nende valdkondadega seonduvate probleemide ja küsimuste lahendamisega seadusandluse tasandil. Komisjonile suunatud eelnõudest moodustavad suurema osa seaduste muutmise ja täiendamise eelnõud, kuna rahandus- ja maksundussüsteem täiustub pidevalt. Koostööd tehakse Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Panga, Riigikontrolli, samuti kõigi teiste menetletavate eelnõudega seotud institutsioonide ja huvigruppidega. Komisjoni esimees: Jürgen Ligi Komisjoni aseesimees: Tarmo Mänd Komisjoni liikmed: Peep Aru Andres Herkel Helle Kalda Inara Luigas Eiki Nestor Keit Pentus Kadri Simson Toomas Trapido
tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti valitsuse eelnõude heakskiidu osakaal, mis jätab saadikud seadusandluse sisulise mõjutamise seisukohalt tagaplaanile. Tekib küsimus, kas parlamendisaadikud esitavad eelnõusid vaid enesereklaamiks või puudub neil tõesti võimekus ja tahe rinda pista valitsusega, et head eelnõud esitada? 1.3. Parlamendikomisjoni istungite avalikkus või suletus mõjutab saadikute tegutsemisvabadust ja eeliseid. Eestis on istungid suletud ning see annab eelise käsitleda olulist infot ilma, et fraktsioon komisjoni tööd kuidagi kontrolliks või selle otsuseid kallutaks. Kas teadmatuse eelisel on lisaks ülaltoodule veel ka teisi eeliseid? Leedus ja Poolas on istungid avalikud, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
