Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt Haldusorgan- seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk. Üldkorraldus- haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus.
Üldaktid e. Normatiiv aktid e. Õigustloovad aktid-sisaldavad üldkohustuslike õigusnorme nt. Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7
rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi ERAÕIGUS:Majandusõigus,Kaubandusõigus,Tsiviilõigus AVALIK ÕIGUS:Riigiõigus,Rahvusvaheline õigus,Konstitutsiooniõigus,Kirikuõigus,Haldusõigus ÕIGUSSÜSTEEM:õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.Eesti kuulub mandri-euroopa õigussüsteemi Indrek Teder-Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse ja edendamine
üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega
2) Liitfaktid: nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis
On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid.Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi. Õigusloome on seotud vaid objektiivse õiguser mõistega(ehk siis seotud ainult üldaktiga). Õigus objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks
õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt. ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigus: õigusevaldkond – eraõigus ja avalikõigus; õigusharu; Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu õiguseinst. ehk õigus allharud (nt. tehingud); õigusaktid võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri
kitsast ametiisikute ringi. SEADLUS seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. KÄSKKIRi sellega korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. Institutsioonid Nende õigustloovad Nende õigustrakendavad üldaktid üksikaktid Riigikogu Seadus (PS § 65 p 1) Otsus (PS § 65 p 1) Vabariigi President Seadlus (PS § 78 p 7) Otsus, käskkiri (VPTS § 13 lg 1) Vabariigi Valitsus Määrus Korraldus (PS § 87 p 6; VVS §§ 26 lg 1 ja § 30)
Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda
meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid. Üldaktid - *ABSTRAKTNE ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK kõigile kohustuslik. *ÕIGUST LOOV loob uut õigust. nt. Põhiseadus, liiklusseadus, relvaseadus jne. Üksikaktid - *KONKREETNE väga kindlalt piiritletud juhtumi suhtes *PERSONAALNE suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV rakendab olemas olevat õigust mingis kindlas olukorras nt. Sünnitunnistus.
Grammatiline: Kohus - otsus (kohtuotsus, kuritegu vs kuri tegu kohtumäärus) Süstemaatiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlaks tegemisel Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi. võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva Ajalooline ehk geneetiline – uuritakse seadused eesmärke selle riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, vastuvõtmise ajal. Teleoloogiline ehk eesmärgipärane – lähtub riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri
Vabariigi Presidendi seadlus Seadlus Määrus Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Ülesehitus paragrahvsüsteemis. · Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad. Haldusakt Üldkorraldus Haldusleping Teenistusalane korraldus Haldusorganisatsiooni sisesed aktid On suunatud konkreetsele normiadressaadile. Vaidlustatav vaide või kaebemenetluse korras.
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja organid määratakse pmlt kindlaks riigi konstitutsiooniga. Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid: Normatiivakt Seadus Määrus Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Individuaalsed juriidilised aktid ehk üksikaktid on samuti juriidilised aktid, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sasalda ta õigusnorme. Individuaalsed aktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmisel. Seadus Seadusandlik võim kuulub riigikogule. Seaduse vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusel ja seda teeb ka riigikogu. Formaalselt on seadus kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadus on ülimusliku iseloomuga õigusakt, mis
- seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused, otsused, käskkirjad), halduslepingud) on haldusõiguse seisukohast olulisem admin toimingud, mille tulemusena kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed,
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti kuivõrd õigus on sõltumatu või sõltuv teistest sotsiaalsetest nähtustest. See on ka küsimus õiguse ja õigluse allikatest, samuti õiguse eesmärgist ja rollist ühiskonnas. Antiikaja käsitlused õigusest Antiik-Kreekas käsitlesti loodust inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus kehtisid universaalsed looduse seadused
kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest
Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
- on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks • Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist • Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid • Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid • Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega
Haldusaktid haldusülesande täitmiseks avalik- õiguslikus suhtes üksikjuhtumil antud haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste loomisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsused. (ettekirjutus, luba, käskkiri) Kohtuaktid õigusmõistmise raames isikute vahelise vaidluse lahendamiseks ja süüdlase karistuse kindlaks määramiseks tehtavad otsused. Seadusandliku organi aktid Kõik Riigikogu poolt välja antud üld- ja üksikaktid. Täidesaatva organi aktid Kõik vabariigi Valitsuse, ministrite, riigisekretäri, valitsusasutuse, Presidendi, kohaliku omavalitsuse poolt välja antud üksik ja üldaktid. Õigustmõistva organi aktid kohtute poolt välja antud üksik ja üldaktid. Seadusandlik võim annab välja õigustloovate aktidena välja seadusi; rakendusaktidena otsuseid, eelarve seaduse, isikute ametisse nimetamine; õigustmõistva aktina võivad ministrilt saadikupuutumatuse ära võtta.
Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidiliste faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne. Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. - õigustoimingud nt halduse üksikaktid - õigusvastased teod ei vasta haldusõigusliku normi ettekirjutusele. Selline tegu toob kaasa vastutuse. IV teema HALDUSÕIGUSE ALLIKAD __________________________________________________ §1 Õigusallika mõiste Õiguse allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikaks. Õigusallikate kolm määratlust:
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest
Igaleliikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused – üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega
alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1. Diskretsiooni mõiste §2. Diskretsiooni teostamine TEEMA 7: MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTED. TEEMA 8: HALDUSMENETLUS §1. Mõiste ja liigid §2. Menetlusosalised haldusmenetlused. §3. Menetluse käik §4. Menetlusosaliste õigused
Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidiliste faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne. Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. - õigustoimingud nt halduse üksikaktid - õigusvastased teod ei vasta haldusõigusliku normi ettekirjutusele. Selline tegu toob kaasa vastutuse. 25 IV teema HALDUSÕIGUSE ALLIKAD __________________________________________________ §1 Õigusallika mõiste Õiguse allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikaks. Õigusallikate
Juriidilisd faktid on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne. Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. a. õigustoimingud – nt halduse üksikaktid b. õigusvastased teod – ei vasta haldusõigusliku normi ettekirjutusele. Selline tegu toob kaasa vastutuse. 5. Haldusõiguse allikad. 5.1 Haldusõiguse allika mõiste. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikad. Õiguse allikate kolm määratlust 1
Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku) Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis) Ringkirjad ehk tsirkulaarid Deklaratsioonid Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või üksikaktid. Seadused, otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. ÕIGUSAKTIDE SKEEM Riigikogu:
kindlatele nõuetele, vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes, Eesti riigi teatajas ja Riigi teataja lisas. Nad on põhiliseks õiguse allikaks. Õigusaktid võib liigitada: Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustllovate või õigustrakendavate aktidega: üldaktid õigustloovad aktid üksikaktid õigusrakendavad aktid Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris: seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused) täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks. jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused)
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse võtab vastu rahvahääletus. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja teiste kehtivate õigusaktidega. 19
- Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused.
osapooltele täitmiseks kohustuslikud. Osades riikides võrdsustatakse valitsuse poolt sõlmitud lepingud õigusjõult määrustega. 22. formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23. seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused)
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused 3 seadlused 4 Vabariigi Valitsuse määrused 5 Ministrite määrused ja riiklikud eeskirjad 6 Kohaliku omavalitsuse määrused-eeskirjad-otsused 7 Asutusesisesed eeskirjad-otsused 5
EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. 4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? 6 Triinu Hansalu TTÜ 2008 üksikaktid suunatud konk subjektidele
§ 1. Õigusakti mõiste ja liigid 45 P.1. Õigusakti mõiste 45 P.2. Õiguse allikad 45 2.1. Leping 46 2.2. Õigusteadlaste arvamused 46 2.3.Kanooniline õigus 46 P.3.Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid 46 3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
