Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations)
Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Valitsuse määrustes piiritletakse asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Kuuleme tihti põlastavat repliiki, et ühe või teise seaduse taga on mõne huvirühma mõju. Selle peale tasub küsida, millist ühiskonda me tahame. Kas sellist, kus huvid on, aga need liiguvad althõlma, või sellist, kus lobi ehk oma huvide eest seismine on demokraatliku protsessi üks osa? (EKEI 2015) 3
käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi ERAÕIGUS:Majandusõigus,Kaubandusõigus,Tsiviilõigus AVALIK ÕIGUS:Riigiõigus,Rahvusvaheline õigus,Konstitutsiooniõigus,Kirikuõigus,Haldusõigus ÕIGUSSÜSTEEM:õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.Eesti kuulub mandri-euroopa õigussüsteemi Indrek Teder-Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle
2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL kõikide õigusaktide üldnimetajana. Kõik liidu liikmesriikide siduvate ühiste õiguste ja kohustuste kogum.
üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st
inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, halduskohtusse. moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid. Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi
b) tekitab õigusi ja kohustusi vaid konkreetsele isikule; c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades. 5. Õiguse üldakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult parlament; c) parlament ja täitevvõim. 6. Õiguse üksikakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult täitevvõim; c) täitevvõim ja kohtuvõim. 7. Õigusaktid paiknevad üksteise suhtes: a) hierarhilises järjestuses; b) võrdsel tasapinnal (so kõik õigusaktid on võrdse õigusjõuga). 8. Põhiseadus on riigi konstitutsiooni sätestav seadus, mis a) peab igal riigil olema, muidu ei saaks riik eksisteerida; b) ei pruugi igal riigil olemas olla. 9. Eesti Vabariigis on vastu võetud: a) 3 põhiseadust; b) 4 põhiseadust; c) 8 põhiseadust. 10. Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille a) saab vastu võtta vaid parlament; b) sisuks saavad olla vaid õigusnormid; c) täitmine on kõikidele isikutele kohustuslik. 11. Materiaalne seadus on:
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad.
Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestamisaega kui hilisemat tähtpäeva. 3)Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele ja jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega)seda antakse teenistusalades ja muudes üksikküsimustes). 9.Mis on Riigi Teataja, millised on selle osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades? RT on Eesti Vabariigi ametlik väljaandja, kus avaldatakse seadus pärast selle väljakuulutamist. I osa "Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid" - seadused ja muud olulisemad seadus(õigus)- aktid. II osa "Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded" - välislepingud. III osa "Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid. IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid. 10
suhtlemispsühho- loogiat B.2.2 1) dokumendi- ja Dokumendi- ja Korrektsus 1) juhindub töös dokume Dokumendihald arhiivihaldust arhiivihaldus, Algatusvõime liigitamise põhimõtetest use reguleerivad Oskuslik kohuse- ja järgib dokumentide loete korraldamine õigusaktid arvutiprogrammid vastutustundlik- teeb vajadusel ettepaneku (seadused, e kasutamine kus 2) registreerib dokument määrused); vastavalt nõuetele 2) valdkonna 3) järgib dokumentidele standardid juurdepääsu piiranguid
· dokumendi eelnõu asjaajamisse võtmine teda dokumendihaldussüsteemi kandes (elektroonilise dokumendihalduse puhul). 9. Millised on dokumentide registreerimise põhinõuded? Mida tähendab ühekordne registreerimine? Kohustuslik on registreerida kõik ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Saabunud ja väljasaadetud dokumendid registreeritakse saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Asutuses koostatud õigusaktid ja allkirjastatud õigusaktid registreeritakse nende allakirjutamise päeval. Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita. 10. Nõuded dokumendiregistrile. (1) Dokumendiregistris registreeritakse: 1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval;
sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel
moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste
Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega. Käskkiri – on laialt kasutatav õigusakt. Põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab) teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit
PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )
põhinevat õigus.. Ühiskondlik tahe väljendub kahes vormis: 1. Tegemist on ühiskonna mõne organi otsusega ehk seadustega v kirjutatud õigusega. 2. Kui tahe on ühiskonnas aga paljukordse kordamise tõttu muutunud üldtunnustatud reegliks, siis tegu on tavaõigusega Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega. Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
ühendusega(õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse ELi õiguslike põhimõtete ja normidega), ehkki täies ulatuses muutus ta Eesti õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisel ELi liikmeks. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust: 1) ELi esmane õigus moodustub asutuslepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse 1) ühenduse asutamislepinguteks (näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951.aastast); 2) riikide liitumislepingud; 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. Aasta Maastrichti leping EL-I loomiseks) ja 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid,
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
i i l b b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Põhiseadus ehk konstitutsioon 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti põhiseadused 2.3
Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele. 1936
Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt
..............10 Kasutatud materjalid....................................................................................................11 Olulisemate märksõnade loeng....................................................................................12 2 Sissejuhatus Seminaritöö on koostatud kuueteistkümne töönädala jooksul valitud õigusaktide põhjal. Valituks osutusid järgmised õigusaktid (aktid on järjestatud lugemise järjekorras): 1. Hasartmänguseadus RT I 2008, 47, 261 2. Ravimiseadus RT I, 21.12.2018, 21 3. Tartu Ülikooli seadus RT I, 20.12.2016, 5 4. Rahvahääletuse seadus RT I, 17.11.2017, 15 5. Advokatuurisadus RT I, 20.12.2018, 4 6. Teenetemärkide seadus RT I, 12.07.2014, 137 7. Nimeseadus RT I, 22.12.2018, 15 8. Ehitusseadustik RT I, 12.12.2018, 29 9
Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda; 2)- Kehtivuse lõpp- õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks.Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.) Diplomaatilist immuniteeti omavate isikud ei allu asukohamaa kohtusüsteemile
Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34
Õigus ja teovõime. -õigusvõime tekib sünniga -teovõime tekib alates 18.a. Inimõigused Peale välispraktikat. Õigusaktid. Õigusaktid · Normatiivsed · mittenormatiivsed Õigusaktid kujutavad endast riigiõigusloomingu tulemust. Need on aktid, milles riik väljendab oma tahet riigiorganite kaudu. Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused 2) President Seadused ja otsused. 3) Vabariigi valitsus- määrused ja korraldused 4) Valitsuse liige ehk minister.- määrused ja käskkirjad 5) Riigisekretar ja ministeeriumi kantsler- käskkirjad
2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4
Selleks, et õigustloov akt tõesti toimiks, peavad selles sisalduvad õiguslikud ettekirjutused olema täidetavad ja ettekirjutusi peaks olema võimalik kontrollida. Samuti peaks sätestatavaid õigusi olema võimalik reaalselt kasutada. Kõige selle saavutamiseks tuleb teha tohutu eeltöö info kogumise ja saadu analüüsimise 2 näol. Oluline on teada, millised õigusaktid on seda valdkonda seni reguleerinud, kas ja kuidas kõik on õiguslikult toiminud, kas nende õigusaktide kehtivuse ja rakendamise ajal on ilmnenud ka mingeid vastuolusid. Selguse ja üheselt mõistetavuse saavutamine eeldab eeskätt oskust kasutada eesti keelt ja tema võimalusi. Kuid mitte ainult! Õiguslike ettekirjutuste sõnastamine eeldab ka seaduskeele tundmist, selle keele iseloomulike joonte ja seaduskeele nõuete tundmist.
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi.
tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: · avaliku teenistuse arendamine;
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud
normatiivset sisu. Presidendil on ka õigus anda armu. Vastavalt põhiseadusele, kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim, st valitsus on niisugune riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist täites parlamendi poolt väljaantud summiseid. Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud
kuulub avaliku õiguse alla 36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?on õigusnormi väljendamise viis,mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile yldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava,õigusteadus(juristide arvamus),kohtu-ja halduspretsedent,leping,õigustloov akt,rahvusvahelise õiguse yldtunnustatud põhimõtted ja normid,euroopa liidu õigusaktid. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad Ølepingud Økohtulahendid ehk pretsedendid Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Kokkuvõtlikult saab olulised nõuded õigusaktile sõnastada alljärgmiselt. Õigusakt peab olema selge, sõnastatud lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, raskusteta kogumis kättesaadav ja mõistetav arvestades eelkõige isikuid, kes on antud õigusakti peamiseks sihtgrupiks nii adressaatide kui rakendajatena. Õigusnormide realiseerimisel saavutatakse õigusaktile seatud eesmärgid. Tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid selged Õigusainete õpetamine ning nõustamine toob selgelt välja olulise puudusena, et nn tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid siiski piisavalt selged. Õigusnormid, millest tuleb juhinduda, on laiali kümnetes erinevates õigusaktides. Õigusnormi sisu ja eesmärk ei ole täiendava tõlgendamiseta mõistetav. Omajagu segadust tekitab asjaolu, et
suhteid ning korraldada kooselu 3) aidata säilitada korda, stabiliseerides nii ühiskonda 4) Olla riigi tegutsemise aluseks. Loodusseadus eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud.
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
finantsõigus. 3. Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus; 2) Põhiseaduslikud seadused; 3) Seadused; 4) Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 4. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab
1. Ettevõtte õigusaktid dokumendihalduse kohta * asjaajamiskord ja *dokumentide loetelu 2. Mida saad teada asjaajamiskorrast? Saab teada kõik toimingud ja tegevused dokumentidega 3. Milleks on vajalik dokumentide loetelu ? Dokumentide süstematiseerimiseks, sarjatähis(dokumentide indekseerimiseks) 4. Milleks on vajalik arhivaalide loetelu? On vaja tekkinud toimikute hulga kindlaks määramiseks, dokumentide üles leidmiseks 5. Põhjenda meneteletavate dokumentide registreerimiEtse vajalikkust Et tagada dokumentide audentsus 6. Kus saab vastus oma viida? Sisse tulnud kirja registreerimistempli jäljendilt 7. Kuidas vormistad operatiivselt lahendatud dokumentide täitmise tulemuse? Dokumendiregistrisse, dokumendile(ainult paberkandjal) 8. Töötaja 6 sammu dokumendi- ja arhiivihalduse järjepidevuse tagamiseks · mall(usaldusväärsus) · registreerimine( registreeritakse kõik meneteletavad dokumendid) · Liig...
nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid
saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ja vanaõlide)
mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse. 2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve. ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus) Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4
samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid vähendada sel määral, kui need jätavad ettevõtja ilma ühest müügiedendamise meetodist. Sellegipoolest jääb alles küsimus, kas niisugune võimalus on piisav selleks, et kvalifitseerida asjassepuutuvad õigusaktid meetmeteks, millel on koguselise impordipiiranguga samaväärne toime (sama süsteem mis oli pühapäevase kauplemise kohta).
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
