Mitmete riiklike otsustamistasandite vahel 36 õiguskindluse põhimõte mh kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi?

Vastus leiad õppematerjalist: RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Riigiõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitu PS on Eestil olnud?
Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
Mitu korda ja mis asjus on 1992 a PS muudetud?
Kes saab Eestis algatada rahvahääletuse?
Milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna?
Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus?
Mitmete riiklike otsustamistasandite vahel 36 õiguskindluse põhimõte mh kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi?
Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja?
Mis on kautsjon?
Miks kautsjonit vaja on?
Kuidas võimule saadakse?
Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel?
Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?
Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi?
Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus kumba kohaldatakse?
Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
Mis on erikohus?
Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS - le?
Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud ?
Millise otsuse saab Riigikohus langetada?
Kuidas hinnatakse normi asjassepuutuvust?

I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL

PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel.

Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus
I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem , kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku.
1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht , RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister .
II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu ), riigipeaks sai president (riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus)

Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15)
Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele.

mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.

PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
§ 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166)

PS aluspõhimõtted : näitlik loetelu
Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3)

aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16)
Sanktsioon .

rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel)

de iure , de facto
De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt
De facto – faktiliselt , tegelikult, tõsiasjadele vastavalt

õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid
Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus

kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus?
Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte ).

PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS)
Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „ Bill of rights “, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks.
Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised.

Kas USA president valitakse otse?
Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu.

Kas K.Päts valiti otse?
Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek.

Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses
See on EL üks keskseid printsiipe , mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele . Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama , kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama.

PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus .

PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane?
14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega.

EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd)
II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS

Rahvahääletuse tüübid
Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid).

rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe
Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond.
Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.

kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv.

Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid
Tavaliselt on rahvaalgatuseks vaja teatud arve kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (RK), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.

kes saab Eestis algatada rahvahääletuse?
Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Rahvahääletuse algatamise õigus PS muutmiseks on: vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, Vabariigi Presidendil. (VT ka §105 lg 1)

riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed RK-le)
Põhiseaduse järgi, kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust , siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda.

milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna?
Eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukoha kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi (§106).

kas euro kasutuselevõtu oleks saanud panna rahvahääletusele?
Jah.

kas ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse oleks saanud panna rahvahääletusele?
Ei, rahvahääletusele ei saa panna välislepingute ratifitseerimise küsimusi.

kas rahvahääletuse võib määrata ajale peale järgmisi RK valimisi?
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse võib määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Muu seaduseelnõu rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. (Rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale).

Kas RK juhatusel on õigus tagastada ilmselgelt põhiseadusvastane rahvahääletuse korraldamise seaduse eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata?
Ei.

õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel
Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta

kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse.
Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse.
Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
III INIMVÄÄRIKUS , SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK

Inimväärikuse mõiste
Vt. § 18 – selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus.
Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel.

Näiteid kehalise puutumatuse, inimväärsete elutingimuste, inimeste õigusliku võrdsuse, inimese vaba enese üle otsustamise õiguse ja privaatsfääri kaitse piiridest ja rakendumisest praktikas

Õigusriigi tunnused
Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse.

Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus
Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4; Isikuline võimude lahusus täh et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms) Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel ( riiklikul ) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel.

õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus : kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi?
Tuleneb PS § 10. Igaühel peab olema garantii , et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.)

halduse seaduslikkus e legaalsus
Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus , halduse individuaalakt ) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause.

kohtute sõltumatus
Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause)

Sotsiaalriigi põhimõte
Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine.
IV VALIMISED

Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe
Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse. Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2
Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi.

Valimiskünnise mõte
Valimiskünnise kehtestamine aitab vältida parlamendi killustumist pisifraktsioonideks (ja radikaalsete erakondade jõudmist parlamenti).

Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted:

Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja?
Erakond

Mis on kautsjon ? Miks kautsjonit vaja on?
Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär) Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist.

Valimiskünnis
Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad , kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest.

Isikumandaat
Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli ( lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis).

Ringkonnamandaat
Kõik hääled , mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.

Kompensatsioonimandaat
Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust.

Eelhääletamine
Elektrooniline hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva alates kella 9.00. Elektrooniline hääletamine toimub kuni neljanda päevani enne valimispäeva (kolmapäev) kella 18.00-ni.
Kümnendast päevast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva avatakse igas maakonnakeskuses vähemalt üks valimisjaoskond, kus kõik valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohta.
Kõik valimisjaoskonnad avatakse eelhääletamiseks kuuendal päeval enne valimispäeva (esmaspäeval). Hääletamine toimub kolme päeva jooksul kell 12.00 kuni 20.00.

Kas ja mis tingimustel on lubatud kirja teel hääletamine
Valimiste ajal välismaal viibivatel Eesti kodanikel on õigus hääletada kirja teel. Kui hääletaja soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui hääletaja asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab hääletaja taotluse lähimale Eesti välisesindusele.

Kas toimub häälte ülekandmine?
Eestis seda ei rakendata.

Kuidas mõjutab valija hääl Riigikogu kohtade jaotust erakondade vahel ja erakonna nimekirja sees
Nimekirjade sees reastuvad kandidaadid ümber vastavalt enda poolt kogutud häältele. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus.

Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe
a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist.
b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks.

Valimiskulud
Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri).

Valimiskaebused
Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest).

Valimiste vaatlemise mõte

Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta
Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus.

Ausate valimiste üldpõhimõtted
Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed , hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (§ 60 lg 1)
Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes.
Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest.
Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.
Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.

Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel
Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21 a Eesti kodanik.
KOV volikogu: mõlemad 18a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas.
EP: hääletamine 18, kandideerimine 21 EL kodanik.

Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu
valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel, Vabariigi Presidendi valimistel
Riigikogu valimiste süsteem: Toimuvad iga 4 aasta järel (viimati märts 2011). Korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb eelmiste valimiste aastale.
KOV volikogu valimiste süsteem: Toimuvad iga 4 aasta järel. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv, vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes KOV elanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga.

Kas kinnipidamiskohas toimub hääletamine? Kes saavad hääletada?
Jah, hääleõigus on nendel vahistatutel, kes ei ole kohtu poolt süüdi mõistetud, vaid kes viibivad seal kohtumenetluse ajal või muul õiguslikul alusel.

Valimiskulude deklareerimise kohustus ja eesmärk
Erakond, valimisliit ja üksikkandidaat esitavad aruande valimiskampaania kulude ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Eesmärgiks vältida vältida nö erakondade ära ostmist, arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid , tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised.
V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD

erakondade ausa konkurentsi tagatised
Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue.

erakondade rahastamise kontroll Eestis ( aruanded , organid)
Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruanded ning avalikustab need oma veebilehel.

erakonna karistamine ja keelustamine
PSJKS § 32. Taotlus lõpetada erakonna tegevus

Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevus.
Taotlus lõpetada erakonna tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid .

Erakonnaseadus § 4. Erakonna tegevuse piirangud

Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega.

Relvi valdavad , samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena.

Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse, välja arvatud seadusega lubatud erijuhul.

Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine.

demokraatia põhimõte põhiseadusõiguses (demokraatlik legitimatsioon e kuidas võimule saadakse?) ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest (kuidas võimu teostatakse)
Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus
VI RIIGIKOGU

Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu
Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest.
Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord , kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle.

Presidendi valimise korra seos tema volitustega
Valimine toimub salajasel hääletusel, igal RK liikmel on 1 hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab RK kahekolmandikuline enamus. PS § 79.

Riigikogu funktsioonid
§ 65

valitsuse kontrolli vormid
Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees. Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on kohustatud vastama. Arupärimisele vastamine võib lõppeda üleminekuvormeli vastuvõtmisega, mis võib olla lihtne (kuulati ära ja võeti teadmiseks) või motiveeritud, mis sisaldab umbusalduse avaldamist.

arupärimise ja kirjaliku küsimuse vahe
Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised.
Riigikogu liikme kirjalik küsimus on arupärimisega sarnane parlamentaarse kontrolli vahend. Erinevus arupärimisest seisneb selles, et kirjalik küsimus esitatakse üksikküsimuse kohta teabe saamiseks ning see peab võimaldama lühikest vastust.Kirjaliku küsimuse sisulist arutelu Riigikogu istungil ei toimu. Vastus tehakse kõigile Riigikogu liikmetele teatavaks.

Umbusaldus
§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.

valitsuse suunamine ja kontroll EL asjades
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11123

Kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel
Rein Taagepera: on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni.

Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ( RKKTS ) reguleerimisala erinevus
Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne.

vaba mandaat, immuniteet, indemniteet , inkompatibiliteet
Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus:
a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62
b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76.
c) Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse

ametite ühitamatuse põhimõtte eesmärk
Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist.

RK liikmete riigi äriühingute nõukogudes osalemise plussid ja miinused
Pluss: Riik on hoidnud teatud ettevõtteid enda omanduses strateegilistes huvides ja seetõttu on mõistlik, et ka nende äriühingute otsuste tegemises räägivad kaasa poliitikud , kes paremini teavad riigi strateegilisi eesmärke.
Miinus: Riigikogu liikme kuulumine äriühingusse ja tema nimetamine sinna täitevvõimu esindava ministri poolt on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.

Kas üheaegselt tohib olla Riigikogu ja KOV volikogu liige?
Ei tohi. § 63.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Riigikogu kui põhitöökoht: plussid ja miinused
Plussid:

Vabamandaat §62
Indemniteet §62,76
Immuniteet §76,139
Õigusaru pärimine §74
Kõrge palk

Miinused:

Ei tohi olla üheski muus riigiametis §63
Suur meedia tähelepanu

RK liikme volituste peatamise alused
Vt § 64

RK liikme palga muutmine
§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

RK organid
Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan . Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma.(Seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui kohus).Riigikogu on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ.

Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu
Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks.
Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri)
Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (eri)

Alatise komisjoni ja täiskogu istungi erisused sh kinnisus/ avalikkus
Täiskogu istungil osalevad kõik riigikogu liikmed, see on avalik. Alatise komisjoni istungil konkreetse komisjoni liikmed, see on kinnine .

Fraktsioonide moodustamise kord
Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid.
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.

Fraktsiooni vahetamise piirangu põhiseaduspärasus
vt

EL asjade menetlemise põhiskeem
https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011020

Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel? (RKKTS & ELTL = Euroopa Liidu toimimise leping)
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatükis (paragrahv 152 lõige 1-5)

mida tähendab PS-s:
a RK koosseisu häälteenamus
Poolt hääletab üle poole RK koosseisust.
b RK koosseisu 2/3 häälteenamus
Poolt hääletab väh 2/3 RK koosseisust
c RK 4/5 häälteenamus
Poolt hääletab väh 4 korda rohkem kui vastu.

RK töövormid: (täiskogu istung, komisjoni istung, fraktsiooni koosolek, …)
Riigikogu ei ole koos ega pea istungeid aastaringselt, vaid teatavatel perioodidel , mida nimetatakse istungjärkudeks. Eristatakse korralisi ja erakorralisi istungjärke (PS §-d 67 ja 68)
Vt lisa
VII SEADUSANDLUS

Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel (poolthäälte enamus, kvalifitseeritud häälteenamus, PS § 122 lg 2)
Vt PS

Seaduseelnõu (SE) menetlemise üldskeem
Vt üle

õigus juhtivkomisjoni määramise tähtsus, seaduseelnõu lugemist arv, III lugemise eesmärk, muudatusettepanekute esitamise õigus, seletuskirja ja stenogrammi
Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi.
Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele.
Riigikogu liikmete poolthäälteenamus . Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.
Teisel lugemisel, pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.
Stenogrammi järgi kantakse nimetatud isikute öeldu protokolli. Stenogrammi tegemine märgitakse protokolli ja stenogramm lisatakse toimikule.
Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.

Aasta riigieelarve menetlemise erisused
Riigieelarve eelnõu saab algatada ainult valitsus. Muudatusettepanekute algataja peab esitama rahalised arvestused (PS § 116). Riigieelarvet võib jõustada tagasiulatuvalt (PS § 118). Eelarve küsimusi ei saa panna rahvahääletusele (PS § 106). Eelarve küsimused hõlmavad nii eelarve vastuvõtmise korda reguleerivaid seadusi (RES, VLES) kui ka riigieelarvet ennast. Riigieelarvet ei saa kehtestada, muuta ega tühistada presidendi seadlusega (PS § 110).

Aasta riigieelarve seaduse olemus: kas tuleb käsitleda õigustloova aktina, ehkki sisaldab üksikregulatsioone?
Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et seadust, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitletakse õigustloova aktina, kaasa arvatud riigieelarve seadust.

Otsuse-eelnõu (OE) menetlemise üldskeem
Vt lisa

Otsuse-eelnõude erimenetlused (mõned näited, erimenetluse eesmärk)
Vt lisa

Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?
Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks.

Kellel on õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid?
RK liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel.

Seaduse ja seadluse vahe
Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt .
Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile.
Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades . (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord .)

Eelnõu seletuskiri ja täiendav seletuskiri
Seletuskiri - Iga seaduseelnõuga kaasnev eelnõu vajadust seletav kiri.
Täiendav seletuskiri on lisa eelnõule, et täpsustada või seletada mõnda konkreetset punkti või aspekti eelnõu juures

Riigieelarve menetluse põhimõtted
Kõikehaaravuse põhimõte - riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid .
Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves.
Universaalsuse põhimõte - Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.
Aastase kehtivuse põhimõte - Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta.
Eelnevuse põhimõte - Riigieelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust.
Tõepärasuse põhimõte - Riigieelarves planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele.
Avalikkuse põhimõte - Kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik.

Obstruktsionismi olemus ja piirangud
Obstruktsioon ehk tahtlik töötakistus kui vähemuse vahend oma eesmärkide eest võitlemiseks ja oma seisukohtadele tähelepanu juhtimiseks . Obstruktsiooni saab teha mitmel moel – pidades lõputuid kõnesid, esitades absurdseid eelnõusid ja parandusi, sundides parlamendile peale mõttetuid vaidlusi, võttes lõpmatuseni vaheaegu jne. Selline tegevus muudab valitseval enamusel oma tahte teostamise ebamugavamaks, parlamendi enamus peab arvestama, et kui valitsuse tahe erineb opositsiooni ja ühtlasi ka rahva enamuse tahtest, siis on selle läbisurumine raskendatud.
Obstruktsioonivõimalus muudab ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmise raskeks ja tagab selle, et neid tehakse vaid siis, kui on tõesti hädasti tarvis. Kuigi demokraatlik riik ei saa parlamendi töökorralduses obstruktsioonivõimalust täielikult välistada, kehtib parlamendierakondade vahel tavaliselt kirjutamata reegel, et obstruktsiooni rakendatakse üksnes erakorralistel juhtudel ja ajutiselt .

Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi? (RKKTS peamine, lisaks ESML ratifitseerimise seadus)
Hea õigusloome ja normitehnika.

Kas § 104 lg 2 loetelu määrab kohustuslikud nn konstitutsiooniliste seaduste pealkirjad?
Jah

Kas nn konstitutsioonilises seaduses tohib viidata lihthäälteenamust nõudvale seadusele?
Võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese.

Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist
!!!!!!!!!!!!!!!!

Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
Seaduste avaldamist reguleerib Riigi Teataja seadus.

Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord
§108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .

Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine )
Jõustumisnorm – Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub.
Üldkord – RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord.
Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma

kas seaduse tohib jõustada tagasiulatuvalt?
Tohib, kuid tavaliselt seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Seadus jõustub ikkagi tulevikus. Samas erandina on võimalik ka seaduse tagantjärele jõustamine, kuid see ei tohi kaasa tuua isikule ebasoodsat mõju.

vacatio legis
Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele.
VIII PRESIDENT

Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis
(§ 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine ; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek .

Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina
Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord , mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister , justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

RK erakorraliste valimiste väljakuulutamise võimalused
Ta peab välja kuulutama erakorralised valimised kolmel juhul, kusjuures pole tal vaba otsustusõigust:
* kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata (§ 89 lg 6);
* kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust (§ 105 lg 4);
* kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust (§ 119).
+ valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral.

Armuandmisõigus
Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu , sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase.

Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega , võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne)
Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi.
Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv .
Kõrgemate riigiteenijate nimetamine: President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega

VP veto Eestis: kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel
Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved . Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal - kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.

presidendi volituste lõppemise alused
§ 82.

Impeachment
Vabariigi Presidendi saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
IX VALITSUS

VP osalus valitsuse moodustamisel (peaministri kandidaat, ministrite nimetamine/vabastamine
Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus , st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid.

Peaminister, ministrid , regionaalminister, nn portfellita minister – erisused
Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit.
Vt üle

Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani ülesanded
Vabariigi Valitsusel, kui kollegiaalsel esindusorgani ülesandeks on teostada täidesaatvat riigivõimu ehk võtta vastu otsuseid riigielu põhiküsimustes ning tal on keskne koht poliitiliste otsustuste ja seisukohtade kujundamisel.

Täidesaatva võimu ülesehitus (skeemina)

Täidesaatva võimu teostamise korraldus üle Eesti (üldpädevusega regionaalhalduse asutus, ametite/inspektsioonide kohalikud asutused)
Kogu täidesaatev võim on jagatud ministeeriumite vahel. Igale ministeeriumile allub vastava valdkonna ametid ja inspektsioonid. Üldpädevusega regionaalne asutus on maavalitsus , mis kontrollib kohalike omavalitsuste tegevust. Igal ametil ja inspektsioonil on kohalikud asutused, mille kaudu nad oma volituste piires tegevust läbi viivad

ministeriaalse ja mitte-ministeriaalse funktsiooni erisus: miks on vaja poliitikakujundamine ja poliitiline juhtimine lahutada seaduste täitmisest?
Ministeriaalse funktsiooni eesmärk on valdkonna analüüs, seaduseelnõude väljatöötamine ja seaduste rakendamise korraldamine, mitte-ministeriaalne funktsioon on omakorda nende seaduste reaalne rakendamine ja täitmine. Need on lahutatud selletõttu, et vältida suuremat huvide konflikti, kus samad inimesed teevad endale täitmiseks seadusi.

policy ja politics erisus
Policy - kindla valdkonna jaoks välja mõeldud poliitilised juhised tegevuseks.
Politics - laiem poliitilise tahte avaldus.

Abiminister
Abiminister pole minister põhiseaduse mõttes, ta pole valitsuse liige, vaid on poliitilise usalduse alusel töötav ministeeriumi ametnik.

Kantsler
Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
X KOHUS

Kohtuastmed ja –harud Eestis

Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe
APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine

Erakorralise kohtu keeld
Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus).

Mis on erikohus?
Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja.

Kohtu ja kohtumaja vahe
Kohus on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ.
Kohtud jagunevad kohtumajadeks.

Õigusemõistmise funktsioon ja kohtus täidetavad täidesaatva võimu funktsioonid
1) Avaliku võimu kontroll
2) Põhiseaduslikkuse järelvalve

Kohtuniku kutsesobivus ja katseaeg
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused . Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või korduvate distsiplinaarrikkumiste eest.

Kohtu sõltumatus

Institutsiooniline

Personaalne

Kohtuniku sõltumatuse tagatised
Kohtute seaduse kohaselt ei tohi kohtunik väljaspool õigusemõistmist töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja , juhtimisõiguslik osanik , juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur , pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv?

Kas kohtunikuabi on kohtunik on kohtunik PS mõttes?
Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse.

Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes?
Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus , kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikul, aga PS järgi pole ta kohtunik.

Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes?
Ei

Kohtueelse menetluse mõte
Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused.

Kohtu kohustus lähtuda PS-st ja seadustest
"Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. " - PS § 152
„Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” - PS§146

Kohtunikud distsiplinaar- ja kriminaalvastutus
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus ; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine.
Ametisoleku ajal saab kohtunikku kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Kohtulahendid

Otsus
on kohtulahend , millega halduskohus lahendab kaebuse sisuliselt.

Määrus
Tunnustamisvahend

Kohtuniku eriarvamus
Kollegiaalsel otsustamisel vähemusse jäänud ühe või mitme kohtuniku arvamus, mis erineb enamuse arvamusest (s.t kohtulahendist), kujutab endast vähemusarvamust. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest.
Eriarvamus kitsamas tähenduses on arvamus, kus vähemusse jäänud kohtunik ei nõustu ei enamuse otsuse põhjenduste (motiividega) ega lõppjäreldustega (resolutiivosaga).
XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE

PS järelevalve seos õigusriiklusega
PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana
Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule.

Kirjaliku ja suulise menetluse vahe ja lubatavus
Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad).

Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe
Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur , mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega.

Õiguskantsler PS järelevalve
Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse:

tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
tunnistada väljakuulutatud , kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;
tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks;
tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks;

tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.

President PS järelevalves
Vabariigi President võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastuvõetud, kuid tema poolt väljakuulutamata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui Riigikogu on selle pärast uueks arutamiseks ja otsustamiseks saatmist muutmata kujul uuesti vastu võtnud.

Kohus PS järelevalves
Riigikogu võib esitada taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse.

Eel- ja järelkontrolli vahe
Eelkontrolli teostamiseks võimaldab põhiseaduse § 141 lõige 2 õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungil võimaldab õiguskantsleril tähelepanu juhtida kõige ilmsematele eelnõude puudustele ja hankida oma tööks vajalikku informatsiooni.
Õiguskantsleri järelkontrolli võib jagada kaheks – ettepaneku tegemine õigusakti andnud organile viia vabatahtlikult õigusakt põhiseadusega vastavusse ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Riigikohtus.
või
Eelkontrolli puhul on võimalus taotleda jõustumata või väljakuulutamata seaduse või õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, järelkontrolli puhul juba jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.
148. Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.
Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
149. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le?

Normikontroll
- Abstraktne (eel- ja järelkontroll)
- Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva normi kontroll)
Individuaalkaebused
Organitülid
Valimiskaebused
Muu (sh arvamus RK taotlusel)

150. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
151. Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud ?
Indviduaalkaebus on põhiõiguste kandja poolt põhiõiguse rikkumise võimaluse korral põhiseaduslikkuse järelvalve kohtule esitatav kaebus seaduse või määruse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Riigikohus ei saa jätta suurt individuaalkaebust õigustloova akti peale menetlemata juhul, kui taotluse esitajal puudub muu tõhus viis talle §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse tagamiseks.( vt PS § 15 komm 3 ja §149 komm 32)
152. Millise otsuse saab Riigikohus langetada?
Riigikohtu pädevus:

abstraktne jõustumiseelne normikontroll
abstraktne jõustumisjärgne normikontroll
konkreetne normikontroll
kõrgete riigiametnike kestva ülesannete täitmise võimetse otsustamine
nõusolek RKE-le VP ülesannetes RK erakorraliste valimise väljakuulutamiseks
välislepingu põhiseaduselevastavuse kontroll
õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduselevastavuse kontroll
KOV põhiseaduslike tagatiste kaitseks eel-ja järelkontroll
erakonna tegevuse lõpetamine
RKL volituste lõpetamine
valimiskaebused
seisukoha andmine RK-le PS koostoimes EL õigusega tõlgendamise kohta (vt RKKTS § 118 prim)
kaebus isiku õigusi rikkuva RK otsuse peale
kaebus RK juhatuse otsuse peale
kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale

ÕIGUSTLOOVA AKTI V VÄLISLEPINGU PS-PÄRASUSE ASJA LAHENDAMISEL VÕIB RIIGIKOHUS:

tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevajs
tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks
tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks
tühistada Riigikogu ptsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta
tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega
anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes EL õigusega
jätta taotluse rahuldamata

153. Kas on võimalik vaidlustada õigusteooria andmata jätmist?
Õigustloova akti v välislepingu PS-pärasuse asja lahendamisel võib Riigikohus tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega.
154. Kas Riigikohus on seotud kontrollitaotuse põhistusega?
155. Kuidas hinnatakse normi asjassepuutuvust?
156. Otsuse kuulutamine ja jõustumine.

Otsused kuulutatakse avalikult
Otsus jõustub kuulutamisest
Erandina õigus lükata kehtivat seadust kehtetuks tunnistava otsuse jõustumine kuni 6 kuud edasi

157. Lahendite mõju.
Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamkise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata
Teema XII - ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL
158. Õiguskantsleri põhifunktsioonid
a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi
b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel
c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel
159. Riigikontrolli põhifunktsioonid
Finantsaudit
Kas ressursse kasutatakse efektiivselt?
Võrreldakse, kas saadu ja kulutatu klapib - vanasti tehti trahve ja ettekirjutusi, tänapäeval mitte eriti. Tehakse pigem soovitusi , mida enamasti järgitakse, sest ametnikud tahavad teha oma tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju.
Tulemusaudit
Tulemusaudit on subjektiivne - arutatakse, kas tehtu on andnud tulemuse. Tulemusi analüüsitakse, saadu avalikustatakse ja antakse edasi Riigikogule.
Teema XIII - KOHALIK OMAVALITSUS
160. KOV üksused
KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik-õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud.
161. Kas maavalitsus on KOV üksus? Jah.
162. Omavalitsuse mõiste(d)
Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega.
163. KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid
Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis , mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid .
Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel.
KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist :

õigussubjektsuse garantiist,
(õiguse) institutsiooni garantiist ja
subjektiivse õigusliku seisundi garantiist.

164. Vertikaalne võimude lahusus, KOV autonoomia ja subsidiaarsusprintsiip
Vertikaalne võimude lahusus - Selle all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud.
KOV autonoomia - KOV-d otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat.
Subsidiaarsusprintsiip - Ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete iseloomu, ulatust ning täitmise tõhususe nõuet arvestades kõige sobivam .
165. Riigi ja KOV ülesannete eristamise probleem
Omavalitsuslike ülesannete selge piiritlemine riiklikest ülesannetest on keerukas probleem. Mitmetähenduslikkus on omane juba avalikule ülesandele kui õiguslikule kategooriale (ülesanne-valdkond, osaülesanded). PS näeb teatud ülesannete osas täitjana nii riiki kui ka KOVü, st teatud avalik ülesanne kuulub üheaegselt nii riigi kui ka KOV huvi- sfääri.
Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemiseks tuleb rakendada erinevaid kriteeriume, sest neist vaid üheainsa aluseksvõtmine võib viia ebamõistliku tulemuseni. Siis tuleb tuvastada, millise avaliku võimu tasandi institutsiooni pädevus on vastava küsimusega enam seotud e asjaomasem.
Üheks võimalikuks kriteeriumiks avaliku ülesande olemusliku kuuluvuse määratlemisel on õigusliku reguleerimise põhjalikkus: kui KOV-l ei jää ülesande täitmise viisi ja laadi osas mingit otsustusõigust, võib selline piirang tähendada seda, et konkreetne seadusest KOV-le tulenev ülesanne ei ole omavalitsuslik , vaid hoopiski riiklik.
Olukorras, kus seadusandja on jätnud omavalitsuslikud ja riiklikud ülesanded õiguskorras täpselt piiritlemata, on seda kaasusepõhiselt tulnud teha kohtuvõimul.
166. KOV finantseerimine ja kohalikud maksud

Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Vallal ja linnal on iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
Kohalike maksude kehtestamise õigus kuulub KOV finantsgarantii struktuuri. Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa
kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata.
Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ning parkimistasu.

167. Haldusterritoriaalse reformi probleem
Paljud Eesti kohalikud omavalitsused on rahvaarvult väikesed, madala tulubaasiga ja territoriaalselt ebaotstarbeka kujuga. Seetõttu on nende haldussuutlikkus väike ning sellest tulenevalt kannatab elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ning piirkonna arenguvõime.
Haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse teoreetiliste ja kogemustel põhinevate tõendite puudumine tähendab, et ainult haldusterritoriaalse reformi abil ei ole võimalik oluliselt parandada Eesti kohalike omavalitsuste avalike teenuste pakkumise võimekust ja majanduslikku ja demokraatlikku arengut.
Riigile parima haldusterritoriaalse jaotuse leidmine ei ole probleem, mida omavalitsusüksusi liites ühe hoobiga lihtsalt lahendada saaks.
30

.DOC Laadi alla originaalfail 30 lk · .doc · 202 allalaadimist

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #1

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #2

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #3

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #4

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #5

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #6

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #7

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #8

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #9

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #10

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #11

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #12

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #13

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #14

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #15

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #16

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #17

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #18

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #19

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #20

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #21

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #22

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #23

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #24

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #25

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #26

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #27

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #28

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #29

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #30

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

202 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmaann Õppematerjali autor

riigiõigus eksam arvestus õigus õigusteadus tartu ülikool põhiseadus rahvahääletus kohtunik president riigikohtu komisjon vastuolus seaduseelnõu seaduslikkus volikogu järelevalve

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Riigiõigus

(kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses :

Riigiõigus

doc

Riigiõigus

(kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.  riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses :

Riigiõigus

doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.  riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?

Riigiõigus

doc

Riigiõiguse eksami konspekt

RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad

Õigusõpetus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

Õiguse alused

docx

RÕ II konspekt

 allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3)  organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM  Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade  Erikomisjonid: - julgeolukuasutuste järelevalve, korruptsioonivastane, riigieelarve kontroll, Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks, Riigikogu probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks  Uurimiskomisjon  Probleemkomisjon

Õigus

pdf

Riigiõigus - Põhiseaduslikkuse järelevalve

Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulah

Riigiõigus

Rohkem sarnaseid