Saksamaa(Välismääraja 2009.10.25) Olga Dalton Saksamaa küsimusi arutavad saatejuht Kadri Liik, parlamendiliige Marko Mihkelson ja julgeolekuanalüütik Tiit Matsulevits. Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valits...
lk 78 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77) Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised) - see tõi kaasa erakonnaprogrammi hägustumise - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine - rõhutatakse lihtinimeste soove Helle Pondre 2010 Vaatame õpik, lk 82 - Eesti erakondade
kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve
hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase Massimeedia meedia tõstab valijate huvi poliitika vastu ning paneb hääletama Otsuse tegemise hetk perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus ja valimiskampaania Erakondi on vaja: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve propageerida oma ühiskonnaprogrammi Erakond pääseb võimule valimistulemuste põhjal ja koalitsioonileping Koalitsioon Reform (Peep Aru) + IRL (Mart laar) + üksikisik Opositsioon Keskerakond (Kadri Simpson) + Rahvaliit (Karel Rüütli) Rohelised (Valdur Lahtvee) Sotsiaaldemokraadid (Eiki Nestor) Survegruppide poliitiline roll: avaldada survet, mõjutada, muuta kaudne surve: - teemat kajastatakse sageli massimeedias, kujundatakse avalikku arvamust, nt. Greenpeace - koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal, koostöölepingute sõlmimine otsene surve:
valimistel on vaba konkurent(vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi); valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast. erakondade koalitsioonileping- valimisteprogramm massiparteid- parteid, kus parteiliikmete arv suurenes, mis oli 1950-1960 aastatel populistlikud parteid- uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. erakonna fraktsioon- erakonna või valmisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus propaganda-ideolooiga põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
(kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 4.Kodanike poliitiline ühendus: Erakondade funktsioonid: · Koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnanägemust(programm) · Pääseda võimule läbi valimiste · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas (valitsemine koalitsioonileping) Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest Erakond ja ideoloogia · Vasakpoolsed- ja parempoolsed; liberaalid ja konservatiivsed · Valijate ootused ja huvid
võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid)
inimarenguindeks suhtarv, mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga, kirjaoskus ja SKP ühe inimese kohta intress panga makstav tasu hoiustajale või laenaja makstav tasu õiguse eest kasutada raha; laenu või hoiuse kasvuprotsent kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milles hinnatakse otsuse õiguspärasust kautsjon rahaline tagatis valimiste ajal ja kohtupraktikas. Riigikogu liikmeks kandideerijal pool Riigikogu liikme kuupalgast koalitsioonileping parteide kokkulepe ühiste valitsemispõhimõtete kohta kodakondsuseta isik inimene, kellel puudub mis tahes riigi kodakondsus kodanikualgatus inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks loomakaitseühingus osalemine
agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Vasakparteide hulka kuuluvad Esotsialdemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlevad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri
sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve
Aastal 1987 tekkis isemajandava Eesti kontseptsioon, rajati esimesed eraettevõtted - kooperatiivid. Aaastatel 1988-1989 lubati omada valuutat. Alates 1991 lõpetati valitsuse laiaulatuslik sekkumine majandusellu, riigiettevõtete erastamine. 1922 liberaliseeriti väliskaubandus, viidi läbi rahareform. Makromajanduslik stabiliseerimine, mikromajanduslik liberaliseerimine, erastamine ja ümberstruktureerimine, seadusliku raamistiku väljatöötamine. Esimene koalitsioonileping 1992. Teine koalitsioonileping 1995 - suund eelarve tasakaalule, riigi laenukoormust mitte suurendada, vabakaubandusleping EUga, suund tulumaksu vähendamisele. Eesmärgid - liitumine ELga, liitumine eurotsooniga, liitumine NATOga, Liitumine Schengeni viisaruumiga. Tänast majanduspoliitikat kujundavad dokumendid on • "Infoühiskonna arengukava 2014 - 2020„; • "Elukestva õppe strateegia 2014- 2020“; • "Maaelu arengukava 2014 -
* kinnitab ametisse peaministri ja valitsuse * valib presidendi Parlament töötab istungijärkude kaupa, nende vahele jäävad jõulu- ja suvevaheaeg. 101 liiget. Tööd juhib RK juhatus: esimees ja 2 aseesimeest. NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas. Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur Tüüp: seaduse eelnõu 2. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitaja: kultuuriminister Rein Lang Tüüp: seaduse eelnõu 3. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas Tüüp: seaduse eelnõu 4. Valitsuse tegevust suunavad tähtsad dokumendid Koalitsioonileping- leping, mis on sõlmitud erinevate erakondade või riikide liidu poolt. See mõjutab riigi arengut: Valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Valitsusliit viib läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis arendavad riiki (nt lihtsa ja
Kuna konstitutsioonilise seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, astub valitsus tagasi kui tem apoolt usaldusküsimusega seotud k seadus 51 häält ei kogu. Eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasuattakse kahel põhjusel: 1. Usaldusküsimus võimaldab ebaselges poliitilises olukorras selgust saada. 2. Usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul onmenetlus riigikogus palju kiirem ja valutum Valitsuse sisemised suhted Peaministri roll ja koalitsioonileping Peaministril on kaks ülesannet: 1. Ta nimetab ametisse ministrid(saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks) 2. Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. (Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe) Mitmeparteisüsteemis on tavaliselt tegemist koalitsioonivalitsusega, kus ministrite kohad
kantsler on vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik. *Mille poolest erineb Valitsuse moodustamine kaheparteilises riigis ja mitmeparteilises riigis? Kaheparteilises riigis moodustab võitja Valitsuse 6.3 Valitsuse moodustamise võimalused Kui President on määranud peaministrikandidaadi, siis see kandidaat hakkab otsima koalitsioonipartnereid. Eesmärk on saavutada ülekaal riigikogus. Läbirääkimiste tulemusena sünnib koalitsioonileping ning jagatakse ära ministrikohad. 6.3.1 Enamusvalitsus Valitsus, mille erakonnad on parlamendis enamuses. 6.3.2 Vähemusvalitsus - Valitsus, mille erakonnad on parlamendis vähemuses. 6.4 Valitsuskriisid Tekib siis: 1. Kui koalitsioonide partnerite vahel on eriarvamused, mida ei suudeta lahendada. 2. Avaldatakse umbusaldust Valitsuse liikmetele või peaministrile parlamendi poolt. 3. Ministrite väljavahetamine umbusalduse tõttu. Lahendused: 1
Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja järeltulevatele põlvedele... " (Annist jt 2000, 54). 3. Ühe sellise võimalusena võib käsitleda ka ideed Riigikogu uuest, nn tulevikukomisjonist, mis vaataks Eesti arengut pikaajaliselt ja strateegiliselt. 4. Eelmise aasta 23. märtsist pärineb valitsuse kabinetiotsus, milles nimetati Eesti 6 baasstrateegiat: koalitsioonileping, majanduse keskpikk arengukava, IMF-i memorandum, riigieelarve strateegia, riiklik arengukava ja valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga integreerumiseks. Samas öeldi, et ministeeriumid peavad edaspidi erinevaid arengustrateegiaid koostades nendest juhinduma (Postimees, 23.03.00). Baasstrateegiate (kokku 900 lk) esialgse hindamise tulemusena võib väita, et nad pole omavahel kooskõlas,
valitsus tagasi kui tem apoolt usaldusküsimusega seotud k seadus 51 häält ei kogu. Eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasuattakse kahel põhjusel: 1. Usaldusküsimus võimaldab ebaselges poliitilises olukorras selgust saada. 2. Usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul onmenetlus riigikogus palju kiirem ja valutum Valitsuse sisemised suhted Peaministri roll ja koalitsioonileping Peaministril on kaks ülesannet: 1. Ta nimetab ametisse ministrid(saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks) 2. Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. (Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe)
enne valimisi, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehkvalitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad ja valivad parteisid rohkem poliitikas kordasaadetu kui nende maailmavaate järgi. 5.2 Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Sotsiaalse jaotuse ning levinud väärtusmallide teisenemine mõjutavad ka erakondade ülesehituse ja tegutsemise jooni. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud
Programmi aluseks on mingi ideoloogia. Tavaliselt vaadatakse programm üle enne valimisi. Kuna programmid on väga mahukad, siis koostatakse valijate jaoks lõhike ja lööv valimisprogramm ehk platvorm. Valimised on tänini erakondadel väga tähtsal kohal. sest võimule pääseb ainult valimiste kaudu. Kuna ühe partei valitsusi meil ei ole, siis luuakse harilikult koalitsioonivalitsus. Ja selle koalitsioonitöö aluseks sõlmitakse erakondade vahel koalitsioonileping, mis on sageli tähtsam kui mingi ideoloogia, sest valijad ja rahastajad hindavad erakondi kordasaadetu, mitte aga ideoloogiate järgi. Parteide areng 20. sajandil 20. sajandi keskpaigaks said valima ka naised. Eesti oli üks esimesi riike kus naised said valima. Soome esimene. Ja ka mustanahalised. Ja parteide ülesandeks sai töö massidega ajalehed, spordiorganisatsioonid, spordiklubid, rahvapeod. Püüti suurendada liikmeskonda. 1950. 60
Väike muutus võrdsed, väikese häältesaakides ei too kaasa suuri ülekaalu saavutamine muutusi mandaatide arvus ja toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon.
68,5% rahvastikust; Eestis elas inimesi 123 rahvusest. Algas kunstiaasta. Torm ujutas üle ligikaudu veerandi Pärnu ja Haapsalu linnast ning tekitas suurt kahju 9. jaanuar kogu lääne- ja põhjarannikule. Moskva patriarhi Aleksius II korraldamisel toimus Kremlis Venemaa presidendi V. 20. jaanuar Putini ja Eesti presidendi A. Rüütli kohtumine. Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel kirjutati alla koalitsioonileping. 12. aprill Järgmisel päeval andis Andrus Ansipi juhitav valitsus Riigikogu ees vande ja asus ametisse, välisministriks sai Urmas Paet. 23. aprill Indrek Neivelt lahkus Hansapanga juhatuse esimehe kohalt. USA president G. W. Bushi külaskäik Riiga, kus ta kohtus Läti, Leedu ja Eesti 7. mai presidendiga. Maailma liidrid tähistasid Moskvas II maailmasõja Euroopa-lahingute lõppemise 60. 9. mai aastapäeva
annaabi.ee 
